,,Konflikt on lahkheli , mille tulemusena tekkiv pinge ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema". (Kotkas, M 1998) Erinevates töösituatsioonides on konfliktid kerged tekkima. Suurtes ettevõtetes pole võimalik, et kõik mõtlevad ja teevad ühtmoodi. Igale konfliktile ja selle lahendamisele tuleb lähendada erinevalt. Konfliktid on enamjaolt seotud ikka emotsioonidega. Minu hea moto on kuula neutraalsel pinnal mõlemad konflikti osapooled ja otsusta ilma emotsioonideta. Arvan, et parimaid tulemusi annavad kompromiss ja oma vaheline koostöö. Loengus kogetu ja nähtu kinnitab minu seisukohti mis on tasakaalutletud ja objektiivne lähenemine ning olles ise süüdi väheselgi määral oleks hea ,,vabandamine". Oskuste korral on hea lahendada konflikte ise aga võimalik on ka delegeerida. ,, Ära kunagi eelda, et teine võtab omaks sinu väärtused, kui sa ei anna selleks piisavat ja jõukohast põhjust toimida nii."(Arvutikirjandus,2013) 4
Objektiivsuse puhul ei kaasne isiklikku arvamust või suhtumine eelarvamusega. Objektiivne suhtumine on eelkõige erapooletu. Otsuste langetamisel erapooletu suhtumine. Tegelik olukord. Objektiivsus on reaalsuses eksisteeriv tõde. Ei saa vaielda, meil on erinevad objektiivsed suhtumised. On olukordi ja seisundeid, kus inimene ei ole võimeline objektiivselt mõtlema, ega hindama oma olukorda. Ebameeldivate sündmuste puhul järelduste tegemine ja reageerimine. Lähenemine olukorrale ilma emotsioonideta. Objektiivsusega leitakse kaaslastega koos uusi tõdesid ja vaatepunkte arutlustes. Minu objektiivsuse taju, hinded, mida olen saanud, kuidas ise ennast hindasin. hinnangud. Infos ja meedias sõnumi sisu objektiivsus, mida tahetekase tõestada, mida mina näen ja milline on minu hinnang. Samuti kas vanemad annavad mulle ja minu käitumisele objektiivse hinnangu. Õige hinnangu andmiseks on vajalik aru saada hetkeolukorrast, tingimustest, miks asjad just juhtusid nii
2. Minu ja mu sõprade arutelud inimese teadmise üldise (eba)tõesuse kohta said alguse ühest üsna tühisest seigast. Nimelt olime koos ühe meie ühise tuttavaga, kes parasjagu maadles isikliku elu probleemidega. See inimene väitis, et antud hetkel ei ole ta oma emotsionaalsete probleemide tõttu võimeline objektiivselt mõtlema. See tõstatas kohe küsimuse: kas (praktiliselt) olematute isiklike probleemidega, emotsioonideta inimene on võimeline objektiivselt mõtlema? Minu vastus sellele küsimusele on antud hetkel 'ei'. Eeldusel, et inimene oleks võimeline panema kõrvale kogu oma isiklike suhete kogumi antud teemasse (kas ta siis üldse teaks midagi?) ning 'siirduma mõtlemiselt lähikonnale ainult isiklikus ja praktilises vahekorras mõtlemiseni teemale ka neutraalses, avalikus, kartograafilises vahekorras'.. nagu kirjutas abstraktse mõtlemise kohta Gilbert Ryle ariklis 'Abstraktsioonid'.
väikestele lastele oli saalis ka täiskasvanuid, kes ootasid vanemat repertuaari. Kontserdi lõpu poole, kui esitamisele tulid poplood hakkas publik rohkem kaasa laulma, seda tegid eriti väikesed lapsed. Väga meeldiv vaatepilt avanes, kui noorem põlvkond koos Koiduga laulis. Kontsert tegi isiklikult mulle rohkem nalja kui pakkus elamust, kuigi imestama pani, et Koit suudab live's lauda üllatavalt hästi ja väga võimsalt. Lahkusin saalist emotsioonideta, sest mulle tundub, et kõik artistid püüdlevad rohkem massimuusika suunas, kaotades sellega oma originaalsuse. Kaspar Rätsep
Küsimus on aga selles, kas teadvus on võimeline tajuma maailma objektiivselt (kui ei siis miks) ja kas objektiivsus üldse eksisteerib ning kas uskumine objektiivsusesse võib olla ka lahti mõtestatud religioonina? Inimene ei ole võimeline maailma tajuma objektiivselt, kui tal on emotsionaalsed isiklikud probleemid või kui tal ei ole üldse emotsioone. Näiteks, kui ta paneb oma isiklike probleemide kogumi ühte patta, siis tähendab see teadvuste ühesuguseks muutumist. Emotsioonideta või emotsionaalsete probleemidega inimene ei oleks ilmselt siis enam inimene, vaid robot või mõni muu tehniline seade. Emotsioonidega võitlemine või nende üldse kõrvale jätmine ei aita maailma tajuda sellisena, nagu ta on. Inimene ei mõtle enam selge peaga, vaid kõik tema probleemid, emotsioonid või emotsioonide puudumine tekitavad täieliku segadus, mis omakorda põhjustavad normidest väljas olevate otsuste, tegevuste tegemist või sõnade välja purskamist.
emotsioonid, soolised erinevused, varase lapsepõlev olukord, lahutatud vanemate lapsed, huvid, sõbrad, mängukaaslased, koolikiusamine, kuidas vanemad oma lapsi mõjutavad jms. See kõik mõjutab last ja tema maailmavaadet ja sellest tekib ka erinev isiksus. Mõned inimene ei pruugi kasvada täisväärtuslikuks isiksuseks, kuid teda saab suunata õigele teele. Nendeks suunajateks toime tulla. Isiksus ja emotsioonid on omavahel tihedalt seotud mõisted. Pole olemas isiksust emotsioonideta ja emotsioone isiksuseta. Sellele vaatamata on emotsionaalsus inimese elus kogu aeg olemas, aga eri hetkedel ja erineva mõju ja sisuga. Niisamuti on iga inimene isiksus, olenemata ajahetkest või olukorrast. See on üks tõestus, miks isiksus ja emotsioonid on omavahel seotud, nad kumbki ei kao inimese elust kunagi. Näiteks, kui sul on negatiivsed tunded, siis see mõjutab sind ja sa tundud kurb. Kui sa oled rõõmus, siis sa näid ka teistsugusem ja kõik räägivadki sinust kui
Ma tean inimesi kellel on üleöö juuksed halliks läinud.Saan aru , et juuksed iseeneslikult ju värvi ei muuda. Kui vaatame seda inimest emotsioonide valguses, siis ma näen, et juuste värvimuutusele eelnes mingi väga intensiivne emotsioon. Tavaliselt ma ei keskendu emotsioonidele, vaid ütlen, et tal juhtus mingi õnnetus, mingi tõsine jama. Kuid õnnetus ega väline jama ei tekita ilma sinus sündmusega resoneeruvate emotsioonideta sellist muutust. Nii et emotsioon on selle näite puhul seotud hallide juuste tekkimisega. See on otsene seos emotsioonide ja füüsilise keha vahel.Väga hea näide on ka vererõhk: emotsioonid kas tõstavad või langetavad vererõhku. Näiteks: “Ma ei tohi vihastada, siis vererõhk tõuseb", ütlevad paljud. Mida teeb ärevuse emotsioon? Süda töötab, mis hirmus, higi voolab. Mida teeb viha, raev, rahulolematus? Keha valdab füüsiline pinge, võitlusvalmidus või valmisolek ära joosta
tervitada ka kallistades. Põsesuudlused ei ole siiski levinud. SILMA VAATAMINE. Teise inimesega rääkides on tähtis talle silma vaadata. Maha või kõrvale vaatavat inimest võidakse pidada ebaausaks. VESTLUSE ALUSTAMINE. Soomlased ei hakka tavaliselt võõra inimesega vestlema. Seetõttu võivad soomlased algul tunduda vaiksed ja ebasõbralikud. VESTLUSSTIIL OTSEKOHENE. Soomlased räägivad asjadest otse, ausalt ja ilma suuremate emotsioonideta. Soomes eeldatakse, et inimesed tõesti mõtlevad seda, mida ütlevad. Sinu poolt öeldut võetakse tõe pähe ja sinult oodatakse, et tegutseksid oma sõnade kohaselt. TELEFONILE VASTAMINE. Telefonile vastatakse Soomes oma nimega, alles seejärel tuleb helistajal ennast esitleda. Enda nime kasutatakse isegi siis, kui helistatakse mõnele infonumbrile. VESTLUSSTIIL AEGLANE, PAUSIDEGA. Soomlased räägivad aeglaselt ja pausid jutu sees on pikad. Vaikimine ei ole
· Kui pidu lõppes, kutsus Pablo mõlemad eraldi ruumi, kus nad jõid narkootilise toimega jooki. Psühhodeelne retk oli alanud. Nad sisenesid maagilisse teatrisse. Seal sai Harry läbi mitmete juhtumiste läbi aru, et hinge duaalsust ei eksisteeri. On olemas hingede paljusus. Ta kohtas seal ka Mozartit, kes oli sama lõbus ja terav kui Goethe ühes eelnevas unenäos. Harry satub Hermine ja Pablo peale, kes on jäänud magama peale armumängu. Ilma emotsioonideta viib Harry oma lubaduse täide. Ta tapab magava Hermine. Järmisena satub ta väljakule, kus ta hukatakse. Sinna ilmub ka Mozart, kes muutub Pabloks. Harryle tehakse selgeks, et ta peab õppima enda üle naerma, loobuma oma intellektuaalsest tõsimeelsusest, mõistma võllahuumorit. Alles siis saab ta uuesti sündida ja tõeliselt õnnelik olla. Tsitaadid: · Ükskord õpin ma figuurimängu paremini kätte. Ükskord õpin ma naerma. Pablo ootab mind.
ESSE Arvamus Mary Letourneau ja Vili Fualaau dokumentaalse jutustuse KEELATUD ARMASTUS kohta Mary ja Vili vahel juhtunu ja nende ühine jutustus sellest võib lugejas tekitada erinevaid ja vastakaid mõtteid olenevalt sellest, kes on lugeja ja millised on tema arusaamad kõlblusest ja moraalist. Süüdimõistvat otsust Mary kohta polnud raske teha neil, kes järgisid täpselt ja emotsioonideta Ameerika seadusi, küll aga oli väga raskes olukorras tema advokaat – kuidas mõista selle naise käitumist ja kuidas seda õigustada? Nii ei suutnudki ta Mary kaitseks välja tuua muud argumenti kui see, et Mary on haige ja vajab ravi. Ta jäi kohtus kaotajaks pooleks ega suutnud enda kaitsealust vangistusest päästa. Arvan, et kogu loos on peategelane ja vastutaja Mary kui täiskasvanu. Minu arvates on kaks võimalust. Esimene võimalus - Mary oli tõesti haige
Tüdruk koolieelikuna võis tundide kaupa vahtida sipelgapesa või olla selili ja vaadelda pilvi, samal ajal kõigutada ennast. Tikke ei olevat olnud, samuti ka voodimärgamist. Tikkide kohta ütles ema, et ega ta ei oleks osanud ka neid märgata, sest ta töötas palju ja suurema osa ajast oli laps üksi. Küüntenärimist ei olnud, kuid seda teeb patsient nüüd  17 aastaselt. Kooliaeg. Kooliminekusse suhtus patsient rahulikult, ilma emotsioonideta. Esimesed kolm aastat oli väga kohusetundlik, tahtis kõigis parim olla, edasi hakkas asi halvenema, tekkisid muud huvid, koolitööd jäid tahaplaanile. Kuna patsient on väga auahne, siis kulutas ta oma aja joonistamisele, talle ei meeldinud, et keegi temast paremini joonistas. Klassikaaslastega läbisaamine patsiendi enda sõnul hea, kuid ema väitis vastupidist, sest sõbrad olid tegelikult 2-4 aastat vanemad koolikaaslased. Peale kooli kas siis hulkus sõpradega või
Antud situatsioonis sai probleemiks kommunikatsioon. Tegelikult käib papkastide koristamine Inga töökorralduste alla kuna Veiko, kes oli tema otsene ülemus andis talle käsu papkaste koristada. Inga tööleping sisaldas punkti, kus oli kirjas, et otseseülemuse poolt antud korraldusi tuleb täita. Seda olukorda oleks saanud ennetada, selgitades lahti, mis on Inga kohustused, ilma emotsioonideta. Samuti Veiko ei suutnud oma emotsioone kontrollida ja ennast kehtestada, mis tekitas vajaduse minna kõrgema juhi juurde. 3. Olukorda oleks võimalik rahumeelselt lahendada. Näiteks võib muuta Inga töölepingut detailsemaks ja konkreetselt välja tuua tema ülesanded, et vältida arusaamatusi. Ingale oleks ka võimalik lihtsalt rahulikult ära seletada, mis on tema ülesanded ning mis on Leo ülesanded
organistasioonis töötanud rohkem kui 12 aastat väitsid, et juhataja on palju arenenud ja hoolib oma töötajatest, on korraldanud palju üritusi nt. jõulupidusi, suvepäevi ning loonud töötamiseks hea keskkonna. Üks töötaja kirjeldas juhatajat kui täpset, konkreetset inimest, kes peab oma sõna, kellel on palju uusi mõtteid ja ideid, mida ta on terve organisatsiooni toimimise ajal rakendanud, et saavutada paremaid tulemusi. Lisaks sellele kirjeldati teda kui ilma liigsete emotsioonideta ja arusaaja suhtumisega. Kaks väiksema tööstaaziga intervjueeritavat olid juhi kirjeldamisel napisõnalised. Üks väitis, et tegemist on autoriteediga, teine lisas, et tegu on isegi mingil määral autoritaarse juhiga kuid samas ka avatud suhtlejaga. 3.3 Kommunikatsiooni kanalid ja nende kvaliteet Peegeldab suhtumisi näiteks koosolekutesse, korraldusse ja teistesse tähtsatesse kommunikatsiooni kanalitesse. Küsimused: 1
Töötajate ahistamine on absoluutselt lubamatu ükspuha mis viisil! 3. Diskrimineerimine on rangelt karistatav! 4. Palgad on inimväärsed! 5. Riiklik järelevalve kontrollib pidevalt tööohutust ja töötajatesse suhtumist. Seda nimekirja võiks jätkata veel pikalt, kokkuvõtvalt võiks öelda, et Rootsi Kuningriigi seadusandlus kohustab tööandjaid muutma töötamise töötaja jaoks igakülgselt meeldivaks, et töötaja saabuks tööle ja lahkuks seal ilma negatiivsete emotsioonideta. Võrreldes Eesti tööseadusandlusega ning reaalse praktikaga on tegu võrreldamatute seisukordadega. NB! Kokkuvõte on koostatud lähtudes Rootsi kuningriigi seadusandlusest, minu isiklikust praktilisest kogemusest ning teoreetiline osa on võetud tervenisti lehelt: http://www.av.se/ 9 TÖÖPOLIITIKAST KREEKAS 2014 aasta viimases kvartalis oli Kreekas tööpuudus 26,1% ehk kokku oli tööta 1 245 854 isikut
Aprillis 1945 aastal puges Hamburgi lähedal peitu, kuid ta tabati peagi. Inglise sõdurid ei suutnud mehe indentiteedis selgusele jõuda, sest ta kinnitas, et on Ribbentropiga ainult sarnane. Nad seadsid talle lõksu. Võitjate tribunal kuulutas Ribbentropi kõigis neljas süüdistuspunktis süüdi: vandenõu, kuriteod rahu vastu, sõjaroimad ja roimad inmsuse vastu. Joachim von Ribbentrop ei nõustunud ühegi nimetatud punktiga. Liikumatul ilmel, peaaegu emotsioonideta jälgis ta 218 päeva Nürnbergi protsessi ja ei ilmutanud kummalisel kombel mingit huvi. Ta ei suutnud äratada ei uudishinu ega kaastunet. Võibolla ainult häbi selle üle,et temasugusel mehel võis kunagi olla nii suur võim kõik, kes teda sõjapäevilt tundsid, avaldasid imestust, kui väga oli see kunagi nii suurelinevõimukandja muutunud .Nüüd oli ta nii kehaliselt kui vaimselt alla käinud. Sisimas oli Hitleri abilisele teada, et ta peab surema. See oli talle
Soovitusi vanematele ole igapäevastes nõudmistes järjekindel; koosta kindel päevakava koos lapsega. Ära unusta, et päevakava lapsele tähendab päevakava ka vanemale; pane päevakava pereliikmetele nähtavale kohale. See võib olla ka piltidena; 11 suulised korraldused lapsele olgu lühikesed, konkreetsed, arusaadavad, aga "emotsioonideta"; ühtlusta kodu ja lasteaia/kooli nõudmised; ühtlusta teie kui vanemate ja vanavanemate nõudmised; kiida last kohe, kui ta midagi hästi tegi. Ära vanu pahandusi meelde tuleta; - kui laps käitub valesti, paku välja parem käitumisviis; vahel soovib laps peale vihapurset üksi olla, anna lapsele teada, et austad ta tahtmist ja oled nõus konflikti lahendamist edasi lükkama; laps ei pruugi tajuda, kuidas tema käitumine teistele mõjub
elukaaslast. Sellelt kauguselt on hõlbus saavutada kehaline kontakt ning tunda teise lõhna ja kehasoojust. Intiimses tsoonis on aka lihtne sosistada. Siiski tuleb elus ette palju situatsioone, kus ka võõrad sisenevad sellesse alasse, nt liftis, ühistranspordis. Kui oleme sunnitud olema sellises olukorras, järgime me aga kindlaid reegleid: väldime silmsidet, põrnitseme põrandat või laseme pilgul määramatus kauguses ekselda, nägu peaks olema ilmetu- emotsioonideta, soovitav on lugeda lehte või raamatut, liftis on soovitatav pilk hoida korruseloendil. Isiklik e personaalne tsoon (46-120 cm). See on vahemaa, mis lahutab inimesi mitmesugustel koosviibimistel. Selles tsoonis on võimalik teineteist küll puudutada, kuid mitte enam tunda teise hingeõhku. Sobiv suhlemiseks kolleegide, seltskonnakaaslastega. Sotsiaalne vöönd (1,2- 3,6 m) säärane vahemaa valitakse võõraste inimestaga suhlemiseks, kuid
teemakohane küsitlus, teha teaduslikke katseid (eksperimente) ja vaatlusi. Essee on lühem mõttearendus mingil kindlal teemal. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne arvamus. Väidete tõestamine, kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole kohustuslik. Essee keelekasutus on vabam, emotsionaalsem, "ilukirjanduslikum" kui referaadis või uurimuses. Siin on omakohal värvikad võrdlused, omadussõnad ja muu selline, samal ajal kui teadusteksti iseloomustab neutraalne asjalik, liigsete emotsioonideta keel. Käesolev juhend on abiks peamiselt referaadi ja uurimuse vormistamisel. Sisuliste küsimustega tuleb pöörduda juhendaja poole. Abiks on ka Martin Ehala tekstiõpetuse õpik "Kirjutamise kunst", milles on omaette peatükk teadustekstide kohta. Muu hulgas kirjutab autor, kuidas koguda uurimistööks materjali ning annab ülevaate teadusteksti keelekasutusest. 3
Näide:
a)Tiidemann, M. Kursuseprojekti juhend. http//:www.mart.ee/projekt/
tekstis (nt küsimustikud, suuremahulised tabelid vms). Lisad numereeritakse ja pealkirjastatakse (läbivalt suurtähtedega). Iga lisa alustatakse uuelt lehelt. Lisade funktsiooniks on töö sisu täiendada ja aidata seda paremini mõista. Lisa peab seostuma töö sisulise struktuuriga. Lisasid ei arvata töö mahu sisse. 3.2 Keel ja stiil Kirjalikes töödes tuleb kasutada korrektset kirjakeelt. Stiil peab olema neutraalne, emotsioonideta, kasutatakse umbisikulist tegumoodi. Vältida tuleb konspektstiili, samuti paljusõnalisi ja sisuvaeseid lauseid. Kirjalikes töödes tuleb vältida mina-vormi. Autori oma arvamus esitatakse läbi kolmanda isiku ,,Käesoleva töö auto peab digitaalallkirjale üleminekut õigeks ja hädavajalikuks." Töö kirjutamisel peetakse silmas järgmisi nõudeid: sõnastus peab olema korrektne ja loogiline;
ja äri eesmärkidest ning nende läbiviidavusest. Äriplaani kirjutades tuleb meeles pidada, et pankurit huvitab, kas selles on piisavalt informatsiooni. Kas informatsioon on arusaadav? Kas äriplaan on täielik? Oma äriplaanis peab äriideed müüma. See on väga oluline tegur, kui soovitakse pangalaenu saada. Kolmandaks, äriplaani koostades ollakse sunnitud oma äri üle vaatama kriitilise pilguga ja ilma emotsioonideta. Aeg-ajalt võib juhtuda, et äriidee tundub romantiline, ning hakatakse tegelema kasutoomatu äriga lihtsalt nostalgilistel põhjustel. Kui äriplaanist selgub, et tulevane äri ei tooks mingit tulu, pigem mitte hakata sellega üldse tegelema (Babcock, Hamblin, Hahn 2000). Sama tähtis on tõsiasi, et on palju asju, mida äriplaan ei tee. Näiteks ei saa seda kasutada igapäevase tegevuse juhina. Samuti ei ütle äriplaan, milline on kõige efektiivsem ressursside kasutamise viis
võtteid. Eriti oluliseks muutub see siis, kui on tegemist rahvusvahelise suhtlemisega (mis arvutite poolt vahendatud suhtluses on väga oluline). Suhtluskeeleks rahvusvahelises arvutivõrgus on kujunenud inglise keel. Mitteinglastel, kes keelt nii põhjalikult ei valda, on suur oht midagi valesti ütelda või tõlgendada. Ja mitte ainult neil. Sama oht varitseb ka oma emakeeles suhtlejaid. Tulemuseks võib olla asjatu vaidlus ning ägestumine. Ilma emotsioonideta saab esitada vaid kirjeldust või anda juhiseid. Märgid "!", "?" ja "." suruvad mängumaa üsna ahtraks. Siin tulevad arvuti kasutajatele appi nn. emootikud e. emootikumid (ingl. emoticons, smilies), mis kujutavad endast väikesi kombinatsioone ASCII tähestiku märkidest ja millega edastatakse emotsioone, hüüatusi, samuti üht-teist välimuse kohta. Esimesed emootikud leiutas 1980 aasta paiku Scott Fahlman. Hiljem ta kirjutas: "Ma soovin, et oleksin säilitanud
Uurimistöö esitatakse kas köidetult või kiirköitjas. Kõvade kaante vahele köidetud tööl peab nii ees kui taga olema puhas valge leht. Spiraalköitel pannakse valge leht ainult taha. 5.2. Uurimistöö ja praktilise töö keeleline vormistamine Uurimistöö tuleb vormistada korrektses eesti keeles. Töö korrektne vormistus eeldab veatut kirjakeelt, selget ja täpset sõnastust. Lubamatud on trükivead. Teadusteksti stiil on tavaliselt neutraalne, emotsioonideta ja impersonaalne. Kokkuleppeliselt kasutatakse teaduslikus tekstis umbisikulist väljendust (käsitletakse, vaadeldakse, analüüsitakse) või kindlat kõneviisi (töö käsitleb, autor vaatleb, analüüsib jne). Töö peab olema ühtne nii vormilt kui ka keelelt. Tähele tuleb panna seda, et ei kasutataks olevikku ja minevikku läbisegi, samuti peab olema ainsuse ja mitmuse kasutamine läbivalt ühesugune. Kõikidest kasutusele võetud
lühikese ülevaate teie talu ja äri eesmärkidest ning nende läbiviidavusest. Äriplaani kirjutades pidage meeles, et pankurit huvitab, kas selles on piisavalt informatsiooni. Kas informatsioon on arusaadav? Kas äriplaan on täielik? Oma äriplaanis peate te oma äriideed müüma. See on väga oluline tegur, kui te soovite pangalaenu saada. Kolmandaks, äriplaani koostades olete sunnitud oma äri üle vaatama kriitilise pilguga ja ilma emotsioonideta. Aeg-ajalt võib juhtuda, et äriidee tundub romantiline, ning me hakkame tegelema kasutoomatu äriga lihtsalt nostalgilistel põhjustel. Kui teie äriplaanist selgub, et teie tulevane äri ei tooks mingit tulu, ärge hakakegi sellega üldse tegelema! Sama tähtis on tõsiasi, et on palju asju, mida äriplaan ei tee. Näiteks ei saa seda kasutada igapäevase tegevuse juhina, küll aga on ta aluseks igapäevaste tegevuste kavandamisel.
Te vihastate ja otsite negatiivseid omadussõnu sõnumi ütleja kohta, et suunata agressioon talle tagasi. Te arvate, et sõnumi ütlejal on halb tuju ja ignoreerite teda. Te arvate, et sõnumi ütlejal on halb tuju ja püüate teda rahustada või suunata ümber teisele teemale näiteks huumoriga, uue objekti esiletoomisega, rahustavate sõnade ja kehakeelega. või positiivselt: 32 Te suhtute öeldusse ilma emotsioonideta ja püüate mõista, mis Teie käitumises ja tegevuses on sellise sõnumi põhjustanud. Püüate analüüsida ja õppida. Teie enesehinnang tõuseb, sest olete suutnud käituda konstruktiivselt - leiate "iva" sõnumist ja pakute välja konstruktiivse lahenduse. Kui me reageerime millelegi emotsionaalselt on põhjus alati meis endis! Ebakindlalt kriitikasse suhtumine näitab meie sisemist ebakindlust mitte kriitika väljendaja või kriitika iseloom
temaga on kuidagi ebamugav. Teiste sõnadega  isegi kongruentsus meenutab siin konfrontatsiooni. Tegeliku konfrontatsiooni korral annavad pulbitsevaid tundeid välja ainult valgeks muutunud huuled, punetavad kõrvad jms (sest inimesel on mask ees), mask kivistub, paremal juhul asendab ühte maski teine (klouni mask  tiigri mask)  kuid ehtsat suhtlemist ikka ei ole. Suhtlemist ei ole ka neljandas faasis: partnerist välja lülitumine on emotsioonideta ja puine, juhul kui aga viisakas, siis liialt tseremoniaalne nii, et vestluskaaslasel jääb subjektist väga ebameeldiv mulje  raske, ebasiiras, kinnine inimene. Aga kinnisuse taga võivad peidus olla mingid tagamõtted ... Selline hinnang maskis inimesele on tihti vale ja liiga pealiskaudne. On palju inimesi, kes kannavad maski seetõttu, et on liiga tagasihoidlikud ja endas ebakindlad. Maskide all võib peituda väga erinevaid inimloomusi, mida on raske avastada
Nautige elu iga minutit, teie jaoks on 24 suurepärast tundi päevas. Mitte kellelgi pole neid rohkem, ei kuningal ega miljonäril. Aeg on liiga kallis, et seda asjatult raisata. Ärge tegelege enesepiinamisega. Püüdke oma muredest ja emotsionaalsetest vapustustest mitte mõelda, pöörake mõtted teise suunda. Ärge muutke harjumuseks piinata end muredega. Te peate muredest lahti saama heade mõtete, selge ja emotsioonideta mõtlemisega. Mure ja kurbus on küll osa elust, kuid me peame valitsema oma emotsioone, mitte laskma neil valitseda ennast ! Laske oma erutused tuulde! Kui erutus hakkab teie üle valitsema, võib ta teid hävitada. Paljud inimesed liialdavad erutusega nagu muregagi. Nad puhuvad ise oma ärevuse nii suureks, et neid võib üksnes haletseda. Tõsi, erutus on sageli vältimatu, eriti kui see puudutab tööalaseid ebameeldivusi, armastatukaotust, vaesust jne
silma rääkija väljendusoskus on puudulik, kui ta tahab midagi · Tegeleb muu tööga, suhtleb samal ajal varjata. teiste inimestega · Ei võta kuulamist toetavat poosi Juhul kui rääkija tõesti hakkabki siis rääkima ja enam vait · Ükskõikne, emotsioonideta nägu, ei anna kliendile vahetut tagasisidet ei jää, on soovitav tema jutt kokku võtta, viidata, et pole · Katkestab kõnelejat momendil rohkem aega, pole piisavalt kompetentne, · Eirab kliendi mitteverbaalset kommunikatsiooni
Paljud küsimused, mida kunagi peeti filosoofilisteks, on tänapäevaks läinud teaduse valdkonda ning leidnud ka täpse vastuse. Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada teoreetiliselt aru maailmast mitte aga praktiline (looduse alistamine vms). Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. Russell kirjutas: Ma ei räägi sellest, et filosoof peaks olema ilma tunnete ja emotsioonideta. Inimene ilma emotsioonideta (kui selline üldse on olemas) ei tee midagi ja ei saavuta midagi. Kuid kellelgi pole lootust saada 2 heaks filosoofiks, kuni tal ei ilmne mõned mitte just eriti levinud tunded. Tal peab olema tugev soov maailma mõista niivõrd kuivõrd see võimalik on. Selle nimel peab tahtma saada jagu eelarvamustest ja maailmavaate
enam sealt ei kao. Sublimatsioon (õilistumine, õilsamaks muutumine) © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 103 Kunstiline, kirjanduslik vms looming oma keelatud ihade väljaelamise viisina. Isoleerimine Tunnete eemaldamine mõtetest (näiteks võib inimene lapsepõlves läbi elatud koledusi meenutada ilma mingite emotsioonideta). Kaitsemehhanismide puhul saab rääkida nende hierarhiast ehk primitiivsemaist ja keerukamaist kaitsemehhanismidest. Psühholoogilist küpsust näitavad teadlikult kasutatavad kaitsemehhanismid. Nendeks on: Huumor Teadlik allasurumine Altruism Neofreudistlikud psühhoanalüütikud Carl Gustav Jung tõi psühholoogiasse järgmised olulised mõisted: vabad assotsiatsioonid
 Sideseansi alustamiseks ütle esmalt eetrisse alati kutsutava nimi (kutsung) ja siis enda oma, nt: „Keskus, Mustamäe 9–11 kutsub.“ Kui esimesele sidesse kutsumisele ei saa vastust, korda seda, nimetades abonenti kaks korda: „Keskus, keskus, Mustamäe 9–11 kutsub.“.  Edasta info võimalikult konkreetselt ja lakooniliselt.  Räägi raadiosse lühidalt, selgelt ja mõõduka tempoga.  Edasta kõne ilma emotsioonideta.  Raadioeetris ei kasutata slängi ega familiaarsusi. Eetrit kuulavad tööülesannete täitmisel paljud inimesed ja ebaprofessionaalne jutt häirib teiste tööd.  Raskelt arusaadavate nimede ja fraaside edastamiseks kasuta tähtede foneetilist seletust. Foneetiline tähestik: A - ALFA Q - QUEBEC B - BRAVO R - ROMEO C - CHARLIE S - SIERRA D - DELTA Š- ŠAHH 139
annaabi.ee 
