Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ENESEANALÜÜS: MINA SUHTLEJANA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuulaja, suhtlejana, suhtlen, kasutan, kuulamine, üritan, suhtumise, suhtumist, minusse, tujus, salliv, tagasihoidlik, mõndade, eneseanalüüs, elutempo, suhtlemisvahendid, facebook, inimeseks, maailmavaadet, ellusuhtumist, orientatsiooni, maailmapilt, kukkuda, tujust, pingutusi, rääkimine, arutamine, kaineägivallaga, lahendamata, esmalt, osapooleENESEANALÜÜS: MINA SUHTLEJANA Suhtlemisel on nii minu, kui ka teiste elus väga tähtis roll. Oma pereliikmetega suhtlen silmast-silma igapäevaselt kuna nad on ka kõige rohkem minu ümber. Sõprade ja tuttavatega suhtlen samuti palju päriselus, kuid ka sama palju interneti vahendusel. Kiire elutempo tõttu pole alati võimalik kõikide inimestega kokku saada kuid erinevad virtuaalsed suhtlemisvahendid aitavad seda probleemi lahendada. Facebook annab hea võimaluse näha, mis toimub minu ümberolevate inimeste elus ja samuti ka nendega suhelda. Msn on peamine n
Tartu Kutsehardiuskeskus ….. …… MINA SUHTLEJANA Eneseanalüüs Tartu 2014 Suhtlemine on elutähtis osa iga inimese elust. Nii ka minul, sest ilma suhtlemiseta poleks ma oma eluga nii kaugele jõudnud. Silmast silma suhtlen igapäevaselt oma vanemate, koolikaaslaste ning lähedaste sõprade ja sõbrannadega. Kuna aga inimesi mu umber on rohkem kui ainult lähedased inimesed, siis kõigi jaoks paraku näost näkku vestlemiseks aega ei jätku. Siinkohal tulevad appi internetiajastul loodud sotsiaalmeedia veebilehed nagu Facebook ja Google+, aga ka internetipõhine helistamine Skype’i kaudu. Nendest kolmest kõige rohkem kasutan ma Facebook’i, tõsi viimasel ajal üha harvemini, aga mitte pigem
Eneseanalüüs Inimesed on erinevad ja kõik nad suhtlevad omavahel. Suhtlemisel on nii minu, kui ka teiste elus väga tähtis roll. Kõige rohkem suhtlen oma pereliikmetega, kuna nad on kõige rohkem minu ümber. Sõpradega ja lähedaste inimestega suhtlen nii silmast- silma kui ka arvuti abil. Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest rääkida. Sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja milliseid nalju/väljendeid kasutada. Ma olen humorimeelne inimene, kuid minu huumor on tihti mitte lihtne vaid väikese tagamõtega, vahepeal isegi sarkastiliselt-õelutsev. Enda suhtes ka. Tihti naeran enda üle. Igaüks ei pruugi sellest aru saada, solvub või tõmbub endasse. Meeldib suhelda
Karina Selivanova AM15 Enesejuhtimine Mina suhtlejana Eneseanalüüs Suhtlemine on nii minu, kui ka teiste inimeste elus väga tähtis. Oma pereliikmetega suhtlen silmast-silma igapäevaselt, sest nad ümbritsevad mind enamuse ajast. Sõpradega suhtlen ka väga tihti päriselus, näiteks, koolis või trennis. Juhtub nii, et mõnikord ei ole aega kellegiga kokku saada, kuid erinevad virtuaalsed vahendid aitavad selles. Facebook, Skype, Whatsapp – on meie kaasaegsed abilised, kes tagavad meid võimalusega alati olla „on-line“. Johari aken. Minu avatud ala: siia kuulub minu iseloom, välimus, kõnnak, hääl. Lähedased ja sõbrad teavad minu harjumusi, käitumist tavaolukorras. Mis mulle meeldib ja mis ei meeldi.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2013 Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste
Eneseanalüüs 1.Minu tugevused suhtlemisel on kindlasti sõbralikkus ja kuulamisoskus. Hea kuulamisoskus ongi hea suhtlemise alus. Et olla hea suhtleja, pead olema ka hea kuulaja! Püüan alati sõbralikult suhtuda igasse inimesse. Tahan olla salliv kõigi suhtes. Kuulajana ei võta ma kõike oma hinge, et seda taaskord läbi elada. 2. Teiste inimeste erinevuste suhtes, pean ennast üsnagi tolerantseks inimeseks. Mind isiklikult ei häiri, kui inimene omab tavapärasest erinevat maailmavaadet, välimust, ellusuhtumist, orientatsiooni, rassi. Minu jaoks on oluline see, et inimesega oleks meeldiv suhelda ja koos olla
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Väikeettevõtluse õppekava MINA SUHTLEJANA Essee Mõdriku 2015 „Suhtlemine on nagu mustkunstietendus. Hea mustkunstnik suunab publiku vaatama täpselt vajalikku kohta selleks, et samal ajal teha mõni ootamatu ja varjatud liigutus. Suhtlemine on täpselt samasugune etendus, kus öeldud sõnad, näoilmed, liigutused ja teod mõjutavad suhtluspartnereid meile vajalikus suunas. Tõsi, enamus meist ei rakenda neid võtteid teadlikult, rohkem alateadlikult või siis üldse mitte
midagi positiivset. Passiivsed ja kinnised on need, kes on külmad ja hoiavad pigem omaette, teiste inimestega suhtlemine ei ole nende jaoks oluline. Ennast ma liigitaks optimistlike suhtlejate hulka, sest kõike endas hoida ei ole kerge ning teistega suheldes muutub enesetunne paremaks, juhul kui midagi on halvasti läinud. Suhtlemine on väga oluline. Igale ühele meeldib endast rääkida ja seda tagasi hoida on keeruline. Suheldes partneriga püüan rohkem end suunata kuulaja rolli, mis mulle iseenesest sobib ning arvan, et see on üheks tugevaks küljeks. Igal inimesel on suhtlemisel tugevate külgede kõrval ka nõrku külgi. Enda üheks nõrgaks küljeks võin pidada hirmu. Hirm oma arvamust avaldada, mõtteid on palju, aga välja öelda on neid raske. Ma arvan, et mul on hirm pettuda, minu öeldud vastus või arvamus on vale ning seda ei aktsepteerita. Pean suutma sellest lihtsalt üle olla. Loomulikult esinevad erinevused selles, kellega ja kuidas suhelda
ennastkehtestavalt, kuid vanemate seas alistuvalt, kuid vahepeal on ka ustepaugutamist. Agressiivne: Ema: ,,Sul on hinded langenud, karistuseks see nädalavahetus välja ei lähe." Mina: ,,See on ebaaus, sa ei saa minust aru !"(vihaselt).Seejärel ütlen emale mõned halvad sõnad, mis tean, et talle haiget teevad. Näiteks, et ta on nii harva kodus vms. Lähen oma tuppa ja löön ukse pauguga kinni. Järgnevad kaks päeva suhtlen temaga minimaalselt. Alistuv: Grupitöö. Jagatakse ülesandeid. Sõber nr1.: ,,Kuule ma ei viitsi seda ülesannet teha, ma hoopis teen midagi kergemat" Sõber nr2.:"Ma teen ka need kaks kergemat asja, Katri, tee sina siis see raskem asi ära, me ei saa sellega hakkama." Mina:" No, eks ma siis teen". Teen ülesande ära, olgugi, et ma endale valmistab see tõsiseid raskuseid, kuid et mitte teistega tülitseda lepin olukorraga. Ennastkehtestav: Reede õhtul sõbrannadega Sõbranna nr1
tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jalule seadmine. (Alas, Liigand, & Virovere, 2008, lk 74) Suhtlemisel tehakse koostööd ning inimene rahuldab oma vajadust teise inimese järele, mida peetakse inimese üheks tugevamaks vajaduseks. Psühholoogid rõhutavad, et inimene suhtleb kogu oma olemusega. Tema suhted teiste inimestega sõltuvad suhtumisest: iseendasse, teistesse inimestesse, oma töösse või õpingutesse, loodusesse. Essee teemaks on analüüsida ennast suhtlejana, kuna minu töö üheks osaks on klienditeenindus, ja kuigi see seisneb ainult telefonikõnedele ja e-mailidele vastamises, siis teen ma seda teenindaja pilgu läbi. Head kliendisuhted algavad teabe vahetamisest, kus olulisteks suhtlemisoskusteks on: täpne eneseväljendusoskus, oskus klienti kuulata ja anda adekvaatset tagasisidet, oskus infot anda, oskus luua ja lõpetada kontakti, vestluse juhtimise oskus ja konfliktiga toimetuleku oskus.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond MINA KUI SUHTLEJA Analüüs Juhendaja: Pärnu 2016 Mina kui info edastaja ja kuulaja Suhtlemisel on meie elus erakordselt suur roll. Inimesed leiavad endale suhtluse abil kaaslasi, tehakse koostööd suheldes, lähisuhetes on äärmiselt vajalik suhelda, et oleksid ise õnnelik ning su partner samuti. Suhtlemine on inimese eriomane vajadus, mille olemus on inimlike väärtuste vahetamine (Niiberg, 2011, lk 7). Suhtlemine on lihtne ja endastmõistetav. Selleks, et suhelda tuleb end arusaadavalt väljendada ja teiste juttu mõista
vestluskaaslasele silma, see näitab julgust ning enesekindlust ja ka seda, et ollakse huvitatud, sellest, mida teine pool parasjagu räägib. Tagasihoidlikkust peetakse tihti negatiivseks küljeks, kuid mina näen selles ka positiivset poolt. Uute tutvuste loomisel on tähtis jätta endast hea mulje ning tihti ollakse liiga pealetükkivad, mis peegeldub liigse enesekindluse näitamises või isegi näitlemises. Selline hoiak võib tunduda hoopis ülbe suhtumisena, mitte enesekindlusena. Mina üritan alati kõike rahulikult võtta ning leida aega inimese tundma õppimiseks, mitte koheselt asuda agressiivselt küsimustega pommitama. Minu, kui suhtleja ohud: · liigne usaldavus, · hirm pettumuse ees, · liigne rõõmsameelsus. Leian, et minu suhtlemisoskuse puhul on suurimaks ohuks võõra inimese liigne usaldamine. Terve oma elu olen olnud avameelne ning otsekohene ning sageli liiga usaldav. Kuna ma ise
liiga suur hind, pooldan siiski põhimõtet, et igaüks enda eest, kuigi see ei kehti alati. Teisi inimesi on ilus aidata, kuid seda teatud piirini siiski. d.) Huumori leidmine, mitte satiir- olen üpris huumoriarmastaja inimene, kuid mulle ei meeldi see, kui keegi, kellega meil pole ühist keelt ja ka need kellega ma pole avatud minu sellisesse distantsi saabuvad. Ma tean, et neile ei pruugi see meeldida, sest ma ei tea neid, sedasi hoian end ka huumori koha pealt tagasi, väga vähe kasutan üldse sellist pilkavat või õelutsevat huumorit. d.) Psühholoogiline kohalolek- suudan ennast sundida tähele panema ja ka sedaviisi vaimselt kohal olla ehk jälgida toimuvat enda ümber, vahel see küll kaob või hajub, kuid siis tuleb end ümber lülitada ühelt näiteks unistamise tegevuselt teisele näiteks jälgimisele ja kaasa mõtlemisele. 3. kehakeele kasutamine (välised kontaktioskused, too näiteid) a
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Eneli Eiert MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2014 Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus tehakse sihipärast koostööd. Hea suhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimest, mida tuleb osata õigel ajal valida. Peale oskuste mõjutavad suhtlemist veel mitmed tegurid näiteks oskus äraöelda, enesekehtestamine ning inimese mina-tasand. Kõik peaks olema proportsioonis ning mitte
Tartu kutsehariduskeskus Nimi ENESEANALÜÜS Iseseisev töö Juhendaja Tartu 2014 Minu tugevad küljed Minu nõrgad küljed · Rahulik · Arg · Usaldusväärne · Kartlik · Huumorimeelne · Tagasihoidlik · Rõõmsameelne · Vaikne · Optimist · Suulised eneseväljendamise raskused · Vähenõudlik · Teiste arvamusest sõltuv · Kohusetundlik · Järeleandlik · Viisakas · Raske tulla toime stressiga · Kannatlik · Pabistaja · Arvuti kasutamise oskus · Aeglane kohanemin
Selle nimel olen valmis mägesid nihutama ja kui see peaks vajalikuks osutuma, siis ka jõgesid kuivatama. See on tingitud enda üpriski edevast ning emotsionaalsest isiksusest. Kui puudub positiivne tagasiside, siis on üpris suur tõenäosus, et olen kas vait kui sukk või vägagi irooniline. Igal inimesel on välja kujunenud oma kindlad suhtlemisvahendid ja viisid, mida on harjutud aastatega kasutama. Vahendite ja viiside kasutamine sõltub suuresti, kellega suhtlen ehk millisesse sotsiaalsesse gruppi suhtluspartner kuulub. Sotsiaalseid gruppe, kuhu ise kuulun on enda arvates natuke palju, täpsemalt neli. See tähendan nelja erinevat maailma, rolli, maski jne. Sellest on tingitud ka erinevad suhtlustõkked. Paratamatu on see, et kõigis neljas sotsiaalses grupis ei saa võrdse intensiivsusega suhelda ning seetõttu mõni neist gruppidest ka kannatab, kuna huvi ning tähelepanu on orienteeritud mõnele teisele grupile
Kui käidi minu õppetegevust vaatlemas, siis ma kartsin veel rohkem. Tänu praktikale ja kogemusele on tulnud julgust rohkem juurde. Ilmselt ongi minu suhtlemisoskuse nõrgim külg see, et pean mõnel puhul esimesest hirmust üle astuma. Tugevus aga on see, et saan sellega alati hakkama ja suudan jääda vahetuks ja siiraks. Minu tugevused on kindlasti sõbralikkus, koostöö- ja kuulamisoskus. Hea kuulamisoskus ongi hea suhtlemise alus. Et olla hea suhtleja, pead olema ka hea kuulaja! Püüan alati sõbralikult suhtuda igasse lapsevanemasse. Tahan olla salliv kõigi suhtes. Oma nõrgaks küljeks pean ma probleemsetes olukordades käitumist. Mõnikord olen tagantjärele mõelnud, kas ma ikka tegin õigesti? Võib-olla oleks pidanud teistmoodi ütlema, käituma... Eriti on see raske sel puhul, kui ma ei tunne lapsevanemat ega tema reaktsiooni. Pean leppima sellega, et kui vaatan inimesele silma ja olen temaga aus, teengi kõik, mis parasjagu võimalik
kannatlik, lahke, mõistev, sooja südamega, koostööaldis ja vastutustundlik. Ise arvan, et kui end parandan mõnes osas, siis need kõik omadused iseloomustaksid ka mind. Vaeva peaksin nägema just vastutustunde suurendamisega, paindlikkusega, hoolikas- ja konkreetsem olemisega. Tähtsa viisiku testis olen: keskmiselt pisut üle neurootiline( ainult katki minemisel olen kurb, kuid depressiooni langeda ma enam endal ei lase, üritan olla tugev, kontrollida oma emotsioone. Ka töös, kus pole kindlaid reegleid, saaksin ma arvan, et hakkama. Mingid reeglid on ikka, aga need on siis kirjutamata. Olen Nõustumisvallas täpselt keskel, kuna ma pigem usaldan, kuid kontrollin ka samas. Kuigi võib eemalt tunduda, et usaldan inimesi üleliia, kuid ajapikku olen jõudnud arusaamisele, et ega see kusagile ei vii. Ekstravertsus, introvetsus olen ma lõpus. Olen vöga kogemustele avatud, ja kui on olnud halb
................... 63 Zesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused . ................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117 Konfliktis käitumise strateegiad ......................................................124
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KUULAMINE Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 2 HUVIGA KUULAMINE JA PSEUDOKUULAMINE...........................................
kuulamine on mulle alati meeldinud ja teeksin seda ka tulevikus suurima heameelega. Minu ettekujutus nõustamisest on selline, et nõustaja on isik kelle tähtsaim omadus on osata kuulata teist inimest, panna tähele seda millised on tema soovid ja kuidas ta neid väljendab. Nõustama peab olema väga avatud meelega ja tolerantne kõige ja kõigi suhtes. Ma leian, et nõustamine on elus väga oluline asi, olgu see siis kas profesionaali nõustamine või hea sõbra ja kuulaja nõustamine. Tihti on ju ikka nii, et inimesed on sattunud elu hammasrataste vahele ja ei oska enam kuidagi toime tulla, ei näe nii öelda tunneli lõpus valgus, siis tulebki mängu hea nõustaja ja kuulaja, kes paneb kliendi jutus tähele asju, mida klient ise ehk ei märkagi ja tänu sellele võin ka kliendil tekkida taipamine tänu millele leiab klient oma probleemine lahendused. 3 2. PEATÜKK
Ma mõtlen küll kiiresti ja võtan infot vastu kiiresti, kuid vajan aega selleks, et informatsioon töödelda ja asjad läbi mõelda. Mulle meeldib mõtisklemine, unistamine, fantaseerimine ja arutlemine. Mulle meeldib jälgida olukordi ja inimesi, lahendada probleeme, kuulata, vajadusel nõu anda ja lohutada. Püüan probleemidesse süveneda, mitte lahendada pinnapealselt, suudan saavutada enese üle kontrolli ja ennast kohandada vastavalt situatsioonidele. Kus vähegi võimalik kasutan õppimises ja muudes situatsioonides piltlikku ettekujutamist, mälu. Nii jääb paremini meelde ning püsib mälus pikka aega. Raamatuid või tekste lugedes tekivad pähe sündmuste ahelad nagu oleksin ise peategelane sündmuste keerises. Lugedes saan emotsionaalse kogemuse, et pikka aega on raske uut asja või raamatut käsile võtta. Istudes tundides või nüüd loengutes ei meeldi mulle kuulata lektoreid, kes räägivad kuiva teooriat, kasutavad raskeid termineid
Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele Teenindaja võimalikud käitumisstiilid Teenindus mis see on? Hea teenindaja Teenindaja kõnekasutus Kliendi tüübid Sumomaadlejast klient või väljakutse Erilised kliendid
.. Sina tahad... Tundub, et me mõlemad tahame...), sõlmige kokkulepe ning pidage sellest ka kinni. Näiteks: ,,Ma tahan, et sa oleksid minuga suhtes aus ja otsekohene ja Sina tahad sama. Pakun välja, et kui Sa tulevikus pole millegagi minu puhul rahul, siis tuled ja väljendad seda esmalt otse mulle. Kas Sa oled nõus minuga selles kokku leppima?" 6. Tee enesele juhtunust kokkuvõte. Juhul kui eksisid, mõtle järele... a. Kuidas võtta edaspidi omaks mittesüüdistava suhtumise raamistik, mis lubab mul mõista ja tingimusteta aktsepteerida seda, et teine inimene elab (tal on õigus elada!) omas maailmas? b. Mida minu reaktsioonid, hinnangud ja arusaamad räägivad minust endast? Mida kasulikku ma sellest olukorrast õppisin? Mida uut sain teada enda kohta? c. Millisest seisundist sõltuvat ma sarnastes olukordades mõnikord kommunikeerun ning millise(t)s teadvuse seisundi(te)s see toimub? Millistel seisunditel (masendus, kurbus, ärevus,
Ekspertvõim on tavaliselt piiritletud konkreetse küsimuse või valdkonnaga. Tavaliselt arvestatakse nende inimeste seisukohtadega, kes asja tunnevad. Need inimesed suudavad suunata teiste käitumist vastavalt oma pädevusele. Ekspertvõim on omistatav ja võimu omajat tajutakse omakasupüüdmatu ja objektiivsena. Informatsioonivõim rajaneb info omamisel ja oskusel seda veenvalt edastada. See tähendab, et inimene, kes palju teab, ei pruugi teiste hoiakuid ja suhtumist oluliselt mõjutada, kui ta ei oska neid teadmisi edasi anda. Sunnivõim rajaneb kahel hooval. Need on võimalus otsustada tasu ja karistuse üle. Tasu saamine ja karistuse vältimine on inimkäitumise kaks olulist motiivi. Sunnivõimule võidakse alistuda, kuuletuda, vastu hakata, aga sellega ka kaasa mängida. Viimasel juhul antakse käitumises võimule järele, sisemas aga jäädakse oma veendumuste juurde.
Hästi toimiv sisekommunikatsioon on eduka ettevõtte alustala, kuna ebaefektiivne suhtlemine ja informatsiooni edastamine piiravad tulemuslikku koostööd. 15. Mis vahe on kuulmisel ja kuulamisel? Kuulmisel ja kuulamisel on suur vahe. Kuulmine, kellele on seda antud, on iseeneslik tegevus ehk kui meie kuulmisorganid on funktsioneerivad siis me lihtsalt kuuleme. Igapäevaselt kuuleme ümbritsevat maailma, mida sageli nimetame taustamüraks. Kuulamine on tahtlik tegevus selleks, et koguda informatsiooni, teadmisi ja muud endale vajalikku. Üldiselt suudab inimene keskendunult kuulata 45-50 minutit. Meie kuulamisoskused on erinevad. Sageli võib kuulamine olla väga valikuline tegevus. 16. Mida tähendavad mittekuulamise korral: „lava ahnitsemine“ - räägib kogu aeg ise ja ei kuula teisi, rääkimise paus tehakse ainult
Kuna suhtlemisel kasutatakse kõige enam sõnu ja miimikat, tasub proovida arendada kasvõi näiteks enda sõnade valiku oskust, millest sõltub palju. Oskus valida erinevates suhtlemissituatsioonides sobivaid sõnu ja väljendeid, aitab teha teistele oma mõtteid arusaadavateks. Eesti keeles on mitmeid sõnu ja väljendeid, mida võib mõista mitut moodi. Seepärast tuleb alati arvestada, kuidas või millal üht või teist väljendit kasutada, et kuulaja vääriti ei mõistaks. Võõrsõnade tarvitamine on soovitatav ainult siis, kui tõepoolest ollakse kindel selle sõna tähenduses et osatakse seda sõna vajadusel ka lahti seletada. Suulises vestluses kasutatakse harilikult lihtsamaid sõnu ja lühemaid lauseid, sest nende abil on ennast lihtsam ja kergem väljendada. Sõnadega kaasnevad alati miimika ja zhestid, samuti muutuv hääletoon ja intonatsioon (ilmekus) kõik see on väga oluline. Ja loomulikult mõjub suhtlemisel
Saame sotsiaalses elus hädavajalikku infot. Mõjustame teisi endale soovitud viisil, lastes ka ennast mõjutada. Lisaks sellele saab suhtlemisel 7 ka lõdvestuda ja elust rõõmu tunda ning mõistagi rahuldame suhtlemisel ka arvutut hulka igapäevaelu praktilisi vajadusi. Oskus selgelt ja tõhusalt vajadusi teistele väljendada on meile abiks eluliste eesmärkide saavutamisel (Kidron 2004: 9). 1.3 Suhtlemise kooslus ja protsess Oma hoiakute, suhtumist ja tunnete väljendamiseks kasutab inimene erinevad suhtlemiskomponente. Suhtlemine moodustab 70% inimese ärkvelolekust (Turba 2009). Kommunikatsioon algab allikast (rääkija). Allikal on olemas idee, mida ta tahab edastada teistele. Idee edastamiseks tuleb see muuta sõnumiks (mõtted hoolikalt struktureerida) ehk kodeerida. Sõnumi edastamiseks kasutatakse sõnu, häält ja zheste. Meedia on kanal, mille kaudu sõnum edastatakse vastuvõtjani (publikuni) ning viimane dekodeerib selle
- aitab vältida depressiivsust, viha, ärevust, ebakindlust; aitab kohaneda, süvendab suhteid, tõstab teadlikkust teisest, aitab lahendada pingeid tekitava olukorra Mõned konflikti allikad (lähedus-)suhetes: autonoomia vs. seotus (kontroll, välised piirangud, iseseisvus ...) avatus (enda avamine) vs. suletus (privaatsus) (samas - suhe kui jagamine) ennustatavus vs uudsus (teineteise tundmine kui suhte alus <> rutiin) Negatiivset suhtumist konflikti tingivad: - moonutatud taju, eelarvamused; - olukorra emotsionaalsus; - kommunikatsiooni vähenemine; - ebaselge probleem; - jäikus, enda arvamuse külge klammerdumine. Konflikti lahendamist toetavad tegurid: - selge arusaam probleemist; - selged eesmärgid (mida soovitakse saavutada?); - enesetõhususe tunne; - arvestatakse teiste seisukohtadega; - motivatsioon, koostöövalmidus; - sõnastus selge, emotsioonide kontrollimine jms..
Verbaalne info. Peab olema alati täpne, krrektne ja aus. Seeon üks viis saavautada kliendi rahulolu, kui öeldu ei kõla võltsilt! Kontrolli ja veendugealati, kas saite teineteisest õigesti aru. Õppi klienti küsitlema ja nende küsimuste abil alternatiivseid võimalusi pakkuma. Teeninduse üks prinsiipidest on see, et ei jää ootama, kuna klient küsib, vaid paku ise teenust. Anna kliendile alati võimalus valida ja otsustada. Täna lahkuvat klienti soojalt, ka seda kes oli halvas tujus. Öelge, et ta on alati oodatud. Otsi võimalusi käia suhtlemiskoolituskursustel. Need annavad kindlust juurde. Varje Taavet TÖ 13MK 4. Telefonisuhtluse ülesanded: Variant I. Väga ebaviisakas käitumine nii kliendi kui oma töökaaslaste suhtes. Puudub isiksuse austamine. Kodanik Kuusik ei ole professionaalne töötaja- puudub väljaõpe. Variant II. Kodanik Kuusik on nüüdseks saanud väga hea koolituse ja kasutab seda väga hästi.
. 5 2.1 ESMAMULJE TÖÖVESTLUSEL........................................................................................................5 2.2 ESMAMULJE SELTSKONNAS...........................................................................................................7 3 HINGEELU KUI SUHTLEMISE SISU...................................................................................... 9 4 ENESEAVAMINE KUI EDUKA SUHTLEMISE ALGUS....................................................... 10 5 KUULAMINE KUI OLULINE SUHTLUSOSKUS................................................................. 12 5.1 KUULAMINE TÖÖL.......................................................................................................................12 5.2 KUULAMINE KODUS.....................................................................................................................13 6 ENESEVÄLJENDUS KUI OLULINE SUHTLUSOSKUS...................................................... 15
SUHTLEMINE Info vahetuse kaudu mõjutamine Jaguneb: Kaudne mõjutamine toimub kas ühepoolselt või pika aja tagant (nt meedia, raamatud, film, teater, kirjad, e-post) Otsene mõjutamine on vastastikune ja kohene (vahendite abil telefon, sms, msn) Suhtlemine näitab meie suhtumist iseendasse, teistesse ja ümbritsevasse Pole võimalik mitte suhelda, kõik meie ümber on suhtlemine. ( G. Aarma) KEHAKEEL Kehakeelel on oma sõnad silmside, kehahoiak, käeliigutused, näoilme, hääle valitsemine, distantsitsoonid. Olulisim on silmside, sest lapsest peale teame, et inimene, kes otsa ei vaata, valetab. Samuti on ebamugav raakida inimesega, kes meile üldse otsa ei vaata. Soovitav silmade piirkonda
muutuda salakavalaks ja mõnikord isegi ohtlikuks. Kuidas ma saaksin Internetis ennast turvalisemalt tunda? · Ma ei avalda internetis oma isikuandmeid. Isikuandmete hulka kuuluvad nimi, telefoninumber, aadress, e-postiaadress, kooli asukoht, vanemate töökoha aadress/telefoninumbrid, pangakonto paroolid, minu ja minu lähedaste pidid. Kõik see puudutab ka minu sõprade ja lähedaste infot. · Internetis kasutan alati varjunime, mis minu kohta isiklikku infot ei anna. · Kui mingi saidi puhul on vaja salasõna, mõtlen välja sellise, mida oleks raske ära arvata, aga samas endal lihtne meelde jätta. · Ma ei vasta sõnumile, mis tekitab minus ebamugavust, vaid näitan seda kohe kellelegi täiskasvanule. · Ma ei lepi kokku kohtumist inimesega, kellega tutvusin internetis. Kui seda siiski plaanin, siis räägin sellest enne oma vanematele
annaabi.ee 
