Gotthold Ephraim Lessing Gotthold Ephraim Lessing Sündis 1729 Kamenz †1781 Braunschweig saksa kirjanik, filosoof, kriitik ja publitsist teater Seisis tolerantsi ja mõistuse hääle eest. Muutis klassikalist draama žanri ja kristlikku mõtlemist. Tragöödia ''Emilia Galotti'' valgustas kodanikke aadli despootlikkusest. Teosed Esimene komöödia etendus kui ta oli 19- aastane. "Der junge Gelehrte" ￭ Luuled ￭ Draamad ￭ Esteetilised kirjutised ￭ Teoloogilised ja filosoofilised kirjutised ￭ ￭ ￭ https://de.wikipedia.org/wiki/Gotthold _Ephraim_Lessing Täname tähelepanu eest!
Selles oli tal sageli õnne, sest Seitsmeaastases sõjas (1756–1763) oleks ta peaaegu lüüa saanud, vaid Venemaa uue tsaari Peeter III sümpaatia tema suhtes päästis Friedrichi halvimast. Sõjas võitis ta Austrialt Sileesia ja osales Poola esimeses jagamises 1772. Friedrich II (7 aastane sõda) Friedrich II Friedrichit peetakse parimaks näiteks valgustatud monarhist. Ta oli kirjavahetuses Voltaire'i, Immanuel Kanti, Gotthold Ephraim Lessingi, Friedrich Schilleri ja Johann Wolfgang Goethega. 1750 kutsus Friedrich Voltaire'i Preisimaale elama, kuid peagi muutusid nende suhted pingeliseks. Voltaire'i heidutas Friedrichi militarism ja kui Voltaire ründas 1753 ajakirjanduses üht Friedrichi liitlast, saatis Friedrich Voltaire'i Preisimaalt välja. Pärast paranesid nende suhted jälle ning nad olid omavahel peaaegu pool sajandit kirjavahetuses. Friedrich II
Frank O. Gehry Frank O. Gehry sündis 28.02.1929 Torontos originaalnimi Ephraim Owen Goldberg 1947 kolis Californiasse kaks kodakondsust modernse arhitektuuri ikoon Lapsepõlv oli väga loominguline laps veetis aega vanematega joonistades vanaemaga ehitas pisikesi linnakesi inspiratsioon vanaisa ehitusmaterjalide poest Isiklik elu 1952-1966 oli abielus Anita Snyder'iga kaks tütart 1956 nimevahetus 1975 abiellus Berta Isabel Aguilera'ga kaks poega Õpingud veoauto juht kursused L.A. linna ülikoolis
inglane John Milton (1608-1674) -1824) EESTI POEEMI KIRJANIKUD JA NENDE TEOSED Villem Ridala (1885 -1942) ''Toomas ja Mai'' Henrik Visnapuu (1890 -1951) "Parsilai'' Juhan Sütiste (1899 -1945) ''Maakera pöördub itta'' DRAAMA • üldmõistena näidend • kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend • žanrina kujunes välja 18. sajandil eeskätt Denis Diderot´(1713 -1784) ja Gotthold Ephraim Lessingi (1729 -1781) loomingus • draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse • uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat • tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias • sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule • draamast sai näitekirjanduse juhtiv žanr 19. sajandi lõpus 20
· Eesrindlikud ideed pääsesid mõjule proosas · Juhtivaks zanriks kujunes romaan. Daniel Defoe (1660-1731) Romaan ,,Robinson Crusoe" jt seiklusromaanid. Defoe pani aluse inglise realistlikule proosale. Jonathan Swift (1667-1745) Kuulus inglise satiirik, kes piitsutas ühiskondlikke pahesid. Romaan ,,Gulliveri reisid". Henry Fielding (1707-1754) romaan "Tom Jones" Samuel Richardson (1689-1761) kiriromaanid "Pamela" , "Clarissa". Saksa valgustuskirjandus Gotthold Ephraim Lessing (1729-1781) rajas saksa uueaegse draama "Naatan Tark", "Emilia Gallotti" Friedrich Schiller (1759-1805) ajalooline tragöödia "Don Carlos". Ballaadid. Triloogia "Wallenstein", "Maria Stuart", "Orleansi neitsi". Johann Wolfgang Goethe (1749-1832) 20 köidet proosat, 12 köidet draamateoseid, arvukat kirju, esseesid ja artikleid, umbes 1600 luuletust. Kiriromaan "Noore Wertheri kannatused", romaan "Wilhelm Meisteri õpiaastad", "Wilhelm Meisteri rännuaastad"
17. ja 18. Prantsuse revolutsioon Gottsched tragöödia), Rahvusvahelisus sajandil (algab 1789) Christoph Martin Essee ja essee (üle-euroopaline Kodanlikkuse tõus Wieland Gotthold faabula Põhja-Ameerika Filosoofia ja teaduse õitseng Ephraim Lessing nähtus) Majandus- liberalism, Friedrich Gottlieb Ebatäpsus vs Inglismaal Klopstock vastutus tööstusrevolutsiooni algus Mathias Claudius sekulariseerumis
oli teose "Entsüklopeedia" kaasautor. Rousseauga sidus teda lähedane sõprus, kuni neliteist aastat hiljem nende suhted katkesid. 1743. aastal abiellus ta Antoinette Championiga, kellega ta sai neli last. Kahjuks jäi neljast lapsest elama vaid üks, tütar Marie Angélique. Looming Suurejooneline "Entsüklopeedia" projekt sai alguse 1746. aastal (ja kestis 20 aastat), kui talle anti tellimus tõlkida prantsuse keelde 1728. aastal ilmunud Ephraim Chambersi "Cyclopaedia: or, An Universal Dictionary of Arts and Sciences". Kavandatud tõlkest arenes välja iseseisev teos. Paralleelselt teose "Entsüklopeedia,, koos väljaandjaks olemisega kirjutas Diderot palju filosoofilisi artkileid, näiteks "Kiri pimedatest nägijatele kasutamiseks" (1749; Lettre sur les aveugles a l'usage de ceux qui vaient). See teos viis ka Diderot' oma materialistlike ja ateistlike seisukohtade tõttu kolmeks ja pooleks kuuks vanglasse. Looming 1762
eneseületamise järele. Inimesed püüavad järjepidevalt ennast arendada ning tõestada teistele. Inimesed tahavad enda elu eesmärgini jõuda. Eesmärkide saavutamise võimalikkus on individuaalne. Mõned näevad nende saavutamise nimel palju vaeva, teised aga vähem. Kuid suure pingutusega jõuavad inimesed oma unistusete ja eesmärkideni. Need, kes millegi poole ei püüdle, need ka ei pruugi elus midagi saavutada. Saksa kirjanik Gotthold Ephraim Lessing on lausunud: „Kõige aeglasemgi, kes eesmärki silmist ei kaota, liigub ikkagi kiiremini kui see, kes sihita ringi hulgub.“ Järelikult tuleb valida kõrged eesmärgid, et elus midagi saavutada. Meil kõigil on omad püüdlused. Need panevad meid elus edasi liikuma ja annavad meile motivatsiooni tegutsemiseks. Inimeste põhiline püüdlus on hea elu, mis on rajatud stabiilsele tööle, perekonnale ja enesearendamisele. Eesmärgid, mis on sihiks võetud, saavad
µ - ehk näitekirjandus, on üks kirjanduse 3-st põhiliigist, mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihendatus ja dialoog. Dramaatika tähtsamad zanrid on draama, tragöödia, komöödia. Draama - on dramaatika üks põhizanritest, mis kujunes välja 18. sajandil, juhtivaks sai 19. lõpp kuni 20. algus. Draama loojad: Denis Diderot, Gotthold Ephraim Lessing Tunnused: · ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus · uuritakse inimeste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat · pingeline areng ja tegelaste vahelised võitlused, kus sageli leitakse konfliktist väljaspääs Tuntumad autorid: · Denis Diderot " Palju ja palju veel" · Anton Hansen Tammsaare "Kuningal on külm" · Eduard Vilde "Tabamata ime" Tragöödia ehk kurbmäng on näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegusev(ad)
Literaturepo Zeitspa Wichtige Autoren chen nne 600- Mittelalter Hildegard von Bingen, Martin Luther, Walther von der Vogelweide 1600 1600- Paul Fleming, Jakob Christoffel von Grimmelshausen, Andreas Barock 1720 Gryphius, Christian Hoffmann von Hoffmannswaldau, Martin Opitz 1720- Immanuel Kant, Gottfried Wilhelm Leibniz, Gotthold Ephraim Aufklärung 1800 Lessing Christoph Martin Wieland Sturm und 1770- Johann Wolfgang von Goethe, Friedrich Schiller Drang 1785 Weimarer 1786- Johann Wolfgang von Goethe, Johann Gottfried Herder, Friedrich Klassik 1805 Schiller, Christoph Martin Wieland 1795- Clemens Brentano, Joseph Freiherr von Eichendorff, E.T.A. Romantik 1840 Hoffmann, Novalis
Tõsise konfliktida näiden, kus traagiline ja koomiline element vahelduvad. Zanr arenes välja alles 18. sajandil, kui oluliseks publikuks teatris sai keskklass. 16. Nimeta draama põhiliike (4 5). *Karakterdraama *Psühholoogiline draama *Olmedraama *Ideedraama *Ajalooline draama 17. Mis ajal sai draamast üks juhtivamaid zanre, kes olid sel ajal juhtivad näitekirjanikud ja millist zanri nad peamiselt viljelesid? 19. saj sai draamast juhtiv zanr. Denis Diderot ja Gotthold Ephraim Lessing. Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat.
with her blood. The third wife died, but thanks to her sacrifice, Taha Aki was able to destroy the female. Afterwards, Taha Aki stayed with the body of his wife for one day, as a wolf, then and then ran to the forest and never returned. Over time, the warriors only changed into wolves if Cold Ones came to the area. As long as there were only one or two, the pack stayed small. Old Quil tells of the coming of the Cullens and the pact made with Ephraim Black, saying that the number of wolves is greater due to their being more Cold Ones around than ever before. Bella feels an affinity towards the third wife and falls asleep thinking of her. Jacob calls Edward and Charlie for her, both to keep her out of trouble as well as ensure additional time with her as a reward for "playing nice." Jacob takes Bella to meet Edward, who is pacing while he waits for her. Edward takes Bella home and stays with her. Bella has a bad dream in
RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOO- NINDUSE AJALUGU LOENGUD IV TEADUSRAAMATUKOGUD Jules Mazarin. Gabriel Naude. Nõuandeid raamatukogu korraldamiseks 1627 Aresnali raamatukogu. Markii Paulmy. Hertsog La Vallier. Londoni Kuningliku Seltsi raamatukogu. TEADUSRAAMATUKOGUD Hertsog Augusti raamatukogu Wolfenbüttelis. Gottfried Wilhelm Leibniz. Gotthold Ephraim Lessing. Dresdeni kuurvürsti raamatukogu. Johann Michael Franke. Teaduste Akadeemia raamatukogu Peterburis. EESTIMAA ÜLDINE AVALIK RAAMATUKOGU Eestimaa Üldine Avalik Raamatukogu. Carl Julius Albert Paucker. Juriidilise perioodika ja kirjanduse lugemise ühing. Raamatukogu asupaiga küsimus. 1830.a. siseministri korraldus kubermangulinnades avalike raamatukogude rajamise kohta. EESTIMAA ÜLDINE AVALIK RAAMATUKOGU Mustpeade vennaskonna ja Oleviste kiriku raamatukogude liitumine
millest saab peagi maailma populaarseim münt. Nõnda jääb see rohkem kui viieks sajandiks. Varajane uusaeg 1700 Brasiilias avastatakse kulda ning sellest riigist saab peagi maailma suurim kullatootja (2/3 maailma toodangust). Briti rahapaja ülem Isaac Newton määrab kulla hinnaks 84 šillingit 11,5 penni troiuntsilt (31,1 g). Suurbritannias kehtestatud kulla hind püsib 200 aastat. 1787 Kullassepp Ephraim Brasher valmistab USA esimese kuldmündi. Müntide tööstuslik vermimine algab USAs 1795. Uusaeg 1803 Kulla avastamine Little Meadow Creekis (Põhja Carolina osariik) vallandab USAs kullapalaviku. 1817 Suurbritannias võetakse kasutusele sovrin – väike kuldmünt, mille väärtuseks on üks naelsterling. 1848 Sacramento lähedalt (California osariik) avastatakse kulda, mis vallandab California
Valgustusaeg valgustust inimese kui väljumine "omasüülisest alaealisusest" 17./18. saj - hõlmas filosoofiat, poliitikateadust, kirjandust, ühiskonnateadust jp muid valdkondi. Kunst ja kirjandus on seotud kunstiväliste eesmärkidega, teenivad uut ühiskonda Kirjandus oluline kasvatuses ja hariduses, adressaadiks on kodanik, eraisik. Erinevat tüüpi poeetikad: normatiivne poeetika Johann Christoph Gottschedi Critische Dichtkunst; deskriptiivne poeetika Gotthold Ephraim Lessingi Hamburgische Dramaturgie Klassika etümoloogia: ld classicus: kõrgeimasse maksuklassi kuulub rooma kodanik, hiljem scriptor classicus: esmajärguline kirjanik Klassika antiikkirjandus Teat rahvuskirjanduse kõrgperiood Klassikaline: väljendab kõrget väärtushinnangut, on võib-olla midagi, mis jääb püsima Klassikaline periood eri maades Romantism Erinevates rahvuskultuurides eri aegadel alates 18. saj lõpust, eriti 19. saj
Lotte ja Werther Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Karl Wilhelm Jerusalem (1747--1772) Õuejutlustaja poeg Kestneri ja Goethe sõber Philipp Herdi majasõber Armunud Elisabeth Herd´i Emilia Galotti mõju Laenab püstolid Kestnerilt Goethe arvamus: ei talunud kodanlikku maailma Gottfried Ephraim Lessingi poleemiline väljaanne eessõna ja kommentaaridega: "Filosoofilised märkmed", 1776 Karl Wilhelm Jerusalem Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Poiss sinises Click to edit Master text styles Second level Third level
Saksa valgustuse eripära Saksa kirjanduses oli põhi zanr draama, mida kirjanikkudele meeldis kirjutada. Teisejärguline oli aga romaan. Alles 18.sajandi lõpul hakkas Saksamaal välja kujunema oma eesmärkidega valgustuskirjandus(rahvusteadvuse tõusu ajal). Kirjanduselu ilmet kujundas noorte kirjanike vararomantiline liikumine, mis sai 1770.-1780. aastatel tuntuks nimetusega Sturm und Drang. Saksamaal oli väga palju erinevaid andekaid kirjanikke: Gotthold Ephraim Lessing(1729-1781) Lessing oli filosoof, näite-ja valmikirjanik, kriitik, draama- ja kunstiteoreetik. Ta kirjutas oma näidendi ,,Minna von Barnhelm", mida peetakse esimeseks saksa rahvuslikuks komöödiaks. Lessing oma kuulsaimas tragöödias ,,Emilia Gallotti" kritiseeris kaasaegset ühiskonda. Tema töö ,,Laokoon ehk Maalikunsti ja poeesia piiridest" on saksa valgustusfilosoofia põhiteoseid. Lessingi arvates oli
Caesar, Vergilius, Quintus Horatius Flaccus ning Pulius Ovidius Naso. Plautus Titus Maccius Plautus oli Vana-Rooma komöödiakirjanik. Plautuse kohta puuduvad peaaegu igasugused eluloolised andmed. Ta kasutas oma komöödiate algmaterjalina põhiliselt Vana-Kreeka uuema komöödia tüpoloogiat ja tegevustikke. Plautuse komöödiad on mõjutanud paljusid hilisemaid komöödiakirjanikke - William Shakespeare, Ludvig Holberg, Gotthold Ephraim Lessing, Carlo Goldoni, Aleksandr Ostrovski. Marcus Tullius Cicero Marcus Tullius Cicero oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Cicero tegevusega seondub samuti vägagi lähedalt 17.18. sajandi mõtlejate Locke'i, Voltaire'i ja Hume'iteooriad ja vaimne tegevus. Cicero kõnedest on säilinud 58 kõnet. Kõned on peetud kohtus, senatis ja rahvakoosolekul.
Poeesia on moraalselt kasulik. - Barokk. Jätkab renessansspoeetika traditsioone. (Scaliger , Martin Opitz) Antiikautorite kõrval on autoriteediks Scaliger , Martin Opitz ,,Buch von der deutschen Poeterey" (1632) Keel poeedi oluliseks ülesandeks on keele parandamine Reeglid: - Kunst ja kirjandus seotud kunstiväliste eesmärkidega, teenivad uut ühiskonda - Kasvatus ja haridus: - Adressaadiks on kodanik, eraisik - Valgustusaeg (Christoph Gottschedi Critische Dichtkunst; Gotthold Ephraim Lessingi Hamburgische Dramaturgie) Valgustust inimese kui väljumine "omasüülisest alaealisusest" 17./18. saj - hõlmas filosoofiat, poliitikateadust, kirjandust, ühiskonnateadust jp muid valdkondi. Kunst ja kirjandus seotud kunstiväliste eesmärkidega, teenivad uut ühiskonda. Kirjandus oluline kasvatuses ja hariduses, adressaadiks on kodanik, eraisik. Erinevat tüüpi poeetikad: normatiivne poeetika Johann Christoph Gottschedi Critische Dichtkunst; deskriptiivne poeetika Gotthold Ephraim
kaotamine. Eriti rõhutas ta töö vajalikkust. 3.4. Johann Gottfried von Herder (1744-1803) Johann Gottfried von Herder oli saksa filosoof,kirjaniks ja folklorist , kellest kujunes kultuuriajaloolane-ja teoreetik. Üks ta peamisi töid oli ,, Mõtteid inimkohnna ajaloo filosoofiast". Ta pooldas progressi ideid, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus. Arendades edasi Gotthold Ephraim Lessingi vaateid selle kohta et inimkonna vabastamine eeldab riigi hävitamist nimetas Herder riiki masinavärgiks , mida rahval on vaja vaid seni kui tal endal mõistusest puudu jääb. Seega tuleb rahvast kasvatada ja harida. Ajalooõpetust käsitledes rõhutas ta vajadust kujundada vastikustunnet sõdade vastu. Herder taunis kangelaste kummardamist ning tema arvates tuli kasvatada võltsimatut patriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste suhtes
teenivad uut ühiskonda Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette Kasvatus ja haridus valmistada realismi. Adressaadiks on kodanik, eraisik Realism Johann Christoph Gottsched (1700-1766) Critische Dichtkunst; realis 'tõeline, asine'. Gotthold Ephraim Lessing Hamburgische Dramaturgie Realism tekkis 1830. aastatel. Kirjanikud loobusid Valgustusaeg väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega. Voltaire- Immanuel Kant Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha
kodumaa siiski Inglismaa. Prantsuse valgustajatele andis tõuke vahetu kokkupuude Inglismaaga, kuhu sõideti tutvuma vabama poliitilise korralduse ja uute ideedega, et need prantsuse keeles kogu Euroopale tuttavaks teha. Jean Baptiste d'Alembert ja Denis Diderot avaldasid 35-köitelise ,, Entsükloppedia ehk teadusi, kunste ja ametioskusi seletava sõnaraamatu", esitades uut, senisest erinevat maailmanägemust. Ephraim Chamber ,, Cyclopedia" Absolutism Prantsusmaal, Saksamaal ja parlamentarism Inglismaal Prantsusmaa Alates Henri IV ja eriti Nantes'i ediktist, mis lõpetas usuvaenused Prantsusmaal, hakkas riik kiiresti tugevnema ning kuningas ja tema õukond kujundasid suhteliselt kiiresti tõhusa keskvõimuaparaadi. Siiski piirasid kuningavõimu olulised tegurid: hugenotid olid Nantes'i edikti järgi saanud nii suuri privileege, justkui riigi riigis, suurfeodaalid olid kohati
Ehk võiks erinevuseks olla see, et kirjandusteadus on väga subjektiivne. 30. Kirjandusteaduse kujunemislugu kuni 18. sajandini. 31. Esteetika ja positivism 19. ja 20. sajandi kirjandusteaduse kesksete mõjutajatena. Esteetika - filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega ning ilu olemusest ja avaldumisest tegelikkuses ja kunstis . Alexander Gottlieb Baumgarten Immanuel Kant Gotthold Ephraim Lessing August Wilhelm ja Friedrich Schlegel Benedetto Croce Positivism ja ajalooline-võrdlev meetod 1. Rass, miljöö moment 2. Faktid ja põhjuslikkus 3. Autor, rahvuskirjandus, ajalugu August Comte Hippolyte Taine Georg Brandes ( taanlane, kirjutas 19. sajandi kirjandusvooludest ) 32. Hermeneutika, fenomenoloogia ja lugejauurimuse rakendusi kirjandusteaduses. Hermeneutika oli esialgu religioossete tekstide tõlgendamise õpetus.
Märksõnad: tundelisus, avatus, tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid. · Sümbolite tähtsus, anripiiride segunemine. · Mineviku poetiseerimine, huvi folkloori, müüdi olemuse vastu. Prometheus: oma aja kõige ilmekam tegelane Saksamaa romantism Johann Joachim Winckelmann Geschichte der Kunst des Altertums (1764): die edle Einfalt und stille Größe. Gotthold Ephraim Lessing (1729-81) Laocoon Fr. Schiller Ood rõõmule J. W. Goethe 1749-1832 Iphigenia Taurises (1787), luulesari Rooma eleegiad Saksa-Austria helilooja Christoph Willibald von Gluck (1714-1787) ooperid Orfeo, Alceste, Iphigénie en Aulide, Iphigénie en Tauride, Luigi Cherubini Médéé (1797). George Gordon Byron (1788-1824) baironism. Arenes arheoloogia (Herculaneum, Pompei). Sümboolikas Prantsusmaal Kreeka-Rooma kujundid (arhitektuur triumfikaar, Pantheon).
18. sajandisse 32. Esteetika ja positivism 19. ja 20. sajandi kirjandusteaduse kesksete mõjutajatena. a. Esteetika (graecus - meeleline, tajuga seotud) 18-19 saj. ILU TUNNETUSE PRINTSIIBID. i. Alexander Gottlieb Baumgarten - 1735 sks keeles kultuuriruumi "aestetik" ; algab uusaegse esteetika lugu; samuti kirjanduslik ja filosoofiline praktika, Immanuel Kant - Goethe ja Schiller, Gotthold Ephraim Lessing kriitilised tööd esteetikaga seoses; August Wilhelm ja Friedrich Schlegel on ideoloogia teoreetikud; Benedetto Croce on olulisim esteetik itaaliakeelses kultuuris, eesti kultuuripilti jõudis läbi noor-eesti tutvustuse (V. G-R) b. Positivism kuna tunnustab ainult käegakatsutavaid fakte, siis pos. kirjandusteadlus tegeleb autori poolt läbielatu, õpitu ja pärituga, so. autori
absolutismile.Teoreetiliselt põhendas ta seda sellega, et kui riik on isikute üksus siis võib seda vaadelda kui üht inimest. Ta rõhutas et riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu. Ühiskonna arenguvõimalused peituvad tema meelest kodanlikus ettevõtlikuses. Johan Gottfried von Hederist kujunes kultuuriajaloolane ja teoreetik. Heder pooldas progressi ideed, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus. Ta arendas edasi Gotthold Ephraim Lessingi väited selle kohta, et inimkonna vabastamine eeldab riigi hävitamist. Riiki nimetas ta masinavärgiks ja arvas, et rahval on vaja isandaid ainult seni, kun ital endal jab puudu mõistusest. Heder taunis sõda ning kangelaste kummardamist. Ta püüdis hajutada aupaistet vallutajate ja sõdades välja paistnud valitsejate ümbert. Tema arvates tuli kasvatada võltsimatut patriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. Piibli
maailma luues tohutu suur valikuvõimalus erinevate loogiliselt võimalike maailmade vahel. Kuna Jumal antud maailmale siiski eksistentsi andis, siis Leibnizi arvates see tõestabki, et meie maailm on parim võimalikest. Johann Gottfried von Herder oli saksa filosoof, kirjanik ja rahvaluuleteadlane. Herderist kujunes kultuuriajaloolane ja kultuuriteoreetik. Ta pooldas progressi ideesid, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus, ta arendas edasi Gotthold Ephraim Lessingi vaateid selle kohta, et inimkonna vabastamine eeldab riigi hävimist. Riiki nimetas ta masinavärgiks ja arvas, et rahval on vaja isandat kuni endal saab mõistus otsa. Ta kujundas inimestes vastikustunde sõdade vastu. Ta oli rangelt tapmise ja sõdade vastu. Hender taunis kangelaste kummardamist ning püüdis hajutada aupaistet vallutajate ja sõdades silma paistnud valitsejate ümbert. Protestantliku eetika mõjul pidas Herder vajalikuks käsitleda
Algselt mõisteti dialoogi all kahe inimese kõnet, hiljem on mõiste laienenud ka mitme inimese kõnele. Dialoog on oluline kujutusvahend kirjanduses (eriti draamas), kuid samuti ka massimeedias (näiteks põhineb sellel intervjuu, vestlus). 9. Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. Zanrina kujunes välja 18. sajandil eeskätt Denis Diderot´(1713 -1784) ja Gotthold Ephraim Lessingi (1729 -1781) loomingus. Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. Draamast sai näitekirjanduse juhtiv zanr 19. sajandi lõpus 20
Algselt mõisteti dialoogi all kahe inimese kõnet, hiljem on mõiste laienenud ka mitme inimese kõnele. Dialoog on oluline kujutusvahend kirjanduses (eriti draamas), kuid samuti ka massimeedias (näiteks põhineb sellel intervjuu, vestlus). 9. Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. Zanrina kujunes välja 18. sajandil eeskätt Denis Diderot´(1713 -1784) ja Gotthold Ephraim Lessingi (1729 -1781) loomingus. Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. Draamast sai näitekirjanduse juhtiv zanr 19. sajandi lõpus 20
· Jean-Jacques Rousseau 18 saj, prantuse riigiteadlane · Voltaire 17 saj, Prantsusmaa ,,Candide" (peetakse valgustusaegseks kirjanikuks) · William Shakespeare Inglismaa, 19 saj, ,,Torm" · John Milton Inglise luuletaja, 17 saj, ,,Kaotatud paradiis" · Daniel Defoe inglise kirjanik, 17-18 sajand, ,,Robinson Crusoe" (klassitsism) · Erasmus Rotterdamist - ,,Narruse kiituseks", 16 saj, renessanss · Gotthold Ephraim Lessing 18 saj saksa kirjanik, valgustusajastu · Miguel de Cervantes - ,,Don Quijote", hispaania, 16 saj (renessanss) · William Blake inglise luuletaja 18 sajand, ,,Süütuse laulud" · J.W. Goethe - ,,Faust", 18 saj · Novalis ,,Aforismsid ja fragmendid", renessanss, Prantsusmaa · E.T.A. Hoffmann saksa realist, 19 saj, ,,Pähtlipureja ja hiirekuningas" · G.G. Byron inglise romantist, poeet, 19 saj, ,,Jõudeaja tunnid"
Ta rõhutas, et riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu tagamine ja vaesuse kaotamine. Ühiskonna arenguvõimalused peitusid tema arvates kodanlikus ettevõtlikkuses. Paheline oli kõik, mis sellega vastuolus, sealhulgas luksus ja liigkasuvõtmine. Eriti rõhutas ta töö vajalikkust ja kodanliku ettevõttlust. Johann Gottfried von Herder (1744-1803) oli kultuuriajaloolane ja -teoreetik. Johann pooldas progressi ideed ning soosis sellega kaasnevad humaansust. Ta arendas edasi Gotthold Ephraim Lessingi vaateid selle kohta, et inimkonna vabastamine eeldab riigi hävitamist. Johann pidas riiki masinavärgiks ja inimestele vajalikuks ainult seni, kuni inimesed hakkavad ise mõtlema. Järelikult vajasid inimesed harimist ja kasvatust. Tema arust tuli kujundada vastikustunnet sõdade vastu. Ta taunis kangelaste kummardamist. Kõige tähtsam oli kasvatada võltsimatut patriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. Kuna ta uuris suutis Gottfried tunda paremini rahvaloomingut
valgustatud absolutismile.Teoreetiliselt põhendas ta seda sellega, et kui riik on isikute üksus siis võib seda vaadelda kui üht inimest. Ta rõhutas et riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu. Ühiskonna arenguvõimalused peituvad tema meelest kodanlikus ettevõtlikuses. Johan Gottfried von Hederist kujunes kultuuriajaloolane ja teoreetik. Heder pooldas progressi ideed, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus. Ta arendas edasi Gotthold Ephraim Lessingi väited selle kohta, et inimkonna vabastamine eeldab riigi hävitamist. Riiki nimetas ta masinavärgiks ja arvas, et rahval on vaja isandaid ainult seni, kun ital endal jab puudu mõistusest. Heder taunis sõda ning kangelaste kummardamist. Ta püüdis hajutada aupaistet vallutajate ja sõdades välja paistnud valitsejate ümbert. Tema arvates tuli kasvatada võltsimatut patriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. Piibli uurimine viis Hederi rahvaloomingu tähtsuse
mängus see, missugune on praktika. Teooria osad on interdistsiplinaarsed, haldus laiemalt. Samas pole päris võrdsed, kultuurilise aja mõistmine peaks kokku käima eri (teadus)harude vahel. Esteetika (graecus - meeleline, tajuga seotud) 18-19 saj. ILU TUNNETUSE PRINTSIIBID Alexander Gottlieb Baumgarten - 1735 sks keeles kultuuriruumi "aestetik" ; algab uusaegse esteetika lugu; samuti kirjadnuslik ja filosoofiline praktika Immanuel Kant - Goethe ja Schiller Gotthold Ephraim Lessing kriitilised tööd esteetikaga seoses August Wilhelm ja Friedrich Schlegel on ideoloogia teoreetikud Benedetto Croce on olulisim esteetik itaaliakeelses kultuuris, eesti kultuuripilti jõudis läbi noor- eesti tutvustuse (V. G-R) Positivism ning ajalooline ja võrdlev meetod - rass, miljöö, moment - faktid ja põhjuslikkus - autor, rahvuskirjandus, ajalugu August Comte Hippolyte Taine Georg Brandes Hermeneutika - tõlgendus ja mõistmine - tekst, keel - hermeneutiline ring
Konkreetse süžee annab ta neile probleemidele tavaliselt mitmesuguste piibliteemade kaudu. Maalide kõrval tuleks seejuures tähelepanu pöörata ka mitmetele ofortidele, sest Rembrandt näitas end sel loominguperioodil ka võimeka ja produktiivse graafikuna. Kõrvuti figuraalsete kompositsioonidega lõi Rembrandt graafikas ka mitmeid maastikke. Omaette huvitava tsükli moodustavad Rembrandti graafilised portreed. Eriti viimistletud lehtedena on nendest tuntuks saanud arst Ephraim Bonuse portree (1647), Jan Sixi portree (1647) ning autoportree 1648. aastast. 1650-ndate aastatega algas viimane periood Rembrandti loomingus. See polnud kunstniku jaoks kaugeltki õnnelik ajajärk. Selle asemel et maitsta kuulsust ja tunnustust ning tunda rõõmu seni tehtud tööst, tuli tal võidelda majanduslike raskuste ja ebaeduga. Tellimused olid kokku kuivanud ning Rembrandt hoidis end pinnal peamiselt laenude varal. Lootused paremate aegade peale ei õigustanud end ja 1656
(kandilised majad); klassitsismi mõju ulatub 18. sajandisse 32. Esteetika ja positivism 19. ja 20. sajandi kirjandusteaduse kesksete mõjutajatena. (1) Esteetika (graecus - meeleline, tajuga seotud) 18-19 saj. ILU TUNNETUSE PRINTSIIBID Alexander Gottlieb Baumgarten - 1735 sks keeles kultuuriruumi "aestetik" ; algab uusaegse esteetika lugu; samuti kirjadnuslik ja filosoofiline praktika, Immanuel Kant - Goethe ja Schiller, Gotthold Ephraim Lessing kriitilised tööd esteetikaga seoses; August Wilhelm ja Friedrich Schlegel on ideoloogia teoreetikud; Benedetto Croce on olulisim esteetik itaaliakeelses kultuuris, eesti kultuuripilti jõudis läbi noor-eesti tutvustuse (V. G-R) (2) Positivism kuna tunnustab ainult käegakatsutavaid fakte, siis pos. kirjandusteadlus tegeleb autori poolt läbielatu, õpitu ja pärituga, so. autori elamuste, haridustee, päritolu (nt rass) ja kaasajaga (nt 18 saj Pariis)
ulatub 18. sajandisse 32. Esteetika ja positivism 19. ja 20. sajandi kirjandusteaduse kesksete mõjutajatena. Esteetika (graecus - meeleline, tajuga seotud) 18-19 saj. ILU TUNNETUSE PRINTSIIBID. 1. Alexander Gottlieb Baumgarten - 1735 sks keeles kultuuriruumi "aestetik" ; algab uusaegse esteetika lugu; samuti kirjanduslik ja filosoofiline praktika, Immanuel Kant - Goethe ja Schiller, Gotthold Ephraim Lessing kriitilised tööd esteetikaga seoses; August Wilhelm ja Friedrich Schlegel on ideoloogia teoreetikud; Benedetto Croce on olulisim esteetik itaaliakeelses kultuuris, eesti kultuuripilti jõudis läbi noor-eesti tutvustuse (V. G-R) Positivism kuna tunnustab ainult käegakatsutavaid fakte, siis pos. kirjandusteadus tegeleb autori poolt läbielatu, õpitu ja pärituga, so
Liikumapanev jõud protest: sotsiaalne, poliitiline, usuline, esteetiline, moraalne. Märksõnad: tundelisus, avatus, tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid. Sümbolite tähtsus, ˛zanripiiride segunemine. Mineviku poetiseerimine, huvi folkloori, müüdi olemuse vastu. Saksamaa renessanss Johann Joachim Winckelmann Geschichte der Kunst des Altertums (1764): die edle Einfalt und stille Größe. Gotthold Ephraim Lessing (1729-81) Laocoon Fr. Schiller Ood rõõmule J. W. Goethe 1749-1832 Iphigenia Taurises (1787), luulesari Rooma eleegiad Saksa-Austria helilooja Christoph Willibald von Gluck (1714-1787) ooperid Orfeo, Alceste, Iphigénie en Aulide, Iphigénie en Tauride, Luigi Cherubini Médéé (1797). George Gordon Byron (1788-1824) – baironism. Arenes arheoloogia (Herculaneum, Pompei). Sümboolikas Prantsusmaal Kreeka-Rooma kujundid (arhitektuur – triumfikaar, Pantheon).
Tema filosoofia ei ole valgustusideede taustal esirinnas. Eesmärk lepitada teadust ja religiooni, see suund püsis ka 18.sajandi saksa kirjanduses. Ideedel oli üsna suur mõju. Sel ajal tekkis Saksamaale ka ajakirjandus. Johann Christoph Gottschedi (1700-1766) propageeris mõistuse puhtust. Temalt tuli kirjanduse kohta mitmeid väärt ideid. Tahtis sakslaste kirjanduslikku maitset muuta. Huvide keskmes teater, eriti prantsuse klassitsism. Võitles keelepuhtuse eest. Gotthold Ephraim Lessing (1729-1778) dramaturg, publitsist, valmikirjanik. Tema poolt mitmeid teoreetilis vaateid. Oli Gottschedi ideede vastu, sest oli kindel, et too üritab Saksamaale prantsuspärasust tuua. Lessing peab oluliseks Shakespeare'i ja üldse inglise kirjandust. Muretseb saksa rahvuse saatuse pärast, valgustuslik mure ja kaasaaegsed probeemid. Kunstikriitik, võrdles kirjandust kujutava kunstiga. Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) ,,Antiikkunsti ajalugu",
kontseptism (Francisco de Quevedo, endlich 1580 eine edle Einfalt, und eine stille 1645; Baltasar Gracián, 16011658) Größe..." (,,üllas lihtsus ja vaikne Inglismaal eufuism (J. Lyly teoste suurus") peategelase Kriitikud: Kreeka türannia Euphuese järgi), metafüüsiline luule Saksamaa üle (John Donne) Winckelmanni mõju Prantsusmaal pretsioosne Gotthold Ephraim Lessing (1729 kirjandus 81): Saksamaal Martin Opitz proosavalmid, epigrammid, (värsiteooria!, ,,Saksa ,,Laokoon" luule isa!) Johann Gottfried von Herder (17441803): KLASSITSISM ,,Aion ja Aionis", ,,Vabastatud Kitsamalt: 18. saj 19. saj algus Prometheus" Prantsusmaal juba 17. saj Johann Wolfgang von Goethe
Lepizigiga on seotud Johann Christoph Gottschedi (1700-1766) nimi, suund, mis propageerib mõistuse puhtust, kirjanduse kohta ka terve rida ideesid, kirjanduse didaktiline suund on kõige olulisem. Ihkas kehtsestada reegleid, sakslaste maitset arendada (klassitsismi ja ka valgustuse idee). Huvide keskmes teater, kusjuures prantsuse klassitsism, võitles ka keele puhtuse eest (rahvuslik keelenorm). Saksamaal oli erandina lüürika esizanr. Gotthold Ephraim Lessing (1729-1778) dramaturg, publitsist, valmikirjanik, mitmeid teaoreetilisi vaateid, Gottschedi mõju vastu. Veendunud, et Gottscehd üritab prantsuspärasust tuua (selline vastuolu ka näiteks Skandinaavias). Lessing peab oluliseks Shakespeare'i ja üldse inglise kirjandust. Muretseb saksa rahvuse saatuse pärast, valgustuslik mure ja kaasaaegsed probeemid. Kirjutas ka kunstikriitikat. Võrdleb kirjandust kujutava kunstiga. Luule peab olema individuaalne ja
kantud Saulile, kuna viimase kohta oli nii vähe informatsiooni. Tundub, et sellised sõjad on Sauli kodubaasist liiga kaugel, eriti et vilistide rünnakuoht oli suur ja Sauli armee oli halvasti organiseeritud. Seega on meil Sauli kohta vähe kindlaid andmeid. Ainus kindel asi on see, et Sauli tunnistati kuningana, et juhtida Iisrael sõtta vilistite vastu. Sauli ,,kuningriik" ei olnud eriti suur: sinna kuulusid Ephraim, Benjamin ja Gilead, samuti ka väike osa Juudast ja Jisreeli Orust. Pealinna või palee asemel hoidis Saul oma telki Gibeahi väljadel. Sauli valitsusaeg ei jätnud arheoloogiliselt eriti jälgi. Väljakaevamised paikades nagu Izber Sartah paljastavad farme, väikeseid külasid või kultuskohti. Tundub, et Iisraeli olulisim paik Shiloh hävitati 11. sajandi keskel. Arheoloogilised leiud kinnitavad, et u 1000 aastat e.m.a oli Iisraeli ühiskond peamiselt farmerite ja
(16221673) ja Aleksandr Puskin (17991837). don Quijote Miguel de Cervantes Saavedra (15471616) maailmakuulsa romaani peategelane, äpardunud rüütel, kes püüab loetud rüütliromaanide vaimus kangelastegusid korda saata. Don Quijote on kurva kuju rüütli algtüüp. draama üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. Zanrina kujunes välja 18. sajandil eeskätt Denis Diderot' (17131784) ja Gotthold Ephraim Lessingi (17291781) loomingus. Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. Draamast sai näitekirjanduse juhtiv zanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses
annaabi.ee 
