Kui üks kütteallikas ei meeldi, saab teise lisamisega süsteemi paindlikuks muuta. Järgnevalt on kirjeltatud erinevatel kütustel põhinevad keskküttesüsteemid: Gaasiga keskküte Odav ehitada, odavad küttekulud, automaatne. Ainus probleem on gaasi saamine. Gaasitrassiga liitumise võimalikkus tuleb kindlasti kohalikust omavalitsusest järele uurida. Omavalitsuse tehtavad takistused ja sellega seotud väljaminekud võivad teha liitumise raskendatuks. Soovitaks kõigile see küttesüsteem valida, kui gaasitrass saadaval. (TELDRE, K. Küttesüsteemid 1) Kütteõliga keskküte Odav ehitada, automaatne. Keskmised küttekulud. Küttehoidla ehitamisel tuleb arvestada erinõuetega, kuid need on kergesti täidetavad. Hea lahendus mugavust armastavale, kuid küttekulusid säästa soovivale inimesele.(TELDRE, K. Küttesüsteemid 2) Tahkekütusega keskküte Odav ehitada, odavad küttekulud. Peab ise kütma. Erijuhtudel automatiseeritav, kuid
Tõnis Agasild, Eva Liho, Kristo Tuurmann, Priit Haug, Roode Liias, Priit Langeproon (OÜ Langeproon Inseneriehitus), Oliver Orro (Tallinna LV, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Muinsuskaitse osakond), Leele Välja (Eesti Kunstiakadeemia, Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond), Karl Õiger, Georg Kodi, Simo Ilomets, Lembit Kurik. Uurimisraporti sisulise poole on toimetanud Targo Kalamees ja keelelise poole Mari-Ann Tamme. Täname uurimistöö rahastajaid ning uuritud elamute elanikke ja korteriühistute esimehi- naisi oma panuse eest uurimistöö õnnestumisesse. Säästva Renoveerimise Infokeskus, Eesti Korteriühistute Liit, omavalitsuste Kultuuriväärtuste Ametid ja Muinsuskaitseamet, restauraator ja ehitaja Jüri Reemann on tänatud abi eest uurimisobjektide leidmisel. Tallinna LV, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti Muinsuskaitse osakond (Oliver Orro) ja Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond (Lilian Hansar, Leele Välja,
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna
FUNKTSIOONID NÕUDED ISOLEERIMISTÖÖD VANAD HOONED VIGADE VÄLTIMINE JÄRELEVALVE 2 1 ... Soojuse temaatika mõisted; Õhu, soojuse, niiskuse, vee ja saasteainete liikumine ehitises ja keskkonnas; Sisekliima ja selle tagamine hoones; Energiatõhususe miinimumnõuded ja nende interpreteerimine; Soojuskaod ja energiasääst hoones; Isoleerimise mõte, eesmärgid ja liigid; Millisesse liiki kuulub soojusisolatsioon? Soojusisolatsiooni süsteemi terviklikkus, süsteemi osad; Soojusisolatsiooni põhi- ja kaasfunktsioonid Nõuded soojusisolatsiooni süsteemile Soojusisolatsiooni süsteemi elementide valimine 3 ... Soojusisolatsiooni materjalide valik; Soojustuse projekt ja hange; Soojusisolatsioonide paiknemine ehitises;
(mille puhul d=0). Seega entalpia diagrammidel võib see entalpia väärtus omada pos. väärtusi ja neg. väärtusi. (-30...+30) võib õhu erisoojuse C p = 1KJ KgK lugeda konstantseks. C pa = 1,93 KJ KgK ha - 1kg veeauru entalpia KJ/Kg kohta. ha = r0 + C pa t = 2501+ 1,93t r0 - veeaurustumis soojus (valem 14) H = (1,0 +1,93d 10 )t + 2501d10 KJ Kg -3 -3 1 2 1. (valem 15) CN =1,0 +1,93d10 KJ KgK -3 Oleneb oluliselt temp-st ja seda esimest liiget nimetatakse edaspidi ilmne soojus ehk tajutav soojus ja ta oleneb temp-st. 2.Oleneb õhu niiskusest. Seda nim varjatud soojuseks. See ei ole seotud õhu temp-iga. Muutub kui kuivatakse õhku, loomulikult kuiv õhk. Õhu
tegelikele soojakadudele. 3.3. KÜTE SÜSTEEM Meie majas küttesüsteemiks on ühetoru süsteem vertikaalse jaotusega. Soe vesi tõuseb üles, läbides ühe püstiku radiaatoreid ja langeb alla, läbides teise püstiku radiaatoreid. Alguses vesi on kuum ja lõpuks ta jahtub. Küttekulu aastas sõltub suurel määral sellest milline on talv ja kui pikaks kujuneb kütteperiood. Meie majas kütte hind on väga kallis, sellest et küttesüsteem on välja viidud tasakaalust. Igas trepikojas on kortereid kus on üle mindud elektri küttesüsteemile. Ja peaaegu pool maja kasutab vee soendamiseks elektriboilereid. Õige hüdraulilise tasakaalu saavutamiseks vajalik tasakaalustamine. Tasakaalustamine tähendab kõikidesse radiaatoritesse just nii suure veekoguse juhtimist, kui on vajalik selle ruumi kütmiseks. Maja süsteemi korrastamiseks on 3 sammu:
meile kasulikuks soojuseks, millega köetakse ruume ja tarbevett. Kasutamiseks kõige sobilikum energiaallikas valitakse sõltuvalt maja energiavajadusest, asukohast ja paigaldatud küttesüsteemist. Soojuspumbad võivad toimida ka vastupidi, suvel ruume jahutades. Seega on ühe süsteemiga võimalik nii kütta kui ka jahutada eluruume ning toota sooja tarbevett. Soojuspump töötab nagu külmutuskapp, kuigi vastupidi Külmkapis juhitakse kapi seest soojus välja. Soojuspump transpordib aga õhus, maapinnas või vees sisalduva soojusenergia majja. Soojuspump koosneb neljast põhiosast: 1) aurustist, 2) kondensaatorist, 3) kompressorist (seade rõhu tõstmiseks) 4) paisventiilist (ventiil rõhu langetamiseks). Need komponendid on ühendatud torustiku abil suletud süsteemiks. Süsteemis ringleb külmaagens, mis ühes süsteemi osas on vedelas ja teises gaasilises olekus
kõrgema niiskuskoormusega.Teine hoonetegrupp, mis on suure niiskuskoormusega, kus kasutatakse palju vett: ujulad, SPA-d, pesumajad. Lisaks kõrgele suhtelisele niiskusele on seal ka kõrgem temperatuur. Seetõttu on ka niiskuskoormus oluliselt suurem. 10.Sisekliima, selle mõjurid Sisekliima moodustavad: füüsikaliste, keemiliste, mikrobioloogiliste jm. tingimuste kogum. Sisekliimat mõjutavad: küte, jahutus, ventilatsioon ja hoonepiirded. Elusorganismilt kandub soojus väliskeskkonda peamiselt: konvektsiooni teel ümbritsevale jahedamale õhule; kiirguse teel ümbritsevatele madalama temperatuuriga pindadele; juhtivuse teel ümbritsevale jahedamale õhule; niiskuse aurumisega kehalt; hingamisel väljahingatud sooja ja niiske õhuga; loomuliku ainevahetuse teel. 11. Inimese soojustasakaal, üldine soojuslik mugavus, PPD, PMV, met, clo, lokaalne soojuslik mugavus Soojuslik mugavus:
Kordamisteemad aines ,,Ehitusfüüsika" 1. Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus, niiskus, õhk, heli/akustika, valgus. Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik
Eelised · Töökindel · Ökonoomne · Ei ole vaja katlamaja · Peaaegu hooldevaba Puudused · Suur alginvesteering Aastane küttekulu (keskmiselt)eurodes 1090.5 Õhk-õhk soojuspump Õhk-õhk soojuspump koosneb ühest välismoodulist ja ühest või mitmest sisemoodulist. Soojuspumba välismoodul võtab soojusenergiat välisõhust ning transpordib selle hoones asuvasse sisemoodulisse, kus juhitakse ventilaatori abil soojus ruumiõhku. Õhksoojuspumbaga ei ole võimalik kütta radiaatorite vett ega toota sooja tarbevett.Õhk-õhk tüüpi soojuspumbad on kõige kiirem ja odavam lahendus. Õhk-õhk tüüpi seadmeks nimetatakse seadet, mis võtab soojuse õhust ja annab soojuse õhule. 4 www.abckliima.ee 5 www.teaduspark.ee 14 Õhk-vesi soojuspump Õhk-vesi soojuspump võtab soojusenergia välisõhust nagu õhusoojuspump, kuid ruumis
Soojavool võib toimuda kolmel viisil: a) soojajuhtivuse (konduktsiooni) teel b) kaasakande (konvektsiooni) teel c) kiirguse (radiatsiooni) teel Konduktsioon on soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest. Konvektsiooni teel kandub soojus edasi liikuvate vedelike või gaaside osakestega. Tavaliselt esineb konvektiivne soojaülekanne tahke keha pinna ja teda vahetult puutuva (liikumises oleva) vedeliku või gaasilise keskkonna vahel. Piirde sisepinna juures on loomulik konvektsioon, mille kutsub esile ruumiõhu ja piirde sisepinna temperatuuride erinevus. Piirde välispinna juures on sundtsirkulatsioon, mille kutsub esile tuul.
mitmest komponendist ja lõpptulemusega võib rahule jääda juhul kui kõik kulukomponendid on ühte moodi kontrolli all ei ole midagi hooletusse jäetud ega ole ka milleski asjatult üle pingutatud. Antud energiasäästliku hoone projekteerimisel arvestati järgmiste teguritega: 1. Hoone kompaktsus 2. Soojapidavad välispiirded, külmasildade puudumine 3. Soojatagastusega ventilatsioonisüsteem 4. Minimaalsed soojakaod infiltratsiooni tõttu 5. Suure kasuteguriga küttesüsteem Hea ja meeldiva sisekliima saavutamiseks on olulised järgmised tingimused: 1. Piisav ja ühtlane õhuvahetus, minimaalselt 0.6 korda tunnis 2. Sobiv sisetemperatuur ja õhu relatiivne niiskus 3. Soojad ilma külmasildadeta seinpinnad 4. Toatemperatuuri ja väliseina sisepinna temperatuuri vahe ei tohi olla suurem kui 2°C Seinte, katuse ja põranda U-arvud jäävad antud maja puhul vahemikku 0,15...0,2 Wm²/K. Kasutatud akende U-arv on 0,82 Wm²/K
Vastavalt ehitusseadustiku osale D2 tuleb köögist, WCst, vannitoast, garderoobist ja saunast väljutada õhk nii, et eluaseme üldine väljalaskeõhu kogus vastab 0,5-kordsele ventilatsioonile. Kompenseerivat õhku puhutakse elu- ja magamistubadesse ning ka sauna. Pärast tiheduse kontrollimist tuleb viia hoones läbi väljalaskeõhu torustiku tasakaalustamine ja reguleerida siseõhu koguseid. Pärast ventilatsiooni tasakaalustamist tuleb ka radiaatoriküttega majades küttesüsteem keskregulaatorist uuele olukorrale vastavale tasemele seada. Eluruumide ventilatsiooni toimivust tuleb regulaarsete ajavahemike järel kontrollida ja vajadusel ka reguleerida. Kõige parem on seda teha pärast ventilatsioonitorustiku puhastamist. Puhastamise käigus eemaldatakse torustikus olevad võimalikud ummistused. Puhastamine soovitatakse läbi viia iga 10 aasta tagant, uusehitiste puhule esimest korda juba varem.
1. AJALUGU Passiivmajastandard pärineb 1988. aasta mais toimunud vestlusest Rootsi Lundi ülikooli professori Bo Adamsoni ja Saksamaal töötanud Wolfgang Feisti vahel. Nende eesmärgiks oli mõelda välja hoone kontseptsioon, mis oleks samal ajal energiatõhus, mugav ja majanduslikult mõistlik. Nüüd tuntud kontseptsioon tugines ideel, et piisavalt hästi ehitatud hoonekarbi korral on võimalik jätta küttesüsteem välja ehitamata ning hädavajalik soojus tuua ruumidesse ventilatsiooni sissepuhkeõhu eelsoojendamisega. Sel juhul tekib oluline raha kokkuhoid küttesüsteemi arvelt, mida on võimalik investeerida hoonekarpi ning hoone kogumaksumus ei tule oluliselt suurem tavahoonest. Kontseptsioon arenes välja tänu mitmele uurimisprojektile, mida rahastas Saksamaa Hesseni liidumaa. Esimene passiivmaja oli nelja korteriga ridaelamu Darmstadtis Saksamaal. Selle tellisid
Skaala on horisontaalne ning selle keskel on 0-punkt, mis tähendab neutraalset. Nullist vasakule läheb skaala kuni -3'ni. -3 on väga halb ehk väga niiske. Nullis paremale läheb skaala kuni +3'ni. +3 on samuti väga halb ehk väga kuiv. 7. Mida tähendab Met? Millest see sõltub? Met on metabolismi ühik ehk soojaeritus inimese kohta keha 1m2 suuruse pinna kohta. 1 met = 58 w/m2 keha pinnalt. Met sõltub kehalisest aktiivsusest. 8. Selgita mõisteid ilmne soojus ja varjatud soojus. Ilmne soojus temperatuuri muutus kiirgusliku ja konvektiivse ülekandega Varjatud soojus faasimuutus aurustumise näol, nt kehapinnal olev vedelik higi, vesi aurustub õhku 9. Kuidas toimub inimese soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga? Järgmistel viisidel: · hingamine · konvektsioon · soojusjuhtivus · kiirgumine · aurumine 10. Mis mõjutab inimese soojuslikku mugavustunnet? Kuidas oleks võimalik väljendada nende rahuolematust selles osas? · ruumi sisetemperatuur
Skaala on horisontaalne ning selle keskel on 0-punkt, mis tähendab neutraalset. Nullist vasakule läheb skaala kuni -3'ni. -3 on väga halb ehk väga niiske. Nullis paremale läheb skaala kuni +3'ni. +3 on samuti väga halb ehk väga kuiv. 7. Mida tähendab Met? Millest see sõltub? Met on metabolismi ühik ehk soojaeritus inimese kohta keha 1m2 suuruse pinna kohta. 1 met = 58 w/m2 keha pinnalt. Met sõltub kehalisest aktiivsusest. 8. Selgita mõisteid ilmne soojus ja varjatud soojus. Ilmne soojus – temperatuuri muutus kiirgusliku ja konvektiivse ülekandega Varjatud soojus – faasimuutus aurustumise näol, nt kehapinnal olev vedelik – higi, vesi – aurustub õhku 9. Kuidas toimub inimese soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga? Järgmistel viisidel: • hingamine • konvektsioon • soojusjuhtivus • kiirgumine • aurumine 10. Mis mõjutab inimese soojuslikku mugavustunnet? Kuidas oleks võimalik väljendada nende rahuolematust selles osas? • ruumi sisetemperatuur
Soojavoolu läbi hoone kutsub esile õhutemperatuuride erinevus ühel ja teisel pool piiret. Soojavool võib toimuda kolmel viisil: a) soojajuhtivuse (konduktsiooni) teel b) kaasakande (konvektsiooni) teel c) kiirguse (radiatsiooni) teel Konduktsioon on soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest. Konvektsiooni teel kandub soojus edasi liikuvate vedelike või gaaside osakestega. Tavaliselt esineb konvektiivne soojaülekanne tahke keha pinna ja teda vahetult puutuva (liikumises oleva) vedeliku või gaasilise keskkonna vahel. Piirde sisepinna juures on loomulik konvektsioon, mille kutsub esile ruumiõhu ja piirde sisepinna temperatuuride erinevus. Piirde välispinna juures on sundtsirkulatsioon, mille kutsub esile tuul.
Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises Sisukord 1. Lk. 1- Tiitelleht 2. Lk. 2- Sisukord 3. Lk. 3- Sissejuhatus 4. Lk. 4-5- Majapidamine 5. Lk. 6-8- Igapäevased säästumeetmed köögis 6. Lk. 9- Säästumeetmed elutoas 7. Lk. 10-11- Igapäevased säästumeetmed vannitoas 8. Lk. 12-14- Säästumeetmed valgustuses 9. Lk. 15- Uurimistöö 10. Lk. 16-Kokkuvõtteks 11. Lk. 17- Kasutatud materjalid Sissejuhatus Elektrienergia on üks energia liik, mida inimkond tarbib. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, valgustid, küttekehad, arvutid jms. Tehnoloogia arenguga lisandub majapidamistesse palju uusi ja erinevaid teadusimesid, mis kõik vajavad elektrienergiat
komponente. Soojusvahetiga (soojustagastus 75-92%) ventilatsioonisüsteem võimaldab olulise osa väljajuhitavast õhusoojusest kasutada sissejuhitava värske õhu kütteks. Kuna väljuva soojusenergia kadu on viiduid miinimumini, ei vaja passiivmaja enam aktiivset küttesüsteemi. Vähest ventilatsiooni kaudu väljuvat soojusenergia kadu kompenseerib üldjuhul kodumasinate, inimeste, lemmikloomade, valgustuse jms poolt eralduv soojus. Tavalise ventilatsiooni korral juhitakse väga suur osa toasoojast aga otse õue ning seetõttu pole ilma pideva kütmiseta võimalik maja soojana hoida. Õigesti projekteeritud sundventilatsioon tagab kõikides hoone osades ühtlase õhuvahetuse ning CO sisalduse. Sundventilatsiooni peamine eesmärk on tagada suurepärane hoone siseõhu kvaliteet. Passiivmaja ehitamine Passiivmaja ehitamisel on äärmiselt tähtis õige ehitaja leidmine, kes suudaks
lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus A3 või A4 formaadis Kirjanurk pole kohustuslik. Skeem (üldine) Terrass Tuulekoda Pesuruum Saun 1-3m2 7-10m2 köök-elutuba magamistuba Seletuskiri Ehituskonstruktsioonide kirjeldus, vundament, põrand, välissein, lagi, uksed-aknad. Tuleohutus Info Hinnatakse konstruktiivseid lahendusi Plaan, väliskuju 1 Korrektne vormistus Eeldus eksamile pääsuks 10% eksami hindest Töö tähtaeg 23 november 2007 Hoonete liigitus, tüpoloogia Kujundamise võtted arhitektuuris: Sümmeetria kesktelje suhtes Tasakaal Rütm Proportsioonid Dünaamika Kontrast, domineerimine
Keskmiselt loetakse selleks 25% (min 20%, max 30%). 3. Sissetulekute ümberjagamine. Üürnike subsideerimine tasemeni, mille juures nad oleksid suutelised ostma või üürima elamispinda vabaturuhindadega. Toetama korteriühistute tegevust. 4. Elanike reaalsissetulekute suurendamine. Arenenud laenusüsteemi korral on võimalik osta (ehitda) elamispinda, kui ruutmeetri keskmine maksumus võrdub keskmise kuupalgaga. 5. Elamute algse maksumuse alandamine. Maa hinna alandamine. Ehituskulude alandamine. 6. Eluaseme kasutamisega seotud igakuiste kulutuste vähendamine. Hoone aastaseks hoolduskulude summa võiks olla 1,5-2,5% hoone ehitusmaksumusest. Reeglina on kivimaja amortisatsioon aastas 1%, seega 100 aastat. Seega tuleks igal aastal kulumist ületava või sellega võrduva summa ulatuses füüsiliselt korrastada. 1. 2. Eluasemepoliitika areng heaoluriikides
Leondunud, kobestatud või läbikülmunud savine pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga. Liivatäidet tihendatakse vibraatoriga kihtide kaupa paksusega 0,2 - 0,3 m ning täiendavalt veel veega. Pinnase ebaühtlane vajumine vundamendi all tekitab hoones pragusid, vähene ühtlane vajumine iseenesest pole ehitusele ohtlik. Pinnaseid tuleks eristada kandevõime järgi - jämekruus, maakivist kruus, lubjakivist kruus, jämeliiv, keskliiv, niiske ja märg peenliiv, niiske ja märg tolmliiv, kõva ja püdel saviliiv, kõva kuni voolavas olekus savi. Nõrku pinnaseid, kohevat liiva ja pehmet savi, saab tugevdada killustiku või kruusakihi sissetampimise teel. Nõuded vundamendile. Vundament peab olema tugev, püsiv, kestev kogu hoone ekspluatatsiooniea vältel, samas ka odav ja nägus. Vundamendi ülesanne on hoone koormuse kandmine. Mõjutavad tegurid on vertikaalsed koormised, horisontaalne
meelelahutusasutused jms). Lähtudes ehitustoodete direktiivi nõuetest, töötati Eestis 1997.a. välja projekteerimisnormide eelnõu esimene versioon EPN 16.1 "Ehitiste heliisolatsooninõuded". Võrreldes varem kehtinud "Ehitusakustika ja mürakaitse projekteerimise ajutiste eeskirjadega" (1991), karmistati nõudeid piirdekonstruktsioonide heliisolatsioonile ja ruumides lubatavale mürale. Elamute osas viidi need nõuded samale tasemele Põhjamaadega. Praeguseks on nimetatud eelnõu teise, 1999.a. versiooni põhjal välja antud standard EVS 842: 2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest". Standardi nõuete järgimist ei peeta Eestis kohustuslikuks, vaid pigem soovituslikuks. Paraku on kohustuslike projekteerimisnormide asendamine standardi soovituslike nõuetega tekitanud olukorra,
Kasvohoone efekt ei lase kosmosest tulnud IP kiirgust enam uuesti kosmosesse. Aknaklaas laseb peale inimsilmale nähtava valguse (0,4...0,78m) läbi ka inimesele nähtmatut ip kiirgust (kuni 3,5m), ning seetõttu tuleb läbi akna suur hulk energiat soojuskiirgusena, mis tagasi peegeldades saavutab lainepikkuse 10 m ja seetõttu enam klaasi ei läbista. +joonis kasvuhoonest. 13). Soojaülekanne vertikaalses õhkvahes? Väikeses õhkvahes tekivad soojakaod juhtivuse teel, suures õhkvahes kaob soojus konvektsiooni teel (termosifooni efekt), soe õhk liigub jahedamale pinnale. Kõige väiksemad soojakaod 25...30mm õhkvahes. Selektiivklaas: kaetud metallioksiidi kihiga, laseb läbi lühikese lainepikkusega päikese- ja soojuskiirguse, ruumist tagasi peegelduvat kiirgust läbi ei lase, U~1,1-1,5W/m2K. Soojakadusid saab vähendada veel, kui kasutada õhkvahes inertgaasi (Ar,Kr). 14). Nimetage inimorganisimi sooja äraandmise viisid normaaltemperatuuril? Norm. temp
......................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................... 4 1. Hoone soojuskadude leidmine..........................................................................................................5 1.1 Hoone välispiirete lõiked koos soojuserijuhtivuse arvutustega..................................................5 1.1.1 Välissein.............................................................................................................................. 5 Väliseina soojajuhtivuse arvutamine...........................................................................................6 1.1.2 Põrand..................................................................................................................................7 1.1.3 Pööning vahelagi.................................................
RAKVERE AMETIKOOL Rando Pajula EP09 PASSIIVMAJA Referaat Juhendaja: Heldur Veidenbaum Rakvere 2011 MIS ON PASSIIVMAJA? Passiivmaja tähendab seda, et väliste energiaallikate hulk püütakse viia miinimumini. Päike, inimeste endi ja muude kodumasinate tekitatud soojuse hulk on hästi isoleeritud ja korraliku ventilatsioonitehnikaga majas enamjaolt piisav, et seda soojana hoida. Mõõdukalt on lisaenergiat vaja vaid külmadel talvedel. Passiivmaja idee on tänaseks 30 aastat vana ja tegelikkuses peaksid sellised olema kõik majad. Täna kulutatakse meie eramajades ja kortermajades sooja saamiseks aasta jooksul kütuseid hulgas, mis vastab 20-30 liitrile diiselkütusele iga ruutmeetri kohta. Kas te ostaksite igapäevasõitudes auto, mis 100 km läbimiseks kulutab 20-30 liitrit kütust? Passiivmaja puhul on arvestuslik kulu kütmiseks 3-4 liitri kütust iga ruutmeetri kohta aastas. Selleks tuleb kasutada parema soojapidavusega seinamaterja
Hoone konstruktsioon Koormus Pinnas T/m Nõrk - kohev liiv, keskmine Tugev jäme plastne savi liiv, kruus, kõva savi Keldriga, kahekorruseline, 40 cm paksune lintvundament taldmiku laiusega cm: raudbetoonlagede ja tellisväliseintega: - välissein 12 120 50 40 - sisemine kandesein 16 160 60 40 Sama, ühekorruseline: 30...40 cm paksune lintvundament taldmiku laiusega cm: - välisein 8 80 40 40 - sisemine kandesein 11 100 40 40 Keldrita, kahekorruseline, 30..
.........................................................................4 2. Energiaallikad.......................................................................................................................6 3. Energiamajandus...................................................................................................................8 4. Energia kokkuhoid..............................................................................................................10 4.1. Energia sääst kodus......................................................................................................11 4.2. Energia sääst koolis......................................................................................................13 Kokkuvõte.................................................................................................................................15 Kasutatud materjalid..........................................................................................
Konspekt aines „Säästlikud keskkonnatehnoloogiad“ 1) märgaladele ja reoveele (erinevad liigid, bakterite roll+joonised puhastitest) 2) teiseks oli sisekliima, kuidas saab mõõta head sisekliimat ja ventilatsiooni, õhuvahetust + värvid (Kõik see oli üks küsimus) 3)passiivmaja iseloomustus (numbrilise täpsusega andmed) 1) Tavatehnoloogia reovee puhastuses- sissevool--)mehaaniline puhastus---)bioloogiline puhastus--) keemiline puhastus---)järelpuhastus----)väljavool Tehismärgalad võivad olla erinevat liiki : taimestik pinnasfiltrid horisontaalse filtratsiooniga, taimestik-pinnasfiltrid vertikaalse filtratsioonigav vabaveelised süsteemid. Taimede tähtsus: keskkonna loomine mikroorganismidele, pinnase õhutamine, pinnase dreenimine. Tehismärgalade positiivsed omadused: koormuste kõikumiste suhtes vähetundlikud, väikese energiatarbega, väikeste hoolduskuludega, ehitatavad kohalike ressurssidega, võimalik toota lisaressurssi, ökoloogilised lahendused. Tehism
6. Millist vett tuleb kasutada kaugkütte korral küttesüsteemi täitmiseks (täite- ja lisavesi) ja milline mõõteseade on selle juures vajalik ja milleks? Tuleks kasutada deaereeritud ja keemiliselt ettevalmistatud vett. Kaugkütte korral on soovitatav täite ja lisavesi võtte kaugküttevõrgust läbi arvesti. 7. Kui suure osa katavad naaberkorterid maja küttesüsteemist lahti ühendatud korteri soojusvajadustest kui korter paikneb hoone keskosas ja selle temperatuur on 10°C võrra madalam naaberkorterite temperatuurist? 65% ELAMUTE SOOJUSVARUSTUSSÜSTEEMIDE HOOLDUS JA REMONT 1. Millise süsteemi korral nõutakse tavaliselt survekatsetusi ja süsteemi läbipesu? Sõltuva süsteemi korral. Survekatkestusi tehakse igal aastal, läbipesu 2 aasta tagant 2. Nimetada terastorude enamlevinud lekkekohad. Keevis ja keermisühendused (pikad vindid) 3
.........................................................................4 2. Energiaallikad.......................................................................................................................6 3. Energiamajandus...................................................................................................................8 4. Energia kokkuhoid..............................................................................................................10 4.1. Energia sääst kodus......................................................................................................11 4.2. Energia sääst koolis......................................................................................................13 Kokkuvõte.................................................................................................................................15 Kasutatud materjalid..........................................................................................
Arvutuslik välistemperatuur (VAT) hoone küttevõimsuse arvutuseks Asukoht Tallinn Tartu Narva Pärnu Rakvere Võru Jõgeva VAT, ºC -21 -25 -24 -22 -24 -25 -25 Arvutusliku sisetemperatuuri sõltuvus välistemperatuurist Eesti elamutes EVS-EN ISO 13788 rakendamisel hoonete projekteerimisel Standardi EVS-EN ISO 13788 rakendamisel elamute projekteerimisel Eestis võib sisetemperatuuri määramisel lähtuda standardis EVS 916 (Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 15251) esitatud temperatuuri piirsuurustest või asjakohastest mõõtetulemustest (vt joonist NA.2). Kuigi sisetemperatuur võib kütteperioodil olla ka konstantne, osutavad mõõtmised sisetemperatuuri väikest alanemist väliskliima jahenedes. Kui uute hoonete projekteerimisel ei pruugi olla vale
tootmiseks 1 kWh jagu elektrienergiat, siis selle käigus toodab see 4 kWh väärtuses soojust. Õhksoojuspump Õhusoojuspump[12] saab energiat maja ümbritsevast välisõhust ja muudab selle soojuseks. Siin eristatakse kahte tüüpi soojuspumpasid: õhk-õhk ja õhk-vesi soojuspumbad. Maailmas kõige levinumad on õhk-õhk soojuspumbad, mis on tuntud ka kliimaseadmetena. Välisõhk jahutatakse kompressori ja külmaaine abil majast väljas asuvas seadmes. Ruumi kütmiseks vajalik soojus saadakse majja paigaldatud seadme abil. Sellise õhusoojuspumba sisekomponent paneb õhu siseruumides liikuma ning kõikide ruumide temperatuur ühtlustub tõhusalt ja kiiresti. Eelduseks on, et ruumide vaheuksed hoitakse lahti. Kuni 180 m² suurusele majale piisab ühest siseseadmest. Kui eramu suurus ületab 180 m², soovitatakse juba kahe sisekomponendi paigaldamist. Õhusoojuspump toodab 1 kWh elektri kohta kuni 3 kWh soojust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
