Emakakadedus (womb envy). Näit: meeste loovus on emakadeduse ilming. Kultuuriliselt pannkse paika viisid kuidas konstrueeritakse neuroosi. Kõikides kultuurides inimesed erineva neuroosi tasemega. Isiksus on mõeldud oma ärevuste ja hirmude ohjeldamiseks. VIII PSÜHHOTERAAPIA: Produktiivsed suhted. Sisemine arengupotentsiaali teadvustamine. Eesmärk: vabaneda idealiseeritud mina-st. Eneseanalüüs: intellektuaalne ja emotsionaalne. Psühhoteraapia efektiivsuse tunnused. Vastutuse võtmine. Oma elusse puutuv otsustatakse ise. Sisemine vabadus. Elatakse vastavuses oma sisemiste väärtuste ja normidega. Spontaansus. Vaba emotsioonide läbielamine. Pühendumine. Tegevustesse, tunnetesse jne. jäägitu pühendumine. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA: ERICH FROMM (1900-1980): Sotsio-psühhoanalüütiline lähenemine
Siis, kui Stiiven, Helen ja mu jonnakas mees tulid, oli juba meil peaaegu söödud. Kui kõigil oli söödud, siis me läksime diivanile istuma ja hakkasime juttu ajama. "Kuidas te sealt koolist küll ära tahate? Seal on ju nii hea olla!" Küsis John Helenilt ja Stiivenilt. "Meile ei meeldi eriti koolis!" ütles Helen ebaviisakalt. "Te mõtlete selle all, et koolis pole hea seltskond. Noh, nad, sa ju tead neid tänapäva noori." "Jah, jah, seda küll!" "Ma olen päris väsinud. Ma lähen üles puhkama!" ütlesid Stiiv-Maikel, Helen ja Stiiven justkui ühest suust. "Me läksime!" ütlesid nad ja jooksid üles. "Jäimegi üksi!!" ütlesin laste ja mehe peale solvunult. Tõusin diivanilt ja läksin selle kõrvale. "Minu arust on see kostüüm liiga selline, noh, see on praegu liiga imelik, mis meil on!!" "See pole sinu öelda!!" pahandas John rämeda häälega. Ma ehmatasin ning naeratasin närviliselt. "Nüüd tahan ma magada!" ütles ta. "Kas ma teen teile aseme diivanile?" "Ei
Tuleb kraadida, vererõhku mõõta, pulssi mõõta... Annika: Väga tähtis roll on ka suhtlemisel. Heal sõnal on suur jõud. Helene: Tere! Uus töötaja? Malle: Saame tuttavaks! Malle Soo. Helene: Mina olen Helene. Vabandust! Tulin õde kutsuma: ühel haigel hakkas paha. Annika: Kellel? Helene: Jüril teises palatis. Ütleb, et vasakus õlas on valu ja süda on paha. Annika: Lähme siis ruttu! Peab vist arsti ka kutsuma. Malle: Mina lähen ka oma haigete juurde. Annika: Edu sulle! Helene: Edu sulle! Malle: Tänan. Dialoog 3 Palatis. Vestluses osalevad uus hooldustöötaja Mare Põld ja patsient Virve. Mare: Tere hommikust! Mina olen Mare Põld, uus hooldustöötaja. Tõin teile hommikusöögi. Virve: Tere hommikust! Ma pole teid, jah, enne näinud. Mina olen Virve. Olen siin juba peaaegu nädal aega olnud. Mare: Mis teiega juhtus, Virve? Virve: Kukkusin puusaluu katki
raamatust. Idealism Mina vaba tahe on Jumala usu märk tema poolt loodud olendites. Noh, kes oleks arvanud, et Jumala poolt välja 16 valitud inimesed osutuvad sakslasteks? (Aias on Ljubov ja Varenka end pingile istuma sättinud. Varenka tõuseb otsustavalt püsti.) VARENKA: Ma lähen küsin ta käest! LJUBOV: Ei! VARENKA: Jää siia istuma, ta võib sind siin näha lugemas. LJUBOV: Ma ei kavatse tema jalge ette viskuda. VARENKA: Lase oma juuksed natuke lahti. LJUBOV: Varenka, ära hakka... VARENKA: Ma ei hakka, ma ei hakka. (Varenka lahkub. Ljubov istub ja avab oma raamatu.) STANKEVITS: Seesmine elu on reaalsem, on täiuslikum kui see,
) Tom jätkas värvimist, pööramata vähematki tähelepanu aurikule. Ben vahtis hetke ja ütles siis: «Hei! Sa oled ankrusse pandud, mis?» Ei mingit vastust. Tom vaatles oma viimast pintslitõmmet kunstniku silmaga; siis veel - üks kerge tõmme, ja ta uuris uuesti tagajärge. Ben astus ta kõrvale. Tomi suu jooksis vett õuna järele, kuid ta ei katkestanud tööd. Ben ütles: «Hallo, vanapoiss; pandi tööle või?» «Ah, sina oled, Ben! Ma ei pannud tähelegi.» «Kuule, ma lähen ujuma. Kas sina ei tahaks ka? Aga sa teed muidugi parema meelega tööd, eks ole? No muidugi!» Tom silmitses viivu poissi ja küsis: «Mida sa nimetad tööks?» «Noh, kas see ei ole siis töö?» Tom hakkas uuesti värvima ja tähendas hooletult: «Võib-olla on, võib-olla ei ole. Tean ainult, et see on Tom Sawyeri maitse järgi.» «Oh, mine nüüd, sa ei taha ometi öelda, et see sulle meeldib?» Pintsel liikus edasi. «Meeldib? Noh, ma ei tea, miks ei peaks see mulle meeldima
Just remember two things .. I’m here .. and I care (L) . Igaüks, kes on armastanud, teab, millist säravat tähendust sisaldab endas neljast tähest koosnev sõna TEMA. You're one and the best thing in my creepy dark world ( L ) . Läheb vaja ainult üht minutit, et erilist inimest märgata, üht tundi, et teda hinnata, üht päeva, et teda armastama hakata ning seejärel tervet elu, et teda unustada. Ma ärkan koos päikesega ja mõtlen sinust, lähen magama kuuga ja mõtlen ikka sinust . What’s Minnie without Mickey , what’s Tiger without Pooh , what’s Spongebob without Patrick , what’s me without you ? Aja jooksul muutuvad paljud asjad , kuid on üks, mis alatiseks jääb – see on minu armastus sinu vastu . When I saw you liked you, when I liked you I loved you, when I loved you I lost you.. Kui sa oleksid mu pisar, ei nutaks ma iial, hirmust et võiksin su kaotada..(L) Jätke mu süda rahule
Meie – jah, ka mina olen inimene. Ma pole ainult idee. Kuigi ma ei tea. Kas idee saab ära väsida? SOLK Mõnikord ma mõtlen… NIKOLAI Ahjaa, mõte võib ära väsida. SOLK Mis vahe on siis mõttel ja ideel? NIKOLAI Suur vahe. Idee on midagi sellist, kus teostus ja mõte on koos. Nagu apelsin. Mõte aga… see on teostamatu. SOLK Nojah, kui mõtlema jääda, siis… NIKOLAI Ära mõtle, tegutse! SOLK Just nii. NIKOLAI Ma lähen koju. SOLK Koju? NIKOLAI Jah, koju. SOLK Kuhu? NIKOLAI Astun siit esimesest uksest kuskilt sisse ja ütlen: tere, ma olen tagasi. Mul on igal pool kodu. SOLK Mine ikka oma koju. NIKOLAI Ära, kurat, tule mind õpetama! SOLK Ma mõtlen, et… NIKOLAI Ära mõtle, mine! Täna sai palju tehtud. Hävituspataljon on koos. Smerš. Smert špionam. 16 4. stseen Kodu Nikolai, ema, isa, õde
vägivalla vallapäästjana. Tajudefitsiidid. Iseenesest "neutraalset" suhtlemist võib mees tajuda ohtliku või haavavana, kaasisikuid vaenulike või tõrjuvatena (Näide: Naine hilineb 15 minutit. Ootav mees usub, et naisel on teine, kellega ta on minema jooksnud). Suhtlemisraskused. Raskused oma mõtete, tunnete ja soovide väljendamisel, kuulamisel, vestlemisel. Mees tunneb, et ei suuda end muidu mõistetavaks teha kui kätega. Madal enesehinnang. Alandus- ja saamatustunne. Vägivald näib hetkeks kompenseerivat abituse ja nõrkuse. Sõltuvus (tihti ema-lapse suhte sarnane). Sageli on selle tagajärjeks lükata-tõugata efekt. Üheltpoolt valdab meest paanika, et teda võidakse maha jätta, teisalt aga otsib ta ise distantsi ja põgenemisvõimalust. Tulemus: naine peab tahtma just siis lähedust, kui tema seda tahab. Väljendus: äärmine kontrollimisvajadus ja armukadedus. Ennastõigustavad kaitsemehhanismid
korral isik, keda ta peab õpetama, ei pääse tal käest nii kergesti kui esimesel korral.» «Ei pääse tal käest?» kordas tundmatu kulme kortsutades. 18 «Ei, sest ühe daami juuresolekul ei julge ta põgeneda.» «Ärge unustage, et kõige väiksemgi viivitus võib ära rikkuda kogu asja,» hüüdis mileedi, nähes aadlikku kätt mõõga külge panemas. «Teil on õigus,» hüüdis aadlik. «Sõitke siis edasi ja ka mina lähen oma teed.» Tundmatu noogutas daamile lahkumiseks ja hüppas hobuse selga; samal ajal andis ka tõllakutsar oma hobustele tugevasti piitsa. Nii kihutasid mõlemad vestlejad kapates minema -- kumbki eri suunas, «Hei, teie arve!» kisendas peremees, kelle hea arvamus oma külalisest muutus korraga sügavaks põlguseks, kui ta nägi, et see arvet maksmata lahkus. «Maksa ära, lontrus!» karjus edasi kihutav aadlimees oma teenrile, kes peremehe
süsteemile või süsteemist hoolimata, on uusi tuuli kiiresti püüdnud, olnud neile vastuvõtlik ja avatud. Nii et rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel pole meil oma teadmiste ja kogemuste koha pealt midagi häbeneda. Mingid asjad aga on klassika. Tänapäeval eksisteerivad matching, humanistlik ja konstrukti- vistlik nõustamine praktikas kõrvuti ning paljud meie nõustajad on positiivses mõttes eklek- tikud. Kasutatakse paralleelselt nii teste kui uusimaid meetodeid ja harjutusi. Ja ega karjääri- nõustamise eesmärgid ole ka radikaalselt muutunud. Kui sirvida näiteks 20. aastate kohalikke ajalehti, leiame sealt artikleid, mis oleks nagu eile kirjutatud. Ikka on mure noorte pärast, kes pärast gümnaasiumi lõpetamist hädas oma kutsumuse leidmisega, ikka soovitatakse noortel mitte teha valikuid teiste järgi, vaid oma südamehäält kuulda võttes jne.
Ilma naljata! Seal õpivad ka paljad pealaed ja hallid habemed. Mõni aasta tagasi minagi pidin sinna minema. Mõtlesin, et müün terve oma krempli maha, teen rahaks ja hakkan õppima. Sest miks ei või siis mina õppida, kui teised õpivad. Olen rahvale kasulikku toitu ja jooki küllalt and, sest õlu ja viin on kasulikud joogid, kui neid mõistlikult tarvitada, aga mitte see karskus; nii et mina olen tänini rahva kasu taga ajand ja nüüd hakkan iseenda eest muretsema, lähen vana Mauruse juure õppima. Käisingi juba kord tema jutul, aga tema tahtis kõige pealt minu habeme maha tõmmata. Ütleb: ajage enne habe maha, tulge siis, habemega ei saa, sest habeme taha ei näe, mis mees teie olete, mis nägu teil on. Nõnda ütles vana Maurus ise mulle, sest nende teiste semlakutega ei võtnud ma juttugi. Ainult tema endaga... No mis te ütlete selle kohta? Mina peaks oma habeme enne maha ajama, kui pole saand proovidagi, kas ma õppida tahan või mitte
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit
«Kuule, Oodo, meie võidusõit võib seekord parem pooleli jääda,» algas Emmi, ja kui Oodo 28 vahele tahtis karjuda, lisas ruttu: «ja ma jätan võiduau sinule. Aga meie võime nüüd kolmekesi muidugi Prohveti-Pärdi poole sõita. Eks, Jaanus, sa tuled kaasa?» Jaanus tahtis rõõmuga oma rahulolemist avaldada, aga Oodo karjus vahele: «Mina ei sõida enam sammugi, mitte ühte sammu selle imelooma seljas.» «Aga, Oodo . . . » «Ei sõida. Ennem lähen neljakäpukil koju tagasi.» «Ega meil siis ole tarvis rutata,» püüdis Jaanus vaigistada, «me sõidame samm-sammult üksteise kõrval ja puhume juttu.» «Eks ma mõista,» urises Oodo, «sinul on muidugi hea samm-sammult sõita. Sinu täkk astub ühe sammuga üle minu ja mu hobuse. Aga vaat', ma annan head nõu, kui kuulda tahad.» «Anna.» «Näed sa, mis nõu ma annan. Sina võta minu mära, mina istun sinu täku selga, ja siis sõidame samm-sammult, kui tahad.»
Probleemiks oli kontrollil ja võimul korrapidaja sõnu ülearu tõsiselt – vähemalt mitte seda „kohe“ osa. Uks sulgus ning pimedus põhinev kultuur. Vaid vähesed õpetajad julgustasid õpilasi või võimaldasid neile kuigivõrd oma ja filmiheli pakkusid mulle piisavalt „katet“ , et välja hiilida. Ma sosistasin oma sõbrale, „Ära vaadete ja mõtete väljendamist. Mul oli ka palju kokkupõrkeid väiklaste, kiuslike ja kohati jul- ütle midagi. Ma lähen ära – koju.“ Kikivarvul, selg vastu seina surutud, liikusin ma pimeduses made õpetajatega. Karistused – isegi löömine ja keretäis – käisid tol ajal (1950ndate keskpaigast ettevaatlikult. Avasin ukse nii vaikselt kui suutsin ja olin peaaegu vaba. kuni 1960ndate alguseni) õpilaseluga paratamatu ohuna kaasas. Kord üheteistaastaselt sain Nädal hiljem saime koolidirektorilt kirja (pärast kooli sulgemist suvevaheajaks – meil polnud
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
7. Te olete just kodust lahkumas. Plaanite vaatama minna näidendit, milles osaleb Teie sõber. Viimasel minutil palub keegi kodustest Teil jääda ja mingi tema jaoks oluline töö ära teha. a. "Oled Sa kindel, et seda ei või homme hommikul teha?" b. Teete selle töö ära, kuigi tunnete ennast halvasti selle pärast, et näidend jääb vaatamata. c. "Anna andeks, ma ei saa seda hetkel teha, sest lähen just praegu näidendit vaatama." d. "Miks sa mulle varem ei öelnud?" e. "Miks mina peaksin seda tegema? Miks Sa seda ise ei tee?" 8. Tuttavad peatavad Teid koduteel ja üks neist pakub sigarette. Teie ei suitseta. a. Võtate suitsu ja viskate selle minema. b. "Tänan pakkumast, aga ma ei suitseta." c. Panete suitsu põlema ja pahvite seda, sest ei taha teistest kehvem välja paista. d
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
Eesmärk oli saavutatud; ent kodukülas, kust isa poisikesena oli lahkunud, ei mäletanud teda enam keegi ja küla ise oli muutunud temale võõraks. Saanud 56 aastaseks, otsustas isa, et võiks puhata. Kui ka nüüd ei suutnud ta ühtki päeva mööda saata "loodriametis". Ta ostis endale Austria linnakese Lambachi piirides asuva teenismõisa, mida ise majandas, pöördudes niiviisi peale pikki ja raskeid aastaid tagasi oma vanemate tegevusala juurde. Just nimelt sel epohhil hakkasid minus formeeruma esimesed ideaalid. Veetsin palju aega värskes õhus. Tee minu koolini oli väga pikk. Kasvasin füüsiliselt väga tugevate poisikeste keskkonnas ja minu nende seas veedetud aeg ei kutsunud emas kordagi esile muret. Kõige vähem äratas minus vaimustust selline võimalus, et võiksin muutuda kasvuhoonetaimeks. Loomulikult andusin ma tol ajal kõige vähem mõtlemisele sellest, milline amet elus valida. Kuid mingil juhul ei olnud mu poolehoid suunatud ametnikukarjääri poole
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Matemaatilise mudeli abil on võimalik tekitada sellist isiksusemudelit. Need isiksusefaktorid ei ole mitte ainult üks omadus, vaid omaduste grupid. Faktori võivad moodustada mitukümmend omadust. Nad on ühes faktoris, sest need on omavahel seotud. Catelli isiksusemudel, mille ta lõi, koosnes 16 isiksuse faktorist. Nende põhjal lõi ta sellise testi, mis oli 20. sajandi teisel poolel üks enamkasutatavaid teste (Cattelli 16 PF test). 3) Hans Eysenck on ka 20. sajandi üks tuntumaid psühholooge. Tema pakkus välja idee, et ekstravertsus/introvertsus ning neorootilisus on kaks mõõdet, mille abil on võimalik isiksust kirjeldada. Nende kolme näite põhjal võib välja tuua nende teooriate plussid ja miinused. Pluss on see, et nad annavad selge ja sirgejoonelise selgituse inimese käitumise kohta. Nende testide abil on võimalik inimesi võrrelda.
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
..................................................................................105 Kõne arengu toetamine.......................................................................................106 3 Kõneeelne suhtlemine........................................................................................107 Väikelapse emotsioonid.........................................................................................109 Temperament..........................................................................................................113 Perekond kui kasvukeskkond.................................................................................122 Ema.....................................................................................................................123 Hooldaja........................
kaalutlevamaks ja julgemaks, ent nad ei muuda (või kui, siis väga harva) oma olemust. Sünnipärane, bioloogiline pool on aga vaid üks osa inimese terviklikust loomusest. Liisa Keltikangas-Järvinen selgitab, et tegemaks õigeid otsuseid, vajab iga laps suunamist ja kasvatust - on see ju inimese enda otsustada, kuidas ta oma kalduvused realiseerib. Sünnipäraste kalduvuste ja valmiduste kogumist areneb kasvatuse kaudu personaalsus, s.t sellised komponendid nagu mina-pilt, enesehinnang, väärtused, motiivid, eetilised sihid, sotsiaalsed võimed ja tegevusmudelid. Personaalsus on eriline temperamendipõhine vääriskivi, see on kasvatuse lõpptulemus, kirjutab Keltikangas-Järvinen (2009). See tähendab, et ka tänapäevane psühholoogia tunnistab sedasama, mida võime lugeda pedagoogika klassikast, näiteks Peeter Põllu töödest. Inimese bioloogilisele loomusele peab lisanduma sotsiaalne ehk kõlbeline ehk vaimne loomus.
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
