TL II rühm Emulsioon Emulsioon on süsteem, mille puhul vedel aine või ained on pihustunud või segatud teise vedela ainega, kusjuures mikroskoopiliselt vedelikud omavahel ei segune. Emulsioonid on näiteks piim, majonees, või, vahukoor, aga ka kosmeetilised- või farmaatsiakreemid, mitmed ravimid, kuid ka ehituses kasutatakse palju emulsioone. Emulsioon tekib kahe teineteises mittelahustuva vedeliku segunemisel, näiteks taimeõli segamisel veega. Emulsioone jaotatakse kas vesi õlis ja õli vees. Jaotuse aluseks on see, kas pidev faas on õlifaas või vesifaas. Kui õli, vesi ja emulgaator segatakse omavahel segamini, on raske otsustada, kas tulemuseks on Õli/Vees või Vesi/Õlis emulsioon. Samaaegselt toimuvad mitmed protsessid: tilkade teke, agregaatideks
jne) kandesüsteemidena, peavad olema samal ajal ka turvalised, stabiilsed ja taskukohased. See peatükk käsitleb koostisaineid ja meetodeid, mida ja ka miks emulsioonidesse pannakse. Emulsiooni definitsioon Emulsioon on kahest (või enamast) segunematust materjalist (tavaliselt vedelikust) koosnev süsteem, milles üks materjal (pihustatud/sisemine faas) on pihustatud eraldi piisakestena ühtlaselt teise (pideva/välise faasi) sisse. Enamik emulsioone on õli-vees (o/w) tüüpi, ehk siis õlifaas on piiskadena veefaasi sisse pihustatud. Vesi-õlis tüüpi emulsioone kasutatakse öökreemides,beebidele mõeldud tsinkoksiidi võietes ning päikeseblokkides. Möödunud aegadel on need jätnud nahale rasvase tunde, kuid tänu viimase aja arengutele pehmendikeemias ja eriti just silikoonikeemias, on see arusaam muutnud. Üldiselt on kõik emulsioonid oma olemuselt ebastabiilsed, ainsaks erandiks selles ,,reeglis" on
keemilisest ja looduslikust ainest on üle 500 üldtuntud allergeenid. Kasutatavad ained Rasva-ja õlitaolised ained Zeleetaolised ained (kolloidid) Niisutavad (niiskust säilitavad) ained Emulgaatorid ja pindaktiivsed ained Desinfitseerivad ja konserveerivad ained Lõhnaained Lahustid Värvained Vitamiinid ja hormoonid Kosmeetilised preparaadid Kosmeetiliste preparaatide seas on palju emulsioone, kasutatakse ka lahusteid ja zeleesid. Pulbritaolisi ja kompaktseid vahendeid on vähem. Üsna harva kasutatakse suspensioone. Peaaegu kõik kosmeetilised preparaadid on lõhnastatud. Kosmeetilised preparaadid Kreemid Dekoratiivkosmeetika Lõhnapreparaadid Allergeenid-allergiat põhjustav aine TÄHTSAMAD KOSMEETILISED ALLERGEENID ON: AROOMIAINED - taimsed eeterlikud õlid ja nende derivaadid. Sellest rühmast on tuntuim peruu palsam
koostisse kuuluvate vedelikega ja annavad värvile tooni, kuid ei lahustu neis. Tuntumad pigmendid on ooker, rauamennik, grafiit, tsinkoksiid, tsinkfosfaat, kaltsiumkromaat, baariumkromaat jne. Pigmentidena kasutatakse ka metallide vase, tsingi, pronksi, alumiiniumi pulbreid.Sideained ühendavad pigmendiosakesi ja täitematerjaliosakesi aluspinnaga tugevasti nakkuvaks kelmeks. Sideaineteks kasutatakse värnitsaid, looduslikke ja tehisvaike, emulsioone, liime ja muid kelmet moodustavaid aineid. Täiteained parendavad värvi ilmastikukindlust, veepidavust, tugevust, voolavusomadusi ja adhesioonivõimet. Täiteaineid kasutatakse ka pahtlite koostises. Täiteainetena kasutatakse pulbrilisel kujul kriiti, talki, kaltsiiti, dolomiiti, vilku. Lahustid, vedeldid ei kuulu värvi põhikooseisu. Lahusteid lisatakse värvidele enne värvi kasutamist. Lahustiga pannakse paika värvi õige viskoossus. Vedelditega vedeldatakse värvi pastad
näitab poolte asendit kinnitamisel. Reguleeritavad keermelõikurid valmistatakse komplektidena, igas 4 või 5 paari. Varda läbimõõt keermelõikuri alla valitakse 0,1...0,4 mm väiksem keerme läbimõõdust. Keermelõikuri sisselõikumiseks tuleb teda vajutada ning jälgida, et lõikumine vardasse oleks ilma kaldeta. Keermetamise ajal peab olema käe surve pöördrauale (pöörikule) ühtlane. Jahutus-määrdevedelikena kasutatakse terasdetailide keermetamisel emulsioone, värnitsat, linaseemne õli või sulfofresooli (väävlistatud õli), alumiiniumi puhul petrooleumi, vase korral tärpentiini, malmi ja pronksi lõigatakse kuivalt.
dispergeerimismeetodeid ning seetõttu on tilgakeste mõõtmed suhteliselt suured (~0,1 1 µm ja suuremad). Selliste süsteemide agregatiivne püsivus sõltub emulgaatori iseloomust. 3) kõrgkontsentreeritud Cd 74%. Sellistes süsteemides on tilk deformeerunud polüeedriks ja dispersioonikeskkond on õhukese kilena tilkade vahel. Mehhaanilised omadused lähenevad tarrete omadustele. Seetõttu nimetatakse neid sageli ka zelatineeritud emulsioonideks. Emulgaatorid on emulsioone stabiliseerivad ained. Emulgaatori omadused määravad tekkiva emulsiooni tüübi. Emulgaatorid on pindaktiivsed ained. Nad adsorbeeruvad faasidevahelisel piirpinnal, alandades sellega faasidevahelist pindpinevust (pinna vabaenergiat). Selle tulemusena suureneb emulsiooni agregatiivne püsivus. Orgaanilise emulgaatori ioonid, millistel on küllaldane pindaktiivsus, moodustavad adsorbeerudes elektrilise kaksikkihi. Tekkiv -potentsiaal suurendab emulsioonide püsivust. Emulgaatori
küünelakkides, koorivates kreemides. · Värvained- hoolega jälgitakse värvide mürgisust ja mõju nahale. Kasutatakse metallide oksiide, rauaühendid, kroomiühendid, või orgaanilisi värvaineid mida saadakse loodusest. · Vitamiinid ja hormoonid- hea moodus viia neid naha sisse + mineraalained- takistavad vähirakkude teket 2. Kosmeetilised preparaadid Kosmeetiliste preparaatide seas on palju emulsioone, kasutatakse ka lahusteid ja zeleesid. Pulbritaolisi ja kompaktseid vahendeid on vähem. Üsna harva kasutatakse suspensioone. Peaaegu kõik kosmeetilised preparaadid on lõhnastatud. Kosmeetilisteks preparaatideks on igasugused kreemid, dekoratiivkosmeetika ja lõhnained. Kreemid Rasvalaadsed ained moodustavad kreemide aluse. Nende ülesanne on toime- ja mõjuainete nahka viimine, naha pehmendamine, niisutamine ja elustamine. Sellesse gruppi kuuluvad küllastunud (steariin, palmitiin jt
Emulsioonis sisalduv vesi peab enne kihi laotamist olema välja aurunud. Kruntimiseks kasutatav emulsioon ei tohi koguneda krunditaval pinnal nn lompidesse. Sellise olukorra ilmnemisel tuleb emulsioon harjaga taas laiali ajada. Vältimaks pehmematest baasbituumenitest 7 emulsioonidega kaasnevat veoautode rataste külge kleepumist, võib kasutada sitkematest baasbituumenitest valmistatud emulsioone. Katendikihtide omavahelise nakke parandamiseks tuleb asfalt- ja mustkatte aluskihte kruntida bituumeni või bituumenemulsiooniga. Killustikaluse puhul võib kruntida paigaldatava katte servade alla jäävat pinda kui kattekihi paigaldamise ajal hakkavad kihid teineteise suhtes ,,libisema" ja paigalduse käigus tekivad praod. 8 KOKKUVÕTE Asfaltsegusid on olemas mitu erinevat liiki
vajalik. Lihatoodete rasvasisaldust on võimalik vähendada väherasvase tooraine ja vastava tehnoloogia valikuga. Mõnel väherasvasel ,,light" tootel asendatakse rasv rasvaasendajaga, kuid enamik rasvaasendajatest on süsivesikud või valgud, mida pole vaja karta. Rasvaasendajad Toiduaines on rasval teatud roll. Rasv muudab toidu maitsvamaks, ta annab toidule teatud struktuuri, rasv moodustab püsivaid emulsioone, rasv on ka lõhna- ja maitseainete kandjaks. Rasvaasendajad peaksid enamiku neid rasva omadusi korvama. Rasvaasendajad jaotatakse tootmisest tulenevalt 3 rühma: · süsivesikutepõhised · valgupõhised · rasvapõhised 7 Süsivesikutepõhised rasvaasendajad Süsivesikutest toodetud rasvaasendajate hulka kuuluvad modifitseeritud tärklised, tselluloos,
3) Karragenaanid a..1. Agar ja agari-tüüpi polüsahhariidid a..2. Karragenaan ja sarnased polüsahhariidid Peamised fraktsioonid on - ja -karragenaan. Lahustuvus vees suureneb sulfaadi sisalduse suurenemisega ja anhüdroksüsuhru-jääkide vähenemisega. Leiab kasutamist tänu võimele geele moodustada, suurendada lahuste viskoossust ja stabiliseerida emulsioone ja erinevaid dispersioone. 4) Furtsellaraan Moodustab termiliselt pöörduvaid geele kaksik-heeliksi moodustamise teel. Koos piimaga annab häid geele. 5) Kummi-araabik Emulgeerivad ja kilesid moodustavad omadused Kasutatakse emulgeerijana ja stabiliseerijana 6) Ghatti-kumm On vees lahustuv kuni 90% ulatuses 7) Tragant-kumm Suur viskoossus, mis on sõltuv nihkekiiruse gradiendist
4.9. Vitamiinid ja hormoonid Rasvas lahustuvad vitamiinid on mitmete looduslike rasvade koostises, millest oli juttu rasvataoliste ainete juures. Nii neid kui ka vees lahustuvaid vitamiine saab kosmeetiliste preparaatide abil naha sisse viia. Hormoonidega on sama lugu. Kosmeetiline keemia kasutab selliseid hormoone, mis ei mõju kogu kehale, vaid ergutavad eeskätt naharakkude paljunemist. 5. Kosmeetilised preparaadid Kosmeetiliste preparaatide seas on palju emulsioone, kasutatakse ka lahusteid ja zeleesid. Pulbritaolisi ja kompaktseid vahendeid on vähem. Üsna harva kasutatakse suspensioone. Peaaegu kõik kosmeetilised preparaadid on lõhnastatud. 5.1. Kreemid Kreemid on ühed tähtsamad kosmeetilised preparaadid. Kreeme liigitatakse nende rasvasisalduse ja hüdrofoobsuse järgi. Rasvakreemid ei sisalda üldse vett. Emulgeerivad kreemid ei sisalda tavaliselt samuti vett, küll aga pindaktiivsed ained, mistõttu nad
Faktorid, mis soodustavad emulsioonide stabiilsust: 1) PAA adsorptsioon vesi-õli piirpinnal vähendab pindpinevust 2) Mehaaniliselt ja elastne kile faasidevahelisel piirpinnal 3) Tilgakeste elektriliste kaksikkihtide tõukumine, juhul kui on tegemist samanimeliste laengutega 4) Kõrge dispersioonikeskkonna viskoossus takistab tilgakeste liikumist ja seega ka nende ühinemist Aine viimisel organismi per os (suu kaudu) on otstarbekas kasutada õ-v emulsioone, aga ravimpreparaatide manustamisel per cutanum (läbi naha) tuleb kasutada v-õ tüüpi emulsioone (salvid, kreemid), sest vesi ja selles lahustunud preparaadid ei läbi nahka. ! III variant 1. MMKK, mitsellid ning nende olulisus rakule. ! Mitsellide moodustumine on hüdrofoobne interaktsioon, mis toimub põhimõtteliselt selleks, et vältida mittepolaarsete süsivesinike (pindaktiivsed ained e PAA) kontakti veega, kogunevad nad kas õhk-vesi piirpinnale või mitsellidesse
suured (~0,1 1 µm ja suuremad). Selliste süsteemide agregatiivne püsivus sõltub emulgaatori iseloomust. 3) kõrgkontsentreeritud Cd 74%. Sellistes süsteemides on tilk deformeerunud polüeedriks ja dispersioonikeskkond on õhukese kilena tilkade vahel. Mehhaanilised omadused lähenevad tarrete omadustele. Seetõttu nimetatakse neid sageli ka zelatineeritud emulsioonideks. Emulgaatorid on emulsioone stabiliseerivad ained. Emulgaatori omadused määravad tekkiva emulsiooni tüübi. Emulgaatorid on pindaktiivsed ained. Nad adsorbeeruvad faasidevahelisel piirpinnal, alandades sellega faasidevahelist pindpinevust (pinna vabaenergiat). Selle tulemusena suureneb emulsiooni agregatiivne püsivus. Orgaanilise emulgaatori ioonid, millistel on küllaldane pindaktiivsus, moodustavad adsorbeerudes elektrilise kaksikkihi. Tekkiv -potentsiaal suurendab emulsioonide püsivust
jumalateenrid. Viirukid ja lõhnaõlid said kõigile egiptlastele kättesaadavaks siis, kui preestrid järk-järgult parfüümide kasutamise eelisõigusest loobuma hakkasid. Veel enam kodanikele tehti lõhnaõli kasutamine vähemalt korra nädalas lausa kohustuslikuks. Inimesed leotasid end lõhnaõlides, sest see pakkus naudingut ja kaitses nende nahka kuivatava päikese eest. Egiptlased valmistasid palju lõhnastatud kreeme ja emulsioone, millega katsid oma nahka ja juukseid. On teada, et egiptlaste jaoks oli lõhnaõli niivõrd oluline, et nad kandsid parfüümi sünnist surmani endaga kaasas. Isegi hauakambritesse pandi surnutele lõhnaõlisid kaasa, et see hoiaks nende naha pehmena ja hinge kosutatuna. Võib-olla kõige kuulsamaks Egiptuse valitsejannaks saab nimetada Kleopatrat, kes oli tuntud oma priiskava lõhnaõli kasutamise poolest tema tulekut võis ennustada parfüümipilve järgi, mis enne teda õhus hõljus
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristiina Meentalo Rahvusvaheline CIDESCO-kool 52. grupp Emulgeeritavad kreemid on veevabad ja sisaldavad eelkõige rasvataolisi aineid. Erinevus eelmise rühmaga on selles, et nad sisaldavad palju emulgeerivaid aineid või emulgaatoreid. Emulgaatorite rohkus aitab kokkupuutel veega moodustada emulsioone. Emulgeeritavaid kreeme on kerge nahalt või juustelt maha pesta. Koostises sisaldub veel alkohole, vahasid, polüoole (hea emulgeerumisvõime). Emulgeeritavaid kreeme kasutatakse põhimõtteliselt samade toodetena kui rasvaseid kreeme. Hea emulgeeritavus ja kerge pesemine soosib nende kasutamist juuste ja peanaha hooldustoodetena. Emulsioonkreemid ja –piimad. Emulsioone kasutatakse igat tüüpi
Küllastumata rasvhapped vere kolesteroolisisaldust ei mõjuta. Polüküllastumata rasvhapped (eriti linoolhape), mida on suhteliselt palju munarebus) vähendavad vere kolesteroolisisaldust ja kuuluvad sel moel kasulike rasvhapete hulka. Munakollases on kolesterooli 1700 mg/100 g, mis vastab 3,3% rasvasisaldusele. Munarebus on letsitiini 7,2/100 g ja see on seotud proteiiniga. Letsitiini ülesandeks on toimida emulgaatorina, ehk teiste sõnadega, moodustada rasva ja vee emulsioone. Sel põhjusel kasutatakse munarebu selliste toiduainete valmistamisel, nagu seda on majonees, salatikastmed jm. Kogumuna Muna sisu ehk munavalge ja munarebu ühenduse kohta kasutatakse nimetust "kogumuna". Kogumuna teoreetiline keemiline koostis, kus tähtsamad näitajad on: Proteiin 12,4% Rasv 11,15% Süsivesikud 1,20% Tuhk (mineraalid) 0,90% Vesi 74,60% Kuna kogumuna on munavalge ja munakollase ühendus, siis on talle omased ka nende
kasutatakse dispergeerimismeetodeid ning seetõttu on tilgakeste mõõtmed suhteliselt suured (~0,1 1 m ja suuremad). Selliste süsteemide agregatiivne püsivus sõltub emulgaatori iseloomust. 3) kõrgkontsentreeritud d C 74%. Sellistes süsteemides on tilk deformeerunud polüeedriks ja dispersioonikeskkond on õhukese kilena tilkade vahel. Mehhaanilised omadused lähenevad tarrete omadustele. Seetõttu nimetatakse neid sageli ka zelatineeritud emulsioonideks. Emulgaatorid on emulsioone stabiliseerivad ained. Emulgaatori omadused määravad tekkiva emulsiooni tüübi. Emulgaatorid on pindaktiivsed ained. Nad adsorbeeruvad faasidevahelisel piirpinnal, alandades sellega faasidevahelist pindpinevust (pinna vabaenergiat). Selle tulemusena suureneb emulsiooni agregatiivne püsivus. Orgaanilise emulgaatori ioonid, millistel on küllaldane pindaktiivsus, moodustavad adsorbeerudes elektrilise kaksikkihi. Tekkiv -potentsiaal suurendab emulsioonide püsivust. Emulgaatori
kuuluvate vedelikega ja annavad värvile tooni, kuid ei lahustu neis. Tuntumad pigmendid on ooker, rauamennik, grafiit, tsinkoksiid, tsinkfosfaat, kaltsiumkromaat, baariumkromaat jne. Pigmentidena kasutatakse ka metallide vase, tsingi, pronksi, alumiiniumi pulbreid. Sideained ühendavad pigmendiosakesi ja täitematerjaliosakesi aluspinnaga tugevasti nakkuvaks kelmeks. Sideaineteks kasutatakse värnitsaid, looduslikke ja tehisvaike, emulsioone, liime ja muid kelmet moodustavaid aineid. Täiteained parendavad värvi ilmastikukindlust, veepidavust, tugevust, voolavusomadusi ja adhesioonivõimet. Täiteaineid kasutatakse ka pahtlite koostises. Täiteainetena kasutatakse pulbrilisel kujul kriiti, talki, kaltsiiti, dolomiiti, vilku. Lahustid, vedeldid ei kuulu värvi põhikooseisu. Lahusteid lisatakse värvidele enne värvi asutamist. Lahustiga pannakse paika värvi õige viskoossus. Vedelditega vedeldatakse värvi pastad ja pulbrid
Emulgaator on pindaktiivne aine (seep, õlid, liim, tärklis jne), mis takistab bituumeni piiskade kokkukleepumist. Emulsioon sisaldab emulgaatorit 5%. 8. Emulsioonid jagunevad: 1) otsesteks dispersiooni keskkonnaks vesi, milles hõljuvad väikesed emulgaatoriga kaetud bituumeni piisakesed. Saab veega lahjendada. 2) Pöördemulsioonideks dispersiooni keskkonnaks on bituumen (tõrv) ja selles hõljuvad veepiisad. Ei saa veega lahjendada. 9. Emulsioone kasutatakse külmade asfaltsegude valmistamiseks, võõpisolatsiooniks jms. emulsioone saab kasutada ka niiske ja jaheda ilmaga. 10. 39. Bituumenist katusekattematerjalid- keevisruberoid, plaatruberoid, laineplaadid 11. Kleepmastikseid kasutatakse mitmesuguste õhukeste materjalide, peamisel katusekatete, pinnale liimimiseks. 1. KEEVISRUBEROID kleepkiht on peale kantud juba tema valmistamisel. Et ruberoid rullis kokku ei kleepuks, on kleepkiht kaetud õhukese kilega
korral lüsoolideks, tahke korral soolideks, hüdrosoolide korral on VA on üldiselt pööratav, VA on aeglasem kui molekulaarne A; VA dispersioonifaasiks. Emulsioonide tüübid: vesi õlis (v/õ) ja õli vees tekivad Hartley mitsellid, kontsentratsiooni tõustes aga keskkonnaks vesi; organosoolide korral orgaaniline vedelik. käigus võib muutuda lahuse pH (kui vahetusse läheb H ja OH-ioon). (õ/v). Emulgaatorid on emulsioone stabiliseerivad ained. plaadikujulised McBaini mitsellid ja seejärel moodustub geel. Kolloidsüs. Valmistamise meetodid: kondenseerimism: eesmärgiks Esineb kõikjal. Ioonvahetus muldades: pinnase vahetusmahtuvus Emulgaatori omadused määravad tekkiva emulsiooni tüübi. Mitselli teke toimub väga kitsas kontsentratsiooni piirkonnas. Seda aatomite/molekulide/ioonide liitmine suuremateks agregaatideks
Üks vedelik peab olema polaarne ja teine mittepolaarne. Tavaliselt on üheks vedelikuks vesi (polaarne vedelik) ja teiseks on vähepolaarne orgaaniline vedelik, mida nimetatakse õliks sõltumata tema täpsest keemilisest koostisest. Emulsioonide korral võivad mõlemad vedelikud olla nii dispersioonikeskkonnaks kui ka dispersioonifaasiks. Emulsioonide tüübid: vesi õlis (v/õ) ja õli vees (õ/v). Emulgaatorid on emulsioone stabiliseerivad ained. Emulgaatori omadused määravad tekkiva emulsiooni tüübi. Emulgaatorid on pindaktiivsed ained. Nad adsorbeeruvad faasidevahelisel piirpinnal, alandades sellega faasidevahelist pindpinevust (pinna vabaenergiat). Selle tulemusena suureneb emulsiooni agregatiivne püsivus Vastavalt Bancrofti reeglile kujuneb keskkonnaks see vedelik millel on emulgaatoriga suurem sugulus. Tahkete emulgaatorite korral kasutatakse
Üks vedelik peab olema polaarne ja teine mittepolaarne. Tavaliselt on üheks vedelikuks vesi ja teiseks on vähepolaarne orgaaniline vedelik, mida nimetatakse õliks sõltumata tema täpsest keemilisest koostisest. Emulsioonide korral võivad mõlemad vedelikud olla nii dispersioonikeskkonnaks kui ka dispersioonifaasiks. Emulsiooni tüübi määramiseks kasutatakse järgmiseid meetodeid: 1) Segamismeetod. 2) Värvimismeetod 3) Elektrijuhtivuse meetod Emulgaatorid on emulsioone stabiliseerivad ained. Emulgaatori omadused määravad tekkiva emulsiooni tüübi. Emulgaatorid on pindaktiivsed ained.
Seinad on krohvitud ja pahteldatud ning värvitud beeziks, millele on maalitud paljude laste lemmik Karupoeg Puhh. Põrand tehti männipuidust ja lakiti, et kulumisprotsessi aeglustada ning regulaarseid hooldustöid hõlbustada ja et lapsel oleks siledal põrandal hea mängida. Tuba valgustab 2,4 m2 aken, mis laseb tuppa paista külluslikul valgusel. Kahjuks ei õnnestunud lakke saada öösel helendama hakkavaid tähekesi, sest Eestis keelavad Euroopa Liidu normid vastavaid emulsioone/värve müüa. 28 7. SUMMARY The nursery was finished off with child friendly materials like: water based paints and wooden floor. The ceiling was caulked and later painted white in order to lighten up the room. The walls were also caulked but covered with beige color and some pictures of a widely loved character Winnie the Pooh
Otseses emulsioonis on dispersiooni keskkonnaks vesi, milles hõljuvad väikesed emulgaatoriga kaetud bituumeni (tõrva) piisakesed. Pöördemulsioonis on dispersiooni keskkonnaks bituumen (tõrv) ja selles hõljuvad veepiisad. Otsest emulsiooni saab veega lahjendada, pöördemulsiooni mitte. Piisakeste läbimõõt emulsioonis on 0,001...0,1 mm. Normaalkontsentratsiooniga emulsioon sisaldab bituumenit (tõrva) 50...60%, kõrge kontsentratsiooniga emulsioon aga 75...95%. Emulsioone kasutatakse külmade asfaltsegude valmistamiseks, võõpisolatsiooniks jne. Emulsioone saab kasutada ka niiske ja jaheda ilmaga. kasutamine kasutatakse neid laialdaselt hüdroisolatsioonimaterjalide tootmisel. Bituumenite baasil valmistatakse · bituumenemulsioone, · asfaltmörte ja -betoone · katusekatte ja hüdroisolatsioonimaterjale, · tihendusmaterjale, · liimaineid, · samuti korrosioonivastaseid võõpasid, lakke ja mastikseid 48
f) Lateksvärvid Tegemist on veega vedeldatavate ehitusvärvidega. Lateksvärvidel on sideaineks väikeste piisakeste kujul vees dispergeeritud e hajutatud polümeer (nt polüvinüülatsetaat e PVA, akrülaat, eelnimetatute baasil moodustatud kopolümeer jne). Kui vesi aurustub lähenevad need üksteisele ja moodustavad kelme, mis vees enam ei lahustu. Kelme on painduv ja kuivab kiiresti, kuid lõplikud omadused kujunevad välja alles 2 nädala pärast. Veepõhiseid emulsioone või lateksvärve on kasutatud nii sise- ja välisvärvidena kui ka kunstivärvina. Pigmendid Pigmendid on väga peened pulbrid, millel on oma värvitoon ja neid kasutatakse värvides värviandvate materjalidena. Värve tehakse põhiliselt pigmentidest ja sideainetest. Pigment ei tohi lahustuda sideaines. Värvimismaterjale, mida saab lahustada sideainetes (meediumis) nimetatakse värvaineteks (mitte pigmendiks). Pigmendid (samuti täiteained) on
Koagulatsioon algab siis, kui -potentsiaal langeb allapoole mingit kriitilist potentsiaali väärtust kriitiline. 8. Milliseid aineid kasutatakse lüofoobsete disperssete süsteemide stabiliseerimisel? 9. Näidake osakestevahelise potentsiaalse energia kõvera abil dispersse süsteemi stabiilse eksisteerimise tingimusi. Mille poolest erineb osakestevaheline interaktsioon I-s ja II-s miinimumis? 10. Kuidas klassifitseeritakse emulsioone? Milliseid aineid kasutatakse emulsioonide stabiliseerimisel? 11. Mida nimetatakse hüdrofiilseks-lipofiilseks tasakaaluks (HLT)? Mida iseloomustab HLT arv? Seda tasakaalu iseloomustatakse suhtarvuga: Polaarse rühma hüdrofiilsed omadused Süsivesinikradikaali lipofiilsed omadused See suhe iseloomustab omaduste domineerimist: kumba rühma kas hüdrofiilse või hüdrofoobse (lipofiilse) rühma omadused on ülekaalus. 12. Milles seisneb vahtude stabiliseerimise eripära
immutamiseks. 168 12.5. Emulsioonid Bituumenit ja tõrva kasutatakse tavaliselt sulatatud olekus. Kuuma bituumenit ja tõrva saab kasutada ainult kuiva ilmaga ja kuivade materjalidega töötades. Peab arvestama, et kuuma bituumeniga töötamine on ohtlik, sest võib end põletada. Bituumenit ja tõrva kasutatakse sageli emulsioonina, mis on ka jahedas olekus vedel. Emulsioone kasutatakse: külmade asfaltsegude valmistamiseks, võõpisolatsiooniks jne. Emulsioone saab kasutada ka niiske ja jaheda ilmaga. --------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Kuidas rühmitatakse tõrvasid nende tootmisel kasutatud lähteaine järgi? 2. Kirjelda kivisöetõrva. 3. Kirjelda puidutõrva. 4. Kus kasutatakse emulsioone? 5. Mis on emulsioonide positiivsed omadused?
Avogadro arv / molaarmass (m/M)*NA 148. Kuidas arvutada 1 mooli aine massi? Molaarmass M = m/n 149. Mis on Browni liikumine ja kuidas seda seletada? Jälgides mikroskoobiga taimede õietolmu vees, leidis inglise botaanik Brown 1872.a., et väikesed õietolmu osakesed on alalises korrapäratus võnkliikumises. Varsti veenduti, et see nähtus iseloomustab kõiki orgaanilisi ja anorgaanilisi suspensioone ning emulsioone, kui osakesed on küllalt väikesed. Nähtus, mida hiljem nimetati Browni liikumiseks, muutub nähtavaks, kui osakese läbimõõt d < 4 m. Ning mõõtmete vähenedes liikumine kiireneb. Browni liikumise põhjuseks on molekulaarkineetilised nähtused. Keskkonna molekulid, olles pidevas kaootilises liikumises, põrkuvad vastu heljuvate osakeste pinda ning annavad neile osa oma kineetilisest energiast. Need põrked ei toimu aga ühtlaselt kõikidest külgedest. Selline
Emulsioon sisaldab emulgaatorit kuni 5%. Emulsioonid jagunevad otsesteks ja pöördemulsioonideks. Otseses emulsioonis on dispersiooni keskkonnaks vesi, milles hõljuvad väikesed emulgaatoriga kaetud bituumeni (tõrva) piisakesed. Pöördemulsioonis on dispersiooni keskkonnaks bituumen (tõrv) ja selles hõljuvad veepiisad. Otsest emulsiooni saab veega lahjendada, pöördemulsiooni mitte. Piisakeste läbimõõt emulsioonis on 0,001...0,1 mm. Emulsioone kasutatakse külmade asfaltsegude valmistamiseks, võõpisolatsiooniks jne. Emulsioone saab kasutada ka niiske ja jaheda ilmaga. Bituumeni kasutusalad: · Kleepmastiksid · Katusekatte materjalid · Keevisruberoidile · Plaatruberoid · Bituumen laineplaadid · Mastikskatted 05.05.2014 48. Bituumenist katusekattematerjalid- keevisruberoid, plaatruberoid, laineplaadid, mastikskatted-
..15 % ja savi 5...10 %. Mida jämedam on kruus, seda vähem sobib ta katte ehitamiseks, sest suured kivid, mis selles leiduvad, on suureks takistuseks tee hööveldamisel. Taolist optimaalset segu (teekatte ehitamisel) leidub harva ning tavaliselt nad saadakse teekatte rajamisel segamise teel. Viimasel ajal on hakatud metsa väljaveoteede ehituses kasutama orgaanilisi ja mineraalseid aineid teekatte tugevdamiseks. Selleks otstarbeks kasutatakse näiteks bituumenit ja selle emulsioone, kivisöe-ning puutõrva, pigi jms. Mineraalsetest ainetest kasutatakse kõige sagedamini tsementi ja lupja. 31. Kilpteed puidutranspordil Kilpteed jaotatakse puitkilp- ja raudbetoonkilpteedeks. Viimasel ajal ei kasutata puitkilpteid metsatööstuses. Põhjuseks on: ehitamise töömahukus, ehituseks kulub palju metsamaterjali, nende lühike ekspluatatsioon, aeg ja pole vastupidavad viimase aja suure tonnaaziga veomasinatele. Kilbid valmistatakse okaspuudest (väljaarvatud nulg). Laagid
Emulsioon sisaldab emulgaatorit kuni 5%. Otseses emulsioonis on keskkonnas vesi, milles hõljuvad väiksed emulgaatoriga kaetud bituumeni (tõrva) piisakesed. Seda saab veega lahjendada. Pöördemulsioonis on keskkonnas bituumen (tõrv) ja selles hõljuvad veepiisad. Seda ei saa veega lahjendada. Normaalkontsentratsiooniga emulsioon sisaldab bituumenit 50-60%, kõrge kontsentratsiooniga emulsioon 75-95%. Kasutamine- külmade asfaltsegude valmistamine, võõpisolatsioon. Emulsioone saab kasutada ka niiske ja jaheda ilmaga. 49.Bituumenist katusekattematerjalid- 3 erinevat: rull- (ruberoid), plaat- (plaatruberoid) ja valumaterjalid (valatakse koha peal). Plaatruberoid- kujutab endast paksemat ruberoidi (sarnane katusekividele), mis on tükeldatud mitmesuguse kujuga plaatideks. Plaatide pikkus kõige sagedamini 1000mm. Kasutatakse kaldkatuste katmiseks. Järgmise rea ülekate kleepub alumise rea plaatidele.
kinnitamisel. Reguleeritavad keermelõikurid valmistatakse komplektidena, igas 4 või 5 paari. Varda läbimõõt keermelõikuri alla valitakse 0,1...0,4 mm väiksem keerme läbimõõdust. Keermelõikuri sisselõikumiseks tuleb teda vajutada ning jälgida, et lõikumine vardasse oleks ilma kaldeta. Keermetamise ajal peab olema käe surve pöördrauale (pöörikule) ühtlane. Jahutus-määrdevedelikena kasutatakse terasdetailide keermetamisel emulsioone, värnitsat, linaseemne õli või sulfofresooli (väävlistatud õli), alumiiniumi puhul petrooleumi, vase korral tärpentiini, malmi ja pronksi lõigatakse kuivalt. Keermelõikuri elemendid: a üldvaade; b keermelõikuri geomeetrilised parameetrid. joon. 141 Läbilõigatud (a) ja reguleeritavad (b) keermelõikurid joon. 142 2.10. Viimistlustööd.
(Pigmendid on peeneksjahvatatud värvilised pulbrid, mis segunevad hästi värvi koostisse kuuluvate vedelikega ja annavad värvile tooni, kuid ei lahustu neis.) - Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid, lahusteid, plastifikaatoreid, kuivatusaine, tahkesteid jt lisandeid. Sideained ühendavad pigmendiosakesi ja täitematerjaliosakesi aluspinnaga tugevasti nakkuvaks kelmeks. Sideainetena kasutatakse värnitsaid, looduslikke- ja tehispolümeere, emulsioone, liime ja muid kelmet moodustavaid aineid. Sideaine järgi liigitatakse värve õlivärvideks ja emailideks. Täiteained parendavad värvi ilmastikukindlust, veepidavust, tugevust, voolavusomadusi ja adhesioonivõimet. Täiteaineid kasutatakse ka pahtlite koostises. Täiteainetena kasutatakse pulbrilisel kujul kriiti, talki, kaltsiiti, dolomiiti, vilku. Lahustid, vedeldid- ei kuulu värvi põhikooseisu. Lahusteid lisatakse värvidele enne värvi kasutamist.
vedelikega ja annavad värvile tooni, kuid ei lahustu neis. Tuntumad pigmendid on ooker, rauamennik, grafiit, tsinkoksiid, tsinkfosfaat, kaltsiumkromaat, baariumkromaat jne. Pigmentidena kasutatakse ka metallide vase, tsingi, pronksi, alumiiniumi pulbreid. Sideained ühendavad pigmendiosakesi ja täitematerjaliosakesi aluspinnaga tugevasti nakkuvaks kelmeks. Sideaineteks kasutatakse värnitsaid, looduslikke ja tehisvaike, emulsioone, liime ja muid kelmet moodustavaid aineid. Täiteained parendavad värvi ilmastikukindlust, veepidavust, tugevust, voolavusomadusi ja adhesioonivõimet. Täiteaineid kasutatakse ka pahtlite koostises. Täiteainetena kasutatakse pulbrilisel kujul kriiti, talki, kaltsiiti, dolomiiti, vilku. Lahustid, vedeldid ei kuulu värvi põhikooseisu. Lahusteid lisatakse värvidele enne värvi kasutamist. Lahustiga pannakse paika värvi õige viskoossus. Vedelditega vedeldatakse värvi pastad ja pulbrid
vedelikega ja annavad värvile tooni, kuid ei lahustu neis. Tuntumad pigmendid on ooker, rauamennik, grafiit, tsinkoksiid, tsinkfosfaat, kaltsiumkromaat, baariumkromaat jne. Pigmentidena kasutatakse ka metallide vase, tsingi, pronksi, alumiiniumi pulbreid. Sideained ühendavad pigmendiosakesi ja täitematerjaliosakesi aluspinnaga tugevasti nakkuvaks kelmeks. Sideaineteks kasutatakse värnitsaid, looduslikke ja tehisvaike, emulsioone, liime ja muid kelmet moodustavaid aineid. Täiteained parendavad värvi ilmastikukindlust, veepidavust, tugevust, voolavusomadusi ja adhesioonivõimet. Täiteaineid kasutatakse ka pahtlite koostises. Täiteainetena kasutatakse pulbrilisel kujul kriiti, talki, kaltsiiti, dolomiiti, vilku. Lahustid, vedeldid ei kuulu värvi põhikooseisu. Lahusteid lisatakse värvidele enne värvi kasutamist. Lahustiga pannakse paika värvi õige viskoossus. Vedelditega vedeldatakse värvi pastad ja pulbrid
annaabi.ee 
