Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur- Aristokraadid ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju.egeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele.Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad.Tugev konkurentsivaim püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses.Vabad talupojad- Moodustasid suurema osa kodanikest.Sõjavägi koosnes peamiselt neist.Jõukamad talupojad said oma majapidamisega ise hakkama, vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa.Võlaorjusesse langedes kaotasid ka kodanikuõigused.Käsitöölased:Enamasti väikeste töökodade omanikud,
Teine suur turuplats oli sadamas Pireuses. Pireuses elasid peamiselt meremehed, kalurid ja laevaehitajad. Atika talupojad pidasid loomi ja tegelesid põlluharimisega. Atika talupojad kasvatasid peamiselt oliive ja viinamarju. Ateena linnas olid kuulsad pottsepad. Enamik käsitöölisi olid üsna vaesed ja pidid oma perekonna toitmiseks päevast päeva tööd rügama. Ateena kõige rikkamad inimesed olid aristokraadid. Aristokraadid pöörasid suurt tähelepanu igakülgsele enesearendamisele. Nad esinesid kõnedega rahvakoosolekul ja kandideerisid kõrgetesse riigiametitesse. Aristokraatide majapidamises töötas palju orje. Orjad tegid kõige raskemaid ja ebameeldivamaid töid. Orje oli väga paljudel ateenlastel. Kõik orjad ei kuulunud eraisikutele ,oli ka riigiorje. Kreeklased pidasid orjapidamist täiesti loomulikuks ja kellegi ei tulnud pähe sellele vastu vaielda. Nagu riigiasjades, nii oli ka perekonnas kogu võim meeste käes. Ateena
Saksa kirjanik Gotthold Ephraim Lessing on lausunud: „Kõige aeglasemgi, kes eesmärki silmist ei kaota, liigub ikkagi kiiremini kui see, kes sihita ringi hulgub.“ Järelikult tuleb valida kõrged eesmärgid, et elus midagi saavutada. Meil kõigil on omad püüdlused. Need panevad meid elus edasi liikuma ja annavad meile motivatsiooni tegutsemiseks. Inimeste põhiline püüdlus on hea elu, mis on rajatud stabiilsele tööle, perekonnale ja enesearendamisele. Eesmärgid, mis on sihiks võetud, saavad pingutades ka saavutatud. Me kõik võiksime ise valida tee, mida mööda käia.
kodanikuaktiivsuse vallas alles lapsekingades. Autori arvates tuleksgi hakkata noortesse süstima kodanikuaktiivsust. 3. Millised on autori väitel tänapäeva Eesti noored ja mille poolest nad teiste Euroopa riikide noortest erinevad? Esita ka oma seisukoht ja põhjenda seda vähemalt 2 argumendiga. (10 punkti) Autori väitel on tänapäeva Eesti noored sellised, kes püüavad olla populaarsed oma eakaaslaste seas, pöörates vähe tähelepanu oma tulevikule ja enesearendamisele. See juures ei ole Eesti noored aktiivsed omaalgatuse ja kodanikuaktiivsuse vallas, millega jäädakse alla Skandinaavia riikidele, keda me võtame tihti peale oma eeskujuks. Ma ei nõustu autori seisukohaga, et Eesti noored ei mõtle oma tulevikule ning püüavad ainult oma eakaaslaste seas populaarsed olla. Ma arvan, et hetkel mõtlevad noored rohkem oma tuleviku peale kui paar aastat tagasi. Selle põhjuseks on majanduskriis, mis on sundinud noori
Jõukaid meistreid, kelle juures töötas kümneid orje, oli vähe. ARISTOKRAADID Nagu kõikjal Kreekas, nii olid ka Ateenas kõige rikkamad inimesed aristokraadid. Maal asusid neil toredad mõisad, linnas aga teistest suuremad ja uhkemad majad. Nende majapidamistes töötas palju orje. Suur osa aristokraate tegeles poliitikaga. Nad esinesid kõnedega rahvakoosolekutel ja kandideerisid kõrgetesse riigiametitesse. Aristokraadid pöörasid suurt tähelepanu igakülgsele enesearendamisele. Nad õppisid kõnekunsti, kirjutasid luulet ja harrastasid sporti. PEREKOND ja KASVATUS Perekonnas oli kogu võim meeste käes. Kogu pere pidi vastuvaidlematult kuulama pereisa sõna. Naiste ülesandeks oli hoida maja korras ja kasvatada lapsi. Kõik Ateena poisid pidid käima koolis, kus neile õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Koolis loeti ka kuulsamate poeetide, eriti Homerose teoseid. Kui algtõed selged, asusid vaesemate
8) usaldab ennast, on väärikas ja enesekriitiline; 9) tunneb end vastutavana oma elukäigu eest; 10) juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus; 11) on tundlik esteetiliste väärtuste suhtes, kujundab oma ilumeelt; 12) väärtustab terveid eluviise, arendab oma vaimu ja keha; 13) mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele; 14) püüab mõista asjade tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud õppima ja oskab õppida; 15) tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas; 16) mõistab töö vajalikkust inimeste ja ühiskonna arengus; on valmis otsima endale sobivat tööd. Neid kuueseist alapunkti lugedes leian peaaegu igaühe juures end mõttel, et minu õpetatav valikaine parendab õpilase just neid isikuomadusi ja oskusi. Samas olen nö valikaine õpetajana kogemas ka
pedagoogika klass 1915 lõpetas Tartu Pedagoogilise seltsi üldhariduslikud keskkoolikursused 1916 sooritas eksternina Tartu Aleksandri gümnaasiumi juures abituuriumi Pani end kirja Berliini Ülikooli, mis jäi lõpetamata Noorus 1907-1910 oli Võnnu kihelkonna Ahunapalu vallakooli õpetaja Tekivad konfliktid pastori ja talumeestega Võtab osa seltskondlikust tegevusest(kõnekoosolekud, näitering, osaleb haridusseltside tegevusest) Vaba aeg kulus enesearendamisele 1911 vallakooliõpetaja Kavastu Tähemaal Visnapuu k to edit Master text styles noorena Second level Third level Fourth level Fifth level Visnapuu 1913 Visnapuu 1908
koduuurimuslikuks päevaks. Seoses sellega ei toimu tavapärast koolipäeva, toimuvad ühiskülastused Lindora laadale. Direktor selgitas kõiki tahke, kuidas teavitada lapsevanemaid ja õpilasi. Õpetajad ja klassijuhatajad ise otsustasid, kuidas nad kodu- uurimusliku päeva läbi viivad. Kollektiiv oli üksmeelselt ettepanekuga nõus ja õpilastele meeldis see üritus väga. Ka arendavat stiili võib märgata meie koolijuhis. Ta julgustab oma töötajaid enesearendamisele ja igati soosib seda. Ta oskab väga konkreetselt ülesandeid delegeerida ja annab töötajatel võimaluse end proovile panna või siis näidata oma tugevaid külgi. Selleks on meie koolis ellu kutsutud majandusõpe, mille töö käigus peavad õpetajad tegema õpilastega hoopis teistmoodi tegevusi ja ülesandeid kui tavapäraselt. Käiakse koolist väljaspool laatadel ja muudel üritustel. Selliste ürituste kavandamine ja elluviimine vajab kogu kollektiivi kaasahaaramist
· turvalisuse- ja kaitstusevajadus. Nende tähtsust hakkab inimene tunnetama pärast seda, kui ta organismi funktsioneerimine on tagatud. Vajadus kaitstud olla ilmneb soovis vältida füüsilist vägivalda, hirmu, tagada organiseeritus ja tasakaal. Maslow näitas, et eriti vahetult väljendavad kaitstusevajadust lapsed. Töise tegevuse korraldamise seisukohalt on huvitav, et inimesed, kes elavad ebastabiilses ja ohtlikus keskkonnas, pööravad vähem tähelepanu ametiaule, enesearendamisele a on mures tuleviku pärast. Töises tegevuses avaldub kaitsevajadus nii soovis olla kindlustatud tööga kui ka soovis vältia organismile ebasoodsaid töötingimusi; · kuuluvuse ja sotsiaalsed vajdused. Tööl rahuldab inimene neid väga mitmesugustes tegevustes. Selleks annavad võimalusi osalemine meeskonnatöös, näiteks spordivõistlustel või teistel ühisüritustel; · lugupidamisvajadus see vajadus väljendub soovis lugupidamise ja püsiva enesehinnangu järele
Lahendusena näeksin selles olukorras seda, kui et isik, kes määratakse kõrgemat ülemat asendama on lihtsalt asendaja, ilma temale volitatakse sellised õigused mis on asendataval. Ühesõnaga, et sa teed oma tööd ning koos oma töö kohustuste kõrval on sul ka teised ülesanded. Siin näen ma seda, et inimene pingutab rohkem, mitte ei jää oma võimutsemisele seisma. Tal on vaja mõelda mitmel rindel nii oma töö kui ka asendatava ülesanded. See kõik annab ju tegelikult enesearendamisele ka tõuke. Ega kõik ei peagi elus lihtne ja kerge olema. Kaitseväes eksisteerib veel üks huvitav fenomen. Vähemalt kord nädalas või isegi rohkem, oleneb perioodist, on võimalik kuulda kuidas keegi peab kellelegi loengut motivatsioonist. Eriti aktuaalne on teema siis kui noored mehehakatised on alles asunud oma aega teenima. Kuid loenguid peetakse ka töölistele, mitte keegi ei pääse sellest. Tehakse selgeks kohe eesmärgid mille poole püüeldakse, seejärel määratakse kindlaks
Teaduslik ja eksperimentaalne lähenemine lapsele “Aita mind, et saaksin seda ise teha” Laps on ise õppimisest huvitatud, loomulik uudishimu Toetada lapse arengu potensiaali - õpetaja on vaatleja, kuulaja, innustaja Oluline on keskkond Õppetegevus lähtub lapse huvidest, seal ei õpetata vaid õpitakse Põhimõte – innustada last enesekasvatusele, iseõppimisele ja enesearendamisele, sest täiskasvanuks ei saa iseenesest. Tugineb – lapse vaatlusele ja oskusele tema arengut jälgida. Moto – “Aita mul seda ise teha”, luua keskkond, kus laps saab iseseisvalt õppida ja tegutsedes tunnetada maailma enda ümber. F. Fröbel (1782-1852) ja esimene lasteaed. Esimene eelkooliasutus “lasteaed” 4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel. Mängupedagoogika alused
Pedagoogilised suundumused F. Fröbel, kui eelkoolikasvatuse süsteemi looja Friedrich Fröbel (1782 1852) ja esimene lasteaed · Esimene eelkooliasutus "lasteaed" · 4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel. · Mängupedagoogika alused · "Gaben" (annid) süsteem · Loodusmetoodika · Lasteaednike koolitaja (1849) · Alushariduse metoodika ellukutsuja Montessori ·Põhimõte innustada last enesekasvatusele, iseõppimisele ja enesearendamisele, sest täiskasvanuks ei saa iseenesest. ·Tugineb lapse vaatlusele ja oskusele tema arengut jälgida. ·Moto "Aita mul seda ise teha", luua keskkond, kus laps saab iseseisvalt õppida ja tegutsedes tunnetada maailma enda ümber. Reggio Emilia ehk Saja keele pedagoogika ·Õpetajaks mängukaaslased, täiskasvanud ja keskkond · Kõik vajalikud vahendid ja materjalid tegutsemiseks on silmale näha ja käeulatuses ·Rollis olemine rollimängud
arvu. Sellel meetodil on ka puudusi: treeningukulud suurenevad; ametiühingud võivad nõuda tööliste palga tõstmist, kuna nüüd täidetakse suuremat arvu ülesandeid.; paljudel juhtudel tundub töö igav ja rutiine ka pärast töö lainedamist. Tööde rikastamisel suurendatakse nii ülesannete arvu kui ka kontrolli oma töö üle. Rikastamise teine aspekt on töötajale pidevalt uute ülesannete andmine, pannes tema oskused proovile ja virgutades enesearendamisele. Puuduseks on ,et enne rikastama asumist peaks tööd analüüsima, kuid seda tehakse harva. Töö tegurite kaudu lähenemine. Töötajate motivatsiooni ja tööga rahulolu suurendamiseks, tuleks arvestada teatud teguritega. Töö motivatsiooni aitavad selle teooria järgi tõsta kolm psühholoogiliselt olulist näitajat: töötaja tunneb oma tööd olulisena, töötaja tunnetab vastutust oma töö tulemuste eest; töötaja teab oma pingutuste tulemust. Meeskond jagab töö omavahel,
Inimest ei arenda kogemus, vaid inimese poolt sellele omistatud tähendused, see milleks kogetu teda inspireerib nii tunnetuslikul kui tegevuse tasandil. Sisekoolituse erinevus väliskoolitusega nt, et sisekoolitusel märksa laiemad mõjud. Hästi planeeritud sisekoolitus aitab kujundada ühist nägemust org eesmärkidest ja tegevuse strateegist, parandada töörahulolu ja inimestevahelisi suhteid, tõsta personali üldist kultuuritaset, tõsta ametialast kompetentsust ja motiveerumist enesearendamisele. Kui enesearendamise suhtes valitseb positiivne hoiak ning orgs toimivad süsteemid tuginevad töötajate pideval enesetäiendamisel, on alus õpimotivatsiooni kujunemiseks olemas. Koolitusele eelnevate tegevuste süsteemsusest ja põhjalikkusest sõltub olulisel määral nii osalejate õpimotivatsioon kui ka koolituse tulemuslikkus tervikuna. Koolitusjuhi ülesandeks on koolituse kavandamise ühe osana koolitajate meeskonna
k o h a n d a d a ‖ , (RÕK: 870). Riikliku õppekava üldosa §4 püstitab õppe ja kasvatuse üldeesmärkideks, muude hulgas, inimese kujunemise kes (RÕK: 871): … 8) usaldab ennast, on väärikas ja enesekriitiline; 9) tunneb end vastutavana oma elukäigu eest; -7- … 1 3 ) mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on a v a t u d enesearendamisele ; …. 15) tuleb toime muutuvas õpi –, elu – ja töökeskkonnas; 16) mõistab töö vajalikkust inimeste ja ühiskonna arengus, on valmis otsima endale sobivat tööd. Seadusandja pöörab tähelepanu tõigale, et: ‖Töö – ja tehnoloogiaõpetuse riikliku ainekava koostamisel on silmas peetud: …vajalike töövahendite, materjalide ja õppebaasi olemasolu;‖ ( cf: 1075). Nõuded Töö – ja tehnoloogiaõpetuse õppevarale on seadusandja poolt
k o h a n d a d a , (RÕK: 870). Riikliku õppekava üldosa §4 püstitab õppe ja kasvatuse üldeesmärkideks, muude hulgas, inimese kujunemise kes (RÕK: 871): ... 8) usaldab ennast, on väärikas ja enesekriitiline; 9) tunneb end vastutavana oma elukäigu eest; -7- ... 1 3 ) mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on a v a t u d enesearendamisele ; .... 15) tuleb toime muutuvas õpi , elu ja töökeskkonnas; 16) mõistab töö vajalikkust inimeste ja ühiskonna arengus, on valmis otsima endale sobivat tööd. Seadusandja pöörab tähelepanu tõigale, et: Töö ja tehnoloogiaõpetuse riikliku ainekava koostamisel on silmas peetud: ...vajalike töövahendite, materjalide ja õppebaasi olemasolu; ( cf: 1075). Nõuded Töö ja tehnoloogiaõpetuse õppevarale on seadusandja poolt
42. Mida nimetatakse töö rikastamiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Töö rikastamisel suurendatakse nii ülesannete arvu kui ka kontrolli oma töö üle. Töötajatele dele-geeritakse otsustusõigust ja mõningas osas õigust ise kontrollida oma tööd. Selline tegevus tõstab töötajate vastutustunnet. Rikastamise teine aspekt on töötajale uute ülesannete andmine, mis paneb proovile töötajate oskused ja virgutab neid enesearendamisele. Töö rikastamise korral tuleb tööd analüüsida, samuti rakendada tagasisidet töötajalt, et mitte üle-koormata töötajat ning mitte anda talle mittejõukohaseid ülesandeid. 43. Millised on levinumad organisatsioonistruktuurid ja millised on nende põhilised tunnused? Organisatsiooni alajaotustega struktuur Struktuur põhitegevuste järgi (Funktsionaalne struktuur) o Funktsionaalne struktuur tuleneb sarnaseid tegevusi sisaldavate
· Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. 2. Ühiskonna struktuur a. Aristokraadid ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. · Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. · Võisid tegeleda ka kaubandusega. · Põlde harisid orjad ja sõltlased. · Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. · Tegeldi poliitika ja vaimueluga. · Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele. · Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. · Sümposioonid (kr. K. koosjooming) aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle) · Tugev konkurentsivaim püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja
3) õpilaste erivõimete ja huvide äratundmisele ning arendamisele; 4) õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele. § 11. III kooliastmes taotletavad pädevused Kolmanda kooliastme lõpus õpilane: 10) suudab tehnikamaailmas toime tulla ning tehnikat eesmärgipäraselt ja võimalikult riskita kasutada; 13) väärtustab ja järgib tervislikku eluviisi ning on füüsiliselt aktiivne; 14) mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele. § 12. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III kooliastmes 3) erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamisele ning enesekontrollimise oskuse arendamisele; 5) õpilaste erivõimete ja huvide arendamisele; § 13. Kohustuslikud ja valikõppeained (2) A-võõrkeelena õpitakse inglise, vene, saksa või prantsuse keelt. B-võõrkeelena õpitakse inglise, vene, saksa või prantsuse keelt või muud võõrkeelt. Eesti keelest erineva õppekeelega põhikoolides
positiivse maailmavaatega. M. Montessori (1870 1952) pedagoogika · Teaduslik ja eksperimentaalne lähenemine lapsele · "Aita mind, et saaksin seda ise teha" · Laps on ise õppimisest huvitatud, loomulik uudishimu · Toetada lapse arengu potensiaali - õpetaja on vaatleja, kuulaja, innustaja · Oluline on keskkond · Õppetegevus lähtub lapse huvidest, seal ei õpetata vaid õpitakse Põhimõte innustada last enesekasvatusele, iseõppimisele ja enesearendamisele, sest täiskasvanuks ei saa iseenesest. Tugineb lapse vaatlusele ja oskusele tema arengut jälgida. Moto "Aita mul seda ise teha", luua keskkond, kus laps saab iseseisvalt õppida ja tegutsedes tunnetada maailma enda ümber. Reggio Emilia ehk Saja keele pedagoogika · Vastastikune suhtlemine laps, vanem , pedagoog · Teooria ja praktika katsetamine · Avatud keskkond · Laps on avastaja ja looja · Projektiõpe
15 eneseteadlikkust arendavad küsimused 8) peegeldavad küsimused 9) hindavad küsimused 10) hüpoteetilised küsimused 11) otsekohesed/ausad küsimused 12) kontrollivad küsimused. 52. Mentori kompetentsid. 1) Eneseteadlikkus 2) Teiste käitumise mõistmine 3) Praktilised ärilised teadmised ja kogemused 4) Huumorimeel 5) Kommunikatsioonioskused 6) Kontseptuaalne mõtlemine 7) Pühendumine pidevale enesearendamisele 8) Tugev tahe arendada teisi 9) Oskus suhte loomiseks ja pidevaks arendamiseks 10) Eesmärgikesksus. 53. Inimkapitali bilanss. TULU- inimkapitali lisandväärtus Otsesed kulud: Soetamine Palkamiskulud Alalhoidmine Palga- ja soodustuste-kulud Arendamine- Koolituskulud BRUTOTULU Kaudse kulud: Vakantsikulud- Täitmata töökohtade tõttu kaotatud tulu Koolitus- Esimese tööaasta osalise tootlikkuse tõttu kaotatud tulu NETOTULU 54. Inimvaraväärtuse arengutrendide kaardistamine
töötajatele antud ülesannete arvu. Sellel meetodil on ka puudusi: treeningukulud suurenevad; ametiühingud võivad nõuda tööliste palga tõstmist, kuna nüüd täidetakse suuremat arvu ülesandeid.; paljudel juhtudel tundub töö igav ja rutiine ka pärast töö lainedamist. Tööde rikastamisel suurendatakse nii ülesannete arvu kui ka kontrolli oma töö üle. Rikastamise teine aspekt on töötajale pidevalt uute ülesannete andmine, pannes tema oskused proovile ja virgutades enesearendamisele. Puuduseks on ,et enne rikastama asumist peaks tööd analüüsima, kuid seda tehakse harva.Töö tegurite kaudu lähenemine. Töötajate motivatsiooni ja tööga rahulolu suurendamiseks, tuleks arvestada teatud teguritega. Töö motivatsiooni aitavad selle teooria järgi tõsta kolm psühholoogiliselt olulist näitajat: töötaja tunneb oma tööd olulisena, töötaja tunnetab vastutust oma töö tulemuste eest; töötaja teab oma pingutuste tulemust
Füsioloogilisteks vajadusteks on tarvidus toidu, vee, hapniku, tegevuse, puhkuse, une järele. Teisel astmel paiknevad turvalisuse- ja kaitstusevajadus. Nende tähtsust hakkab inimene tunnetama pärast seda, kui ta organismi funktsioneerimine on tagatud. Töise tegevuse korraldamise seisukohalt on huvitav, et inimesed, kes elavad ebastabiilses ja ohtlikus keskkonnas, pööravad vähem tähelepanu enesearendamisele ja on mures tuleviku pärast. Kolmandal astmel on kuulumisvajadus. Tööl rahuldab inimene neid väga mitmesugustes tegevustes. Selleks annavab võimalusi osalemine meeskonnatöös, näiteks spordivõistlustel. Lugupidamisvajadus paikneb püramiidi neljandal astmel. See vajadus väljendub soovis lugupidamise ja püsiva enesehinnangu järele. Tööl avaldub lugupidamisvajadus soovis olla iseseisev tegevuses ja otsustamises.
· Esmasel astmel on inimese füsioloogilised vajadused. Füsioloogilisteks vajadusteks on tarvidus toidu, vee, hapniku, tegevuse, puhkuse, une järele. · Teisel astmel paiknevad turvalisuse- ja kaitstusevajadus. Nende tähtsust hakkab inimene tunnetama pärast seda, kui ta organismi funktsioneerimine on tagatud. Töise tegevuse korraldamise seisukohalt on huvitav, et inimesed, kes elavad ebastabiilses ja ohtlikus keskkonnas, pööravad vähem tähelepanu enesearendamisele ja on mures tuleviku pärast. · Kolmandal astmel on kuulumisvajadus. Tööl rahuldab inimene neid väga mitmesugustes tegevustes. Selleks annavab võimalusi osalemine meeskonnatöös, näiteks spordivõistlustel. · Lugupidamisvajadus paikneb püramiidi neljandal astmel. See vajadus väljendub soovis lugupidamise ja püsiva enesehinnangu järele. Tööl avaldub lugupidamisvajadus soovis olla iseseisev tegevuses ja otsustamises.
teinud. Üldiselt me peaksime teostama analüüs, kuna: - me tahame midagi uut juurde õppida ja oma võimeid ja oskusi arendada; - me tahame kontrollida seda, mida me oleme oma jõupingutuste ja tegevuse kaudu saavutanud; - me tahame võtta kokku oma õppimiskogemuseja sellele kinnitust leida; - me tahame kontrollida, kui efektiivsed me oleme; - me tahame näha, kas me saame paremaks muutuda; - me tahame, et inimesed pühenduksid õppimisele või enesearendamisele. Projekti lõppanalüüs peaks hõlmama: - saavutatud tulemusi; - saavutatud eesmärke; - finantsjuhtimist; - mõju organisatsioonile; - protsessi. Tulemuste analüüs Tulemuste all me mõtleme neid sotsiaalse reaalsuse muutusi, mida me esmajoones saavutada tahtsime, kuid ka muutusi, mis on aset leidnud inimestes (sotsiaalse harimise protsess), organisatsioonides ja partnerites, suhetes kogukonnaga jne. Eesmärkide analüüs
tundub töö igav ja rutiinne ka pärast töö laiendamist Töö rikastamine- suurendatakse nii ülesannete arvu kui ka kontrolli oma töö üle. Töötajatele delegeeritakse otsustusõigus ja mõnede tööelementide kontroll ning moodustatakse täisallüksused. Selline tegevus tõstab töötajate vastutustunnet. Rikastamise teine aspekt on töötajale pidevalt uute ülesannete andmine, pannes tema oskused proovile ja virgutades enesearendamisele. Puuduseks on ette enne rikastama asumist peaks tööd analüüsima, kuid seda tehakse harva. Oluline on ka tagasiside töötajatelt, mida tehakse samuti harva. Töö tegurite kaudu lähenemine seejuures töö põhilised tegurid on: 1. oskuste mitmekesisus 2. ülesande selgus 3. ülesande tähtsuse teadmine 4. autonoomsus (kui iseseisavlt on võimalik planeerida töö ajakava ja ülesanded) 5. tagasiside
Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur Aristokraadid ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele. Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. Sümposioonid (kr. K. koosjooming) aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle) Tugev konkurentsivaim püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses. Vabad talupojad: Moodustasid suurema osa kodanikest.
Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur Aristokraadid ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele. Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. Sümposioonid (kr. K. koosjooming) aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle) Tugev konkurentsivaim püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses. Vabad talupojad: Moodustasid suurema osa kodanikest.
Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur Aristokraadid – ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja –täiendamisele. Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. Sümposioonid (kr. K. koosjooming) – aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle) Tugev konkurentsivaim – püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses. Vabad talupojad: Moodustasid suurema osa kodanikest.
kasvatamise. Seega võisid riiki juhtida üksnes, need kes hüve ideest aru said. See aga oli tema meelest jõukohane üksnes filosoofidele. Öeldust lähtuvalt esitas Platon oma ettekujutuse ideaalsest riigist, mis kasvataks vooruslikke kodanikke ja tagaks, et ainult nemad pääsevad riigi etteotsa. Töötegemine tuli jätta vähemvõimekamate osaks, andekamad ja tublimad seevastu pidid lapsepõlvest peale pühenduma õppimisele ja igakülgsele enesearendamisele. Neist pidid saama riigi kaitsjad ja korraldajad, kelle hulgast parimad tõuseksid aastakümnetepikkuse kasvatuse ja õppimise järel hüve ideed mõistvateks filosoofideks- valitsejateks. Filosoofide õlgadele langeks riigi juhtimine ja kasvatuse korraldamine. Valvurite ja filosoofide hulka võis Platoni meelest kuuluda ka naisi. Ideaalses riigis pidi kõik toimuma filosoofide ja nende abiliste üksikasjaliku järelvalve all. Tavapäraseid perekondi ja
kasvatamise. Seega võisid riiki juhtida üksnes, need kes hüve ideest aru said. See aga oli tema meelest jõukohane üksnes filosoofidele. Öeldust lähtuvalt esitas Platon oma ettekujutuse ideaalsest riigist, mis kasvataks vooruslikke kodanikke ja tagaks, et ainult nemad pääsevad riigi etteotsa. Töötegemine tuli jätta vähemvõimekamate osaks, andekamad ja tublimad seevastu pidid lapsepõlvest peale pühenduma õppimisele ja igakülgsele enesearendamisele. Neist pidid saama riigi kaitsjad ja korraldajad, kelle hulgast parimad tõuseksid aastakümnetepikkuse kasvatuse ja õppimise järel hüve ideed mõistvateks filosoofideks- valitsejateks. Filosoofide õlgadele langeks riigi juhtimine ja kasvatuse korraldamine. Valvurite ja filosoofide hulka võis Platoni meelest kuuluda ka naisi. Ideaalses riigis pidi kõik toimuma filosoofide ja nende abiliste üksikasjaliku järelvalve all. Tavapäraseid perekondi ja
· Aste kõrgemal paiknevad turvalisuse- ja kaitsevajadus. Nende tähtsust hakkab inimene tunnetama pärast seda, kui organismi funktsioneerimine on tagatud. See vajadus avaldub soovis vältida vägivalda, hirmu, tagada organiseeritus ja tasakaal. Maslow selgitas, et eriti vahetult väljendavad kaitstuse vajadusi lapsed. Töise tegevuse korraldamise seisukohalt on huvitav, et inimesed, kes elavad ohtlikus ja ebastabiilses keskkonnas, pööravad vähem tähelepanu ametiaule, enesearendamisele ja on mures tuleviku pärast. Töises tegevuses avaldub kaitstuse vajadus nii soovis olla kindlustatud tööga kui soovis vältida organismile ebasoodsaid töötingimusi Füsioloogilised vajadused ja kaitstuse vajadus ühendatakse mõnikord mõistesse põhivajadused. · Põhivajaduste rahuldamise järel vajab inimene tundeid ja armastust. Talle on vajalik teiste hulka kuulumine, teistega suhtlemine, teiste inimeste armastus. Neid vajadusi nimetatakse kuuluvuse- ja
annaabi.ee 
