Väike Eesti suures Euroopas (0)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Eestimaa vaatamisväärsused maakondade kaupa

PÕHJA-EESTI TURISMIREGIOON Harju maakond 1. Naissaar ­ militaarobjektid, Kaljuste, Nargen Festival Omari küünis, kitsarööpmeline raudtee. 2. Tuhala nõiakaev ­ Lähedal Eesti pikim Virulase karstikoobas (58m), energiasambad. 3. Põhja-Kõrvemaa ­ Eesimaa Sveits. Ca 13000ha. Mäed, sood, järved (üle 30ne), matka-ja suusakeskus. 4. Keila juga ­ 6m kõrge, 60-70m lai. Mõisakompleks, rippsillad, joaalune kanjon, liigirikas park. 5. Jägala juga ­ Eesti kõrgeim looduslik juga -8m, 50m lai. Kauneim kevadise suurvee ajal ja talvel jäätununa. Lääne-Viru maakond 1. Sagadi mõis ­ Peahoone 18saj. Fockide suguvõsa. RMS Sagadi metsakeskus, looduskool ja metsamuuseum. Hotell, hostel ja restoran. 2. Vihula mõis ­ Enamik hooneid 19saj algus Schubertite suguvõsa poolt, Baltimaade esimene maaklubi, hotell. 3. Altja ­kaluriküla, vanad taluhooned ja võrgukuurid, uued suvekodud. 4

Geograafia

19

docx

Tallinn turistidele

.................................................. 17 8Lisad................................................................................................................... 18 8.1Piltide loetelu................................................................................................ 18 Lk 3/20  TALLINN TURISTIDELE 1 TALLINNA KESKLINN Pealinn Tallinn ei ole mitte ainult Eesti poliitilise elu kese, vaid ka tore koht puhkuseks. Pole üldse tähtis, kas satud siia korra-paar elus või oled elupõline pealinlane, avastamisrõõmu jagub kõigile! Üha keerulisem on leida eestlast, kes poleks kunagi Läänemere regiooni vanimasse pealinna sattunud. Nii ongi kerge tekkima kujutelm, et kõik on nähtud ja kogetud ja elamusi tasub otsima suunduda pigem mujale. Miks mitte võtta aeg maha ja avastada pealinna uutmoodi ­ läbi külalise pilgu?

Eestimaa tundmine

18

odt

Valgamaa portfoolio

Valga Rooma-Katoliku Pühavaimu kirik Kirik valmis 1907.aastal. Ehitamisest võtsid aktiivselt osa leedukatest ja poolakatest raudteelased. Kirik tegutses 1940.aastani ja alates 1945.aastast kasutati hoonet laona, hiljem võimlana. Kirik on ilma tornita, sest Vene tsaarivalitsus ei andnud selle ehitamiseks luba. Valga Issidori peakirik Historitsistlikus stiilis, punastest ja kollastest tellistest 1897-1898 ehitatud viiekupliline ja kellatorniga jumalakoda on üks Eesti neljast apostliku õigeusu esinduskirikust. Kirik on nimetatud Tartu preestermärtri Issidori järgi. Hargla kirik Praegune kivist kirik valmis 1821. aastal. 1873–1874 tehti kirikule suuremad aknad, kõrge ja kaunis tahvelstiilne lagi, kivist sale torn ning juurdeehitusena avar altariruum koos võidukaarega. Kiriku ehe on Emil Jacobsi (1802–1866) poolt maalitud „Ristilt mahavõtmine“ mis pälvis Londonis altarimaalide võistlusel kuldmedali. Pedeli puhkeala

Eestimaa tundmine

19

docx

Eesti kunst

Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas. Kammipiitaoline ornament- kammkeraamika. Kammkeraamika nõusid üle kogu Eesti nt. Jägalast leitud nõud. 3. at. keskpaigas ilmuvad nöörijäljenditega kaunistatud savinõud, kivikirved, mis meenutavad venekirveid. Vanimad elamud- Narva lähedalt Riigi külast leitud püstkoja jäänused. Puust sõrestik hävinenud, leitud püstkoja alus, mõned mättad. Sellist tüüpi hooned Siberi rahvastel. Eesti talupoegadel suveköök kuni 19. sajandini. 2. at seoses põlluharimise ja karjakasvatusega Eesti aladele kindlamad palkidest elamud

Kunstiajalugu

15

docx

Eesti kunstiajalugu

Eesti kunstiajaloo kordamisküsimused 1. Millised on Eesti gootika tunnused? Mille poolest erinevad Saaremaa kirikud mandri omadest? Näited Saaremaa ehituskunst on natuke rafineeritum, kui mujal, sest Saaremaa dolomiit on paremini töödeldav. Vaimad kirkud on saaremaal Pöides, mis on romaani stillis gooti kaartega. Paksud seinad. Kirikul ka kaitsev ülesanne. Pöide kirikus on väiksed aknad, kitsad uksed. Valjala kirik - Rohkem gooti tunnuseid. Muhu kirik. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast

Eesti kunstiajalugu

32

doc

Tallinna ajalugu

TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna.

Ajalugu

46

doc

Eesti kaitsealad (referaat)

kuulu loodusreservaati ega sihtkaitsevööndisse. Eesti kaitsealade seis (arv ja pindala) muutub pidevalt, sest kunagi kaitse alla võetud aladele tehakse kaasajastatud, uutele seadustele vastavaid eeskirju. 4  MEENIKUNNO MAASTIKUKAITSEALA 1. Asustamise aeg. Meenikunno maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 «Sookaitsealade moodustamise kohta» (ENSV Teataja 1981, 22, 311) kaitse alla võetud sookaitseala baasil, hiljem 1999a. suurendati pindala ja nimetati ümber maastikukaitsealaks (2651 ha). Kaitseala eesmärk on Meenikunno soo, Nohipalu järvede, Nohipalu mõhnastiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. 2. Asukoht. Kaitseala asub Põlva maakonnas Veriora vallas. Kagu-Eesti lavamaa lõunaosas. Kaitseala suurus on 2651 ha. 3

Keskkonnakaitse

62

docx

Eesti arhitektuuri näited

Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik.......

arhitektuuriajalugu

Kommentaarid (0)