Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Enesetutvustus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
inglis, reaalained, elan, enesetutvustus, paulson, lõvi, vinni, koolil, häda, humanitaarained, netis, suhtleme, kodutöödPoisid kandsid viigipükse, nööppluusi ja pintsakut. Tüdrukud kandsid seelikut ja pluusi. Vahetusjalatsiteks olid sandaalid või kingad. Tennised olid keelatud, sest need higistasid. Õpikuid kanti ranitsates või portfellides. Õpikud ümbritseti jõupaberiga. Kirjutati sulepeaga vihikutesse. Istuti kahekohaliste klapplaudade taga. Minu isale meeldisid muusika, tööõpetus ja ajalugu, sest need olid kerged ained. Ta laulis ka kooli kooris. Seevastu ei meeldinud isale reaalained, sest nende selgeks saamiseks pidi rohkem vaeva nägema. Selle asemel oleks isa meelsamini teiste poistega väljas palli tagunud. Vahetunnid kestsid kümme minutit. Selle aja sees mängiti palli ja jalutati ringis. Suitsetamine oli keelatud ja sellest keelust keegi üle ei astunud. Koolis peeti palju erinevaid üritusi. Suured päevad olid jõulupeod, kevadpeod ja spordipäevad. Koolis tegutsesid kolm erinevat osganisatsiooni. Need olid oktoobrilapsed,
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere
Lõpetas 1988. Andmed vend Raivolt, Ankeet saadetud aga ei vastanud 22 8. Marko Eessaar - Soome. Lõpetas 1992. Andmed vend Raivolt, Ankeet saadetud aga ei vastanud 9. Külli Jürgenson - USA Millal lõpetasite Mina lopetasin Lustivere Pohikooli 1995 aasta kevadel. Minu Lustivere kooli? klassijuhatajaks oli keemia opetaja Riina Milk. Kus täpsemalt elate, Elan Long Islandil, New Yorgi osariigis USA’s. asukoht? (linn; riik) Kuidas tuli selline Mote tuli keskkooli lopus, kui mu parim sobranna Rootsi laks mõte, et minna ja klassiode Usasse välismaale? Kuidas on teil teie enda Minul on normaalselt lainud, alati voiks ju paremini minna. arvates välismaal läinud? Millega tegelete/olete Viimased 17 aastat olen nii teiste kui ka oma lapsi tegelenud seal? kasvatanud. Siin koolis kaisin 1
Sinilinnu motiiv on jällegi poeetiline ja kooli iseloomustav. Linnu voltides on valikuvõimaluste rohkus ning Jaapani paberivoltimiskunst seondub remondi jaoks saadud raha allikaga - kooli remonditi Jaapani autofirmale müüdud süsihappegaasi kvoodi raha eest. (Ilves 2013b) 2013. aasta märtsis avaldati ka algne nimekiri õpetajatest, kellele oli tehtud ettepanek töö alustamiseks ühisgümnaasiumis. Lisaks sellele anti teada, et erilisi sisseastumiskatseid koolil ei tule. Kooli pääsemise määravad ära põhikooli lõputunnistus ja vestlus, mille alusel moodustatakse pingerida. Vestluseta pääsevad kooli need, kelle hinnete keskmine ja eksamite hinded on vähemalt 4. Plaanis oli vastu võtta 10. klassi 120 õpilast, rohkemaks polnud lihtsalt ruumi. (Ilves 2013a) 4 Juuni lõpuks oli teada, et 10. klassi oli soovijaid 108. Kehvade hinnete tõttu päris kõiki vastu ei võetud
ee/ index.php? content=artiklid&sub=1&artid=19303 (08.09.07). 5. Meie Maa, Marek Niit on maailmameister [WWW] http://www.meiemaa.ee/ index.php?content=artiklid&sub=1&artid=14036&term=marek%20niit (19.08.06). 6. Pruul, Erki Noole eeskuju innustas vanglast pääsema [WWW] http://www.epl.ee/ ? artikkel=296601 (18.07.05). 7. Vikipeedia, Madis Kallas [WWW] http://et.wikipedia.org/ wiki/Madis_Kallas (18.12.07). 8. Vikipeedia, Marek Niit [WWW] http://et.wikipedia.org/ wiki/Marek_Niit (26.06.07). 9. Vinni, Aksel Artus lõpetas EM-i üheksandana [WWW] http://www.omasaar.ee/ index.php?content=artiklid&sub=15&artid=6384 (20.03.08). 24 Suulised allikad 1. Endel Tustit Kuressaare Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja 2. Madis Kallas mitmevõistleja ja Kuressaare Gümnaasiumi vilistlane 25
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Kuid jh homme pean minema Sofia juurde talle pildid tagastama.Mingi nõme mutt, ehmatab meid poolsurnuks. *** Nii olengi jälle Männi pargis. Jõudsin pool tundi varem. Seekord ei tule minu juurde Sofia vaid mingi teine tüdruk. "Tere, kas sa tulid siia Sofia Kase palvel?" "Jh , kes te olete?" "Katriin Pahk,ma olen Sofia kasutütar. Ärge uskuge teda, ta on hull naine." "Eh jh tore tutvuda ega jh ma ei usu teda.Isegi mu ema tunnistas seda et tal pole armukest." "Muide ma elan Sõle tänaval , kuulsin et sa ka.Me võik mõnipäev kokku saada ning välja minna ?" "Jh ikka!" Nii lõppeski mu väikene külaskäik Männi parki. Kuna arst lubas mul minna kodusele ravile siis läksingi otsejoones koju. Ukse ees nägi vedelamas ilusas punases paberis kingipakki. Avades oli seal sees ... 12 Järkub... Cry// Kristel Kiisk 13 Ukse ees nägi vedelemas ilusas punases paberis kingipakki
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Noorsootöö-ja täiendõppe osakond Kuulmispuue Õpimapp Koostaja: Loore Kääramees Juhendaja: Ingrid Veskiväli Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Kuulmispuue on kuulmiskahjustusest tingitud hälve, mida pole võimalik kompenseerida meditsiinilise ja/või meditsiinilistehnilise sekkumise ning abinõudega ja mis piirab või välistab inimese eale, soole, sotsiaalsele ja kultuurilise taustale normaalsete sotsiaalsete rollide täitmist. Kuulmispuude funktsionaalsetest piiranguteks on helide eristamisraskused (inimene ei suuda eristada talle vajalikku heli taustamürast). Kuulmispuue on kuulmise langus võrreldes normaalse kuulmisega. Kuulmispuue esineb 15-20% elanikkonnast Võimalikeks põhjusteks võivad olla erinevad sensoneuraalsed põhjused, näi
oma koju tulete. Puhas, värske õhk ja vaikne, ei müra ega kära, sest läbi ei käi siit keegi: kõrgemale enam ei saa." ,,Korstnapühkija ronib kõrgemale," ütles Jürka. ,,Ega korstnapühkija korstna otsa magama lähe," vastas Ollino ja jätkas endist juttu: ,,Talvel ehk pisut vilu, aga kergemini hommikul ärkab ja selgema peaga tööle hakkab. Mina olen omal ajal maal väljas kartulikuhja õlgedes maganud ja pole häda midagi, ainult teises reies pistab vahel. Siin pole veel kedagi külm võtnud." III. Järgmisel hommikul Indrek ärkas kellahelinal. Helises päris harilik aisakell, nagu ta seda oli kuulnud pulmas peiupoistel või jõuluõhtul suure rõõmu pärast, kui kihutatakse pimedas teistest mööda -- ikka kodu poole, sest seal on siis heinad või õled nurgas maas ja toad nii tulvil täis magusaid toidulõhnu, et nende ots ulatub kaugele õuegi. Tänagi Indrek tundis endas unesuikel
Kuis ei maksta. Mulle selle intervjuu eest antakse 5000 krooni tunnis puhtalt kätte. Juhul, kui otsustatakse pronksõdur Urvastesse teisaldada, kas olete nõus? Kas pronksõduri kohta luuletus ka tulemas on? Ei ole tulemas küll luuletust praegu. On tulemas hoopis vastus sellele küsimusele. Päris maja ette küll pronkssõdurit ei tahaks, aga kuhugi ikka nurgakese leiaks. Kas oled Paganamaa kandi elust midagi kuulnud ja mis sa arvad, et kui ma elan nüüd välismaal, kas vöiksin selga ajada setukeste rahvariided ja ehted (tunnen kuidagi lähedaseks), ilma et ma kedagi solvaksin ja pealegi Röuge kandi rahvariided mulle ei meeldi? Ei saa keisist täpselt aru, aga setukesi sa küll sellega ei solva, et nende rahvarõivad selga ajad ja pealegi on neil respekt igaühe vastu, kes enanst setuks kuulutab 12
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
kui ei võeta kooli väikest kala - eks ta ise kalapoega hari juba siis, kui see on kalamari! Haridus ei ole kala ala: kilust ei saa näiteks valaskala, kui just kool tal kaksteist aastat kestaks, end ta läbi häda pressiks lestaks... [8] 9 221-leheküljeline luuleraamat ’’Lepatriinu faksiga’’ on samuti suunatud nii koolieelikutele kui ka algklassijuntsudele. Väga tore luuletus oli ’’Tigu reisib’’ Tigu võttis ette reisi, ’’Peamine on,’’ ütleb tigu, matkimata matkal teisi. ’’et ei tuleks ette vigu.
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis
Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite
maailmasõda) represseeritakse ja hävitatakse füüsiliselt hulk õpetajaid, kuivõrd paljud meesõpetajad on kuulunud isamaalistesse organisatsioonidesse nagu Kaitseliit, juhtinud isamaalisi noorteühendusi jne. Nõukogude võim küüditab, hävitab ja mobiliseerib kokku 533 õpetajat (üle 10% õpetajate koguarvust), sh 389 meesõpetajat (üle 15% meesõpetajate koguarvust). Sõjategevuses hävib 1941. a. suvel täielikult 30 koolihoonet, osalisi purustusi saab 49 koolimaja. Veel umbes 70 koolil kannatab inventar. Pärast 1944. a. võetakse koolikorralduse aluseks nõukogude ühtluskooli süsteem ja nõukogude pedagoogika, teisi suundi eiratakse täielikult. Lammutatakse vana haridussüsteem ja rajatakse uus vastavalt Nõukogude Liidus käibivatele normidele. Õppetöö põhikoolis toimub riigi kulul, kuid keskkool on maksuline. Eestis tekib kaks haridussüsteemi: eestikeelne ja Vene NFSV eeskujul üles ehitatud venekeelne kasvava migrantide kogukonna liikmete jaoks
See on kunst nagu iga teine, aga mõju ROLAND: Kas siin on veel tube? Kus? inimesele on suurem kui lihtsal portreel. OSVALD: See on mul varutuba. Väike, aga Nüüd ei ole ma juba tükk aega midagi soe. (Võtab seina pealt vaiba maha, selle loonud. taga on väike uks.) Mul läheb hetk aega, ROLAND: Aga elate ära küll? tõstan voodi asjadest vabaks. (Läheb tuppa OSVALD: Elan ära küll. Tead, sõber ja sulgeb ukse.) Roland, mul on sulle üks pakkumine. LAURA: Või hakkaksime minema? Joome tee ära ja hakkame minema. Äkki läheb 4. stseen õnneks. ROLAND: Ei ole sügavat mõtet. Mul on ROLAND: Kuule, asi laabub. Mees on kingad ligamärjad ja päris tore on istuda. raskes pohmas. Ma mõtlesin algul, et mõni Viimasel ajal polegi juhtunud midagi segane
ROLAND: Mis tehnikas sa töötad? OSVALD: Praegu ma ei tööta. Aga ma tegin liiklusmärke. LAURA: Liiklusmärke! 14 15 OSVALD: Muidugi, mitte ainult liiklusmärke. Ma olen teinud tuleohutussilte, mõned puugiplakatid. Kõike on tulnud teha. See on kunst nagu iga teine, aga mõju inimesele on suurem kui lihtsal portreel. Nüüd ma ei ole juba tükk aega midagi loonud. ROLAND: Aga elate ära küll? OSVALD: Elan ära küll. Tead, sõber Roland, Mul on sulle üks pakkumine. LAURA: Või hakkaksime minema. Joome tee ära ja hakkame minema. Äkki läheb õnneks. ROLAND: Ei ole sügavat mõtet. Mul on kingad ligamärjad ja päris tore on istuda. Viimasel ajal polegi juhtunud midagi huvitavat. Mis pakkumine? LAURA: Oleks midagi alla visata, mõni madrats või midagi, ma viskaksin korraks põrandale, oleks mõnusam. See konjak lõi uimaseks. OSVALD: Ei, põrandale küll ei saa.
Mulle ei meeldi head unenäod, hommikul on valus ärgata. VAIMUKAD: Sain sooja soovituse normaalseks hakata. Ega suvi pole naljaasi - sest hernes tahab keppi, till tõuseb, redis läheb kõvaks, kartul tahab panemist ja kurk kiletamist. Palun vaikust, ma arenen! Need lehmad, kes rohkem jooksevad ja udarat raputavad, teevadki jogurtit. Kui sa tundsid end puudutatuna, siis tea, et keegi katsus sind. Tere! Minu nimi on John Smith ja ma tutvustan teile hämmastavat vinni eemaldusvahendit Adobe Photoshop. Kui neil seal taevas sokolaadi pole, siis ma sinna ei lähe! Tänane doonor on homne abivajaja. Kui tahad kohvi voodisse, eks maga siis köögis. Enne minuga kohtumist ei uskunud keegi, et põrgu on olemas. Kurvast pepust ei tule õnneliku peeru. Lapsi tuleb teha laia ja lageda mäe otsas, siis tulevad lapsed suure silmaringiga Tasakesi tuled hiilid sa mu tuppa ja õrnalt puudutad mu keha, kuni leiad kõige parema koha ja hakkad imema... kuradi sääsk
ABJA GÜMNAASIUM RÄNDAVATE PÜKSTE ÕESKOND REFERAAT TÖÖ KOOSTAJA: MIRELL PÕLLUMÄE ABJA 2009 Sissejuhatus Rändavate Pükste Õeskond. Kirjanik: Ann Brashares Carm e n , Tibby, Lena ja Bridge t on liivaka s ti a e g a d e s t pe al e olnud sõbra t a rid. Nad elava d sa m a s väikelinn a s, käivad koos koolis ja on siiani ka suve d veet n u d koos. Nüüd, kuue t ei st a a s t a s t e n a , tuleb neil esim e s t korda suvi vee t a lahus, kuid nad on kindlalt otsust a n u d oma v a h e l ühe n d u s t pidad a . Tibby osta b kaltsuk a s t teks a p ü k si d , mis kum m a lis el komb el sobiva d neile kõigile. Tüdruku d tulev a d mõtt el e teks a s ei d suve jooksul oma v a h e l jagad a , saa t e s ne e d postiga järg mis el e sõbra t a rile ja asut a v a d õeskon n a . Nõnda alga b pükst e ränn a k ja me eld ej ä ä v ai m suvi tüdruku t e elus. 1.Rändavate Pükste Õeskond. 1.1Kirjanikust Ann
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
" nurus see naine. Ma nihutasin seda kappi veidi. Ma tundsin, et see kapp polegi nii raske ja tõstsin selle ilma suurema vaevata selle naise pealt ära. "Aitäh! Ma olen sulle suure tänu võlgu!" ütles naine. "Minu nimi on Miina. Mis on sinu nimi?" küsis ta. "Minu nimi on Jasmiin. Te olete raskelt haavatud. Kuidas te üldse liigutadagi saate?" küsisin kohkunult. Miinal oli kõhus küllaltki suur ja jäle haav. Käsi ja jalg olid ka vigastatud, suu juurest jooksis verd. "Ah, pole mul häda kedagi! Küll ma saan. Peaaasi, et ma üldse ellu jään!" ütles Miina. Koos hakkasime väljapääsu otsima. Mul aga valutas süda sellepärast, et äkki kukub Miina keset dzunglit kokku. Või lihtsalt sureb ära. Mis ma küll siis teen? Lennuk oli alla kukkudes murdnud parema tiiva ja nüüd oli seal suur auk. "Siit saamegi välja!" olin rõõmus. Aga kui heitsin pilgu välja, polnud ma eriti rõõmus. Me olime kukkunud keset jõge, kus kõik oli läbi põimitud puuokste ja liaanidega
elatist teenivad. Linnadest nimetati Kopenhaageni, Kolding´it, Albertslund´i. Töökohtades võib välja tuua ettekandja, farmitöötaja, koristaja, juhutööd. Näiteks toodi välja, et elatakse ka ühikas, milles on õpilasel oma tuba, kööki ja tualetti jagatakse 3 inimesega. Samuti elas üks intervjueeritav kohaliku vanapaari juures, üürides nende majas ühte tuba. Näitena on P1 vastanud:“ Elan ühikas. Mitte enda kooli omas, vaid mingi siinse põllumajanduskooli ühikas – enda kooli poolt pakutav oli veidi kallis, kuna tegu moodsate 14 õpilaskorteritega. Aga ega minu omalgi viga pole: oma tuba, kööki ja tualetti jagan 3 inimesega. Seega võrreldes Eesti omadega samuti päris hea. Elukoht koolist ca 3km, aga rattaga läheb ludinal. Koolipäevad on võrdlemisi lühikesed ja koolivälist tegevust (peamiselt
AADU: Soo, soo! (Kuklatagust sügades.) Kanade päralt, see on kibe käik mulle, ehk ma küll (iseeneses uhkeldades) külakubjas olen ja vallavanema parem käsi! See Peeter neid mulke ei salli silma otsas, ja nüüd tahab üks veel tema TÜTART! Aga Märdil on veel neid Kadrina vanu (kõrvalt tasku vaadates) Kadrina rublatükk - rublatükke ja on muidu tubli poiss; häda ka ära Vene keisrinna taganeda. Katariina I JÜTS: Kas ma kutsun isa, Kure onu, kui sa tahad pildiga raha ehk siia jääda? (Kõrvale.) Ehk siis saan ka jälle uued pastlad jalga? AADU (ruttu): Ei, ei, pai laps, lase olla peale, küll ma saan nõndagi õigeks! (Iseenesele.) Annel on keelt: see võib mind aidata
segakool. Seal koolis käis üks poiss kellel olid vanemad välismaal. Nad saatsid poisile närimiskummi, mis muutis poisi päevapealt koolis populaarseks, sest närimiskummist oldi varem ainult kuuldud. Kuna kõik tahtsid seda proovida, käis sama näts kõikide laste suust läbi kes olid seal klassis, et kui näts Olavani jõudis, ei olnud maitsest enam midagi järel. Sellel ajal kui Olav koolis käis oli kevadel kohustil aiatöö. Igal koolil oli oma väike lapike, mida õpilased pidid harima, see aga Olkule ei meeldinud. Kui aga uus kool valmis sai, oli poiste ülesandeks aiatöö asemel 12 viia uude kooli uued koolipingid. See oli tähelepanuväärne kuna vanas koolis olid pingid tumedad ja värvitud aga uude toodi heledad ja lakitud pingid. 4
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium AJARONGIGA PAADREMAALT MÄRJAMAALE HARRI JÕGISALU Uurimistöö Autor: ..... ........ Juhendaja: ..... .... Rapla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3 1. ELULUGU ................................................................................................................5 1.1. Lapsepõlvekodu...................................................................................................5 1.2. Lapsepõlv............................................................................................................6 1.2.1 Kooliaeg........................................................................................................6 1.3 Sõja-aastad..............................................................
Ent kui tädi jälle sõnad suhu sai, ütles ta ainult: «Mh! Noh, sulle ei olnud see lops kah ülearu. Sina tegid minu äraolekul kindlasti mõne teise jultunud tembu.» Siis hakkas teda südametunnistus piinama ja ta soovis midagi head ning 'hella öelda; kuid ta arvas, et seda oleks võetud tunnistamisena, et ta oli ülekohtune olnud, ja seda ei lubanud distsipliin. Niisiis oli ta vait ja jätkas mureliku südamega oma toimetusi. Tom mossitas nurgas ja suurendas mõttes oma häda. Ta teadis, et südames oli tädi tema ees põlvili, ja see teadmine pakkus talle mõrudat rahuldust. Ta otsustas, et ei anna mingit märku, ei pane midagi tähele. Ta tundis, et talle läbi pisarateloori langes aeg-ajalt igatsev pilk, kuid ta ei teinud sellest väljagi. Ta kujutles end haigena, suremas, ja tädi kum-mardumas tema köhale, anudes ainsatki andestavat sõna, kuid tema pöörab näo seina poole ja sureb seda ütlemata. Ah, mis tädi siis tunneks? Ja ta kujutles end jõe
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
Tol ajal vabariigis teist nii suurt koori polnudki. Suur ja omapärane kollektiv oli arsi Aarma juhatatud ja värljaõpetatud sümfooniaorkester, vabariigis ainulaadne kollektiiv. Orkestriga käisi ,,Orljonoki" noortelaagris, kus kohtuti helilooja Dimitri Kabalevskiga. Hiljem tegutses see orkester Peeter Kaldi käe aöö sümfooniettorkestrina. Kahjuks orkester lagunes. Väga tuntud on puhkpilliorkester Jüri Tüli taktikepi all. Palju oleneb kooli muusikaelu kooli juhtkonnast. Õnneks on Tapa koolil selles suhtes vedanud. Õpilaste vaba aja sisustamisel koolis etendab tähtsat osa ka näitering. Huvi näitmängu vastu on Tapa Gümnaasiumis olnud läbi aegade. Ei takistanud seda ka lava puuduimine ja ruumikitsukus. Praegu tegutseb meie koolis algklasside näitering, mida seitse aastat juhatas elle kivisoo. Noortemate õpilaste näiteringidest esines väga kenasti Tapa I Keskooli oma, kus 4.-6. klassi õpilased mängisid vabalt ja loomulikult.
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo
Seda protsessi peaksid õpetajad endale teadvustama ja paremini läbi mõtlema, kuidas väärtusi lastele edastada. Oma esimesed väärtushoiakud saadakse perekonnast. Põhiosa inimese väärtushoiakutest pärineb isalt-emalt, laps jäljendab nende käitumist, omandab nende enesekohaseid oskusi, toimimisviise, võtab üle terveid iseloomujooni. Paraku ei peeta igas kodus oluliseks lapsele väärtuste õpetamist. Seega on väga oluline roll koolil ja õpetajatel, õpetades lastele väärtusi, mis on elus olulised. Väärtuste õpetamine lapsele noores eas, aitab lapsel kujundada häid iseloomujooni tulevikus. Kuigi minu arvates ei pöörata Eesti koolides väärtuste õpetamisele suurt tähelepanu, siis arvan siiski, et olen koolis õppinud väärtusi, mida ka praeguses elus väga hindan ja oluliseks pean. Saan kindlalt väita, et koolis õpitud aastatega on mulle õpetatud austust ja kohusetunnet, ausust, koostööoskust ja
loomustavad eeskätt rühmasisesed kontaktid ja kelle suhted muu ühiskonnaga on nõrgad. Viimased aastad ei ole toonud olukorda muutust (Vihalemm 1998: 241). Paradoksaalne on, et eesti keelt ei ole valmis kasutama isegi need, kes seda hästi oskavad. T. Vihalemma andmeil suhtleb tegelikult iga neljas venelane, kes eesti keelt aktiivselt oskab, eestlasest vestluspartneriga ainult vene keeles (1997: 252). Millist osa etendab siin haridus? Uurimuste alusel on võimalik väita, et praegusel vene koolil Eestis on desintegreeriv toime. Paljud lõpetajad oskavad eesti keelt nii halvasti, et ei ole võimelised isegi argitasandil suhtlema, rääkimata edasiõppimisest või tööle asumisest. Näiteks M. Pavelsoni küsitluses osalenud abiturientide hulgas oli vaid 7,5% neid, kes valdasid eesti keelt vabalt (1997: 220). Suur osa küsitletuist (43%) aga ei olnud võimelisedki eesti keeles suhtlema. Sellega on kooskõlas T.
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
annaabi.ee 
