meie olemust ning neid ei ole võimalik lahutada iseloomust ega inimese tegudest. (Lunge, 1980) Emotsioonidega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses.(Eensalu, 2011) Kursusetöö järgmiseks eesmärgiks on uurida, milliseid emotsioone üldse olemas on ja milline mõju neil imesele on. (autor) Kursusetöö tegemisel olen kasutanud erinevaid teaduslike toeseid kui ka artikleid ning valdavalt eesti keelseid (autor). Kuidas emotsioonid tekivad? Et välis- ja sisemaailmast saadavaid mõjusid vastu võtta ja suunata töötlemiseks vastavatesse keskustesse, on teatud närvirakud spetsialiseerunud ärrituste vastuvõtmisele retseptorrakud (Babski, 1966 - pinn). On selgunud, et emotsionaalset laadi informatsioon võetakse vastu ja ühendadakse koorealustes närvikeskustes. Kaua aega oli keskuse asukoht vaieldav ning selle tõestuseks tehti rida katseid erinevate ajuosade
Emotsioonid Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Kirjutage üles 5 emotsiooni, mis teile esimesena pähe tulevad Uurimus 11 kultuuris · Kõige sagedamini nimetatakse: Rõõm Õnnelik Hirm Kurbus Armastus Eestis · Kõige sagedamini nimetatakse: Viha Rõõm Armastus Emotsioonid · Pole ühest määratlust või definitsiooni · Kolm peamist emotsiooni omadust: Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikud väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldiselt positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt kurbus, rõõm, viha) kaudu James-Lange emotsiooniteooria
Emotsioonid Emotsioon on subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kogniitvseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. Emotsioonid komponendid : *füsioloodiline muutus *käitumisvalmidus *teadlik subjektiivne kogemus *kognitiivne ehk tähenduslik ehk hinnanguline komponent Darwini ja James-Lange teooria : Darwin : Inimeste emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instinktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib suuresti seleteda kasulikkuse põhimõttega. Näiteks teeb loom karvu turritades oma keha näiliselt suuremaks ning ajab niiviisi vastasele hirmu nahka Järelikult on see võte kasulik enesekaitsmiseks. James-Lange : Tajutud sündmus põhjustab esmalt muutusi organismi talitlustes ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon : Emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus
....................................................................................7 Kokkuvõte .............................................................................................................. 8 Sissejuhatus Sissejuhatuseks alustan arutelu emotsioonidest ja mõtlemisest võrreldes neid sõiduki mootoriga, mis vajab kütust. Selleks, et sõiduk hästi sõidaks vajab masinamootor kvaliteetset ja õiget kütust ning kui kütus on mittesobiv ei saa auto edasi liikuda. Seega kütus on emotsioon ja sõiduk on mõtlemine. Selleks, et mõte töötaks hästi ja kiirelt vajab see emotsiooni. Näiteks kui rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma, siis emotsioon annab sellele liikumisele jõu või energia (rõõm, afekt,vaimustus jms) või vastupidi, võtab selle ära (mure, hirm, ängistusjt.). Emotsioone võib ka nimetada subjektiivseteks väljendajateks. Emotsiooni võib nimetada teisisõnu signaaliks, mis võimaldab situatsioonide kordudes isikul valmistuda nendeks, kohaneda olukorraga
EMOTSIOONID Emotsioonide alla kuuluvad kõik positiivsed ja negatiivsed tundeelamused. Kui tavatähenduses on emotsioonide mõiste igaühele arusaadav, siis teaduslikus mõttes pole sellel ühtset definitsiooni. Siiski valitseb emotsiooniteooriate vahel üksmeel selles, et emotsioon sisaldab järgmisi komponente: - Füsioloogilised muutused - Käitumisvalmidus, mida nimetatakse vahel ka aktsioonipotensiaaliks ja mis võib, kuid ei pruugi olla seotud tegeliku käitumisega - Teadlikku subjektiivset kogemust - Kognitiivset ehk tähenduslikku ehk hinnangulist komponenti. Selle kohta, miks ja kuidas me emotsioone tunneme, on palju teooriaid ja lähenemisviise. Iga
Milleks meile emotsioonid? Emotsioonid on kõikjal meie ümber, eelkõige muidugi meie endi sees. Igal hetkel valitseb meid mingi emotsioon. Kuid mida üldse mõeldakse sõna ,,emotsioon" all. Leidsin selle kohta wikipediast enda arvates sobivaima vaste. Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt tajutakse, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Daniel Goleman'i raamatus ,,Emotsionaalne intelligentsus" on toodud näide emotsioonide jagamisest nn. perekondadesse, kus kõige tähtsamad emotsioonid on viha, kurbus, hirm, lõbu, armastus, üllatus, vastikus ja häbi. Armastus on minu arvates kõige tähtsam emotsioon. Kui
Antiik-Kreeka filosoofi Empedoklese (492-432 eKr) kirjutistest, kus tema arvates on võimalik kõiki jälgitavaid nähtusi taandada neljale algomadusele- soe/külm ja kuiv/märg. · Emotsioonide esimene põhjalikum analüüs on kirja pandud raamatus ,,Nikomachose eetika", milles Aristoteles (384-322 eKr) käsitleb emotsioonide rolli seoses vooruste ja pahedega. Igapäevases kõnepruugis on emotsioon tundmuslik hingeseisund. Psühholoogias on emotsioonide käsitlus märksa laiem, hõlmates peale selle, mida inimene ise tunneb, mitmeid teisi tegureid, nagu näiteks emotsioone põhjustavad sündmused ja tegevused, mida see hingeseisund meid tegema sunnib. Sellest tulenevalt on raske leida emotsiooni ühest määratlust, millega kõik emotsiooniuurujad üheselt nõus oleksid. Paljud psühholoogid pooldavad tänapäeval emotsiooni prototüüpset määratlust- see rõhutab emotsiooni tüüpilisi
inimorganismis, tema kogemustes ja käitumises, mis algab emotsiooni põhjustava olukorraga ja lõpeb emotsiooni avaldumisega Emotsioon sisaldab järgmisi komponente: · Emotsioone põhjustavad sündmused iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või olukord · Sündmuste kodeerimine sündmused liigitatakse erisuguse tähendusega kategooriatesse · Hinnang sündmust hinnatakse vastavalt selle mõjule inimese heaolule ja toimetulekule · Füsioloogiline reaktsioon Emotsioonid sisaldavad füsioloogiliste muutuste mudeleid · Tegutsemisvalmidus sisaldavad erinevaid käitumistendentse · Emotsioonide avaldumine- näo ilmed, hääle muutus · Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine. Kõige enam mõjutab kultuur regulatsiooni ning ka sündmuste kodeerimist. 2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti? Sotsiaalsete....füsioloogiliste Inimestel 1
kogenematu inimene võib ekslikult pidada armastust seedehäireks. See on ilmselt liialdus, kuid siiski osaliselt ka õige. Sageli on meil vaja tõlgendada oma sisemist olekut, analüüsida kas "imelik kõhutunne" tähendab kartust (läheneva eksami ees) või ootusärevust (armastatu saabumise eel). Mõnede psühholoogide arvates on sellised tõlgendamisprotsessid alati mängus kui me tunneme emotsioone. William James ja Carl Lange James-Lange teooria väidab, et isiku subjektiivsed emotsioonid pole midagi rohkemat ega vähemat kui reageerimine tema keha muutustele, mis on omakorda esile kutsutud mingite neid virgutavate stiimulite poolt. Teisiti öeldes on selle teooria alusel motoorsed ja füsioloogilised reaktsioonid põhjuseks, subjektiivsed emotsioonid aga tagajärjeks. Näiteks kohtumisel ohtliku loomaga päästetakse meie organismis valla sellele vastavad reaktsioonid (südamepekslemine, jooksupanek) ja need ajendavad omakorda emotsiooni kartuse.
(külm,märg), õhk(soe,märg), maa(külm, kuiv). Nende elementide tõmbumine andis aluse rõõmu tekkeks, samas kui elementide eemaletõukumine põhjustas kurbust, valu, haigusi, vigastusi, õnnetusi. Teise Antiik-Kreeka filosoofi Aristotelese arvates oli inimesele kõige loomupärasem vältida tunnetes äärmusi ja leida mõistlik kesktee nende äärmuste vahel. Tänapäeva psühholoogid ütlevad aga, et see midagi, mida me kogeme, on emotsioon. Psühholoogia prototüüpilise definitsiooni kohaselt on emotsiooni kolm peamist omadust järgmised: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised
hirmu puhul- mis toimub kehas?) 3. Käitumuslik komponent( N. põgenema, kallale minema) 4. kognitiivne komponent(kuidas hindame? lähtuvalt oma heaolust) Emotsioon võib olla ahelprotsess, millega kaasnevad keerukad muutused organismis. Bioloogiline alus, end oluline ka kultuuri ja sotsiaalne kontekst. EMOTSIOONIDE KÄSTLUSED 1. Bioloogiline(psühhobioloogiline)- juured antiikajas: emotsioone võib määratleda kehatalitluse kaudu. James- Lange teooria- emotsioon on kehaluste muutuste tagajärg! ,, Oleme rõõmsad, sest naerame" Kriitika: ei vasta tõele( sibul->nutt=kurb) Aju põhjustab nii emotsiooni kui kehalise muutuse. Tänapäeval: Aju juhib: limbiline süsteem+ ajukoor+ virgatsained+ hormoonid. Vasak poolkera->meeldivad emotsioonid, parem poolkera-> ebameeldivad emotsioonid. 2. Kognitiivsed käsitlused- juured Vana- Kreekas. (N. Aristoteles: emotsioon sõltub sellest, kuidas me maailma tõlgendame)
Emotsioonid Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks.
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Ärikorraldus 11 Kaili Olgo EMOTSIOON Referaat Kaire Välb Tartu 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON EMOTSIOON.................................................................................................4 1.1 Millised ülesanded on emotsioonidel.................................................................4 1.2 Millised on paasemotsioonid..............................................................................5 1.3 Kuidas emotsioonid jagunevad..........................................................................7 1.4 Kuidas emotsioonid meid mõjutavad..........................
..... 6 Emotsiooniteooriad................................................................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................................................ 9 Sissejuhatus Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks. Inimesed peaksid rohkem teadma nende elu niivõrd
EMOTSIOONID 1. Emotsioon ahelreaktsioonina: emotsiooni põhjustav sündmus sündmuse kodeerimine (sündmus liigutatakse kategooriasse, näiteks alandus, meelelahutus, solvang) hinnang (sündmus positiivne või negatiivne, enda või teiste tekitatud, kas inimene kontrollib olukorda) füsioloogiline reaktsioon (hirmuga kaasneb külmatunne, higistamne, lihaste pingulolek) tegutsemisvalmidus (hirmuga kaasneb impulss ennast oletatatava hädaohu eest kaitsa, näiteks joostes) emotsioonide avaldumine (näoväljenduses, hääletoonis, muu emotsionaalne käitumine) regulatsioon (emotsioonide väljendumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult). Emotsiooni komponentidest osalevad sündmus, füsioloogiline reaktsioon ja regulatsioon
EMOTSIOONID ja MOTIVATSIOON Kordamisküsimused seminariks EMOTSIOONID 1. Kirjeldage emotsiooni kui ahelprotsessi. Millised emotsiooni komponendid selles protsessis osalevad? Milliseid komponente mõjutab kultuur kõige enam? · Emotsioone põhjustavad stiimulid ja sündmused. (iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või stiimul) · Sündmuste kodeerimine erisuguse tähendusega kategooriad · Hinnang sh heaolu ja toimetulek · Füsioloogiline reaktsioon · Tegutsemisvalmidus erinevad käitumistendetsid. · Emotsioonide avaldumine · Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine Kultuuriti võib erineda : sündmuste kategoriseerimine ja väljendusreeglid. 2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti? Eksperimendid inimestega Näoväljenduste uurimine Psühhofarmakonide toime uurimine Käitumistestid
Millised emotsiooni komponendid selles protsessis osalevad? Emotsioon sisaldab järgmisi komponente: · Emotsioone põhjustavad sündmused iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või olukord · Sündmuste kodeerimine sündmused liigitatakse erisuguse tähendusega kategooriatesse · Hinnang sündmust hinnatakse vastavalt selle mõjule inimese heaolule ja toimetulekule · Füsioloogiline reaktsioon Emotsioonid sisaldavad füsioloogiliste muutuste mudeleid · Tegutsemisvalmidus sisaldavad erinevaid käitumistendentse · Emotsioonide avaldumine näoilmed, hääle muutus · Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine Milliseid komponente mõjutab kultuur kõige enam? Kultuur mõjutab kõige rohkem sündmuste kodeerimist(tähenduse andmine on suuresti mõjutatud kultuurist näiteks naiste välimus) ja hinnangut(sündmuse liigitus mõjutab
sisemistele ja välistele sündmustele. • Emotsioonide alla kuuluvad kõik positiivsed ja negatiivsed tundeelamused. Emotsioon sisaldab järgmisi komponente: • füsioloogilisi muutusi • käitumisvalmidust, mida vahel nimetatakse ka aktsioonipotentsiaaliks (mis võib , kuid ei pruugi olla seotud tegeliku käitumisega) • teadlikku subjektiivset kogemust • kognitiivset e. tähenduslikku e. hinnangulist komponenti Emotsioonidest veel: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Emotsioonide väljendamise aluseks on geneetilised mehhanismid, mida muudetakse õppimise käigus. 3. Emotsiooni on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete või üksikute spetsiifiliste kategooriate kaudu. Põhiemotsioonid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskkond Suhtlemispsühholoogia Asendustöö nr.7 Üliõpilane:Alexander Kholin Rühm:AAVB41 Matrikli nr:134624 Juhendaja:Ly Kurist Tallinn 2015 Ma lugesin internetist artikli "Mis on emotsioonid inimeste elus" ja sealt ma sain teada , et emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena,mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema.Inimestel tekib emotsioon kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks.Meie elus Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad
eesmärgile. Võib kesta kogu elu , kui ta võib kesta ka lühikest aega. Frustratsioon – Psüühiline pingeseisund, mis tekib, kui inimesel ei õnnestu mingi takistuse tõttu saavutada oma eesmärki. Siiski ei järgne frustratsioon mitte igal niisugusel juhtumil, vaid ainult olukorras, kui rahulolematus ületab inimese talumisvõime ning sellega kaasnevad negatiivsed emotsioonid. Kogedes suutmatust eesmärke saavutadam võib inimene otsida põhjusi iseendas või välistest teguritest. Kergem on taluda viimast. Ärevus – Seda võib pidada lähedaseks hirmuemotsioonile, kuid nad pole üks ja sama. Kui hirm seostub mingi kindla objektiga või sündmuse kartmisega, siis ärevus on pigem ähmane ebamugavustunne. Psühholoogias eristatakse kognitiivset
kolleegide uurimistöö, mille kohaselt kuuluvad põhiemotsioonide hulka 6 emotsiooni: hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus, üllatus. Hiljem on nimekirja lisandunud ka seitsmes emotsioonpõlgus. Tänapäev Tänapäeval pooldavad paljud psühholoogid emotsiooni prototüüpset määratlust. Prototüüpilise definitsiooni kohaselt on emotsioonil kolm peamist omadust: 1) emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2) emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. 3) emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete ( N: pos. Ja neg. Emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (N: kurbus, rõõm) kaudu. Emotsioonide teadvustamine Emotsionaalse energia liigne allasurumine põhjustab seisundi, mis fikseerub lihaspingetena. Mõistus ja tunded võivad
Ärevus Ketlin Peterson 10.B klass Tallinna Reaalkool Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Kolm emotsiooni peamist omadust: · Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. · Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. · Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu.
Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2011 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................... 2 1. Emotsioon ja emotsioonisõnade liigid..............................................................................................3 0.1. Emotsioon..................................................................................................................................4 0.2. Emotsioonisõnade olemus.........................................................................................................4 1. Emotsioonisõnavara...................................................................
lõppeesmärgi poole püüdlemisel. Üheks seletuseks on see, eesmärgi nimel pingutaval inimesel on kujunenud optimism või lootus, mis teda tegutsemas hoiab (Seligman, 1990; Snyder et al, 1991). Seega tähendab negatiivsete tundmuste kogemine signaali saamist, et hüvituse saamine on (alles) ees. 4) Emotsioonide osa motivatsioonis Lähenemis- & vältimismotivatsiooni eristus eeldab, et emotsioonid on käitumise olulised määratlejad Motivatsiooniuurijaid huvitab, kui tugev pos.emotsioon kaasneb püüdlemisega & kui neg. emotsioon vältimisega Negatiivsed emotsioonid võivad sageli sihipärast käitumist pärssida, samas kui positiivsed emotsioonid tagavad sihipärasele käitumisele püsivuse 5) Motivatsiooni individuaalsed iseärasused Paljudel juhtudel ei pöörata individuaalsetele iseärasustele piisavat tähelepanu
lähenemismotivatsioon ja kogeda/saada rohkem häid asju. Hüvedele mis on lähenemine. eemaldumismotivatsioon Eemaldumismotivatsioon – vältida ohtusid. ning milliste emotsioonidega need Nad on seotud erinevate emotsionaalsete ennekõike seostuvad? väärtustega. Õnnestunud lähenemisega seostatakse isu (tahe) ja meeldivuse tunnet. Ebaõnnestunud lähenemisega viha ja kurbuse tundeid. Eemaldumismotivatsioonis – ohuga kokku puutes: põgenevad, tarduvad, ensekaitseks ründamine. Õnnestunud eemaldumine: ärevus, kergendus. Ebaõnnestunud: hirm, paanika, abitus 3. Milliseid Üllatus, rõõm, viha, kurbus, hirm, vastikus, põlgus. Katse
............................................................................................................................ 13 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................................................14 SISSEJUHATUS Minu referaadi teema on emotsioonide teemaline. Ma valisin selle teema, kuna me kõik oleme tuttavad inimlike tunnetega: elame neid ise iga päev läbi, tajume teiste inimestega suheldes, jälgime kinos ja teatris. Emotsioonid on seotud mõtlemise ja loomingulise tegevusega, ning annavad värvingu kogu meie elule. Tundmused ehk emotsioonid peegelduvad suurel määral ka väljendusliigutustes, nii miimikas kui ka pantomiimikas. Eriti olulised on muutused näoilmes. Kõik tundmuste välised ilmingud on olulised sõnatud suhtlusvahendid. Inimese näoilme kõneleb sageli tema tundmustest paremini, kui kõik tema sõnad. 3 1. EMOTSIOONIDE MÕISTE Emotsioonideks (ladina k
Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.OTSUSTUSPROTSESS..........................................................................................................4 2. EMOTSIOONID.....................................................................................................................5 2.1. Saavutuste emotsioonid............................................................................... 6 2.2. Lähenemisviiside emotsioonid.....................................................................7 2.3. Tagasiastumis emotsioonid..........................................................................7 2.4. Vastandlikud emotsioonid.................
sageli erinevalt. Sellegipoolest on meil kõigil palju ühist. Me kõik oleme suutelised oma sõpra või parnerit mõistma. Selle all ei mõtle ma suulist suhltlemist, kus teine räägib sõnadega seda, mida parasjagu tunneb või mõtleb. Inimestel on ühed imelised omadused mis lasevad meil ilma sõnadeta näidata, kuidas ja mida parasjagu tunneme. Inimestel on ajus kodeeritud üks universaalne suhtlemiskeel, mida kasutame iga päev. Selleks on meie tunded ehk emotsioonid. Neid on suhtelislt vähe, ent suudame nende abil edastada kõige olulisema informatsiooni. See info ei pruugi olla väga täpne, kuid sellegipoolest on võimalik saada üsna selge pilt sellest, mis teise inimese ajus toimub. Emotsioone ei pea seletama- teised saavad neist automaatselt aru. Enamasti suudab meie näoilme ning kehakeel seletada kõik. See on väga vajalik, sest nii saame kõnelda ka inimesega, kes näiteks meie
tahtejõudu. Inimesed peaksid suhtuma neisse, kui jääkenergiasse, millest on vaja ühel või teisel moel vabaneda. Ja nagu ikka, tasutakse pingutused küllaga. Esimene samm selles suunas, et korrigeerida problemaatilist situatsiooni, on kõigepealt tunnistada, et probleem on olemas. Paljud inimesed eelistavad aga sulgeda silmad ja peita oma pea jaanalinnu kombel. Selline suhtumine ei vii aga kunagi soovitud tulemuseni. Samuti tuleb leida erinevaid põhjusi, kust mingi negatiivne emotsioon on alguse saanud. Tavaliselt on läte ühes sündmuses, mis kasvatab juurde üha uusi probleeme. Kuid probleemide avastamisega pole asjad lahendatud. Tuleb edasi tegutseda ja astuda vajalikke samme. Peab olema julgust teha lõpp oma väikestele harjumustele ja rutiinile. Muidugi, kui mingitel põhjustel pole võimalik ise toime tulla, võib abi paluda oma sõpradelt, vanematelt või siis psühholoogilt. Peamine on see, et tuleb leida iseennast. Võib-olla avastate hiljem isegi
kurbust, häbi, süütunnet jne ei ole omandatud, vaid kaasasündinud võimed. Tulenevalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida kas positiivsed (rõõmu-, rahulduse-, heaolutunne) või negatiivsed tunded (ärevus, hirm, kurbus, süütunne, viha, häbi). Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest (omandatud kognitiivsed skeemid) ning sõltuvalt hinnangust võib väljenduda samaaegselt mitme tundena (kurbus-, süü-, viha- ja hirmutunnetena). Kindlasti ei ole emotsioonid iseenesest psüühikahäirele viitavad elamused. Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust (nt ebakohaselt tugev heatujulisus maniakaalses seisundis või joobes, mis võib viia inimest ennast kahjustavate otsuste ja tegudeni). Emotsioonid moodustavad inimese olemuse põhiosa. Mõningail juhtudel muututakse
Mis juhtuks, kui hirmu emotsiooni ei eksisteeriks? Kuigi emotsioone on Paul Ekmani ja tema kolleegide uurimustöö kohaselt kuus- hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus ja üllatus (Psühholoogia gümnaasiumile 2006, lk 180), siis mind on alati huvitanud hirmu emotsioon. Mulle on alati tundunud, et argus ja hirm on sama tähendusega. Arg olla tähendab nõrkust, mittetoimetulekut oma eluga. Miks inimesed tunnevad hirmu? Milleks on selle emotsiooni tundmine vajalik? Kuidas kujuneks elu ilma hirmu tundmata? Evolutsiooni otstarbekuse kohaselt on hirm kujunenud välja ohu vältimiseks ja enesekaitseks (,,Motivatsioon ja emotsioonid" Triin Hannusti loenguslaidid). Kuna läbi inimkonna ajaloo on
Semantika- sõnumi tähendus Pragmaatika-võimalus olla kaudne, arusaam huumorist ja metafooridest. Semantika ja prag. keelest arusaamine 67. Keel ja loomade kommunikatsioon. 3 erinevust 1.Sümbolite kasutamine e sõnadel seos asjadega, võimaldab rääkida abstraktselt 2.Generatiivsus- võib luua teatud arvu lauseid, rääkida neist erinevalt 3.Struktureeritud- grammatikareeglid 68. Emotsioonide olemus. Emotsioon ja motivatsioon elusoleku tunnus. Emotio lad. k. liikumine Emotsioonis alati mingi suhe, tunne ühe v teise asja suunas Emotsioon objekti peegeldus Emotsioonis on keha, emotsiooni ja kandja peegeldus Emotsioon kaheosaline-objekt ja ihu 69. Emotsioonide subjektiivsuse teke. Tekkis Keskajal, kui emotionist eraldus feeling 70. James-Lange ja Cannon-Bardi teooria J-L- emotional expression ja siis ajju C-B- stiimul käib läbi aju, siis emotional expression
ÜLDPSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 3. loeng Ene Paadimeister Emotsioon Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused subjektiivselt tajutakse seda mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsiooni 3 omadust Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks(ebaoluliseks). Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused inimese füsioloogias subjektiivses kogemuses käitumuslikus väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised, positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Positiivsed tundmused, mis väljendavad positiivset suhtumist: rõõm, rahulolu, õnnetunne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
