Keith Hawton ja Anthony James on teinud uurimuse, mis vaatleb tahtliku enesevigastuste tekitamist noorte seas. Nad leidsid, et tahtlikult mingil eluperioodil vigastavad end 7-14% noortest. Olgugi et mõned autoagressiooni all kannatavad inimesed väidavad, et tahavadki taolise käitumisega surma, on uurimus näidanud, et tegelikult väljendatakse sellega pigem kannatusi 4 ning soovi põgeneda probleemsetest olukordadest. Isegi, kui enesevigastamine lõppebki surmaga, ei ole see üldjuhul siiski planeeritud. (Hawton ja James, 2005). Jennifer J. Muehlenkamp on väga hästi kokku võtnud David E. Klonsky uurimuse autoagressiivse käitumise kohta enda artiklis "Self-Injury: A Research Review for the Practitioner." Klonsky on välja toonud põhjused, miks inimesed end tahtlikult vigastavad. Tema uurimuse kaudu on üheks tähtsaimaks põhjuseks enesevigastamisel eneseregulatsioon ehk negatiivsete ja tugevate tunnete väljendamine
Halvenenud sotsiallsuhted Tujukõikumised Perfektsionism Ülesöömishood Tahtlik oksendamine Lahtistite või organismist vett väljaviivate ravimite tarvitamine Rangete dieetide, nälgimise ja ülemäärase füüsilise liikumise kasutamine Järgneb masendus ja enesehalvustamine Buliimiahaiged on tavaliselt normkaalulised Negatiivsed emotsioonid: Väsimus Ärevus Tüdimus Masendus Võivad kaasneda ka enesetapukatsed või enesevigastamine Söömishäire, mis tekib siis, kui inimene võtab kinnisideeks parandada oma tervist teatud sööke valides, mis võib lõppeda alatoitumise ja isegi surmaga. Ortorektikud ei ole võimelised valima endale toitu väljas einestades, sest nende arusaamise järgi sisaldab see palju rasva, saaste ja lisaaineid. Oma väljamõeldud toitumisreeglite järgimine nõuab ortorektikutelt tugevat tahtejõudu. Nad tunnevad tihti, et nad on palju paremad
süütunne ja hirm kaalu tõusu üle. Paari tunni pikkuse õgimishoo jooksul võib haige tarbida kuni 6000 kcal. Vähese kehalise koormusega 1930-aastase naise päevane toiduenergia soovitus on 2050 kcal. Õgimist püütakse likvideerida, kutsudes esile oksendamist või kasutades lahtisteid. Söömishoogusid vallandavad tavaliselt negatiivsed emotsioonid, nagu väsimus, ärevus, tüdimus, masendus. Buliimiaga võivad kaasneda enesetapukatsed, enesevigastamine või psühhoaktiivsete ainete tarvitamine. Buliimia on väga levinud söömishäire, mida esineb 23 korda sagedamini kui anoreksiat. Buliimia algab tavaliselt 15 24aastaselt. Ligi 90% buliimiahaigetest on naised. Füüsiline tervis Füüsilise tervise seisukohalt esineb buliimikutel hambaemaili erosioon, mis on põhjustatud okse happelisusest; paisunud nägu süljenäärmete paistetuse tõttu ja marrastused sõrmedel, mis on põhjustatud
lapse viienda kromosoomi õlg. Kuna haiguse põhjuseid ja riskifaktoreid ei teata, ei ole seda võimalik ennetada. Tõbi avaldub erineva raskusega vasta-valt sellele, kui suur osa on kromosoomist haaratud. Sümptomid e avaldumine · Kassikisa meenutav nutt (väikelastel), mis on põhjustatud kesknärvisüsteemi häiretest ja alaarene-nud kõrist. · Kaasasündinud väärarendid südames, neerudes. · Sügav vaimne alaareng. Käitumisprobleemid ning enesevigastamine. · Hüpotoonia e madal vererõhk, mis täiskasvanueas asendub hüpertooniaga (kõrgvererõhk). · (Harva elavad need lapsed täiskasvanueani.) Haigusele tüüpiline välimus · Ümmargune kergelt ovaalne nägu, väike pea, antimongoliidne silmade lõige e viltused silmad nur-kadega allapoole. · Kõõrdsilmsus, epikantus e kolmas silmalaug, mis kujutab endast nahast volti sisemises silmanurgas. · Lame ninajuur ning moondunud madalal asetsevad kõrvad
silmad nurkadega allapoole. Kõõrdsilmsus, epikantus ehk kolmas silmalaug, mis kujutab endast nahast volti sisemises silmanurgas. Lame ninajuur ning moondunud madalal asetsevad kõrvad. Kõrva ees asetsevad nibude sarnased moodustised. Lühikesed sõrmed. Peopesas nelja sõrme vagu ehk ahvivagu. Kaasasündinud väärarendid südames, neerudes. Lihastoonus on madal, kasv lühike, selgroo kõverdumine ehk skolioos. Sügav vaimne alaareng. Käitumisprobleemid ning enesevigastamine. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Kromosoomide uuring - selleks tuleb anda vereanalüüs, kus rakkudest eraldatakse kromosoomid, mida uuritakse mikroskoobi all. Vastavate värvimismeetoodidega saab kahjustatud kromosoomi osa nähtavaks teha. Geneetiline konsultatsioon - mitme spetsialisti üheaegsel nõusamisel selgitatakse perele haiguse olemust, selle tõenäolist kulgu ja olemasolevaid ravivõimalusi. Räägitakse kuidas haigus pärandub
Sageli esineb neil motoorseid stereotüüpiaid. Reeglina täheldatakse erilist huvi objektide mittefunktsionaalsete elementide vastu (nende maitsmine, nuusutamine), samuti vastuseisu rutiinse elukorralduse või vahetu keskkonna muutusele (nt. kodu kaunistuses või mööbli paigutuses). Peale nende spetsiifiliste diagnostiliste tunnuste võib autismiga lastel sageli avalduda hulk teisi mittespetsiifilisi nähte: kartused/foobiad, une- ja söömishäired, ärritus- ja agressiivsushood. Ka enesevigastamine 2 (näiteks randme hammustamine) on üsna laialt levinud, eriti neil juhtudel, kui kaasneb raske vaimne alaareng. Enamikul autismiga indiviididel avaldub oma tegevuse organiseerimisel ja vaba aja sisustamisel aspontaansus, initsiatiivitus ja loomingulisuse puudumine, raskused otsuste tegemisel (isegi siis, kui ülesanded vastavad nende võimetele). Lapse vanemaks saades autismi spetsiifilised avaldused muutuvad, kuid puuded nende isiksuse struktuuris
Anomaalne piimaimemine Puidunärimine Isuväärastused Keelemänglus Ninasurumine Kitsedel ja lammastel esinevad käitumishäired ja nende põhjused Tallede vargus Villa kitkumine Isuväärastused Hobustel esinevad käitumishäired ja nende põhjused Agressiivsus _ Isuväärastused _ Liigne joomine ja söömine _ Stereotüüpsed käitumised Ringliikumine Künahaukamine Puidu närimine Õhuneelamine Kõikumine Kaapimine Enesevigastamine Sigadel esinevad käitumishäired ja nende põhjused Agressiivsus Sabade söömine Piirete närimine Liigjoomine, jootjaga mängimine Pea või nina hõõrumine Koertel ja kassidel esinevad käitumishäired ja nende põhjused Kassid _ Agressiivsus _ Märgistamine _ Ebasoovitavatesse kohtadesse roojamine ja urineerimine _ Enese liigne lakkumine _ "Küünte teritamine" Koerad _ Agressiivsus _ Tähelepanu otsimine _ Isuväärastused _ Neofoobia ja hirm järskude helide ees
ongi nii, et ühest nendest teguritest ei piisa, et depressioon tekiks, vaid mitu asja peab kombineeruma, et vastav häire ilmneks. 10. Kummal on täheldatud depressiooni rohkem, poistel või tüdrukutel? Tüdrukutel (umbes poole rohkem) 11. Millised häired võivad depressiooniga kaasneda? Söögi-, une-, ärevus- ja keskendumishäire, psühhomotoorne erutus või aeglus, düstüümia ja käitumishäire, lisaks veel uimastisõltuvused, väärtusetuse ja süütunded, enesevigastamine ja surmasoov. 12. Milliseid depressiooni ravi võimalusi on olemas? 1) Eneseabi, 2) psühhoteraapia, mille käigus siis proovitakse läbi erinevate võimaluste käitumist ja mõtteid kujundada, muuta või analüüsida, 3) tablettide võtmine. Düsleksia 13. Mis on düsleksia? Lugemishäire, mille puhul lugemisoskus on madalam kui tavalastel ja mille põhjuseks ei ole õpetamatus, intellekti probleemid või sotsiokultuuriline olukord. 14
· Vastuseis rutiinse elukorralduse või vahetu keskkonna muutusele (nt kodu kaunistuses või mööbli ümberpaigutamisel) · Omapärane kehahoiak ja kõnnak- võib esineda erinevatel eluperioodidel (Johnson 1997, Lovaas 1998, Kuzemtsenko 2003.) Peale spetsiifiliste tunnuste võivad avalduda hulk mittespetsiifilisi nähte: · Kartused/foobiad, une- ja söömishäired · Ärritus- ja agressiivsushood · Ka enesevigastamine (nt randme hammustamine) eriti, kui tegemist on raske vaimse alaarenguga · Oma tegevuse organiseerimisel ja vaba aja sisustamisel aspontaansus, initsiatiivitus, loomingulisuse puudumine, raskused otsuste tegemisel · Miimika ja zestikulatsiooni tähendusrikkuse kadu (Johnson 1997, Lovaas 1998, Kuzemtsenko 2003.) Tugevad küljed · Suhteliselt hea vaimne võimekus
Depressioonis teismeline magab kas liiga vähe või liiga palju. Mõnedel kujunevad häiritud magamisharjumused, nii et nad on üleval kogu öö ja magavad terve päeva. Probleemid koolis: Depressioonis teismelisel on probleeme õpetajate ja kaasõpilastega ning tema õppeedukus langeb. Varsti tõrgub teismeline üldse kooli minemast. Ohtlik või ennasthävitav käitumine: Iseäranis riskantsed ettevõtmised võivad osutuda sellele, et noorel pole enam eluisu. Sümptomiks võib olla ka enesevigastamine (nagu naha sisse lõikamine). Väärtusetustunne või kohatu süütunne: Teismeline muutub äärmiselt enesekriitiliseks, tundes end täieliku hädavaresena, kuigi tõsiasjad võivad osutada hoopis vastupidist. Psühhosomaatilised vaevused: Ilma mingite füüsiliste põhjusteta tekkinud pea-, hamba-, seljavalud ja muud sarnased probleemid võivad viidata depressioonile. Korduvad surma- või enesetapumõtted: Haiglaslikesse teemadesse süüvimine võib viidata depressioonile
- Tugevad vihapursked võivad viia agressiivsuseni Impulsiivset tüüpi ebastabiilne isiksus - Kõikuv meeleolu - Enesekontrolli puudus - Vihapurksed koos agressivsusega, vägivaldsus Piirialast tüüpi ebastabiilne isiksus - Kõik need sümptomid, mis on impulsiivset tüüpi isiksusel - Lisaks ebaselge mina-pilt ja eesmärgid - Äärmuslikud katsed vältida hülgamist - suitsiidiähvardused ja enesevigastamine 22. Histrioonilise isiksuehäire tunnused - Dramatiseerimine, teatraalne olek, käitumine - Labiilne (kõikuv) emotsionaalsus - Kerge mõjutatavus ja sisendatavus, kergesti manipuleeritav - Võrgutav välimus ja käitumine - Püsiv iha olla tähelepanu keskpunktis 23. Kerge vaimse alaarengu diagnoosimise kriteeriumid - IQ vahemikus 50-69 - Keele ja kõne hilisem areng
Piir normaalse ja ebanormaalse hirmutunne vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud asjaoludest hoiduda, siis ei pruugigi foobia olemasolu inimese igapäevaelu oluliselt segada. Haigusliku foobia puhul on ärevus aga nii tugev ja enesetunne kardetud olukorras ebameeldiv sellisel määral, et kokkupuudet selle situatsiooniga välditakse iga hinna eest. Vältimine aga omakorda võimendab hirmu ja mõnel korral võib viia ka letaalse lõpuni, nagu näiteks enesetapp või enesevigastamine. Enamik paanikahäireid kirjeldavaid termineid pärineb juba Antiik-Kreekast. Sõna „foobia“ ongi tuletatud kreeka keelsest sõnast phobos, mis tähendab paanilist kartust. Usuti, et Vana-Kreeka jumal Phobos suutis tekitada Kreeka vaenlastes orjalikku hirmutunnet, et neid oleks lahingus kergem võita. Foobiate korral on ärevus põhjustatud tavaliselt kindlate situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole nii ohtlikud, nagu foobiast kannatule tundub. See omakorda põhjustab
eest ja haiguse teine pool jääb haige enda teada. Siiski on lähedastel võimalik buliimiahaiget tuvastada, kui inimene sööb väga palju, kuid kaalus juurde ei võta, eelistab süüa üksi, tihti, kui teised juba magavad, kui külmkapist kaob saladuslikult palju toitu, kui ta läheb pärast sööki tualettruumi. Söömishoogusid vallandavad tavaliselt negatiivsed emotsioonid, nagu väsimus, ärevus, tüdimus, masendus. Buliimiaga võivad kaasneda enesetapukatsed, enesevigastamine või psühhoaktiivsete ainete tarvitamine. Buliimia on väga levinud söömishäire, mida esineb 2–3 korda sagedamini kui anoreksiat. Buliimia algab tavaliselt 15–24aastaselt. Ligi 90% buliimiahaigetest on naised. Füüsilise tervise seisukohalt esineb buliimikutel hambaemaili erosioon, mis on põhjustatud okse happelisusest; paisunud nägu süljenäärmete paistetuse tõttu ja marrastused sõrmedel, mis on põhjustatud oksendamise esilekutsumisest ning vedeliku kaost
Piir normaalse ja ebanormaalse hirmutunne vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud asjaoludest hoiduda, siis ei pruugigi foobia olemasolu inimese igapäevaelu oluliselt segada. Haigusliku foobia puhul on ärevus aga nii tugev ja enesetunne kardetud olukorras ebameeldiv sellisel määral, et kokkupuudet selle situatsiooniga välditakse iga hinna eest. Vältimine aga omakorda võimendab hirmu ja mõnel korral võib viia ka letaalse lõpuni, nagu näiteks enesetapp või enesevigastamine. Enamik paanikahäireid kirjeldavaid termineid pärineb juba Antiik-Kreekast. Sõna ,,foobia" ongi tuletatud kreeka keelsest sõnast phobos, mis tähendab paanilist kartust. Usuti, et Vana-Kreeka jumal Phobos suutis tekitada Kreeka vaenlastes orjalikku hirmutunnet, et neid oleks lahingus kergem võita. Foobiate korral on ärevus põhjustatud tavaliselt kindlate situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole nii ohtlikud, nagu foobiast kannatule tundub. See omakorda põhjustab
haiguse teine pool jääb haige enda teada. Siiski on lähedastel võimalik buliimiahaiget tuvastada, kui inimene sööb väga palju, kuid kaalus juurde ei võta, eelistab süüa üksi, tihti, kui teised juba magavad, kui külmkapist kaob saladuslikult palju toitu, kui ta läheb pärast sööki tualettruumi. Söömishoogusid vallandavad tavaliselt negatiivsed emotsioonid, nagu väsimus, ärevus, tüdimus, masendus. Buliimiaga võivad kaasneda enesetapukatsed, enesevigastamine või psühhoaktiivsete ainete tarvitamine. Buliimia on väga levinud söömishäire, mida esineb 23 korda sagedamini kui anoreksiat. Buliimia algab tavaliselt 1524aastaselt. Ligi 90% buliimiahaigetest on naised. Füüsilise tervise seisukohalt esineb buliimikutel hambaemaili erosioon, mis on põhjustatud okse happelisusest; paisunud nägu süljenäärmete paistetuse tõttu ja marrastused sõrmedel, mis on põhjustatud oksendamise esilekutsumisest ning vedeliku kaost
liigestesse, veri uriinis ja Esineb nii suri väljaheites deletsioone kui ka punktmutatsioone Daltonism Lesch-Nyhani HPRT1 geen vigane: Artriit, neeru-ja PCR sündroom teatus ensüümi põiekivid, närvisüsteemi puudulikkus, uraadi häired, käitumuslikud liigne tase kõrvalekalded, enesevigastamine Duchenne`i Haigust põhjustab varases lapseeas algab keemilise analüüsi lihasdüstroofia retsessiivne alleel X lihaste järk-järguline abil (haigete veres kromosoomis. nõrgenemine. Lapsed leidub tavaliselt Üldiselt põevad võivad hilinemisega palju Duchenne'i kõndima hakata ning ensüümi kreatiniini
taltsutamatu liigsöömine. · Unehäired. Magab kas liiga vähe või liiga palju. Või on kujunenud häiritud magamisharjumused, öö ja päev vahetuses. · Probleemid koolis. Nooruk on probleemne õpetajate ja kaasõpilastega, tema õppeedukus langeb ja võib keelduda kooli minemast. · Ohtlik või ennasthävitav käitumine. Võib juhtuda, et noorel pole enam eluisu, selle sümptomiks võib olla ka enesevigastamine. · Väärtusetustunne või kohatu süütunne. Muutub äärmiselt enesekriitiliseks, tundes end täieliku hädavaresena, kuigi tegelik olukord võib olla vastupidine. · Psühhosomaatilised vaevused: ilma füüsilise põhjuseta pea -, hamba- ja seljavalud. · Korduvad surma või enesetapumõtted. Kokkuvõtteks võib öelda, et noore inimese tervis oleneb sellest väga, kuidas inimene ise seda hoida oskab
kultuurhariduse-osakond-huvijuht-loovtegevuse-%C3%B5petaja-%C3%B5ppekava-annika- karotamm.html Mate, G. (2008). The Realm of Hungry Ghosts. Veebileht külastatud 25.10.2021 https://californiahealthline.org/news/addiction-rooted-in-childhood-trauma-says- prominent-specialist/ Kriminaalpoliitika. (2020). Seksuaalkuriteod. Veebileht külastatud 07.12.2021 https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2020/seksuaalkuriteod Peaasi. (2021). Enesevigastamine ja selle põhjused. Veebileht külastatud 08.12.2021 https:// peaasi.ee/enesevigastamine-ja-selle-pohjused/ Raid, L. (2021). Suitsidaalsuse kujunemine ja ennetamine suitsiidikatseid teinute põhjal. Veebileht külastatud 08.12.2021 https://dspace.tktk.ee/bitstream/handle/20.500.12863/3180/L%c3%95PUT %c3%96%c3%96_LorenaRaid.pdf?sequence=1&isAllowed=y Leuska, A. (2010). Arengupsühholoogia. Veebileht külastatud 01.01.2022 http://hope.tktk
Seega: soovitav kasutada integreeritud informatsiooni. - Arenguhäirega on tegemist, kui esineb... ...tõsised kõrvalekalded tavapärasest arengust (hälve, häire, puue) ...nooremale eale iseloomulik käitumine ...ootuspärane, aga problemaatiline käitumine ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·Tüdrukutel käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega tõuseb T: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia, buliimia ·Poistel häirete levik 10. ja 20. eluaasta vahel järk-järgult vaibub (v.a depressioon) P: autism, käitumishäired, ADHD, tikid (tõmbl), suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a (põhik alustamine), 14-15-a (puberteet) ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired
..:2001). Ülesöömisele omakorda järgneb tugev süütunne ning hirm kaalu tõusu üle. Tagajärgi püütakse ära hoida oksendamisega või lahtistite kasutamisega. Buliimia jääb tihti pikka aega märkamatuks, kuna seda varjatakse teiste eest. Buliimia on väga levinud söömishäire ning esineb 2-3 korda sagedamini kui anoreksia. Söömishood vallanduvad tihti negatiivsete emotsioonide tõttu. Buliimiaga võivad kaasneda enesetapukatsed, enesevigastamine või psühhoaktiivsete ainete kasutamine. (Buliimia...) 8 2.2 Füüsilised Diabeet ja osteoporoos Kaks levinumat diabeedi tüüpi on insuliinsõltuv ehk diabeedi I tüüp ja insuliinsõltumatu ehk diabeedi II tüüp. (Diabeet...) I tüübi põhjuseks on insuliini eritavate rakkude kahjustus teadmata põhjusel. Riski diabeedi I
o MECP2 = Rett´i sündroom Retsessiivne mutatsioon X-kromosoomis (metülatsioonigeen = methyl- CpG-binding protein-2) Eluiga Naistel päranduv (elavad kuni 30.a., kõnehäired), mehed surevad sündimisel o Muud ühe geeni haigused (teada üle 250 geeni) Teada üle 250 geeni (sündroomi) Üldiselt tekivad de novo o LNS = Lesch-Nyham´i sündroom Mutatsioon X-kromosoomis (retsessiivne) Enesevigastamine (85% juhtudest) Sagedus 1: 20 000 meestel Eluiga (mehed elavad kuni 30.a.) o DMD = Duchenne lihasdüstroofia Mutatsioon X-kromosoomis (retsessiivne) Sagedus 1: 3 500 meestel Eluiga (mehed elavad kuni 20.a.) o NF1 = Neurofibromotoos tüüp 1 Mutatsioon dominantne Sagedus 1: 3 000 Seos nähavähi ja närvisüsteemi kasvajatega
Kuni neljandik buliimiapatsientidest on varem kannatanud anoreksia all. See seisneb söömise piiramisele järgnevale impulsiivse söömissööstu väljaoksendamine või väljutamine lahtistite abil. Ülesöömisega kaasneb süütunne ja hirm kaalutõusu ees. Iseloomulik on ka dieedi- ja ülesöömisperioodi vaheldumine. Söömissööste vallandavad tavaliselt negatiivsed emotsioonid. Buliimiaga võib kaasneda multiimpulsiivne käitumine, mille alla käivad enesetapud, enesevigastamine, narkootiliste või psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamine. Buliimia tunnused on kõikuv kehakaal, ebakorrapärane menstruatsioonitsükkel. Söömissööstud, salaja söömine, oksendamine, ülemäärane treeningkoormus. Buliimia ravis on tähtsal kohal sage söömine. Vastupidiselt anoreksiale, võib ravi olla edukas 80%. Buliimia võib vahest ka iseeneslikult üle minna, kui haige elu mõjutavad positiivsed faktorid.
iseloomulikku käitumist ning ootuspärast, aga problemaatilist käitumist. Arvestada tuleb nii keskkonna rolli ja konteksti kui ka komorbiidsust1. Poiste puhul võib väärkohtlemise tagajärjel tekkida selliseid arenguhäireid nagu käitumishäired, ADHD (tähelepanuhäired), tikid (korduvad lihasgruppide liigutused), suitsiid, enurees (öine allategemine), enkoprees (tahtmata konsistne rooja eritamine), spetsiifilised arenguhäired. Tüdrukutel esinevad spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia ja buliimia. (Loengumaterjalid) Kõik arenguhäired ei ole tingitud aga lapse väärkohtlemisest. Lapseea arenguhäiretele pole ühtset põhjust, põhjus võib olla orgaaniline, füüsiline, tingitud temperamendist või keskkonnast (loengumaterjalid). Emotsionaalne vägivald lapse suhtes on mistahes tegu, mis asetab lapse emotsionaalse pinge seisundisse, ohustades lapse tundeelu eakohast arengut. Lapsele suunatud
Kõikidest vastustest kõige täpsemad olid: "Raske depressiooni all kannatav inimene mõtleb pidevalt suitsiidilistele mõttetele ja ei pruugi sellest välja tulla kui keegi ei püüagi sellist inimest aidata." "Lootusetu pikaajaline depressiivne olek, mis on põhjustatud välisfaktoritest või millele lahenduse leidmine tundub võimatu." "Raske depressiooniga inimesed on eluvõimetud, nad ei taha elada, tihtipeale kaasneb sellega enesevigastamine ja tihedased suitsiidimõtted, arvatakse, et ollakse üksi ja kõigil peale tema on hea elu." "Raske depressioon vajab kindlasti vastavaid ravimeid ja ambulatoorset jälgimist. Mul endal on esinenud hallutsinatsioone ja enesetapukatseid" Viimasena soovisin teada, kas vastanutest on kellelgi ka lähedastest kogenud depressiooni. Vastuseks oli enamus õpilastel, et neil mõni lähedane tõesti on kogenud seda. Kahjuks ainult 7% vastanute tuttavatest polnud seda kogenud.
Kilpkonna metoodika: (biheiviorism) 1. Ütle endale ,,Stopp!" 2. Hinga sügavalt sisse ja võta aeg maha. 3. Ütle, mis on sulle probleemiks ja kuidas sa ennast tunned. Valgusfoori signaalid: (kognitiivne) 1. Peatu ja seisata. Hinga sügavalt sisse. 2. Mõtle, mida peaks tegema, milline on plaan edasiseks tegevuseks? 3. Vii plaan ellu, hinda, kuidas see töötas. Enesevigastused: kuulub agresiivse käitumise alla. Lõikumine või muu enesevigastamine. Peetakse füüsilist agressiooni, millega põhjustatakse endale kerge vigastus ilma enesetapu kavatsusega. Eesmärgiks pole enesetapp. Enne teismelise iga on enesevigastused harv nähtus. Põhjuseks enesevigastamiseks on pingete maandamine, talumatud tunded, et saavutada talumatute tunnete üle kontroll. Tavaliselt ei osata seda sõnadesse panna, kirjeldada, kaudne abi on oma tunnetele värvi andmine. Võimetus kontrollida talumatult halba enesetunnet,
- XGG koopiamutatsioon X-kromosoomis - FMR1 – permutatsioon mutatsiooniks - Sagedus meestel 2x sagedamini kui naistel sest neil 1 inaktiivne x kromosoom MECP2 = Rett’i sündroom - Retsessiivne mutatsioon X-kromosoomis - Eluiga naistel päranduv, mehed surevad sündimised Muud ühe geeni haigused - Teada üle 250 geeni - Üldiselt tekivad de novo LNS = Lesch-Nyhami sündroom - Mutatsioon x kromosoomis – retsessiivne - Enesevigastamine - Sagedus 1:20 000 meestel - Eluiga lühike DMD = Duchenne lihasdüstroogia - Mutatsioon x-kromosoomis – retsessiivne - Sagedus suur - Lühike eluiga NF1 = neurofibromotoos tüüp 1 - Mutatsioon dominantne - Sagedus väike - Seos nahavähi ja närvisüsteemi kasvajatega 38.Kromosoom aberratsioonid Autosoomid Downi sündroom – 21. kromosoomi trisoomia - Üle 300 muutunud tunuse
Buliimia algab tavaliselt 15-24aastaselt. Ligi 90% buliimiahaigetest on naised (Buliimia. www.toitumine.ee). Tüüpiline buliimik kannatab madala enesehinnangu all. Tihti on ta kannatanud psüühilise või füüsilise vägivalla all. Tavaliselt söömishoogusid vallandavad negatiivsed emotsioonid, nagu väsimus, ärevus, tüdimus, masendus. Buliimikud on rohkem avalikult viha väljanäitavad kui anorektikud. Buliimiaga võivad kaasneda enesetapukatsed, enesevigastamine või psühhoaktiivsete (psüühikat mõjustav; nt alkohol, kokaiin, nikotiin, rahustid jne) ainete tarvitamine. Täielik paranemine buliimiast on võimalik. 1997 aasta uuringu põhjal leiti, et keskmiselt paraneb 50% haigetest. Paranemise protsent on aga tunduvalt väiksem, kui buliimiaga kaasneb muid häireid, näiteks alkoholism. Paljudel juhtudel kaovad buliimia sümptomid pikema aja möödudes ka ilma ravita. (Buliimia, www.kinnisidee.wordpress.com) Avaldumine:
·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused ·Poiste probleemid on seotud noorema eaga ·Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskasvanu häiretele ·Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired ·Tüdrukud: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia,buliimia Häirete esinemissagedus Suur varieeruvus uuringuti: 7-14% USA lastest/noorukitest on mõned arenguhäired (Knopf, 1984) 14-20% lastest arengu, emotsionaalsed ja käitumishäired, tõsiseid 8-10% (Sattler, 1995) 20% noorukitest kergemad või tõsisemad psühhiaatrilised probleemid Noorematel 14-26% (Rutter, 1979) 20-30% lastest probleemsed (Liivamägi, 1996/1999)
Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused 42 Poiste probleemid on seotud noorema eaga. Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskavanu häiretega. On probleeme, mis on erinevale soole rohkem iseloomulikumad: Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired Tüdrukud: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia, buliimia. Häirete prognoos Vanemaid ja spetsialiste huvitavad, mis lapsest saab. Seega peab olema ettekujutus normist. Teatud häired püsivad ka täiskasvanueas. Ka ravimata häired on püsivad. Samas lapseea häired ei ennusta alati häireid hilisemas eas (antisotsiaalne käitumine 50% ja täiskasvanueas); ADHD ka täiskasvanueas, depressioon). Ravimata häired on püsivad. Sõltuvus sekkumisest ja
Eelkooliiga – emotsioonid, arenguhäired Koolilapsed – käitumine ja õpivilumus, emotsioonid Noorukid – emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused Poiste probleemid on seotud noorema eaga Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskasvanu häiretele Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired Tüdrukud: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia, buliimia Häirete prognoos Ettekujutus normist Lapseea häired ei ennusta alati häireid hilisemas eas o antisotsiaalne käitumine (50% ja täiskasvanueas) o ADHD ka täiskasvanueas o depressioon Ravimata häired on püsivad Sõltuvus sekkumisest ja ravist o häirespetsiifilised sekkumised o erinevate teraapiate efektiivusus o vahel vaja ravida pigem vanemaid ADHD sümptomite, probleemide areng
agiteeritus - Negatiivsed sümptomid – emotsionaalne eemaldumine, eesmärgipärase tegutsemise väheneine, rahulolu ja mõnu tundmise vähenemine, tähelepanuhäired - Kognitiivsed sümptomid – mõttekäiguhäired, mis seotud omapärase keelekasutusega, verbaalse voolavuse vähenemine, mõttekäigu seoslikkuse häire - Agressiivsed sümptomid – agressiivsus ja vaenlikkus, impulsikontrolli vähenemine, enesevigastamine jne - Afektiivsed sümptomid – depressiivsed ja ärevuse sümptomid, ärrituvus, pingetunne, süütunne Dopamiini juhteteed ajus - Nigrostriataalne juhtetee – ekstrapüramidaalsed kõrvaltoimed - Mesolimbiline juhtetee – positiivsed sümptomid - Mesokortikaalne juhtetee – negatiivsed sümptomid - Tuberoinfundiburaalne juhtete – prolaktiini taseme tõus - Talaamiline juhtetee Skisofreenia patofüsioloogia Neurotransmitterite süsteemid:
haiguse teine pool jääb haige enda teada. Siiski on lähedastel võimalik buliimiahaiget tuvastada, kui inimene sööb väga palju, kuid kaalus juurde ei võta, eelistab süüa üksi, tihti, kui teised juba magavad, kui külmkapist kaob saladuslikult palju toitu, kui ta läheb pärast sööki tualettruumi. Söömishoogusid vallandavad tavaliselt negatiivsed emotsioonid, nagu väsimus, ärevus, tüdimus, masendus. Buliimiaga võivad kaasneda enesetapukatsed, enesevigastamine või psühhoaktiivsete ainete tarvitamine. Buliimia on väga levinud söömishäire, mida esineb 23 korda sagedamini kui anoreksiat. Buliimia algab tavaliselt 1524aastaselt. Ligi 90% buliimiahaigetest on naised. Füüsilise tervise seisukohalt esineb buliimikutel hambaemaili erosioon, mis on põhjustatud okse happelisusest; paisunud nägu süljenäärmete paistetuse tõttu ja marrastused sõrmedel, mis on põhjustatud oksendamise esilekutsumisest ning vedeliku kaost
Viktimoloogiline profülaktika aktiivsete kannatanute suhtes Aktiivsete kannatanute suhtes, kellele on omane pöördumine palvega neile kahju tekitamise kohta või on nad ise endale tekitanud kahju, tuleb viktimoloogilise profülaktika meetmed üles ehitada kahel suunal: esiteks, vahetult potentsiaalsele kannatanule, teine suund potentsiaalsele kahju tekitajale, kui selline on olemas.127 Need suunad on jälgitavad, kui jutt käib selliste kuritegude profülaktikast nagu enesevigastamine, palve alusel või kaastundest tapmine. Nendes kuritegudes on kahju tekitaja või endale kahju tekitaja tegevus ettekavatsetud, see on suunatud kahju tekitamisele, kuigi kahju iseloom ei vasta alati eeldatavale (soovitule). Samas ka nende kuritegude puhul, kus kannatanu käitumine, mis tekitas talle kahju, oli ettevaatamatu tulemuse suhtes, nagu ka tema palvel tegutsenud isikute käitumise osas, peavad need kaks mõjutussuunda kasutust leidma.
...................................................................... 446ȱ 3.ȱklass:ȱvägivald ........................................................................................447ȱ Teisteleȱsuunatudȱvägivallaȱriskȱ(00138)........................................................ 447ȱ Eneseleȱsuunatudȱvägivallaȱriskȱ(00140) ........................................................ 448ȱ Enesevigastamineȱ(00151) ................................................................................ 449ȱ Enesevigastamiseȱriskȱ(00139) ......................................................................... 451ȱ Enesetapuȱriskȱ(00150)....................................................................................... 452ȱ 4.ȱklass:ȱkeskkonnaohud...........................................................................454ȱ Saastumineȱ(00181)
annaabi.ee 
