Aine ja energua vahetus (0)

Aine- ja energiavahetus
Põhijooned:
Aine ja energiavahetuse järgi jaotatakse organismid 2 rühma:
a) autotroofid – organismid, kes valmistavad ise anorgaanilist ainetest orgaanilisi aineid, valgusenergia või keemiliste reaktsioonide energia arvel.
1)valgusenergia arvel – fotosütneesijad (taimed, vetikad , osad bakterid )
2)keemilise energia arvel – kemosünteesijad (osad bakterid)
b) heterotroofid – kasutavad oma aine- ja energiavajaduse rahuldamiseks väliskeskkonnast saadavaid valmis orgaanilisi aineid.
Metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assi ja dissimilatsiooniks.
1)assimilisatsioon – sünteesiprotsesside kogum; kulub energiat
2)dissimilatsioon – lagunemisreaktsioon , tekivad vesi ja C02
Aine ja energiavahetus (metabolism)- sünteesi – ja lagundamisprotsessid , mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskekkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ( soojus või valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni.
Assimilatsioon – organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum.
ATP( adenosiintrifosfaat ) – kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana.
Autotroof – organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. Ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat.
Dissimilatsioon – organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum.
Heterotroof – organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil.
1.Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist.
2.a)Dissimilatsiooni protsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustumine
b)Assimilatsiooni protsesside üheks põhieesm’rgiks on ATP lagunemine .
3.Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni.
4. Käärimise lõpp- produkt on etanool
5.Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO2
6. Hingamisahela reaktsioonide lõpp-produkt
7.Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonides.
8.Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli.
9.Kõige enam ATP molecule saab sünteesida 1g lipiididest.
10.Aeroobse glükoosi toimumiseks peab rakus piisavalt olema hapniku.
11.Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites.
12.Anaeroobsel glükoosil moodustub piimhape .
13.Ühe glükoosimolekuli lagundamisel süsihappegaasiks ja veeks saadakse ATP molecule maksimaalsel 38
14.Süsihappegaas seostatakse Calvini tsükli reaktsioonides.
15.Glükoosi lagundamise põhieesmärgiks on ATP süntees.
16.Molekulaarset hapniku on vaja hingamisahela reaktsioonides.
17. ATP molekuli ehitusse kuulub 3 fosfaatrühma.
18. Glükoosi lagundamisel võime eristada glükoosi, tsitraaditsükli ja hingamisahela reaktsioone.
19.Püroviinamarihape moodustub glükolüüsi tulemusena.
20.Anaeroobse glükoosi produktideks võivad olla piimhape ja etaan.
21.Kloroplastides sisalduvate klorofüli molekulide elektronid ergastuvad valgusenergia toimel.
22.Hingamisahela reaktsioonide tulemusena eralduvad H2O ja ATP molekulid.
23.Calvini tsükli reaktsioonides vajatakse fotosünteesi valgusstaadiumis sünteesiud ATP ja NADPH2 molekule
24.Kui rakkudes ei ole piisavalt O2, siis moodustub glükoosi lagundamisel piimhape.