Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Enesejuhtimine I arvestus. Minu probleemid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
asjaga, kodutööde, rahaga, ebatervislikArvestustöö nr. 1. EESMÄRGID JA PROBLEEMID Informaatika MINU EESMÄRGID 1. Läbida esimene kursus kesmise hindega 4.0 või kõrgem. 2. Käia nädalas vähemalt 3 korda trennis ja jälgida enda toitumist ning seeläbi saavutada õppeaasta lõpuks kehakaaluks vähemalt 72 kilogrammi. 3. Panna jooksvalt kõrvale piisavalt raha, et sõita 2012. aasta juunis Poolas toimuvatele jalgpalli Euroopa meistrivõistlustele. 4. Saavutada läbi kooli ja iseseisva õppimise erialas piisav tase, et oleks võimalik 2. kursusel õppimise kõrvalt erialasel ametikohal töötada. 5. Külastada võimalikult paljusid ülikooli üritusi ja olla ise aktiivne, et laiendada enda tutvusringkonda. Hoida sidemeid ka varasemate tuttavate/sõpradega. 6. Liituda mõne üliõpilasorganisatsiooniga kogemuste saamiseks. 7. Jätta maha suitsetamine, et hoida kokku raha ja säästa tervist. 8. Õppida enda vaba aega produktiivsemalt kasutama ja paremini
MINU PROBLEEMID Edasilükkamatus Tähtsus, olulisus ehk kui kiire selle PROBLEEMID minu jaoks asjaga on Summa 1 2 3 4 1 0 2 0 3 0 4 0 5 0 6 0
Arina Podobed 164745TABB Kodutöö aines Enesejuhtimine (HHP0020) Arina Podobed 164745TABB MINU EESMÄRGID Nr. Minu eesmärgid Olulisus,tähtsu Edasilükkamatus ehk Summa s minu jaoks kui kiire selle asjaga on 1 Ülikoolieluga kohaneda 10 8 18 2 Teha kõik tööd õigeks ajaks 10 6 16 3 Kaalust alla võtta (5 kg) 10 10 20 4 Õppida uut keelt (saksa 4 2 6 keel) 5 Rohkem lugeda 7 5 12 enesearendamiseks
6. Leida ülikoolist uusi tutvusi ja sõpru. 7. Veeta piisavalt aega lähedaste inimestega. 8. Arendada oma füüsilist vormi. 9. Elada tervislike eluviise järgides. 10. Koguda raha, et minna välismaale puhkama. 11. Leida suveks tasuv ja meeldiv töökoht. EESMÄRK Tähtsus, Edasilükkamatus Summa olulisus ehk kui kiire asjaga minu jaoks on 1 2 3 4 1. Sooritada edukalt kõik 10 9 19 sügissemestriks valitud ained. 2. Õppida piisavalt hästi, et järgmisest 7 9 16 semestrist saada õppetoetust. 3. Leide endale soodne korter kooli 8 8 16
2 Käia loengutes/ Jälgida oma tunniplaani, Kontrollida saab nt. harjutustes/praktikumides. puududa võimalikult vähe, ka võrreldes end teiste vähemolulistest tundidest kursusekaaslastega. 3 Teha õigeaegselt kodutöid/ Jälgida tuleb kõikide ainete Edu näeb igas aines kontrolltöid. kodulehtedel olevat infot, saadud kodutööde selleks tegin kausta hinnetes, vastavalt õppejõudude kodulehtedest. pingutusele. Lisaks: Õppisin varasemalt Pirita Majandusgümnaasiumis. Seal läbisin valikaine ''Karjääriõpetus" ehk karjääriplaneerimine, mille raames puudutasime teemasid nagu: CV, kaaskirja ja motivatsioonikirja kirjutamine; vaatlesime erinevaid inimtüüpe võimete tasandil; kirjutasime
Kati Kullamaa, 124117HAAB Minu eesmärgid EESMÄRK Tähtsus, Edasilükkamatus, Summa olulisus ehk kui kiire minu jaoks sellega on 1 2 3 4 1. Edukalt läbida 1. kursus 10 10 20 2. Edukalt(vähemalt hindele 3) sooritada aine 8 9 17 mikro-ja makroökonoomika 3. Edukalt sooritada ARK-i eksamid 7 9 18 4. Edukalt lõpetada autokool 8 10 18 5. Edukalt sooritada aine enesejuhtimine 10 10 20 6. Oma vanematega tihemini suhelda 10
Minu eesmärgid Eesmärk Tähtsus , olulisus Edasilükkamatus ehk Summa minu jaoks kui kiire sellega on 1. 2. 3. 4. Lõpetada 1. Semester 10 9 19 keskmise hindega 4,0. Esitada kõik kodutööd kahe semestri jooksul 9 10 19 õigeaegselt. Õppida paremini oma aega jaotama töö, 10 10 20 kooli ja vaba aja vahel. Alustada juhilubade 2 2 4 tegemisega. Lugeda läbi vähemalt 3 3 6 20 raamatut. Postitada enda isiklikku blogisse vähemalt 1 kord kuus,
2 Käia loengutes/ Jälgida oma tunniplaani, Kontrollida saab nt. harjutustes/praktikumides. puududa võimalikult vähe, ka võrreldes end teiste vähemolulistest tundidest kursusekaaslastega. 3 Teha õigeaegselt kodutöid/ Jälgida tuleb kõikide ainete Edu näeb igas aines kontrolltöid. kodulehtedel olevat infot, saadud kodutööde selleks tegin kausta hinnetes, vastavalt õppejõudude kodulehtedest. pingutusele.
Vaimne pinge mis tekib tänu koolile Siis kui sa lähed mingite mõttetute kooliasjade peale jumala närvi kogu aeg alati, et see ammendub nii sügavalt, et sellest tekib stress. Koolis paljude probleemide põhjal tulenev stress nt: palju koduseidtöid, halvad hinded, halvad suhted koolikaaslastega. Koolist tulenev stress Pinge ning huvi ja rõõmu kadu igapäevaelust Erinevad faktorid näiteks kodutööde rohkus, halvad suhted õpetajatega või klassikaaslastega. Kui puuduvad meelepärased hinded jne Masendus. Väga kehv tuju koolis. Null viitsimist. Pole motivatsiooni 32 Pinge koolis Kui õpilane on koolist liiga kurnatud. kui tunned et enam ei jaksa ega taha õppida kooli poolt põhjustatud pinges olek, mis ei lase vabalt olla.
arusaamatustest. 2.7. Koolistress Kes ei teaks oma kooliajast neid pingelisi päevi, mil matemaatikavalem, võõrkeele väljend või aastaarvud kuidagi meelde ei tahtnud jääda, mõni õpetaja näis norivalt range ning kontrolltööde ja eksamite eel tuli poole ööni raamatu taga istuda. Õppimine on juba iseenesest märksa pingestavam protsess kui paljudel ametikohtadel töötamine. Mõnede õpilaste tööpäev venib kodutööde tõttu 10 – 11 tunnini (Elenurm jt 1997: 41). Koolistressi põhjusteks on: alaväärsuse ja kibestumise tunne, koolivägivald, ebakindlus edasiõppimise võimaluste suhtes, vanemate surve, õpetajate elupinged kooliruumides, halvad suhted klassikaaslastega. 9 Koolistress väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile tuntud viisil, lapsed ärrituvad,
Enesejuhtimise II arvestus Minu aja kasutamise audit Tegevus Ööpäevas kulutatud aeg Teie hinnang (liiga palju, vähe) (tund:minutid) Nädala sees jääb magamise aega väheks, kuid võimalusel teen selle uneaja mõnel kergemal päeval tagasi. Magamine 6:30 Samas võib see organismile ebatervislikult mõjuda võiks olla stabiilsem unejaotus iganädalaselt. Kuna liigun linnas ühistranspordiga ja üsna palju (kool-kodu-töö-muud Liiklemine transpordiga
Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?......................................................................
püsivatele isiksusehäiretele. Karm kest, mille lapsed peavad endale tihti sunniviisiliselt enesekaitseks kasvatama, on väga õhuke. Selle all tuksub väga tundlik, tihti väga leebe, heatahtlik süda, mis igatseb meeldida. Nii kaua, kui ei ole veel piisavalt levinud teadmisi sündroomist ja sellest, kuidas kasvatajad, õpetajad ja teised asjatundjad peavad hüperaktiivsete lastega ümber käima, on eriti tähtis, et vanemad end ise asjaga kurssi viiksid. Arvastades mitmekülgset ja vastuolulist kirjandust pole see aga lihtne ettevõtmine. Siin võib väärtuslikku abi anda mõni nüüdeks arvukate eneseabirühmade liikmeskond. Seda ka asjatundlike arstide ja terapeutide otsingul. Asjatundlikult võivad vanemad üleskerkivate probleemide puhul professionaalsetele kasvatajatele kompententseteks vestluspartneriteks muutuda. Nad suudavad siis kergemini toime tulla tihti täiesti õigustamatute süüdistustega
sellepärast ei tohi alla anda; 3) Tuleb varuda kannatust, ei tohi alla anda; 4) Selleks, et omandada võõrkeele suhtlus oskus on vaja head praktikat. Iga päev tuleb kõneleda selles võõrkeeles mida sa õpid, see aitab sul keelega paremini toime tulla. Kaarneem (2005) arutleb, et kui inimene on otsustanud hakata õppima võõrkeelt, siis tuleb varuda piisavalt aega. Kui kool on läbi ning inimene on otsustanud võõrkeelt edasi õppida, siis tuleb arvestada rahaga, mis õppimisele kulub. Väga oluline on meeldiv keskkond, milles kõige olulisem roll on keeleõpetajal. Õpetaja peab looma õpilastega ühise tunde, hoolivuse ja oskuse omavahel suhelda. Kui tekib ühine tunne, siis on meeldiv õpilastel õppida ja õpetajal õpetada. Ärgake (2000) toob välja, selleks, et su suhtlus oskus paraneks on vaja hakata vestlema inimestega, kes seda keelt valdavad ja räägivad. Selleks ei ole vaja reisima minna, vaid
kellaaeg kooli minekuks”, teine on “ Ei, kool peab hakkama hiljem”. Siiski on välja toodud, et suurem osa vanematest arvavad, et kool algab liiga vara. Need vanemad arvestavad lapse kasvava organismiga, mis puhkab kella kaheksa ajal. Lisaks toovad nad välja, et kuna nende endi tööpäev algab enamasti kell üheksa, siis on laste eraldi kooli saatmine vanematele tülikas. Teine osa vanemaid, kes pooldavad varasemat tundide algust, põhjendavad enda valikut lapse trennide, huviringide ja kodutööde tegemise seisukohalt, mis lükkuks veelgi hilisemaks. (Kaia Otti 2005. Õhtuleht. 24.04.2015) 11 TULEMUSED Järgnevalt on esitletud ja lahti seletatud uurimustöö tulemused, mille leidsin 12 – 17 aastate koolinoorte seas läbi viidud internetipõhise küsitluse (lisa 1) läbiviimisel. Uuringus osales 71 noort, kellest 39 olid tüdrukud ja 32 poisid. Uuritavaid vaatlesin kolmes vanusegrupis, millest
Sisukord Sissejuhatus 3 1. Kes on tööturul osalevad noored?.......................................................................................4 1.1 Välismaal töötavad noored........................................................................................5 2. Töösuhteid reguleerivad õigusaktid....................................................................................6 2.1 Töösuhted alaealistega..............................................................................................6 2.2 Tööaeg ja puhkeaeg..................................................................................................7 2.3 Puhkus.......................................................................................................................7 3. Noorte võimalused tööle asumiseks.....................
KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA.....................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ01 Irina Vassiljeva ÜHEKSANDIKUD Analüüs Õppejõud: Pille Kriisa. MA Mõdriku 2013 Saade Üheksandikud põhineb katsel, mida viiakse läbi üheksanda klassi õpilastega, kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga ja
Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid……………�
Kodutööks jäetud ülesanded kirjutab õpilane õpilaspäevikusse. Kodutööde tegemine on mitmes mõttes väga oluline. Laps peab meenutama tunnis õpitut ning proovima, kas ta on õpitust aru saanud. Mõnikord on vaja õpilasel koostada iseseisvaid uurimistöid. Vanematel tuleb hoolitseda selle eest, et lapsel oleks kodus oma vaikne õppimiskoht, kus ta saab valmistuda järgmise päeva tundideks ning kus tal oleks piisavalt aega kodutööde tegemiseks. Kõigil õpilastel on kohustus teha koduseid ülesandeid. Kui kodutööd jäävad mingil põhjusel kokkulepitud ajaks tegemata, peab lapsevanem sellest kooli teatama kirjalikult õpilaspäeviku kaudu. Kui laps on koolist puudunud, saab koduülesannete kohta infot elektroonsest süsteemist (e-koolist) või mõnelt klassikaaslaselt.
Kui laps peaks küsima, et lasteaias süües ei tohi rääkida aga kodus räägime, siis tuleb talle seletada, miks see nii on. Kuna nad armastavad palju magusat, siis seda anda päeva esimesel poolel. POES KÄIMINE Enne, kui lähete poodi, tuleks koostada nimekiri, et mida poest vaja. Kui on võimalik, siis võib jätta lapse koju. Kui võtate lapse poodi kaasa, siis tuleb eelnevalt kokku leppida, et kui ta käitub poes ilusasti,et siis premeerite teda mõne väikse asjaga. Ei pea olema midagi suurt ega kallist. Kui aga hakkab poes olles laps jonnima, siis oleks hea, kui suunata ta teise keskkonda. ATH LAPS JA LASTEAED Neid lapsi ei oodata rühma ja kui ta tuleb rühma, siis laps tajub selle ära. Väga hea oleks, kui vanem teavitaks rühma personali, et tema laps on ATH enamjaolt seda ei tehta. Isegi, kui pole veel määratud ATH aga vanem arvab, et võib olla tema lapse selline, siis võiks ka ikkagi teavitada, et on kahtlusi
suureks, 67% tunneb, et nad on pidevalt väsinud, ja 33%, et ei taha üldse koolis käia.Eesti Õpilasesinduste liidu aseesimehe Kristo Petersoni sõnul on see tingitud sellest, et õppetöösse ei arvestata kodutöödele kuluvat aega ja lisas veel, et tihti on õpilase koolipäev pikem koos koduste töödega, kui täiskasvanu tööpäev.Suur koormus on tingitud ka sellest, et koju jäetakse uusi teemasi, mida tunnis pole veel arutatud ning õpilane peab vabast ajast tegelema asjaga mida tegelt ideaalis võiks võtta juba tunnis läbi. Aruandes selgitati veel, et õpilasi hinnatakse vaid omandatud teadmiste põhjal ega pöörata piisavalt tähelepanu isiksuse arengule.Õpetajad arvavad, et kõik õpilased on sama targad ja võimekad.Põhiline on see, et edasi antakse teadmisi. Ka Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin ütles aruande esitlusel, et õpilased on sunnitud vaid faktiteadmisi pähe tuupima, ning ei pöörata tähelepanu analüüsidele või arutlusele.
JÄRVA JAANI GÜMNAASIUM Irina Raha KOOLISTRESS x klassi uurimistöö Juhendaja: Ülle Alev koolipsühholoog 2008/2009 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 1.Stress kui elu lahutamatu koostisosa.................................................................................................4 1.1.Stress on pinge............................................................................................................................4 1.2.Stressorite loetelu....................................................................................................................... 5 1.3.Stressi eelsoodumus..................................................................................................................
Inimene Tööstressiga seostatakse muuhulgas järgnevaid terviseprobleeme: · südame-veresoonkonnahaigused; · ärevushäired, depressioon ja posttraumaatiline stressisündroom; · maohaavandid; · ainevahetushäired; · luu- ja lihaskonnavaevused. Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised: · suitsetamine; · liigne alkoholitarbimine; · narkootikumide tarbimine; · vähene liikumine ja istuv eluviis; · ebatervislik toitumine. Tavalised tööstressi põhjustavad tegurid on muu hulgas kontrolli puudumine töö üle, asjakohatud nõuded töötajatele ning töökaaslaste ja juhatuse toetuse puudumine. Stressi põhjustab töö sobimatus, kehvad suhted, psühholoogilise või füüsilise vägivalla esinemine töökohas ning töö- ja eraelu tasakaalutus. Inimesed reageerivad olukordadele erinevalt. Mõni tuleb kõrgete nõudmistega paremini toime kui teine
kellele anda stipendiume o Kontroll eelarve üle Turvalisus kas saan süüa osta siis on kõik hea, arved makstud supper. Vabadus – saan osta asju ja endale muid asju lubada. o Armastus – raha saab otsa, armastu saab otsa. o Isiklik rahulolu – kas ma olen rahul endaga ja enda majandusliku olukorraga. Ärevus/muretsemine Rahaga seotud kogemused Individuaalsed erinevused (sh sugu, vanus, isiksus jms) rahasse suhtumises; Mehed peavad raha tähtsamaks, ja naised muretsevad rohkem. Hariduse osas peavad raha olulisemaks vähemharitumad. Minakontseptsioon ja raha o Kompulsiivne kulutamine Inimese jaoks pole oluline summa mida ta saab, vaid se suhtleni tunnustus mis sellega kaasas käib. Palju ma väärt olen? konseptsioon.
Tallinna Kuristiku Gümnaasium NOORED JA VABA AEG Uurimistöö Õpilased: vadim bottom ja joosep paks Klass: 8.r Juhendaja: Eha Keel Kuupäev: 27.03.2010 Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................2 1. PROBLEEM..............................................................................................3 2. KÜSITLUS..........................................................................................4-5 3. DIAGRAMM..........................................................................................6 5. JÄRELDUSED.........................................................................................7 KOKKUVÕTE.................................................................................
Kuulamisoskus on midagi, mis tekitab meis hirmu, eriti siis, kui öeldakse, et peame kuulama teksti või vestlust võõrkeeles (mida sageli esitavad inimesed, kes räägivad oma keelt) ning jutustama ümber selle sisu või vastama konkreetsetele küsimustele sisu kohta. Otsekohe küsime endalt: kui kiiresti nad räägivad? Kas mul lastakse veel kord kuulata? Kas ma tean kõiki sõnu? Selle tulemusel läheme pingesse juba enne, kui hakkame kuulama (mõned meist saavad selle asjaga muidugi teistest paremini hakkama). (Nannetti 2004: 53) Arvan, et igaüks meist saab sellega hakkama, lihtsalt peab nattukene pingutama ja hirmudest üle saama. Peab mõtlema positiivselt, et te saate sellega hakkama ja usuma ka enesekindlusse. Kuulamine on aga omaette kunts, mõned inimesed on head kuulajad ja suuduvad kergesti jälgida öeldu sisu, teistel on aga raske sajaprotsendiliselt keskenduda. Kui kuulute viimasesse kategooriasse, püüdke kujutleda kaht sõna: lõõgastunud
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eripedagoogika Helena Lai, Liina Peterson AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRED. Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus 2 Aktiivsus- ja tähelepanuhäired 3 Hüpperaktiivsuse põhjused 4 Hüpperaktiivsuse avaldumine 5 Kuidas üliaktiivse lapsega toime tulla? 6- 7 Hüpperaktiivne laps erinevatel eaperioodidel 8- 10 Kuidas ravida hüpperaktiivsust? 11- 12 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 14 2 SISSEJUHATUS Meie referaadi teemaks on aktiivsus-
Tartu Forseliuse Kool Angelika Talantseva 9b Oska ja julge otsida abi Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine...........................................................
Türi Ühisgümnaasium TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS Uurimistöö Koostaja: Liisa Kuuskler 11LR Juhendaja: Leelo Kivirand Türi 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.TEOREETILINE ÜLEVAADE.................................................................................... 5 1.1.Taani kuningriigi kultuur ja eluolu..................................................................5 1.3. Võimalused Taani õppima suundumiseks.....................................................9 2. UURIMUS.......................................................................................................... 12 2.1. U
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.1Eustress ja distress............................................................................................................. 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................12 KOKKUVÕTE......................................
1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste: Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997). Logistika on vajaminevate ressursside ja teenuste organiseerimine mistahes operatsiooni jaoks. Ärilogistika on kaupade, teenuste ja seonduva informatsiooni kulusäästliku ja tulemusliku, lähtekohast tarbimiskohta transpordi ja ladustamise pla
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa t
annaabi.ee 
