Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Enesejuhtimine II töö "Minu probleemid"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ebatervislik, hommikuti, telefoniarve, sobivatMinu probleemid Edasilükkamatus ehk Tähtsus, olulisus minu Eesmärk kui kiire on selle Summa jaoks asjaga 1. 2. 3. 4. Õppimise puhul on raskusi järge pidada kodutööde esitamise tähtaegadega. Pole 10 8 18 ühtset süsteemi, mis kõik vajalikud tegemata tööd kajastaks Materiaalselt on keeruline oma rahaga toime tulla, kuna 9 10 19 ülikooli algusega on kulud kasvanud Ebatervislik toitumine 4 2 6 Vähe aega sõpradega ja isaga kokku 6 7 13
8. Õppida enda vaba aega 8 8 16 produktiivsemalt kasutama ja paremini planeerima, et saaksin kõigi vajalike tegevustega õigeks ajaks valmis. MINU PROBLEEMID 1. Ülikoolil puudub ühtne infosüsteem, mis kajastaks minu valitud ainete põhjal mulle olulist infot (kodutööd, kontrolltööd, arvestused jne). 2. Elan Tallinnast väljas, mistõttu kulub palju kasulikku aega ja energiat edasi-tagasi sõitmiseks. 3. Unereziim on paigast ära. Seetõttu on hommikuti raske ärgata ja õhtuti ei tule und. 4. Regulaarselt söömisega on raskusi viitsimatuse tõttu. 5. Suurenenud kulutused. Kulutades raha samadel asjadele, mis varemgi on kulutused siiski oluliselt suurenenud. 6. Esimesel semestril on kõik loengud kohustuslikud. Osades ainetes oleks kasutegur suurem kui jätaksin loengusse tulemata ning loeksin kodus teemad läbi, säästes nii aega kui ka raha. MINU PROBLEEMID
varajase unesündroom), sugu (insomnia leitakse sagedamini naistel), välisfaktorid (valgus, müra, temperatuur), sotsiaalsed faktorid (öövahetusega töö), erinevad unehäired (insomnia, uneapnoe, nn rahutute jalgade sündroom jne) või koguni psüühikahäired (ärevushäire, dementsus, ajukahjustused jm). Und mõjutavad ka perioodilised muutused organismis ehk ööpäevaringsed rütmid. Need rütmid määrab ajus nn bioloogiline kell, mis näitab, kas ollakse hommikuti (lõokesetüüpi) või õhtuti (öökullitüüpi) virged. Bioloogilist kella mõjutavad aastaaja ja ööpäeva valgus ja pimedus. Kui valgust pole näha, siis enamikul inimestel omandab kell 25-tunnise rütmi. Pole siis sugugi imekspandav, et sellises asukohas nagu Eestis, kus valget aega on vähe ja kliima kah kaasa ei aita, on inimestel pidev väsimus ja kurnatus kallal! Kui aga mistahes eluperioodis jääb uneajast tugevalt puudu, võib see endaga kaasa tuua erinevaid probleeme
äratuskella, kus toimub andmete analüüs, et välja selgitada optimaalseim äratuse aeg. Kuidas toode töötab? Määrata äratusaeg. Kuna erinevad unetsüklid vahelduvad iga poole poole tunni tagant, siis AXBO äratuskell äratab teid maksimaalselt 30 minutit enne äratusaega kerge une faasist. Toode maksab 3200 krooni ning omab head hinna ja kvaliteedisuhet. Seda toodet väga tihti ei osteta, sellest on tingitud ka kõrge hind. Miks meil on hommikuti raske ärgata? Magades ei ole meie uni ühtlane. Selleks, et ärgata võimalikult lihtsalt on vaja teada millal meil on kõige kergema une faas. tulemuseks on see et ärkame siis kui kell heliseb. Sügava une faasist ärgates võtab ajul väga kaua aega, et saavutada täisvõimsus ja selle tõttu olemegi unised ja pahas tujus. Kuidas tegelikult peaks ärkama? Kerge une ajal on aju juba väga aktiivne ja siis ärgates tunned sa ennast värskena ja
perega, valedel põhjustel dieedi pidamine ning eri liiki dieetide katsetamine. Uuringud on näidanud, et dieeti pidavatel inimestel on ligi 5 korda suurem oht langeda toitumishäirete küüsi (10). Erinevused dieedi ja söömishäirete vahel: · Dieet on mõeldud parema elu tagamiseks ja ei tohiks segada kellegi igapäevast tegevust. Söömishäire kontrollib elu negatiivselt. · Dieet on keskendunud tervislikule kaalukaotusele. Söömishäire on ebatervislik viis kaotada kaalu. · Dieet keskendub välistele muutustele, et sobida seesmise isikupäraga. Söömishäire põhjustab nii väliseid kui ka seesmisi muutuseid. · Korralik dieedipidamine muudab keha tugevamaks. Söömishäire muudab keha nõrgemaks ning võib põhjustada mitmeid tervise komplikatsioone. · Dieet eeldab, et tuleb süüa mitmekesist toitu mõõdukalt. Söömishäired põhjustavad
vaoshoidmatut seksivajadust. Kuna haigus käib periooditi on tavaliselt inimesed perioodide vahel normaalsed ja sümptomid puuduvad. Perioodide minimaalne vahe on paar nädalat. Häire esineb meestel neli korda sagedamini kui naistel. Esineb kõigerohkem noorukitel. 8 Peredes kipub tavaliselt ikka nii olema, et vanaema-vanaisa on jõudnud hommikuti juba pooled päevatoimetused ära teha, enne kui nooremad alles silmad lahti saavad. "Tões ja õiguseski" kurtis Andres, et noorena pidi une arvel tööd tegema. Vanast peast, kui oleks olnud aega magada, polnud enam und. Tõepoolest, mida vanemaks inimene saab, seda vähem und ta vajab. "Kui noorem inimene magab 78 tundi, siis 55.60. eluaastal saabub aeg, kus saab hakkama viie tunniga," ütleb Merelahe perearstikeskuse perearst Mare Johanson.
166 sentimeetrit pikk. Kehamassiindeks on 29.03, mis tähendab, et patsient on ülekaaluline. Toitumisharjumused: Patsient ei pea dieeti, sööb kõike, kuid piirab praetud toitu. Kui sööb liiga palju praetud toitu, siis magu hakkab valutama. Armastab magusat toitu, kuid sööb seda mõõdukalt. Joob päevas umbes 1 liiter vett. Köögiviljad patsiendile väga ei meeldi, sööb neid harva. Vahepeal sööb puuvilju(õunad või banaanid). Hommikuti sööb tavaliselt putru ning võileibu. Lõuna- ning õhtusöögiks praed, mis sisaldavad sea- või veiseliha, vahepeal kana. Paar korda nädalas sööb kala. Tavaliselt sööb keedetud või ahjus valmistatud toitu. Toiduallergiat patsiendil ei ole. Talvel tarvitab lisaks D-vitamiini tablette. Patsiendi kaal on umbes sama, mis oli kogu aeg viimase aasta jooksul. Suvel patsient kaalub vähem, talvel natuke rohkem. See on tingitud toitumise ja füüsilise aktiivsuse erinevusest. Oma kehakaaluga
Ülikoolis olemine 6:00 sõltu minnust. Lisaks sellele käin veel laulmas samas hoones, seega on see ajajaotus väga hea. Ei leia, et kulutaksin pesemisele liiga palju aega. Tööpäeva hommikuti Pesemine 1:00 kasutan aega ratsionaalselt ja nädalavahetusel võib ju vannitoas ka natukene rohkem aega veeta Hommikuti enne kooli veedan enda ärkamise ja kodust lahkumise vahel
mõnevõrra rohkem puhanud. See võib tähendada, et nooremad vajaksid endale kindlat magamise- ja ärkamise kava ja järgima magamisega seotud soovitusi, mis võib neil aidata olla hommikul puhanumad. Näiteks on soovitatav voodis mitte telekat vaadata või pikalt lugeda, see vajaks täpsemat uurimist. Varasemalt on leitud, et koolitundide alguse ideaalne kellaaeg võiks olla kell 9, mis sobiks nii lastele kui ka nende vanematele, kes sõidavad hommikuti tööle. Siis minu uuringu käigus selgus, et koolitundide oluliselt hilisemale algusajale lükkamine poleks mõistlik, mis on kooskõlas sellega, et õpilased on umbes kella 9 ja 10 ajal kõige aktiivsemad, mis on hinnanguliselt umbes teise tunni aeg. Kuna ainult vanemas vanusegrupis noorte tunnid algasid pigem hiljem ehk poole üheksa paiku ning nad tundsid end rohkem puhanuna kui nooremate vanusegruppide liikmed, siis võiks see olla täiesti sobiv aeg koolipäeva alustamiseks.
..........................18 Kuidas saaks muuta Nõo Reaalgümnaasiumi koolitoitu tervislikumaks?...........20 Kas naised valivad rohkem, mida nad söövad kui mehed?................................21 KOKKUVÕTE........................................................................................................22 SISSEJUHATUS Sain ülesandeks koostada statistilise uurismustöö. Valisin teemaks tervislik eluviis NRG õpilsate seas. Kuna ebatervislik eluviis on maitsvam ja odavam kui tervislik eluviis, siis paljud inimesed ei eelista tervislikku eluviisi. Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni põhikirja sissejuhatuses öeldakse, et tervis on täielik kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või kehaliste defektide puudumine. See on lai, kõikehõlmav sotsioloogiline mõistemäärang. Oma uurimustööga üritangi teada saada, paljud õpilased arvavad, et nende eluviis on tervislik
KÕRGE KOLESTEROOLIGA PATSIENDI JUHTUM Lõpueksamitöö Tallinn 2017 SISSEJUHATUS Südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on üle maailma kõige sagedasemad haigestumise ja surma põhjused (Palmer 2013: 669). Tervise Arengu Instituuti andmetel aastas sureb Eestis südame-veresoonkonnahaigustesse kuni 12000 inimest maailmas aga ligikaudu 17,5 miljonit. SVH on otseselt seotud elustiili ja käitumuslike riskiteguritega niisugustega nagu suitsetamine, ülekaal, ebatervislik toitumine, vähene füüsiline aktiivsus, pidev stress, depressioon ja pingeline elu (Halloran 2014: 871, Halloran 2013:617, Palmer 2013: 671). Kõik eelmainitud riskifaktorid viivad kolesterooli tõusudeni, kolesterool on SVH tunnistatud tekitaja (Mercado jt 2015: 1305, Halloran 2014: 870, Halloran 2013: 617, Edwards 2013: 38, Palmer 2013: 669). Teades kolesterooli tõusu riskifaktorid esmatasandi tervishoiu töötajad saavad varakult sekkuda
2 SISSEJUHATUS Südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on üle maailma kõige sagedasemad haigestumise ja surma põhjused (Halloran 2014: 870, Palmer 2013: 669). Tervise Arengu Instituuti andmetel aastas sureb Eestis südame-veresoonkonnahaigustesse kuni 12000 inimest, maailmas aga ligikaudu 17,5 miljonit. SVH on otseselt seotud elustiili ja käitumuslike riskiteguritega niisugustega nagu suitsetamine, ülekaal, ebatervislik toitumine, vähene füüsiline aktiivsus, pidev stress, depressioon ja pingeline elu (Halloran 2014: 871, Halloran 2013:617, Palmer 2013: 671). Kõik eelmainitud riskifaktorid viivad kolesterooli tõusudeni, kolesterool on SVH tunnistatud tekitaja (Mercado jt 2015: 1305, Halloran 2014: 870, Halloran 2013: 617, Edwards 2013: 38, Palmer 2013: 669). Teades kolesterooli tõusu riskifaktorid esmatasandi tervishoiu töötajad saavad varakult sekkuda
Viljandi 2008 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 1. TOITUMISEST ÜLDISELT........................................................................................4 2. EBATERVISLIK TOITUMINE................................................................................... 6 2.1 Põhjused.............................................................................................................................................................6 2.2 Tagajärjed..........................................................................................................................................................8 KOKKUVÕTE.................................................
Minu eesmärgid 1. Sooritada edukalt kõik sügissemestriks valitud ained. 2. Õppida piisavalt hästi, et järgmisest semestrist saada õppetoetust. 3. Leide endale soodne korter kooli lähedal. 4. Püüda paremini planeerida oma aega. 5. Sooritada edukalt esimene õppeaasta TTÜ-s. 6. Leida ülikoolist uusi tutvusi ja sõpru. 7. Veeta piisavalt aega lähedaste inimestega. 8. Arendada oma füüsilist vormi. 9. Elada tervislike eluviise järgides. 10. Koguda raha, et minna välismaale puhkama. 11. Leida suveks tasuv ja meeldiv töökoht. EESMÄRK Tähtsus, Edasilükkamatus Summa olulisus ehk kui kiire asjaga minu jaoks on 1 2 3 4 1. Sooritada edukalt kõik
Arina Podobed 164745TABB Kodutöö aines Enesejuhtimine (HHP0020) Arina Podobed 164745TABB MINU EESMÄRGID Nr. Minu eesmärgid Olulisus,tähtsu Edasilükkamatus ehk Summa s minu jaoks kui kiire selle asjaga on 1 Ülikoolieluga kohaneda 10 8 18 2 Teha kõik tööd õigeks ajaks 10 6 16 3 Kaalust alla võtta (5 kg) 10 10 20 4 Õppida uut keelt (saksa 4 2 6 keel) 5 Rohkem lugeda 7 5 12 enesearendamiseks 6 Rohkem aega veeta venna 4 3 7 perega 7 Leppida oma noormehega 9 10
Täiskasvanud inimese öisest unest kuulub harilikult 25-30% deltaunele ja 15-25% kiirele unele. Unehäired Unehäire on terviserike, mille tõttu ei suuda inimene hästi magada ja välja puhata. Unehäired võivad olla märk potentsiaalsest või juba olemasolevast haigusest. Unetus ehk insomnia selle korral on inimestel raskusi magamajäämisel, sageli ärgatakse keset ööd ega suudeta kuidagi taas uinuda, võidakse ka ärgata hommikuti väga vara. Tavaliselt magavad nad siiski mõne tunni, ehkki nad seda ei teadvusta. Une esimeste järkudega piirdumise tõttu ei jõuta välja sügava uneni ja seetõttu pannakse tähele väliseid ärritajaid. Selle tulemusena tundub inimesele, et ta on kogu aeg ärkvel. Sagedamini esineb insomniat naistel ja vanematel inimestel. Põhjustajaks võib olla ka stress. Tagajärjeks võib ilmneda ärevust, mäluhäireid ja ka vägivaldsust. Narkolepsia ehk kontrollimatu lühiajaline unevajadus
Anoreksia ehk kõhnumishäire on potentsiaalset eluohtlik söömishäire. Seda peetakse tõsiseks psühholoogiliseks haiguseks, mida iseloomustab kas oluliselt vähenenud isu või täielik vastumeelsus süüa (Nordqvist, 2014). Anorektik näeb ise ennast paksuna: ta harjutab end vähem sööma ning loobub magusast (Kalbri, 2007). Anoreksia sümptomiteks on rasked söömishäired ja inimese suur hirm võtta kaalust juurde. Anoreksiaga kaasneb ebatervislik kaalukaotus ja kaalu kontrollimise meetodid nagu näiteks välditakse mõne toidu söömist või enese näljutamine. Lisaks võetakse appi ka teised tegevused, et kaalust alla võtta: liigne trenni tegemine, esilekutsutud oksendamine või lahtististe kasutamine. Inimesed, kellel on anoreksia võivad arvata, et on ise paksud, kuigi tegelikkuses on alakaalulised ja äärmiselt kõhnad. Anoreksial võivad olla negatiivsed efektid
ja mis mitte. Kuulduste järgi, aga selles vanuses õpilased ei olevat teadlikud tervislikust eluviisist. Selle uurimuse üks eesmärke oligi teada saada, palju teavad noored tervislikust toitumisest ja kui oluline on see nende jaoks. Küsitluses osales 20 õpilast. Esimeses peatükis on juttu tervislikest eluviisidest ja mõned nõuded tervislikust toitumisest. Teises peatükis kirjutasin noorte toitumishajumustest ja uurisin, kas nad hommikuti ikka söövad. Kolmandas peatükis on kirjutatud rämpstoidu kahjulikkusest ja selle mõjust tervisele. Neljandas informeerin lugejaid vitamiinide vajalikkusest, millistes toiduainetes, mis vitamiinid on. Viimastest peatükkides räägin täpsemalt uuritavast objektist ja analüüsin oma uurimust. 3 1. TERVISLIKUD ELUVIISID Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju
Kiviõli 1. Keskkool Uurimistöö Kiviõli 1. Keskkooli gümnaasiumi õpilastel esinevad unehäired nende enese hinnangul Autor: Rait Kuusksalu Juhendaja: Helena Kivestu 2017 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................3 1 UNI..............................................................................................4 1.1 Une vajadus vastavalt vanusele..........................................................5 1.2 Unehäired...................................................................................6
Käitumine elus ja arvutis Tunnitöö Tartu 2012 Sisukord SISUKORD............................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................................... 3 1. KIRJELDAV ANALÜÜS..................................................................................................................... 4 1.1. KANNATLIKKUS.............................................................................................................................. 4 1.2. VARGUS JA PIRAATLUS................................................................................................................... 5 1.3. REAGEERIMINE HÄBISTAVALE JA SOLVAVALE................................................................................... 7 1.4. VIIRUS.....................
MINU PROBLEEMID Edasilükkamatus Tähtsus, olulisus ehk kui kiire selle PROBLEEMID minu jaoks asjaga on Summa 1 2 3 4 1 0 2 0 3 0 4 0 5 0 6 0 7 0 8 0 9 0 10 0 11 0 12
tõus jt. Tuleks nimetada häid ja tervislikke puu- ja juurvilju, seda enne ka loomulikult lastelt küsides, et milliseid nemad teavad. Hommikusöök Kuna tegemist on lastelaulude nädalaga, siis võiks läbi terve nädala vahetult enne hommikusööki laulda lastelaulu ,,Hiiretips''. See laul on väga rõõmus ja loomulikult on puder kõige parem toit hommikusöögiks. Laulu võikski sisse juhatada selliselt, et lastelt küsitakse, mis toit on hommikuti kõige tervislikum. Kui õiget vastust ei tule, siis peaks õpetaja ise nimetama ära, et kõige tervislikum on puder. Lisaks võiks õpetaja öelda, et hommikuti võib kõige rohkem süüa. ,,Hiiretipsu'' laulu peaks laulma õpetaja ise, kuid lapsed kaasa haarama. Näiteks õpetaja annab lastele ülesande, et kui laps kuuleb sõna puder, siis tuleb patsutada kõhu peale. Pärast laulu suundutakse putru sööma. Laulu sõnad ja noot on lisades (vt lisa) Mäng 1
Esineb ka stressi ja unehäired. Uinumisega on raskusi ja ärkab öösel üles. Sööb keskmiselt 6 korda päevas. Iga päev sööb ka midagi magusat. Kohvi joob 2 tassi päevas, 0,5 tl suhkruga. Vereanalüüsid on normis aga glükoos ja kolesterool ülemise normi piiri peal, RÖ kopsudest – normis, EKG – normis. 7a tagasi diagnoositi seedetraktis polüübid ning said eemaldatud. Pärast seda sai neid veel 2 korda eemaldatud. Viimase aasta jooksul kõhukinnisust ei ole olnud, kuna hakanud hommikuti vett jooma. Vedeliku tarbib 1l päevas. Perekonna anamneesis: isal olnud südameinfarkt, emal glaukoom. Vasakul silmal on diagnoositud läätsekae. Visus OD=OS 1,0. Kuvari töötamiseks kasutab prille. 3 Aprillis olnud peavalud 2 nädala jooksul, enne seda peavalu esines harva. Valu liigestes, käis ka reumatoloogi juures. Paar aastat tarbis glükosamiini, enam mitte, kuna kaebab, et on valud seedetraktis.
1. Sissejuhatus - Teema valiku põhjendus - Teema ülevaade 2. Mis on uni ja milleks on teda vaja? Mis on unenäod? 3. Ilma magamiseta ei ole võimalik õppida. 4. Kas unes on võimalik õppida või uusi avastusi teha? 5. Hüpnopeedia. 6. Une ajal pole võimalik õppida. 7. Hüpnopeedia miinustest. 8. Tulevikuväljavaated 9. Kokkuvõte Kuidas saada targaks? Tegemist on paeluva ja mõistatusliku küsimusega, millel pole ilmselgelt kõigile sobivat vastust. Tudengina pakub see mulle erilist huvi ning seepärast olen otsustanud asja lähemalt uurida. Analüüsi käigus panin paratamatult tähele une ja õppimise vahelist seost, millest tahaksingi järgnevalt rääkida. Ilmselt teab iga õpilane juba koolist, et enne tähtsat kontrolltööd või eksamit on hädavajalik korralik uni. Siis suudetakse paremini mõelda ning õpitud materjali meelde tuletada. Seegi fakt,
Tervislik toitumine Tervisliku toitumise info muutub koguaeg. See mis on täna õige, leiab keegi mõne päeva pärast, et see on puha vale. Ei ole olemas imetoiduaineid, tähtis on tervisliku toitumise põhimõtted. Tuleks süüa vastavalt vajadusele. Kuna organism peab saama nii elutegevuseks vajaliku energiat, kui ka vajalike toitaineid. Kindlasti tuleks hommikuti süüa, kuna hommikusöök on aluseks päeva põhitoidukorrale. Hommikut on hea alustada klaas veega ja sinna juurde süüa täistera tooteid. Et organism ei jääks ilma vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetes võiks süüa põhitoidu juurde näiteks kas köögivilju, kas siis toorsalatina, hautatud või keedetult. Kala võiks süüa 2-3 korda nädalas, kuna sealt saab organism omega 3 rasvhappeid. Rasvarohkeid toite ja magusat tarbida minimaalselt. Enamjaolt armastavad inimesed toite praadida, kuid saab ka teismoodi. Hautades või ahjus küpsetades võib samuti saada maitsva toid
hapukoorekaste, hapukurk, jäätis. Õhtu: kiivi,2 mandarini, isostar, porgandimahl, pirn 5. päev Hommik 4 võileiba, tee Lõuna: paneeritud kala, keedetud riis, külm kaste, leib, morss, õun. Õhtu: kartul, kanafilee, porgandisalat, hapukurk, õunamahl. 8.2 Hinnang Ma leian, et minu menüüd tuleks kindlasti parandada, suurimaks probleemiks on hommikusöök. Ma pean hakkama toituma hommikul korralikult, näiteks sööma putru vms. Lisaks sellele ei tohiks hommikuti juua teed. Peale selle peaks sisse tooma täiendavad söögiajad hommiku-, lõuna- ja õhtusöögi vahele, et süüa 5-7 korda päevas, sest parem on süüa vähem ja mitu korda kui üks kord ja palju. 8.3Milline peaks olema menüü Menüü peab olema vastavuses treeningkoormuse ja graafikuga. Eriti tuleb jälgida enda toitumist võistlusperioodil. Järgnev joonis (joonis 1) näitab milliseid toite peaks sööma inimene, et täita keha erinevaid toitainete vajadusi
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava (lühendatud õppeajaga) Maris Turunen KODUNE TÖÖ UNEDEFITSIIT JA UNEHÄIRED Juhendaja: Anne Murov Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2016 Unedefitsiit ja unehäired Me veedame kolmandiku elust unes. Vähemalt nii peaks see olema. Uni on bioloogiline imperatiiv. Uuemad uurimused tõestavad, et vähesel magamisel võivad olla tõsised tagajärjed. Meie keha on peenelt tasakaalustatud süsteem, mille tõrgeteta funktsioneerimine sõltub sellest, kas saame piisavalt magada või ei. Unedefitsiidi mõju tervisele. Unedefitsiit võib vähendada dieedi mõju, kiirendada vananemist ja viia immuunsüsteemi tasakaalust välja. Juhtivad spetsialistid väidavad, et kui mitmel ööl magada järjest kasvõi üks tund tavalisest vähem, võib tekkidaku
INTERNATIONAL MASSAGE ACADEMY PH TASAKAAL KEHAS Lõputöö Juhendaja : Mai Liis Toivar Tallinn 2009 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................3 1. PH OLEMUS..........................................................................................4 2.PH TASE VERES JA PRGANISMIS...............................................................5 3.PH PUHASTUMINE..................................................................................6 4.PH TOITUMINE.......................................................................................8 5.TOIDULISANDITE VÄÄRTUS JA TÄHTSUS PH DIEEDI JUURES......................9 6.PH TASAKAAL JA FÜÜSILINE KOORMUS...........................
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Tairi Viru TERVISLIK TOITUMINE Uurimustöö Juhendaja: õp. Natalia Sidorova 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Tervislik toitumine 4 Austus toidu vastu 5 Vitamiinid ja mineraalid 6 Ütlusi 7 Uurimustöö analüüs 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 Lisad 11 2 Sissejuhatus Tervislik toitumine peaks olema kõigile tuttav. Me tunneme vitamiine ning teame, et need on meile vajalikud. Ehkki me kõike seda teame, käitume ikkagi vastupidiselt. Nagu näiteks, eelistavad paljud inimesed kodus valmistatud juurviljadele mõnda kiirtoidu einet. Inimesed peaksid rohkem tähelepanu pöörama oma toitumisele ja muidugi ka sellele palju nad liiguvad. Kuna mõlemast saame me energiat ja hea enesetunde. Sulle v�
Inimorganismis olevatest vitamiinivarudest jätkub enamike vitamiinide puhul 4-40 ööpäevaks. Paljud inimesed usuvad, et süüa hästi tasakaalustatud toitumine annab kõik vajalikud vitamiinid hea tervise aluseks. In ideaalne olukorras see nii on, kuid tegelikkuses on palju põhjusi, miks võib tekkida vajadus vitamiini, mineraal-ja ravimtaimede täiendab aidata keha toime tulla tänapäeva elukeskkonnas. Mõned põhjus vajadust võtta toidulisandeid võib seostada; ?? * Ebatervislik toitumine ?? * Kehv elustiili valikud ?? * Mulla kadumise eest üle töötanud maad ?? * Reostus ?? * Stress Paljud meist, isegi need, kes tunnevad, et nad hästi süüa, ei söö tasakaalustatud toitu. Keskmiselt ligi 40% kaloreid me tarbime pärit kõrgelt töödeldud mugavuse või kiirtoidud milles on rohkesti rasva ja rafineeritud suhkur. Need toidud sisaldavad vähe vitamiine ja mineraalaineid, mida me vajame.
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala ENDA TERVISLIKUKÄITUMISE MUUTMINE Projekt Koostas: Reelika Setskova Juhendaja: Kaidi Kiis JÕHVI 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 1. ÜLEKAALULISUSE ENNETAMINE........................................................................4 2. TERVISLIKU TOITUMISE PÕHIMÕTTED..............................................................5 3. ÜLEKAAL JA ALA
suudaks parandada kehalisi kahjustusi. Tasakaalustatud toitumise puhul on oluline kalori- ja vaheldusrikas toit ning söömine kindlatel kellaaegadel. Igapäevaselt tuleks tarbida kõiki toiduenergiagruppe. Ei tohi liialdada keedusoolaga (piisab 0.5 grammist päevas). Toidu valmistamisel tuleks eelistada keetmist või hautamist. Paljud arvavad, et milleks mulle vaja seda tervislikku toitumist. Kuid nad ei pruugigi teada, mida toob endaga kaasa ebatervislik toitumine. Rasvumine kurnab meie südant ja lühendab eluiga. Kust teada saada mida tervisliku toitumise all mõeldakse? Tänapäeval on selleks õnneks olemas palju raamatuid, internet ja miks ka mitte pöörduda perearsti poole. Mina valisin selle teema sellepärast, sest väga tähtis on teada kui palju ja mida sa sööd, ning kuidas see meid mõjutab 2 ÜLEVAADE KIRJANDUSE PÕHJAL 2.1 Tervislik toitumine Mis on tervislik toitumine
tekitavaid olukordi. Naerata! Tee trenni ja toitu tervislikult Ravimata jäänud stress võib viia koolist väljalangemiseni, toitumishäireteni, alkoholismini, narkomaaniani, elutüdimuseni ja küllalt sageli kahjuks ka enesetapuni. Stressiga võitlemine OLULINE ON STRESSI SÜMPTOMEID ÕIGEAEGSELT MÄRGATA, STRESSI PÕHJUSTEGA TEGELEDA NING VAJADUSEL ABI OTSIDA. Stressiga on võimalik toime tulla Samuti võid õppida kasutama mõnd sobivat lõdvestustehnikat(meditatsioon, autogeenne treening ja hingamisharjutused) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Stressi vältimine Et stressi vältida tee seda, mis sulle meeldib. Sest pingedest aitab vabaneda lõõgastumine
annaabi.ee 
