Arhetüüp - Narkissos Narkissos Vanakreeka mütoloogias jahimees Erakordne ilu ja enesearmastus Ennustati pikka elu, kui ennast ei näe Äärmiselt uhke - tõukas eemale kõik, kes armastasid Nemesis ahvatles noormehe tiigi äärde - armus omaenese peegelpilti ning suri Nartsissism Enesearmastuse, -imetlemise ja veetlusjõu suunamine iseendale. Normaalse nartsissismiga inimene ei pea teisi halvustama, et oma enesearmastust välja elada. Haiglaslik nartsissism - nartsissistlik isiksushäire Alaväärsus kompleksi kompenseerimine teisi alavääristades Terve nartsissim - inimese visioonid ja arusaamad enese suhtes. Mõiste sünd Psühhoanalüüsi käigus 1931. aastal kirjeldas Sigmund Freud nartsissistliku isiksushäiret - algus Näiteid kirjandusest ja filmikunstist Moliére Don Juan - hurmab, tapab ja vägistab ilma süümepiinadeta
Taevas(Paradiis). Igas osas on 33 laulu, kirjutatud ristriimiga kolmikvärssides. Koos sissejuhatava looga on laule kokku 33 x 3 + 1 = 100, mis on arvu 10 ruut ehk suurima täiuslikkuse väljendus. Autori lootuse poole pürgimist takistavad kolm kiskjat, kes sümboliseerivad inimese kõige ohtlikumaid pahesid: lõvi upsakust, vägivaldsust ja uhkust; panter valelikkust, reetlikkust, lihahimu; emahunt kasuahnust ja enesearmastust. · sümbolvärvid: punane halastus, armastus; valge usk, puhtus, süütus · sümbolarvud: 3, 9, 10, 100 Teiseks rändmotiiviks on ka veel pikk teekond läbi erinevate etappide põrgus, puhastustules ja paradiisis. ,,Jumalik komöödia" kujutab endast keskaja Euroopa kirjanduse üht kõige ambitsioonikamat luuleteost, mis pani aluse itaalia kirjandusele ja kirjakeelele. Kolmeosalise poeemi vorm peegeldab jumaliku maailma täiuslikkust
Julgen väita, et armastust ei hakata kunagi mõistma. Ühelpool kaalukaussi on andmine ja teisel pool kaalukaussi on saamine. Mida rohkem on inimesi, seda raskem on mõlemat kaalu võrdseks saada, sest on neid, kes pigem võtavad kui annavad. Armastuse tasakaalustamine sõltub paljuski inimesest. Kõiki armastuse sidemeid tugevdab enesearmastus. Andes endale võimalusi midagi korda saata, saame hiljem tulemuste üle rõõmustada ja õnnitleda iseennast tehtud valikute puhul. Enesearmastust võib pidada ka kõikide armastusliikide aluseks, sest soovides kellelegi muljet avaldada näitab igaüks meist oma parimaid andeid ning vajaduse korral täiendab ennast. Samas võib liigne enesearmastus tuua kaasa ka probleeme sõprade ja tuttavate hulgas. See võib panna ainult ennast armastama ja unustada lähedased inimesed. Enesearmastaja võtab kõik armastuse endale, jättes teised sellest ilma. Ta on kui tolmuimeja, mis ahmib kõik jäägid endasse
5 Huvitavaid fakte Katariina suri oma voodis rabanduse tagajärjel, teadvudele tulemata. Kohe levitati ka mürgisemat juttu, nagu oleks Katariina hinge heitnud täku all. Et Katariina õige nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand - Katariina Suur meesoost artikliga, mis kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast "Katariinaks". Kasutatud info: http://et.wikipedia.org/wiki/Katariina_II http://www.hot.ee/ajaloost/valitseja/romanov/tekst/katariina_ii.htm D. Kindersley "Illustreeritud laste entsüklopeedia" 6 Katariina II 7
Saanud vannitoas rabanduse, suri Katariina teadvusele tulemata oma voodis. Võib-olla liialdatult mainiti, et rabandus oli teda tabanud potil, milleks ta oli kujundanud kunagise armukese, Poola kuninga Stanislaw Poniatowski trooni. Midagi muud Katariina õige nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand Katariina Suur meessoost artikliga, mis kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast "Katariinaks". Hiljem avastati, et ta oli hoopiski lesbi
14. Liszt ja klooster Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga. Sel perioodil kirjutas ta palju vaimulikku muusikat. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Üritas reformida kirikumuusikat, ent ebaõnnestus. 15. Liszt ja tema õpilased/õpetamine (vahekord)? Soovis, et kõik õpilased tuleksid tema juurde ühtemoodi riietega. Andis oma tunde tasuta. Oma märkustes õpilaste suhtes oli ta delikaatne, säästes õpilase enesearmastust. Oli heatahtlik ja kutsus välja südamlikku naeru. Pöörast suurt tähelepanu oma arvukatele õpilastele. Oli nõus jagama nõuandeid isegi neile, kes ei jaganud tema esteetilisi tõekspidamisi. 16. Liszt, klaver ja virtuoossus? Estraadi ainuvalitseja.,, Kontsert, see olen mina” Liszt oli ülim meister klaveriloomingus. Tema akordid olid meeletult suured, kiired passaažid, topeltoktavite
Ta on kartlik ning vähimgi raskus sunnib teda tegevusest loobuma. Ta on mõnevõrra endassesulgunud, väheseltsiv, taktitundeline. Ta suudab väga hästi tabada ja mõista üksikasju inimeste käitumises, suhtlemises, ümbritsevas elus, samuti kunstis, kirjanduses ja muusikas. Kuid siiski võib eri tüüpi inimestel eri olukordades tekkida ühed ja samad seisundid. Näiteks: koleerikul tekib iga kord vihapuhang, kui talle tehakse terav märkus, eriti kui see puudutab tema enesearmastust. Flegmaatik aga võtab ühekordse märkuse rahulikult vastu. Kui see aga (kas või naljana tema aadressil) pidevalt kordub, saabub lõpuks hetk, mil see kutsub esile niisama tugeva vihapuhangu kui koleerikul. Sedasama võib öelda masenduse ja ebakindluse kohta. Koleerikul tekib see tugeva üleväsimuse korral, kui ta oma jõuvarusid üleliia kulutab, s o pärast kauakestvat pingelist tegevust, sellal kui melanhoolikul tekib samasugune seisund ühekordse
Võib-olla liialdatult mainiti, et rabandus oli teda tabanud potil, milleks ta oli kujundanud kunagise armukese, Poola kuningas Stanislaw Poniatowski trooni. Kohe levitati ka mürgisemat juttu, nagu oleks Katariina hinge heitnud täku all. Muud Et Katariina õige (põhi)nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand - Katariina Suur meesoost artikliga, mis kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast "Katariinaks". Katariina II ja Eesti 1764. aastal tegi keisrinna Katariina ringreisi Eesti- ja Liivimaa kubermangudes. Keisrinna sõitis Peterburist välja 20. juunil ning esimene vastuvõtt Eestimaa rüütelkonna ja Narva burgermeistri poolt organiseeriti Narvas, aga Tallinnas ehitati tema auks triumfivärav, millel oli kirje "Katariina II, Isamaa Emale, võrreldamatule" (" II, , ")
külalisi võttis vastu ainult kord nädalas. Loomingus sai tähtsaks vaimulik temaatika (oratooriumid "Legend pühast Elisabethist"; "Kristus" jt.). Selline elu kestis tal 8 aastat, mil ta kosus end hingeliselt. 15. Liszt ja tema õpilased/õpetamine (vahekord?) Soovis, et kõik õpilased tuleksid tema juurde ühtemoodi riietega. Andis oma tunde tasuta. Oma märkustes õpilaste suhtes oli ta delikaatne, säästes õpilase enesearmastust. Oli heatahtlik ja kutsus välja südamlikku naeru. Pöörast suurt tähelepanu oma arvukatele õpilastele. Oli nõus jagama nõuandeid isegi neile, kes ei jaganud tema esteetilisi tõekspidamisi. 16. Liszt, klaver ja virtuoossus? Estraadi ainuvalitseja. ,,Kontsert, see olen mina" Liszt oli ülim meister klaveriloomingus. Tema akordid olid meeletult suured. Viis kõrgpunkti kogu ajastu pianismi. Virtuooslikuks elemendiks olid mitut liiki briljantsed
elujõu sümbolit. 2 Katariina II elukäik Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste. Et Katariina õige nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand Katariina Suur meessoost artikliga, mis kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast ,,Katariinaks". Sündinud on ta Stettinis 21.aprillil aastal 1729. 1744. aastal asus elama Venemaale, kus 1745. aastal abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. aastal ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal
olen süüdi. Ma ei saa end millegagi vabandada. Te hoiatasite mind, et järgmine kord pean trahvi saama. Noh mis seal ikka, ta teab milline on kiusatus lasta loomal vabalt joosta, kui kedagi pole ligidal. Kiusatus küll, aga see on seaduse vastane. Too politseinik tundis end tähtsana, nagu inimene kunagi. Kui ma end süüdistama hakkasin, oli suuremeelse armuandja hoiak ainus viis kuidas ta võis rahuldada oma enesearmastust. Selle kohta on ka vanasõna : võitlusega ei saavuta kunagi kõike, järeleandmisega võidad aga rohkem kui arvata võid. 4. Tee inimese mõistuse juurde. Kui 2500 töölist alustasid streiki, nõudes kõrgemat palka ja ametiühingu tunnustust, ei hakanud direktor vanduma ega sajatama. Ta hakkas streikijaid kiitma, ta avaldas lehtedes kuulutuse, milles tegi neile komplimendi, et nad nii rahulikult tööriistad maha panid. Ta ostis valvuritele paar
Kohe levitati ka mürgisemat juttu, tema elukommetest lähtudes nagu oleks Katariina hinge heitnud täku all. 9 Pildid 10 11 12 13 14 15 Lisa Et Katariina õige (põhi)nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand - Katariina Suur meesoost artikliga, mis kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast "Katariinaks". Katariina tiitel ,,Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi,
Mida impulsiivsem ja emotsionaalsem on inimene, seda raskem on miimikat kontrolli all hoida. Lahke, naeratav nägu! pealiigutused kindlalt piiritletud tähendusega, suur tähtsus partneri kuulamisel, kehaliigutused ja poos iseloomustavad keha asendit ja liigutusi teatud perioodil: lähenemispoosid väljendavad huvi ja tähelepanu, taandumispoosid näitavad keeldumist, vastikust, eitamise, täispuhutuse poos väljendab põlgust, ülbust, enesearmastust, allasurutuse poos ilmneb alandatus, masendatus, surutus 3. Isikutaju on teise inimese ja tema käitumise kohta saabuva teabe vastuvõtu valimise ja lahtimõtestamise protsess. Inimese tajumine ja tema põhiomaduste psühholoogiline tõlgendamine kujutab endast keerulist protsessi. Võib esineda moonutavat tunnetamist. Kõiki isikutaju ja inimesetundmise nähtusi ja protsesse kokku nimetatakse sotsiaalseks pertseptsiooniks. Vahetu suhtlemisega kaasneva sotsiaalse taju teadusterminiks on
ja voorusepüüd niisiis see, mis on lähedane loodusele. Inimestest ja loodusfilosoofia Rousseau veendumuste kohaselt on õnnelik ja tugev see, kes võib seda, mida ta tahab, ja kes rohkem ei taha. Täiesti enesesse süvenev enesearmastus on rahul niipea, kui meie tõelised vajadused on rahuldatud. Niipea, kui me hakkame ennast võrdlema teistega, pole me enam rahul. Ei võigi olla, kuna me enese isiku edu nõuab ka teiste tunnustust, mis aga on võimatu. Seda liiki enesearmastust nimetab Rousseau kurjaks egoismiks. Ta idealiseeris inimese looduselähedust, mida iseloomustavad vabadus ja võrdsus. Rousseau leidis aga ka, et ei ole võimalik tagasi pöörduda inimkonna lapsepõlve juurde. Rousseau eeldab, et inimesi motiveerib eeskätt enesesäilitamise tung. Kuid ta usub ka, et see pole kõik. Rousseau usub, et meile on "sünnipäraselt vastumeelne näha mõnd oma kaasolendit kannatamas" (Arutlus ebavõrdsuse lätetest). See, lisab ta, on
Realistina toob Tolstoi lugejani sõja tragöödia. Tema arvates oli sõda kõige hullem kuritegu. Temas sai paadunud veendunud patsifist, kes taunis mis tahes vägivalda. Pärast suurromaani hakkas Tolstoi kavandama teost oma kaasajast. ,,Anna Karenina" otsib vastust küsimusele, milles seisneb inimese hüve ja milles kurjus, mis on inimese elu mõte, missugused on sellest lähtuvalt ta kohustused ja õigused. Teoses kujutatakse ülimat enesearmastust ja egoismi ning samas piirideta kirge ja andumust. Teos on mitmeti vastandlik ,, Sõjale ja rahule". Anna armastuse egoismi esiletoomine seostub otseselt Tolstoi isiklike vaadetega. 1870.aastate lõpul tabas Tolstoid vaimne kriis. Ta võõrdus oma naisest ja loobus kõikidest õigustest oma teostele. ,,Pihtimuses" revideerib kirjanik oma seniseid vaateid, rõhutades, et tsivilisatsioonist rikutud inimese ainus väljapääs võib olla kõlbelises enesetähtsustamises. Tolstoi ideaaliks
Erootiline armastus on küll piiratud, ent teises inimeses armastatakse ikkagi kogu inimkonda: kõike, mis elab. Armastus peaks peamiselt tahteakt olema: otsus pühendada elu täielikult teisele inimesele. - Nartsissism - inimarengu kõige varajasem aste ja inimene, kes hilisemas elus on tagasi pöördunud nartsissismi, on võimetu armastama; äärmuslikul juhul on ta vaimuhaige. Lugupidamist omaenda terviklikkuse ja kordumatuse suhtes ning enesearmastust ja mõistmist ei saa eraldada lugupidamisest teise inimese suhtes, tema armastamisest, mõistmisest. Armastus enese vastu on lahutamatult seotud armastusega ükskõik kelle vastu. Põhilised psühholoogilised tõekspidamised: 1) Mitte ainult teised, ka me ise oleme oma tunnete ja suhtumiste «objektiks». 2) Suhtumised teistesse ja enesesse on samasuunalised. Isekad inimesed on võimetud teisi armastama, ent nad ei ole võimelised ka iseennast armastama.
). Nii kestis see 8 aastat. Siis, hingeliselt kosunud, alustas ta uut tegevusrohket elu. Talvisteks peatuspaikadeks jäi Lisztile Rooma, suvisteks aga Weimar. Taas võttis ta vastu õpilasi. "Vahel peatas Liszt oma õpilasi, istus ise, mängis ja näitas, tegi märkusi, enamuses täis teravmeelsusi ja heatahtlikkust, mis kutsus tavaliselt välja südamliku naeru, isegi sellelt, kellele märkus tehtud oli... Oma märkustes oli ta delikaatne, säästes õpilase enesearmastust..." (Borodin). Suurt tähelepanu pööras Liszt ka neil aastail oma kodumaale Ungarile. 1875. aastal asutas ta Pestis Muusikaakadeemia, mis veel tänapäevalgi kannab Liszti nime. Elu viimased aastad elas Liszt oma tütre Cosima juures Bayreuthis, kus ta ka 1886. aastal suri. Oma interpretatsioonilise tegevuse ja klaveriloominguga üldistas Liszt eelkäijate ja kaasaegsete saavutused, viis kõrgpunkti kogu ajastu pianismi. Tol ajal oli Euroopa rikas
õppematerjali selget liigendust, aine jaotamist teemadeks ja alamteemadeks. Iga tund lõppes kordamisega, igal laupäeval tuletati meelde nädala jooksul õpitut, iga kuu lõpul korrati tähtsamaid teemasid. Suurt tähelepanu pöörati kehalistele harjutustele, mängudele, näidendite õppimisele ja esitamisele. Õpilaste üle oli pidev järelvalve. Koolitöös asetati pearõhk omavahelisele võistlusele, noortes kasvatati auahnust, enesearmastust ja häbitunnet: iga päev kiideti paremaid ja halvustati mahajääjaid. Õpilased pandi istuma õppeedukuse järjekorras: ees priimus, taga ultimus. Õpetajaid abistasid parimad 2 Kadri Kivirand EKL-kõ1 kasvandikud. Korrarikkumise ja õppeülesannete täitmata jätmise korral tuli kanda eeslikõrvu või istuda häbipingis. Äärmise abinõuna kasutati ihunuhtlust
Kas pole see mõte loll? Järelikult on mõte oma loomult imetlusväärne ja võrratu. Et teda põlata, selleks peaks tal olema kummalisi vigu, tal ongi neid ülimalt naeruväärseid. Kui suur on ta loomult, kui madal vigade poolest." 3. Tavade psühholoogia Kõrgeseltskonna tavade uurimise päris Pascal Montaigne´lt. Erinevalt temast lõi Pascal kindla konseptuaalse skeemi, tuletas inimese käitumise kõik elemendid ühestainsast allikast- enesearmastusest. Käsitledes enesearmastust inimese tegutsemise peaprintsiibina, tegi ta sellest omamoodi "kõlbelisest aktsioomist" järeldusi, mis viimaks sattusid sellega sügavasse vastuollu. Pascali tavade psühholoogia peaeesmärgiks oli enesearmastuse diskrediteerimine. Tal õnnestus üsnagi rikkalik empiiriline materjal "enesearmastuse puu" harudele paigutada. "Mõtetes kirjutas Pascal, et inimene soovib säästa oma Mina, ega taha mõelda omaebatäiuslikkusele
Saanud vannitoas rabanduse, suri Katariina teadvusele tulemata oma voodis. Võib-olla liialdatult mainiti, et rabandus oli teda tabanud potil, milleks ta oli kujundanud kunagise armukese, Poola kuninga Stanislaw Poniatowski trooni. Et Katariina õige (põhi)nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand - Katariina Suur meessoost artikliga, mis kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast "Katariinaks". Katariina tiitel ,,Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavli, Beloozjorski,
Ta eeldab, et inimesel on olemas mingi vaba ja loomulik olemine. See on selline seisund, kus inimene on tugev, üksik kõndija, iseoleja ja elab vastavalt talle omasele loomulikule korrale. Inimene on sünni poolest hea ja rikkumatu. Selles sünniseisundis võib inimene täielikult usaldada oma tunnet. Inimene on sündinud vaba, aga ometi on ta kõikjal ahelais. Kuna inimene on algselt hea, siis armastab ta ka õigsust ja korda. Kõige põhjapanevamaks toeks peab ta enesearmastust, sellest tulenevad kõik tunded, ka kaastunne. Inimene elab ürgses olukorrasm kus kõik on ühine ja hea, aga kui tekib kultuur, siis loomulik võrdsus hakkab kaduma. Algselt hea enesearmastus muutub isekuseks. Kui tekkis tööjaotus ja eraomand, siis läks metsa. Tekib konkurents. Hea tallutakse jallude alla. Kultuur andis nõrkadele uued ahelad ja rikastele uue võimu. Mõistus ja teadus on ka nõrgendanud inimene loomulikku kõlblust. Mida kultuursem ühiskond, seda sügavamad pahed
Ka mina olin üks nendest, kes arvas, et armastus võib õnnekobel lihtsalt sülle kukkuda, kuid tegelikult tuleb selle nimel hoopis tööd teha. Ma ei olnud enne teadlik ka armastuse erinevatest vormidest, eriti vennaarmust ning emaarmu osa pani mind võrdlema oma enda ema taolise tekstiga. Mina olen senini nimetanud armastust erootiliseks armastuseks ja tegelikult minu jaoks ongi tegelik armastus üldjoontes erootilise armastuse põhimõtetega. Ma ei tähtsustanud enne nii palju ka enesearmastust ja pidasin seda ka enda juures egoismiks, kuid nüüd sain teada, et see on hoopis positiivne nähtus. Minu uueks elu motoks saab kindlasti mõte, et kõik need inimesed, kes on võimelised teisi armastama, armastavad ka iseennast. Armastamine on kunst, mida annab õppida ja isegi peab, sest muidu ei võigi leida endale seda inimest, keda armastada. 17 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Erich Fromm
endas moraalsuse? Kas moraalsus on inimloomingu produkt? · Ühismoraal On olemas ühismoraal ehk aegade jooksul tekkinud kogemuste kogum, mis aitab meil jõuda tõeni. Inimkogemus on universaalne, sest sarnaseid olukordi elame me läbi iga päev ja ükskõik kus. Kõik kordub nagunii. Eri kultuuride vahel on ka sarnasusi need pole siiski drastiliselt erinevad. Kuigi tõde on muutlik. · Südametunnistus Inimene on jumala poolt varustatud kõlbelise võimega, mis tasakaalustab enesearmastust ja muid pahesid. Südametunnistusele tuginedes võib siiski käituda irratsionaalselt. Südametunnistus sõltub kasvatusest. Probleem on siis, kui see puudub, sest siis ei tea inimene, mis on õige või vale, see tähendab, et ta ei tunneta õiget ja valet. Südametunnistuse järgi võime jaotada asju paremuse järjekorda ning nende põhjal otsusi langetada. · Intuitsioon Intuitsioon lähtub üldisest heaolust. Sellest tulenevalt me langetame intuitiivselt moraalseid ehk
mis jääb igavesti saladuseks. Lavastus "Romaan" armastusest, lauludega toob publiku ette Margus Grosnõi, Tarmo Keskülli, Vootele Ruusmaa (külalisena), Toomas Suumani ja Imre Õunapuu. Laululise sõnumiga. "Pealkiri on meil mitmetähenduslik," ütles "Romaani" lavastaja Erni Kask. "See on armulugu laval olevate meeste ja kõigi nende vahel, keda nad armastavad. Seal on kübeke emaarmastust, mehe ja naise vahelist armastust, väga palju enesearmastust." Erni Kase sõnul on "Romaan" laulude õhtu, kus räägitakse ka tekste. Ehkki Kasel on olnud lavastuse sünnis suur osa, on tema hinnangul "mõnes mõttes tegu grupitööga" (https://virumaateataja.postimees.ee/3423145/romaan-avaldab-armastust). 2. ANKEETKÜSITLUSE JA INTERVJUUDE TULEMUSENA SAADUD ANDMETE ANALÜÜS 2.1. Analüüsi metoodika Uurimistöö eesmärk oli uurida, milliseid Rakvere Teatri etendusi on aastatel 2014 - 2016
jaotamist teemadeks ja alamteemadeks. Iga tund lõppes kordamisega, igal laupäeval tuletati meelde nädala jooksul õpitut, iga kuu lõpul korrati tähtsamaid teemasid. Suurt tähelepanu pöörati kehalistele harjutustele, mängudele, näidendite õppimisele ja esitamisele. Õpilaste üle oli pidev järelvalve. Koolitöös asetati pearõhk omavahelisele võistlusele, noortes kasvatati auahnust, enesearmastust ja häbitunnet: iga päev kiideti paremaid ja halvustati mmahajääjaid. Õpilased pandi istuma õppeedukuse järjekorras: ees priimus, taga ultimus. Õpetajaid abistasid parimad kasvandikud. Korrarikkumise ja õppeülesannete täitmata jätmise korral tuli kanda eeslikõrvu või istuda häbipingis. Äärmise abinõuna kasutati ihunuhtlust. Karistas selleks ette nähtud isik, mitte õpetaja. Õpilastele sisendati arusaamist: kõik meetodid on head, mis aitavad jõuda sihile. 1600. a
Sõltub: omandist ja asjadest, tunnustusest (konkurents ja konflikt teistega), asjade hankimisel sõltub inimene teiste inimeste tööjõust ning inimene kaotab oma sõltumatuse ehk vabaduse. Ta on valmis teisi hävitama , et saavutada enda eesmärke. Ta ei saavuta kunagi õnne, sest oma ühe soovi rahuldamisel tekib asemele kohe uus ning inimene on koguaeg rahuldamatu. Ta ei tunne iseennast. Kaks võimalikku lahendust : Ühiskondlik lahendus heas riigis kuidagi proovida inimese enesearmastust laiendada ühiskondlikuks. Inimest peab varasest noorusest õpetama samastuma riigiga. Individuaalne lahendus (Emile) inimene peaks üles kasvama isoleerituna kogukonnast. Ta peaks õppima piirama oma soove ja hindama väärtusi nagu sõprus. 4.loeng : Au Varane Kreeka ühiskond (8.-5-saj) Ühiskondlik struktuur : erinevused Lähis-Ida kuningriikidest, sest poliste valitsejate võim oli piiratud ning oli nõuandev ülikute kiht. Lihtrahvas kuuletumise tingimuseks ,,õiglus"
Metsinimesel puudub selline hämmastav anne sootuks: tarkuse ja mõistuse puududes nähakse teda alati vapralt toimimas esimese inimsuse tunde ajel. Kui mässude või tänavakakluste ajal koguneb kuskile rahvasumm, hoiab ettevaatlik inimene sealt targu eemale; heidikud ja turunaised on need, kes võitlejaid lahutavad, laskmata ontlikel inimestel vastastikku kõrisid läbi lõigata. Seega on täiesti kindel, et kaastunne on loomulik tunne, mis ohjeldab iga indiviidi enesearmastust ja aitab seeläbi kaasa kogu liigi säilimisele. Just kaastunde ajel tõttame pikemalt mõtlemata appi neile, keda näeme kannatamas; just kaastunne täidab loomuseisundis seaduste, tavade ja vooruste rolli, pealegi selle eelisega, et keegi ei tunne kiusatust tema leebele häälele vastu hakata. Kaastunne ei lase tugeval metslasel röövida väetilt lapselt või põduralt vanurilt nende vaevaga hangitud elatist, kui tal vaid lootust on leida oma jagu mujalt
Kindel, et õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses. Filosoof teenib ühiskonda, olles moraalne kasvataja. Jean-Jacques Rousseau tsivilisatsioonikriitika moodne inimene ei suuda õnnelik olla Moodsa aja probleemid: · Arutlus teadusest ja kunstidest · Arutlus ebavõrduse tekkest Kaks võimalikku lahendust: · ,,Ühiskondlik leping" (1762) · ,,Emile" (1762) Loomulik inimene enne seda, kui ühiskond rikub ja muudab. Teda iseloomustab enesearmastust peab endast lugu, on enesekindel, kuid eesmärgiks on põhivajaduste rahuldamine. Ei tunne teiste suhtes hirmu, ei vihka neid, ei taha neile halba. On kaastundlik ja rahul. Ebaloomulik ehk ühiskondlik inimene eneseimetlus e uhkus, mure staatuse pärast, võrdleb end pidevalt teistega, vajab teiste tunnustust. Nt on vaja autot (tõlgendatav loomuliku vajadusena), kuid kui hakata vaatama, kellel on paremad autod, siis hakkab inimene võitlema selle nimel, et saada kallim ja uhkem auto
täielikult vastu võtta. Puhastustuli on vajalik seetõttu, et, nagu Ilmutusraamat õpetab, üksnes puhas inimene võib taevasse pääseda. 1031 Kirik õpetab puhastustule olemasolu, see tähendab äravalitutue lõplikku puhastust enne viimset kohtumõistmist. Puhastada on vaja andeksantavatest pattudest ja patukaristusest, mis on alles jäänud surmahetkel. See puhastumine võib toimuda ka siinses elus, kui me pidevalt suretame enesearmastust ning vabaneme patust ja eneseuhkusest. Hoolivus ja head teod surnutele 1032 Kirik on algusest peale austanud surnute mälestamist ja pakkunud eestpalveid meile, et need kes puhastatud, võiksid saavutada õndsaks tegeva nägemuse Jumalast. Kirik samuti soovitab almuseandmist, hoolivust ja patukahetsust enda peale võetuna surnute kasuks. Väikelapsed sünnivad uuesti ristimise kaudu 1250 Sündides langenud inimese loomusega ja algse patuga, lapsed samuti vajavad uuesti
veini. Kui te mind aga petsite, siis kannate ise selle eest karistust, sest ma vihkan üksinda joomist, ja teie joote koos minuga. Võtke ometi klaas! Mille terviseks me jooksime, et mitte kellegi tundeid haavata? Teie äri õitsenguks!» «Teie Kõrgus osutab, mulle suurt au,» ütles peremees. «Tänan südamest heade soovide eest.» «Ärge laske aga ennast eksiteele viia,» ütles d'Artagnan. «Minu toosti taha on peidetud võib-olla rohkem 267 enesearmastust, kui te arvate: ainult hästiminevates kõrtsides võetakse hästi vastu, kuna laostumisel olevates kohtades valitseb täielik korralagedus ja reisija on peremehe kitsikuse ohver. Mina, kes ma väga palju reisin, eriti sellel teel, soovin, et kõik kõrtsipidajad oleksid jõukad.» «Tõepoolest mulle näib, et see pole esimene kord, kus mul on au teid näha,» ütles peremees. «Ah, ma olen vist oma kümme korda Chantillyst läbi sõitnud, ja kümnest korrast olen
küllalt arukust ja ka küllalt peetud kuub seljas -- tal oli põhjust erilist rõhku panna sellele, et eminentsi kõrv võiks kuulda mõnda vihjet proloogis, eriti aga kiidusõnu kulddelfiini, selle Prantsusmaa lõvipoja kohta. Kuid poeetide suursuguses loomuses ei valitse omakasu. Oletame, et poeedi loomus koosneks kümnest osast, siis oleks kindel, et mõni keemik teda analüüsides ja farmakopoliseerides, nagu ütleb Rabelais, leiaks sealt ühe osa omakasu ja üheksa osa enesearmastust. Ent sel momendil, kui uks kardinalile avati, olid Gringoire'il need üheksa enesearmastuse osa rahva imetluse hinguse mõjul nõnda kohutavalt paisunud ja tursunud, et hoopis ära lämbus see pisike omakasu-molekul, mida äsja leidsime igas poeedis ja mis muide on väga väärtuslik osa, sest see on see reaalsuse ja inimliku loomuse ballast, ilma milleta poeetide jalad maapinda ei puudutaks. Gringoire tahtis tunda, näha, kombata,
annaabi.ee 
