kuseteede ja mõnede teiste õõneselundite seintes kihtidena Lihaste ülesanne ► Keha liigutamine ► Siseelundite töö ► Annavad kehale kuju ► Toodavad kehasoojust ► Kaitsevad siseeelundeid Lihaskiudude erinevus ► Lihaskiud erinevad kokkutõmbe kiiruse poolest. ► ilmneb suuri erinevusi lihaskiudude aine- ja energiavahetuses. ► Sisaldavad erinevat tüüpi lihaskiudusid. LIHASED Kasutatud kirjandus ► file:///C:/Users/K%C3%A4dra/Download s/II_tase_bio_MA001214.pdf ► www.ebu.ee/esitlus/lihased.ppt ► Vikipeedia ► https://www.google.ee/search?q= v%C3%B6%C3%B6tlihas&biw=1366&bi h=600&source=lnms&tbm=isch&sa=X &ei=zAR-VN-BEMjgaMD3gqAC&ved=0C AkQ_AUoAg Lünktekst ► Lihaskude moodustab ... - ... % inimese kehamassist.Lihaskude on kolme liiki:...
· Kudede ainevahetuseks · Lihaste normaalse töö tagamiseks · Vere hüübimisvõime aktiviseerimiseks · Neerude normaalseks funktsioneerimiseks Sisaldub: piimatoodetes, kalas, tumerohelised taimeosad. Raud (Fe): · Vastupanuvõime suurendamiseks stressile ja haigustele. · Väsimuse vähendamiseks ja naha normaalse värvuse tagamiseks. · On paljude ensüümide koostises. Sisaldub: Maksas, veise- ja sealihas, täisteratoodetes. Fosfor: · organismi energiavahetuses osalemiseks · aju ja kesknärvisüsteemi tööks. · Lihaste töö reguleerimiseks Sisaldub: Piimatoodetes, linnu- ja veiselihas, kalas. Jood: · Energia tootmise reguleerimiseks organismis · Normaalseks vaimseks funktsioneerimiseks, et põletada liikset rasva. · Ainevahetusprotsessi stimuleerimiseks · Kõne arenguks Sisaldub: Mereandides, tursamaksas, merekalas, juustus, kamajahus. Magneesium: · Südamelihaste tööks
lagunemine, üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Aine- ja energivahetus- sünteesi- ja lagunemisprotsessid, mille kaudu on organism seotud ümbritseva keskkonnaga. Aeroobne glükolüüs- kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagunemine hapnikurikkas keskkonnas. Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. ATP- kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikku orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Calvini tsükkel- fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgustaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagunemisprotsesside kogum.
Kokkuvõte Organism koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Kõige rohkem on nende koostises hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Rakus esinevatest ainetest moodustab vesi üle 80%. Ta on hea lahusti, osaleb mitmesugustes keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Enamik organismis leiduvatest anorgaanilistest ühenditest on dissotsieerunud katioonideks ja anioonideks. Need osalevad organismi aine- ja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis. Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on organismide peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid. Neist polüsahhariide, valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidavad
Ei kokkukeerdumine 4)vesiniksidem saa enam niipalju energiat, ühendatud mitu polüpeptiidi. väsimus nõrkus. Hakatakse Valgustruk ühaenam teisi aineid vajamaa. muutus:denaturatsioon Piim- Kaltsium- tugevdada hävitatakse valgu kõrgemat järku luustiku; vitamiinA-nägemine, strukt lihtsamaks (lokkimine) luude kasv. Renaturatsioon kõrgemat järku Kala- Fosfor-organismi strukt taastuvad. energiavahetuses osalemiseks; Ül Ensüümid regul rakkudes Kaltsium- lihaste norm töö keemiliste reaktsioonide kiirust, tagamiseks. iga reaktsj oma ensüüm Struktuurne ehitusmaterjal (karvad,küüned, suled) Transport
Organism koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Kõige rohkem on nende koostises hapnikku, süsinikku ja vesinukku. Rakus esinevatest ainetest moodustab vesi üle 80%.Ta on hea lahusti, osaleb mitmesugustes keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Enamik organismis leiduvatest anorgaanilistest ühenditest on dissotseerunud katioonideks ja anioonideks. Need osalevad organismi aine- ja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis. Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on organismide peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid. Neist polüsahhariide, valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidavad organismis
Hõlmab ainete omastamist välisKK-st ja sinna jääkproduktide väljutamisest, aga ka otsest energia ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. Anaeroobne glükolüüs- hapniku puudumisel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. ATP-kõigis rakkudes esinev makroenergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universiaalse talletaja ja ülekandjana. Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid välisKK-st saadavatest anorg. ainetest. Kasutades valgusenergiat või redoksrektsioonidel vabanevat energiat. Calvini tsükkel-fotosünteesis pimedusstaadiumis tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. dissimilatsioon- org. toimuvate lagunemisprotsesside kogum.
18ATP+18H2O18ADP+18H3PO4 Summaarne võrrand:6CO2+12H2OC6H12O6+6O2+H2O fotosünteesi tähtsus Taimele 1.energiaallikas(sünteesitakse energiarikkaid org.ühendeid) 2.hingamiseks 3.materjaliks,millest nad koosnevad Loomale 1.heterotroofidele toiduks 2.hingamine 3.aineringe biosfääris 1.hapnikatmosfäär 2.osoonikihi moodustumine 3.kasvuhooneefekti vältimine(CO2) Aeroobne glükoos kõigi rakkude tsütoplasmas esinev makroergiline ühend , mis osaleb raku aine-ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekahndjana. Aine ja energiavahetus (metabolism)- sünteesi ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskekkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia (soojus või valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. Anaeroobne glükoos (käärimine) hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine,
16 parima sekka. Tennis nõuab mängjalt suurt füüsilist pingutust ja esitab organismile suuri ainevahtuslikke nõudeid. Organism peab toime tulema suurenenud hapnikuvajadusega ning suurenenud süsihappegaasi ja soojuse produktsiooniga. Kuna tennisemäng kestab üsna kaua, kaotab organism higistamise tõttu palju vett ja soolasid. Lihaste liigutamiseks on vaja ATPd. ATP ehk adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Kui tennisemäng algab tarbitakse lihastes olemas olevat ATPd, mis on akumuleerunud puhkeperioodi kestel. Ning hiljem sünteesitakse juba vajalik ATP aeroobsel hingamisel. Mängides tennist, vajab organism palju energiat ja energia tootmiseks saab vajaduse korral lagundada kõiki toitaineid süsivesikuid, rasvu ja valkusid. Tennisistidel lagundab enamasti organism energia saamiseks nii glükoosi kui ka rasvu.
seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia(soojus ja valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assi ja dissimilatsiooni Assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum ATP (adenosiintrifosfaat) kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autotroof organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesija) Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil
Aine ja energiavahetus (metabolism)- sünteesi ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskekkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia (soojus või valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. Assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. ATP(adenosiintrifosfaat) kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Autotroof organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. Ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. 1
Fosfor Fosfor kuulub rakumembraanide koostisesse, ta on oluline RNA ja DNA molekulide jaoks. Tasakaalustatud segatoidu tarbimisel ei ole fosfori puudujääk võimalik. Liigtarbimine on üldjuhul mitte mürgine, kuid võib põhjustada kaltsiumi osatähtsuse langemist veres, seega peaks neid tarbima omavahel tasakaalus. Toksilisuse nähud võivad ilmneda neerutalitluse häiretega inimestel. Fosforit on vaja: 1. organismi energiavahetuses osalemiseks, 2. aju ja kesknärvisüsteemi tööks, 3. hammaste ja luude moodustumiseks, 4. lihaste töö reguleerimiseks, 5. paljude ensümaatiliste protsesside kontrollil osalemiseks, B-kompleksi vitamiinide aktiveerimiseks. Naatrium Naatriumi leidub peaaegu kõikides toiduainetes, kuid kõige enam sisaldab seda sool. Suur osa meie igapäevasest soolatarbimisest on varjatud iseloomuga. Uuringud on
7. Kuidas on omavahel seotud organismi assimilatsioon ja dissimilatsioon? Organismi metabolism koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. 8. Milles seisneb organismi metabolism? Organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. ORGANISMI VARUSTAMINE ENERGIAGA 1. Milleks kasutab organism makroergiliste ühendite energiat? Makroergilised ühendid osalevad kõigi organismide aine- ja energiavahetuses. (ATP, GTP, CTP,UTP) 2. Milliste orgaaniliste ühendite dissimilatsioonil saab kõige enam energiat? Lipiidid annavad dissimilatsioonil kõige enam energiat. 3. Millises järjekorras kasutab organism oma orgaanilise aine varusid energia saamiseks? Organism kasutab energia saamiseks kõigepealt sahhariide siis lipiide ja lõpuks valke. 4. Kirjeldage ATP molekuli ehitust. ATP moolekul on ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest adeniin, riboosist ja
Inimese evolutsioon. Eksaminand teab: · bioloogiateaduses kasutatavaid põhimõisteid; · elu tunnuseid ja eluslooduse organiseerituse tasemeid; · teadusliku meetodi põhietappe ja rakendusvõimalusi; · organismides esinevaid peamisi keemilisi ühendeid ja nende funktsioone; · rakkude ehitust ja talitlust erinevates organismides (loomad, taimed, seened, bakterid); · ainevahetuse põhiprotsesse, nendevahelisi seoseid ja nende osa organismide elutegevuses, ATP osa organismide aine- ja energiavahetuses, fotosünteesi lähteaineid ja saadusi, faase, tähtsust; · mitoosi ja meioosi bioloogilist tähtsust, üldist käiku, tulemust; · erinevate organismide (taimed, loomad, seened, bakterid) paljunemise ja arengu seaduspärasusi; · inimese viljastumist, sünnieelse ja -järgse arengu seaduspärasusi; · pärilikkuse seaduspärasusi ja nende molekulaarseid aluseid; · viiruste ehituslikke iseärasusi ja paljunemist DNA viiruse näitel;
antigeenide(valkude,nukleiinhapete) kahjutux tegemisex. 6.)denaturatsioonvalgu kõrgemat(neljandat,kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures aga säilib valgu esimest järku struktuur. 7.)renaturatsioon valgu kõrgemat(neljandat, kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess. 8.)ATPadenosiintrifosfaat, kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aineja energiavahetuses energia universaalse talletajana ja ülekandjana. 9.)NADP nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat, makroergiline ühend, mis osaleb fotosünteesis vesiniku aatomite sidujana. 10.)NAD nikotiinamiidadeniindinukleotiid, makroergiline ühend, mis osaleb glükoosi lagundamisel vesiniku aatomite sidujana. 11.)ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. 12.)hormoon loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine
ORGANISMIDE KOOSTIS Organism koosneb orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Kõige rohkem on nende koostises hapnikku , süsinikku ja vesinikku. Rakus esinevatest ainetest moodustav vesi üle 80%. Ta on hea lahusti, osaleb mitmesugustes keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Enamik organismis leiduvatest anorgaanilistest ühenditest on dissotsieerunud katioonideks ja anioonideks. Need osalevad aine- ja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis. Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on organismide peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid. Neist polüsahhariide ja valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidava
vett (süsinikuhüdraat) Sahhariidid annavad ainevahetuseks ning aju ja närvisüsteemi tööks vajaliku energia ning rakumembraanide koostisosa. Kuna nad seeduvad kiiresti, vabastavad sahhariidid oma energia kiiremini kui valgud ja rasvad.Süsivesikud annavad 4 kilokalorit ühe grammi kohta. (17kJ) ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Laktoos ehk piimasuhkur Kuulub madalmolekulaarsete liitsuhkrute ehk oligosahhariidide hulka. Piimas leidub seda 2-8 massiprotsenti. See hulk sõltub liigist ja isendist. Laktoosi eraldatakse vadakust. Laktoosi lõhustamiseks seedimisel on vajalik ensüüm laktaas. Laktaas lõhustab laktoosi lihtsalt suhkruks glükoosiks ja galaktoosiks, mis kehas imenduvad. Laktoos ei lahustu etanoolis ja langeb põhja,aga ülejäänud vadaku
monomeeride oksüdatsiooni. Dissimilatsiooniprotsessidega kaasneb enamasti energia vabanemine ning energia talletatakse makroergilistesse ühenditesse (40% kasuteguriga). Üheks peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP. Metabolism? Organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse dissimilatsiooniks ja assimilatsiooniks. Mis on ATP? Adenosiintrifosfaat on makroergiline ühend, mis osaleb kõigi organismide aine- ja energiavahetuses. ATP on moodustunud lämmastikalusest adeniin, riboosit ja kolmest fosfaatrühmast. ATP moodustub põhiliselt glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. ATP molekuliks on ribonukleotiid. Glükoosi lagundamine? Täiendava energia saamiseks. Aeroobne glükolüüs - glükoosi esmane lagundamine hapniku juuresolekul (toimub rakkude tsütoplasmas) Tekib püroviinamarihape Pikemalt: glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb kõigist glükolüüsi
metabolism - organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. assimilatsioon - sünteesiprotsessid (vaja energiat, ainet, ensüüme) dissimilatsioon - lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust) ATP - energia talletaja ja ülekandja (koosneb lämmastikalusest (adeniin), riboosijäägist ja 3-st fosfaatrühmast) ADP molekul, mille koostises on 2 fosfaatrühma makroergiline ühend- osaleb kõigi organismide aine ja energiavahetuses autotroof organism, kes sünteesib eluks vajaliku väliskeskkonnast pärit anorgaanilistet süsinikuühenditest heterotroof organism, kes saab eluks vajaliku süsiniku toidust miksotroof - organism, kes suudab energia ja/või süsiniku saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid. Calvini tsükkel - pimedusstaadiumiensümaatiliste reaktsioonide jada Krebsi tsükkel sama, mis tsitraaditsükkel etanoolkäärimine - moodustub pärmseente ja osade bakterite elutegevuse käigus
*Piimatooted (jogurtid, juust) *Munad Päevane valguvajadus noorjalgpallurite seas oleks 0,8-1,2g ning täiskasvanud jalgpalluritel 1,4-1,7g. 5 1.3 LIPIIDID (RASVAD) Lipiidid on väga energiarikkad. Tervislike toitude koostises on nad väga olulised energiaallikad treeningutel (rahulik jooks, aeglasmad liigutused) ja igapäevaelus. Rasvad on varuenergia ja nende osakaal toidus peaks jääma 30% piiresse. Neil on oluline roll aine- ja energiavahetuses. Nad on salvestatud rasvkoes ja lihastes. Toitumissoovitused rasva tarbimiseks sportlastele on sarnased või veidi suuremad kui mittesportlastele. Piisav rasvhapete tarbimine toiduks, eriti polüküllastamata rasvhapped, on väga oluline sportlaste seas. Parimateks allikateks polüküllastamata rasvhapete saamisel on rasvased kalad (lõhe, tuunikala, makrell) ja seemned (kõrvitsaseemned), pähklid ning õlid (linaseemneõli, sojaõli, oliiviõli)
Kui tsüklilistes ühendites C asendub N-ga, siis selle ühendi aromaatsus säilub. See on näha lämmastikaluste puhul. Osaleb H sidemete tekkes ja leidub teda nukleotiidides, aminohapetes ja heterotsüklilistes ühendites (taimede sekundaarse ainevahetuse produktid ja loomadele aktiivse bioloogilise toimega). Alkaloidide baasil narkootilised ained (enamik looduslikke). P (fosfor) - on oluline koht organismi energiavahetuses. Kaks põhirolli: Ühendid on võimelised eriliselt energiarikkaid sidemeid moodustama (makroergilised sidemed, nt ATP). Ühe sideme lagunemisel hüdolüütiliselt vabaneb u 40kJ energiat. Leidumine biomolekulide koostises kindlustab selle ühendi reaktsioonivõimelisuse (nt puhas glükoos on inertne, ainevahetusse lülitumiseks tuleb liita fosfaatrühm). Fosforit leidub nukleotiidides, fosfolipiidides ja süsivesikute fosfoestrites. Teda saab lihast, piimatoodetest,
ühtlasi ka närvisüsteemi normaalseks tegevuseks. Peale selle etendab fosfor tähtsat osa lihaste kokkutõmbumisel ning valkude, rasvade ja süsivesikute imendamisel. Fosforivajadus suureneb pingelise vaimse töö ja lapse kasvuajal. Täiskasvanu vajab fosforit 1,5-2 g ööpäevas. Fosfor on võimeline energiarikaste ehk makroergiliste sidemete moodustamiseks näiteks ATP molekulis. Seetõttu on fosforil oluline koht organismi energiavahetuses. Biomolekulides leidub fosforit nukleiinhapetes, fosfolipiidides, süsivesikute fosfoestrites, mitmetes koensüümides. Lisaks eeltoodule osaleb fosfor anioonidena ka organismi puhversüsteemides. Mineraalsooladena on fosfor organismis luukoe koostises. Fosforit saame põhiliselt loomsetest produktidest: lihast ja lihatoodetest, merekaladest, munakollastest, piimatoodetest (juustud!)
MÕISTED Assimilatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum, kulub energiat. ATP (adenosiintrifosfaat) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Moodustub põhiliselt glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või süsihappegaasi. Biosüntees - org. ainete süntees organismis. Calvini tsükkel fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid.
Assimilatsioon sünteesiprotsessid (vaja täiendavat energiat(fotosünteesis päikeseenergia, enamasti siiski ATP molekulid), lähteaineid, ensüüme). Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid: sahhariide, lipiide, valge, nukleiinhappeid jt. Lisaks fotosünteesile on olulisteks assimilatsiooniprotsessideks veel DNA, RNA ja valgu süntees. Raku tasemel anabolism. ATP adenosiintrifosfaat on makroenergiline ühend, mis osaleb kõigi organismide aine ja energiavahetuses. ATP on moodustunud lämmastikalusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Sellest ühe fosfaatrühma eraldamisel moodustub ADP ja vabaneb energia (E). ATP moodustub peamiselt glükolüüsil, käärimisel, hingamisel ja fotosünteesil, kui ADPle liidetakse üks fosfaatrühm ja salvestatakse E. Lisaks ATPle salvestatakse Et veel GTPsse, CTPsse ja UTPsse nukleotiididesse, mida kasutatakse ka RNA ning DNA sünteesil.
· Missugused ained on organismide koostises? Vesi, valgud, lipiidid, sahhariidid. · Miks on vajalikud mikro ja makroelemendid? Kõik makro ja mikroelemendid on hädavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. · Vee põhifunktsioonid organismis? Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: see on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. · Mis tähtsus on katioonidel ja anioonidel? Osalevad organismi aineja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis. Katioonid Ca soolad annavad luudele tugevuse: Vanuritel palju, lastel Ca sisaldus luudes väike. Anioonid joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks, CO2 vabaneb anioonide tõttu. · Milliseid aineid nimetatakse biomolekulideks ja milliseid bioaktiivseteks? Biomolekulideks nim org ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena: sahhariidid, lipiidid,
(ATP) b. Assimilatsioon organismi kõik sünteesiprotsessid (nt fotosüntees, DNA süntees, RNA süntees, valgu süntees). Saadakse organismile vajalikke ühendeid. Toimumiseks vajatakse lähteaineid ja täiendavat energiat (enamasti ATP molekulidest) 7. Sahhariidid on organismis esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks. Seejärel lagundatakse lipiidid, ning viimasena valgud (teiste ainete lagundamine ei ole organismi energiavahetuses nii tähtis). 8. ATP (adenosiintrifosfaat) universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikualusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Kui on kaks fosfaatrühma = ADP (adenosiindifosfaat). ATP moodustub peamiselt glükolüüsi, hingamise, käärimise ja fotosünteesi käigus. 9. Glükoos on esmane ja universaalne energiaallikas. Glükoosi lagundamine = dissimilatsiooniprotsess. 10
valmistamiseks. Strontsiumi biofunktsioonidest teatakse vähe. Näiteks on teada, et ta võtab osa luudes ja hammastes kulgevatest ainevahetusprotsessidest. Strontsiumühendeid on kasutatud luuhõrenemise ja hambakaariese ravil. KALTSIUM:on inimorganismis kõige levinuim metalne element ja biometall. Kaltsium tagab koos fosfori ja teiste elementidega luude, hammaste tugevuse, vere hüübimisomadused, närviimpulsside edastuskiiruse, osaleb D-vitamiini ainevahetuses, organismi energiavahetuses, mõjutab veresoonte läbilaskvust, lihaste funktsioone, reguleerib südametegevust, kolesteroolitaset, täiskasvanul ka insuliini eritumist, vahendab hormoonide toimet, aktiviseerib ensüümide toimet. BAARIUM: Baarium ei ole biometall, sest ei ole teada seni ühtegi tema biofunktsiooni, kus ta osaleks RAADIUM:radioaktiivne metal. Looduses ei leidu vabalt. Leelismetallide oksiidid: * BeO berülliumoksiid on kuumutamata väga hügroskoopne
lagundamisprotsesse, mis tagavad nii aine- kui ka energiavahetuse ümbritseva väliskeskkonnaga. Metabolismis võib tinglikult jagada kahte tihedalt seotud osaks: assimilatsioon ja dissimilatsioon. Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid. Enamiku dissimilatsiooniprotsessidega kaasneb energia vabanemine, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse. Peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP ehk adenosiintrifosfaat, mis osaleb kõigi organismide aine- ja energiavahetuses ning on universaalne energia talletaja ning ülekandja. Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse oranismile vajalikke ühendeid: sahhariide, valke, lipiide, nukleiinhappeid jt. Protsesside toimumiseks vajatakse täiendavat energiat ning lähteaineid. Täiendavat energiat vajatakse üldjuhul organismisisestelt keemilise energia varudelt, mis enamasti saadakse ATP molekulidelt. 2. Organismi varustamine energiaga
1g süsivesikud- 17,6 kJ energiat 1g valke- 17,6 kJ energiat 1g lipiide- 38,9 kJ energiat Organism kasutab esmalt oma sahhariidide varusid, seejärel algab lipiidide lagundamine ning alles viimasena lõhustatakse organismi valke. Selleks, et dissimilatsiooniprotsessides vabanevat energiat saaks hiljem ära kasutada, salvestatakse see enamasti ATP molekulidesse. · ATP(adenosiintrifosfaat) kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. · ATP on nukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest(adeniin), süsivesikust(riboos), 3 fosfaatrühmast. · Koos fostaatrühma ülekandega salvastatakse 30 kJ energiat. · ATP moodustub glükolüüsil, fotosünteesil, hingamise käigus. GTP spetsiifiline makroergiline molekul (ka CTP, UTP). Nemad viivad läbi transkriptsiooniprotsessi, st RNA molekulide sünteesi.
Näiteks väherasvase ja rasvase keefiri vahe on kõigest veidi üle 3%, mis kalorsusse ümber panduna annab lOOgrammise joogiportsu kohta juurde vaid 30 lisakalorit. Kalorsus polegi probleem, sest meil kõige enam müüdav 2,5% rasvasisaldusega variant annab klaasitäie puhul umbes 100 kcal toiduenergiat. Keefiril on värskendav, nõrgalt terav maitse. Teravus on aga seda vähem tajutav, mida rasvasem on keefir. Arvestades mitmekesise koosseisuga lipiidide hädavajalikkust inimkeha aine-ja energiavahetuses, sobib ka rasvasem keefir igati hästi. Südamelihas kasutab tavaolukorras eelistatult just rasvhappeid. Eriti oluline on rasvasem keefir laste toidulaual, nende maitsmismeel on tundlikum ja energiavajadus mõnevõrra suurem. 3) Sõltuvalt toote rasvasusest ja kääritamise kestusest on keefiris umbes 3,5-4% süsivesikuid, millest põhiosa langeb laktoosi arvele. Seda on aga vähem kui tavapiimas, sest segajuuretise mikroorganismid kasutavad osa laktoosi ära
_ närvisüsteemi erutusprotsesse, _ on vajalik skeleti ja südamelihaste normaalseks tööks, _ võtab osa vere hüübimisprotsessidest, _ soodustab raua kasutamist ja ainevahetust organismis. Kaltsiumi puudusel noorloomade ratsioonis on takistatud normaalne luukoe moodustumine Fosfor on tihedalt seotud kaltsiumiga. Täiskasvanud veise kehas leidub seda 3...4 kg, millest 80 % on luudes. Fosfor etendab olulist osa süsivesikute ja rasvade ainevahetuses, seega organismi energiavahetuses. Vereseerumis leidub anorgaanilist fosforit 4...12 mg/100 ml- s. Fosfori vaegus võib veistel põhjustada isu puudust. Naatriumi ja kaaliumi koguhulk organismis on 1,5 g iga kg kehakaalu kohta (täiskasvanud veise kehas seega 750...900 g Na ja K). Põhiline kogus naatriumi paikneb vereseerumis, kus on keskmiselt 320 mg/100 ml-s, suhteliselt palju on teda süljes ja mõnedes seedenõredes. Magneesiumi ainevahetus on tihedalt seotud kaltsiumi ja fosforiga. Umbes 70 %
kaasneb vererõhu tõus ja muud ebasoovitavad nähud. - Raua vajadus on väike (1 mg ),kuid halva imenduvuse tõttu peaks toit sisaldama meestel 10 ja naistel 18 mg rauda. Raud , olles hemoglobiini koostises, on seotud organismi hapnikuga varustamisega. Tsink aktiveerib ensüüme, ta osaleb valgu sünteesis ja hormoonide /näiteks insuliini/ ning vitamiinide ainevahetuses. Võtab osa vereloomeprotsessist, on seotud kasvu ja paljunemisega. - Jood osaleb kilpnäärme hormoonide sünteesis ja energiavahetuses. - Seleen on tähtis antioksüdant, ta kaitseb rakumembraane. Eesti pinnas on seleeni poolest rikkas. Üledoseerimisel on seleen mürgine. Mineraalained on küll stabiilsemad kui vitamiinid, kuid ebaõigel toidu valmistamisel on mineraalainete kaod märgatavad. Toidupüramiid: Iga päev peab sööma mõnda toiduainet igast järgnevast rühmast: · Tärkliserikkad toiduained kartul, leib, sai, makaronid, müsli, teraviljahelbed · Köögivili, puuvili, marjad
seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Anaroobne glükolüüs - (käärimine) hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükolüüsi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Assimilitatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Calvini tsükkel - fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule
Valgud on organismi jaoks thtsad 6 funktsiooni tttu Vitamiinid reguleerivad organismi kasvu ja ainevahetust ning tugevdab haigustele vastupanu Vitamiinidega ledoseerimist pole karta A-vitamiin loomne ja tekib taimsest toidust B- vitamiin immuunsusteemi kontrolliv C- vitamiin ainevahetust kontrolliv D-vitamiin luustikku kontrolliv E-Vitamiin - reprodutseerimist kontrolliv MINERAALAINED Na- ainevahetuse regulaator Ca- luustiku tugevdaja K- Sdameregulaator P- luustikutugevdaja, energiavahetuses Fe- vere koostiselement S-valkude ja kudede ehituseks Mg- nrvissteemi regulaator J- kilpnrmetegevuse regulaator lejnud elemendid on mikroelemendid
toidupoodidest toidulisandina. Magneesiumi vajab inimene tervise säilitamiseks rohkelt, sest see aine kuulub enam kui 300 ensüümi e biokatalüsaatori koostisse. Kõige kõrgemad magneesiumi kontsentratsioonid esinevad kõige aktiivsema ainevahetusega elundeis nagu peaaju, süda, maks ja neerud. Magneesiumi peetakse ka stressivastaseks mineraaliks - lõõgastab lihaseid ning rahustab närve. o Fosforit on vaja organismi energiavahetuses osalemiseks, aju ja kesknärvisüsteemi tööks, hammaste ja luude moodustumiseks, lihaste töö reguleerimiseks, paljude ensümaatiliste protsesside kontrollil osalemiseks, B-kompleksi vitamiinide aktiveerimiseks. · Energeetilised ained, süsivesikud ja rasvad, etendavad rolli rakkude tootmisel, seedimisel ning püsiva kehatemperatuuri säilitamisel. · Reguleerivad ained, vesi, vitamiinid ja mineraalained, võimaldavad kehal tõhusalt
ülekannet. Eristatakse assi- ja dissimilatsiooni. Anaeroobne glükoos-(käärimine)-hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine,mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape v etanool. Assimilatsioon-organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Organismile vajalike biomolekulide süntees. Biomolekulid on vajalikud rakkude ja kudede ülesehitamiseks. ATP-(adenosiintrifosfaat)-kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Autotroof- organism, kes valmistab ise elutegevuseks vajalikku org ainet (fotosünteesijad, kemosünteesijad) Calvini tsükkel- fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO 2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule Dissimilatsioon- toiduga saadavate org ühendite lagundamine. Toidus sisalduvad toitained lõhustuvad (valgud,rasvad,süsivesikud)
2. ORGANISMIDE KOOSTIS: Organism koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Kõige rohkem on nende koostises hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Rakus esinevatest ainetest moodustab vesi üle 80%. Ta ob hea lahusti, osaleb mitmesugustes keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Enamik organimis leiduvatest anorgaanilistest ühenditest on dissotsieerunud katioonideks ja anioonideks. Need osalevad organismi aine- ja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis. Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on organismide peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid. Neist polüsahhariide, valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidavad organismis ensümaatilist,
Lämmastikaluste Siledapinn tsütplasmvõrg.; Kloroplast( 2 aminohapetes, lämmastikuühendites. Suurendab vahel on vesiniksidemed. membraani, põhifunt fotosünt, sisaldab klorofülli); ühendite reaktsioonivõimet); P-fosfor (oluline DNA desoksüribonukleiinhape, asub rakutuumas, lüsosoom; mitokonder; Golgi kompleks; energiavahetuses, nukleiinhapetes, fosfolipiidides, luude kannab geneetilist infot. Kompleentaarsusprintsiip: e Vakuool( ühekihilise membraaniga; sisaldab vesilahust koostises, fosforit saab loomsetest toitudest.); S-väävel nukleotiide vastavus. A-T; G-C. Selline ehitus tagab kus varu ja jääkained; vee tagavaru; kindlustab (aminohapete, vitamiinide koostises; vajalik ensüümide dubleerimise sest info on kahes ahelas e kahes koopias, siserõhu); Rakumembraan; Tsütoplasma;
C Moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine. H bimomolekulid, vee koostises, vesiniksidemed. O hingamine, töö, toitainete lõhustamine. N põhiliselt aminohapetes (valgud), nukleiinhapetes (DNA ja RNA), on süsinikskeleti täiendav, tugevdav ja mitmekesistav element. P - Fosfor kuulub rakumembraanide koostisesse, ta on oluline RNA ja DNA molekulide jaoks. On vaja organismi energiavahetuses osalemiseks. S - antikehade moodustamine. Väävlit on vaja pea kõigi organismis leiduvate valkude ja ensüümide toimimiseks. Na reguleerib vee hulka, närviimpulsside edasikandmine. K - Kaaliumi on vaja:vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu langetamiseks. Ca Esineb luude koostises, on vaja struktuursete funktsioonide täitmiseks. Mg Esineb klorofülli koostises. On vaja südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks. Fe On vere koostises, tagab vere hüübivuse
Kokkuvõte. Organism koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Kõige rohkem on nende koostises hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Rakus esinevatest ainetest moodustab vesi üle 80%. Ta on hea lahusti, osaleb mitmesugustes keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Enamik organismis leiduvatest anorgaanilistest ühenditest on dissotsieerunud katioonideks ja anioonideks. Need osalevad organismi aineja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis. Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on organismide peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid. Neist polüsahhariide, valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidavad organimis
Ta on süsinikskeleti täiendav, tugevdav ja mitmekesistav element. Kui tsüklilistes ühendites C asendub N-ga, siis selle ühendi aromaatsus säilub. See on näha lämmastikaluste puhul. Osaleb H sidemete tekkes ja leidub teda nukleotiidides, aminohapetes ja heterotsüklilistes ühendites (taimede sekundaarse ainevahetuse produktid ja loomadele aktiivse bioloogilise toimega). Alkaloidide baasil narkootilised ained (enamik looduslikke). P (fosfor) - on oluline koht organismi energiavahetuses. Kaks põhirolli: Ühendid on võimelised eriliselt energiarikkaid sidemeid moodustama (makroergilised sidemed, nt ATP). Ühe sideme lagunemisel hüdolüütiliselt vabaneb u 40kJ energiat. Leidumine biomolekulide koostises kindlustab selle ühendi reaktsioonivõimelisuse (nt puhas glükoos on inertne, ainevahetusse lülitumiseks tuleb liita fosfaatrühm). Fosforit leidub nukleotiidides, fosfolipiidides ja süsivesikute fosfoestrites. Teda saab lihast,
Ta on süsinikskeleti täiendav, tugevdav ja mitmekesistav element. Kui tsüklilistes ühendites C asendub N-ga, siis selle ühendi aromaatsus säilub. See on näha lämmastikaluste puhul. Osaleb H sidemete tekkes ja leidub teda nukleotiidides, aminohapetes ja heterotsüklilistes ühendites (taimede sekundaarse ainevahetuse produktid ja loomadele aktiivse bioloogilise toimega). Alkaloidide baasil narkootilised ained (enamik looduslikke). P (fosfor) - on oluline koht organismi energiavahetuses. Kaks põhirolli: Ühendid on võimelised eriliselt energiarikkaid sidemeid moodustama (makroergilised sidemed, nt ATP). Ühe sideme lagunemisel hüdolüütiliselt vabaneb u 40kJ energiat. Leidumine biomolekulide koostises kindlustab selle ühendi reaktsioonivõimelisuse (nt puhas glükoos on inertne, ainevahetusse lülitumiseks tuleb liita fosfaatrühm). Fosforit leidub nukleotiidides, fosfolipiidides ja süsivesikute fosfoestrites. Teda saab lihast,
ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter
Ta on süsinikskeleti täiendav, tugevdav ja mitmekesistav element. Kui tsüklilistes ühendites C asendub N-ga, siis selle ühendi aromaatsus säilub. See on näha lämmastikaluste puhul. Osaleb H sidemete tekkes ja leidub teda nukleotiidides, aminohapetes ja heterotsüklilistes ühendites (taimede sekundaarse ainevahetuse produktid ja loomadele aktiivse bioloogilise toimega). Alkaloidide baasil narkootilised ained (enamik looduslikke). P (fosfor) - on oluline koht organismi energiavahetuses. Kaks põhirolli: Ühendid on võimelised eriliselt energiarikkaid sidemeid moodustama (makroergilised sidemed, nt ATP). Ühe sideme lagunemisel hüdolüütiliselt vabaneb u 40kJ energiat. Leidumine biomolekulide koostises kindlustab selle ühendi reaktsioonivõimelisuse (nt puhas glükoos on inertne, ainevahetusse lülitumiseks tuleb liita fosfaatrühm). Fosforit leidub nukleotiidides, fosfolipiidides ja süsivesikute fosfoestrites. Teda saab lihast,
kohanemisvõime suurendamiseks kestvatele kehalistele ja psüühilisele koormusele. Magneesium on organismis oluline ligi 300 erinevas funktsioonis. Me kaotame organismist regulaarselt mineraalaineid higistamisega, uriiniga, süljega, seepärast peame neid aineid ka regulaarselt tagasi saama. Just magneesium on üks tähtsamaid mineraalaineid, mis on just regulaarselt spordiga tegelejale ülimalt oluline. Väga suur tähtsus on magneesiumil organismi energiavahetuses, ta on oluline lüli lihastegevuses. Sama oluline on magneesiumi tähtsus südamele. Teiselt poolt on magneesiumil tihe koostöö kaltsiumiga. Kui organismis on magneesiumi vähe, suureneb lihastes kaltsiumi sisaldus ja tulemuseks lihaskrambid. Samuti on magneesium oluline organismi verevarustuses. MITMEID DIEETE JA TOITUMISPROGRAMME Arstid ja teadlased on välja töödelnud mitmeid dieete ja toitumisprogramme, mida inimesed kasutavad
40. MILLIST VIT. ON VIMALIK SNTEESIDA ORGANISMIS, MILLISTEL TINGIMUSTEL? D-vitamiini on vimalik inimeses ise snteesida, UV-kiirguse toimel. 41. THTSAMAD MINERAALAINED ORGANISMIS, NENDE L, SAAMISE ALLIKAD: AINE PEAMISED LESANDED KUS LEIDUB DEFITSIIDI SMPTOMIDCakaltsium Luude ja hammaste koostises, osaleb nrvissteemi reaktsioonides, sisaldub fermentides Piim, piimasaadused, juurvili, rohelised lehed TetaaniaP FOSFOR Luude ja hammaste koostises, osaleb energiavahetuses Piim, piimasaadused, liha, krrelised Luude nrgenemineMgMAGNEESIUM Luude koostises, osaleb nrvissteemi reaktsioonides, sisaldub fermentides Viljapead, liha, piim Neuroos, iiveldusNaNAATRIUM Osmootse rhu ja vee ainevahetuse regulatsioon, lihaskontraktsioon Keedusool Nrkus, apaatia, lihaskrambidClKLOOR Vee ja mineraalainevahetuse regulatsioon Keedusool -K KAALIUM Fermentatiivne funktsioon rakkudes Juurvili, liha, puuviljad, phklid Nrkus, hporeflek
Mn aitab aktiveerida C vitamiini, biotiini ja tiamiini kasutamist kontrollivaid ensüüme. Tähtis osatäitja toidu ainevahetuses ning rasvhapete ja kolesterooli produtseerimisel. Teda vajatakse ka närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks ja suguhormoonide tootmiseks. Mangaan antioksüdantide hulka. Kõige suuremateks mangaani allikateks peetakse pähkleid, täisterasid, rohelisi lehtköögivilju, herneid, peete, munakollast. FOSFOR (P) Fosforit leidub igas rakus. Fosfor on oluline energiavahetuses. Osaleb hammaste ja luude ülesehitamises, geneetilise materjali loomises, rakumembraanide ja ensüümide moodustamises. Vajalik nukleiinhapete, fosfolipiidide, süsivesikute ja fermentide funktsioneerimiseks. Organismi Ca - P tasakaal peab olema 2:1. Fosforivaegust esineb ülimalt harva. Fosfori allikateks on kanafilee, piim, läätsed, munarebu, pähklid ja juust. KAALIUM (K) Kaalium on organismi peamine intratsellulaarne katioon. Rakus on teda 30-50 korda rohkem kui
· Vesi imendub: jämesooles Süsivesikute ainevahetus inimeses Glükoosi ainevahetus inimeses: Plussid: - Kõige kiiremini kasutatavam energeetiline varu kehas (alates 10ndast sekundist peale kehalist pingutust võetakse glükoos kasutusse) - Lisatarbimine vesilahustuval kujul mõjub hästi kiiresti umbes 10-15 minutiga - Glükoos on lihastele ainus energiaallikas hapnikudefitsiidi korral - Mida intensiivsem töö, seda olulisem on glükoosi roll energiavahetuses. Treenitud sportlased kasutavad kestva pingutuse korral rasvhapetest saadavat energiat - Vastavalt vajadusele saab organism ise glükoosi juurde sünteesida teistest ühenditest. Näiteks glütseroolist ja teatud aminohapete süsinikskelettidest Miinused: - Varud kehas on piiratud - Süsivesikute varusid saab talletada piiratud ulatused, sest seovad palju vett - Glükoosi taseme langusel teatud piirini langeb vaimse ja kehalise töö võimekus
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium B IOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Adenosiintrifosfaat (ATP) kõigis rakkudes Anatoomia bioloogiateadus mis uurib esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- organismide ehitust. ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana Antigeen selgroogsesse organismi sattunud ja ülekandjana. võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas antikehade teket. glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas Antikeha (kaitsevalk) neljast ahelast koosnev keskkonnas
KEEMIA 1.Isomeeria on C ja H ning teiste elementide ühesugune arv,aga erinev struktuur.(Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga,kuid erineva struktuuriga aineid nim. isomeerideks) Ahelisomeeria-erinev ahela kuju.(süsinikahela erinev hargnemine) Nt. CH3-CH2-CH2-CH3CH3-CH(CH3)-CH3 (butaan) (isobutaan ehk 2-metüülpropaan) Asendiisomeeria-erinev kaksik-või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht Nt. CH2=CH-CH2-CH3CH3-CH=CH-CH3 (but-1-een) (but-2-een) CH3-CH(OH)-CH2-CH2-CH3CH3-CH2-CH(OH)-CH2-CH3 (pent-2-ool) (pent-3-ool) Struktuuriisomeeria-ehk funktsionaalne isomeeria. Isomeerid kuulkuvad erinevatesse aineklassidesse. Nt. Etanool ja dimetüüleeter CH3CH2OH ja CH3OCH3 Propanaal ja propanoon CH3CH2CHO ja CH3-CO-CH3 Geomeetriline isomeeria-ehk cis-transisomeeria. On ainult kaksiksidemega ühendite puhul. Nt.CH3-CH=CH-CH3 ...
annaabi.ee 
