Siis viia munarakk asendusema emakasse ja oodata laste sündimist. 2) võtta looma emakast blastotsüsdid, eralda neist tüvirakud ja lisada neile plasmiid DNA´d. Kui plasmiid DNA integreerub tüvirakkude kromosoomidesse, viia need tagasi blastotsüsti ja blastostüst viia aesendusema emakksse.Oodata laste sündi.Sellisel juhul sündivad nn kimäärsed loomad, milleosa rakkudest on transgeensed ja osa rakkudest on ,,normaalsed". Mis on embrüonaalsed tüvirakud? Tüvirakud on diferentseerumata algrakud, millest on võimalik kasvatada kudesid, elundeid ja organisme. Embrüonaalsed tüvirakud on kultuurina kasvatatavad rakud, mis on saadud blastotsüsti ehk lootepõiekese sisemassi rakkudest. Nende uurimine on alles alusuuringute faasis. Inimlootelt saadud embrüonaalsete tüvirakkude uurimine on eetilises mõttes vaieldav, sest tüvirakkude tüve saamiseks tuleb lõhkuda blastotsüst (loode, milles ei ole veel üle 150 raku),
Embrüosiirdamine. Viljastatud munaraku viimine organismi (naine, veis) emakasse. Inimese kunstlik viljastamine. Kui koed diferentseeruvad juba, siis enam ei saa viia emakasse. Embrüo saab katseklaasis olla 2-5paeva ja areneb naise organismis. Kloonimine, kloon. Geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks DNA molekul, rakk või organism. Saadud järglaskond moodustab klooni. Tüvirakud (lõigustusrakud, embrüonaalsed tüvirakud, täiskasvanu tüvirakud. Tüvirakud-diferentseerumata algrakud, millest on võimalik kasvatada kudesid,elundeid ja organisme *Lõigutusrakud-koige suurema arengupotentsiaaliga tüvirakud, mis tekivad sügoodi esimestel jagunemistel *Embrüonaalsed tüvirakud -veidi vaiksema arengupotentsiaaliga, mis saadakse blastitsüsti sisemisest rakumassist *Täiskasvanu tüvirakud- diferentseerumata rakud, mis leiduvad mingi koe diferentseerunud rakkude hulgas ning on enamasti multipotentsed
Rakuteraapia Tallinna Nõmme Gümnaasium *Rakuteraapia olemus Rakuteraapia on haiguste ja traumade raviviis Võimaldab tervete ja uute rakkude tüvirakkude siirdamisega taastada keha kahjustatud ja haiged osad. *Tüvirakud On kõikide teiste rakkude algrakud Tüvirakud võivad pikka aega paljuneda ja uueneda Võivad muunduda peaaegu organismi mis tahes rakuks. Tüvirakud jagunevad : embrüonaalsed tüvirakud nabaväädi ja platsenta vere tüvirakud täiskasvanu organismi tüvirakud *Ajalugu 1900 alguses euroopa teadlased avastasid et erinevad vererakud tekivad teatud tüvirakust Täiskasvanud tüvirakkude siirdamist on patsientidele pärast keemia ravi tehtud aastast 1950 1998 James Thompson töötas välja metoodika inimese embrüonaalsete tüvirakkude isoleerimiseks ja kasvatamiseks. eraldas esimese inimese embrüonaalsete tüvirakkude liini
TÜVIRAKUD Mis need on? Diferentseerumata jagunemisvõimelised rakud. Keda aitavad tüvirakud? Aju: Alzheimer ja Parkinsoni tõbi Nahk: Põletus haavad Silmad: Osaline nägemine Luud: Luude hõrenemine Erinevad tüvirakud Lõigustusrakud Embrüonaalsed tüvirakud Nabaväädivere tüvirakud Täiskasvanu tüvirakud Caden Ledbetter Üks esimesi patsiente maailmas, kellele siirati tema enda nabaväädivere tüvirakke. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tüvirakud Mis need on? Tüvirakud on diferentseerumata jagunemisvõimelised algrakud. Neist on võimalik
Avastin® (Bevacizumab) · VEGF-spetsiifiline MKA (1993), P. Ferrara et al., Genentech · Bevacizumab rekombinantne humaniseeritud anti-VEGF MKA · FAD heakskiit kolorektaalvähi (2006),kopsuvähi (2006), neerurakulise kartsinoomi (2009) teraapiaks kombinatsioonis kemoteraapiaga · Kõrvalmõjud: verejooks, gastrointestinaalne perforatsioon, haavaparanemise komplikatsioonid Inimese embrüonaalsete tüvirakkude Kasutamine Embrüonaalsed tüvirakud pluripotentsed embrüo varajase staadiumi blastotsüsti sisemisest rakumassist Diferentseerumispotentsiaal kahaneb ja rakkude spetsialiseerumine kasvab ülevalt alla Inimese embrüo jõuab blastotsüsti staadiumisse 45 päeva pärast viljastumist, koosnedes ligikaudu 50150 rakust Inimese embrüonaalsete tüvirakkude saamine püstitab palju eetilisi probleeme, sest viljastatud munarakk hävineb sisemise rakumassi isoleerimisel Embrüonaalsete tüvirakkude saamine
läbi nende tekivad, arhenteroni teke/involutsioon, ektodermi teke/epiboolia, rebukork 2) Kirjelda linnu gastrulatsiooni Hüpoblasti formeerumine (primaarne ja sekundaarne hüpoblast, hüpoblasti funktsioon). Ürgjuti teke ja funktsioon (Kolleri sirp, Henseni sõlm, ürgjutt(pea, keskosa, sabaosa millised struktuurid tekivad läbi nende piirkondade), ürgvagu, mesodermi-endodermi rakkude teke epiblastist). Germinatiivsirp. Ekstra- embrüonaalsed koed. 3) Kirjelda imetaja gastrulatsiooni (hiir ja inimene) Inimene: epiblasti/hüpoblasti formeerumine. Tsütotrofoblast, süntsiotrofoblast. Platsenta teke, ehitus ja funktsioon. Ekstra-embrüonaalsed koed (lootekestad) - koorion, amnion, rebukott, allantois. Ürgjutt, ürgsõlm, endo- ja mesodermi ingressioon läbi ürgjuti, epiteliaal-mesenhümaalne üleminek (EMT). Anterioorse (eesmise) posterioorse
TÜVIRAKUD JA RAKUTERAAPIA Selgroogsete tüvirakud -on diferentseerumata jagunemisvõimelised rakud, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks, kuid säilitavad ka endasuguseid -tagavad organismi arengu, kudede eneseuuendamise ja kahjustuste parandamise Rakuteraapia on -ravimeetod, milles organismi hävinud rakke või organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisega Tüvirakud: lõigustusrakud tekkinud sügoodi esimestel jagunemistel ( on totipotentsed) embrüonaalsed tüvirakud, mis saadakse blastotsüsti sisemisest rakumassist (embrüoblastist) võivad diferentseeruda kõigiks rakutüüpideks aga ei arene kogu tervikorganismiks nabaväädivere tüvirakke -need saadakse sünnituse ajal võetud nabaväädi veeni verest võivad diferentseeruda paljudeks rakutüüpideks Täiskasvanu ehk somaatilised tüvirakud näiteks: vereloome tüvirakk (need rakud on meie luuüdis kogu elu ja neist tekivad kogu aeg erütrotsüüdid ja mitut tüüpi leukotsüüdid)
Ravimeetodeid, mille puhul organismi hävinud rakke või organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisega, nim rakuteraapiaks ( näiteks asendatakse põletuse tagajärjel kahjustunud või hävinenud naharakke) . Laialdaselt kasutatakse teatud verevähi tüüpide raviks luuüdi siirdamist. Embrüonaalsete tüvirakkude siirdamist takistavad: a) Munaraku doonorlus b) Embrüo hukkub tüvirakkude võtmisel c) Moorula rakke ei suudeta kloonida d) Embrüonaalsed tüvirakud pole nii arenenud kui täiskasvanu tüverakud , puudub kindel tehnoloogia nende arengu suunamiseks. Mõisted: Embrüonaalkloonimine- Varase embrüo rakud on totipotentsed, need eraldatakse ja viiakse mitmetesse emasloomadesse. igast rakust saab areneda tervikorganism. Kõik nad on geneetiliselt omavahel samad. Embrüonaalkloonimist kasutatakse identse genotüübiga järglaste saamiseks. Embrüonaalne tüvirakk- embrüoblasti rakud, mis võivad difrentseeruda kõigiks raku-
2)loodusekaitses ühe meetodina hävimisohus taimeliikide kaitses.3) et ei oleks viiruseid. Piimavalk kaseiin Biotõrje taimekahjurite hävitamine, paljunemise ja leviku pidurdamine Mis on tüvirakud? eristumata jagunemisvõimselised rakud, mis võivad areneda teisteks rakutüüpideks, kuid säilitavad ka endasuguseid. Tagavad org arengu, kudede eneseuuendamise. Tüvirakud- lõigustusrakud(totipotentsed)-võib areneda mis tahes rakutüübiks, anda aluse org arengule. Embrüonaalsed tüvirakud- ei saa areneda tervikorganismiks Nabaväädivere tüvirakud-saadakse sünnituse ajal võetud nabaväädi veeni verest. (luuhaiguse, leukeemia e verevähi ravi) Täiskasvanu tüvirakud- luuüdis kogu elu, võivad areneda elundis leiduvate kudede rakutüüpideks, muude organite rakkudeks. (neuraalsed tüvirakud- loodetakse jõuda ajuhaiguste ravini (Parkinsoni, Alzheimeri tõbi)
3.On kloonitud katseloomi( hiiri, küülikuid, kasse) ja põllumajandusloomi( lambaid, kitsi, sigu, veiseid, hobuseid, muulasid). 4. 5.Tüvirakk on hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk,mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. Selgroogsete tüvirakud on diferentseerumata või vähediferentseerunud rakud. Rakuteraapia tüvirakke kasutatakse kahjustunud kudede taastamisel. Parimad on sügoodi esimestel jagunemistel tekkinud lõigustusrakud totipotentsed. Embrüonaalsed rakud võivad ainete toimel areneda igaks koeks, kuid need ei saa arendeda tervikorganismiks. Nabaväädi tüvirakud saavad ka erinevateks kudedeks ja paljudeks rakutüüpideks. (säilitatakse külmutatuna vedelas lämmastikus). Täiskasvanu tüvirakud on ammu on tuntud vereloometüvirakud. Viimased uurimused näitavad, et kõikides kudedes on omad tüvirakud, ka närvikoes. Mida aktiivsem inimene, seda enam neuronid paljunevad
tehnoloogilisi lahendusi. Uurib elusolendeid eesmärgiga rakendada neid uue tehnika loomisel. Rakuteraapia rakumeetod, mille puhul organismi hävinud rakke või organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisena Tüvirakkud - diferentseerumata algrakk, milest on võimalik kasvatada kudesid,elundeid ja org. · Lõigastus ( totipotentne) saab areneda ükskõik mis raku tüübiks · Embrüonaalsed ( pluripotentne) ei saa areneda terik org. ning totipotentseks tagasi. Võivad areneda ükskõik mis rakudeks · Nabaväädivere ( multipotentne) stimuleerides võib muutuda ükskõik, mis rakuks. Saame sünituse ajal võetud nabaväädi veeni verest · Täiskasvanu kõikides org. tuntumad on luuüdis, netst tekivad verepunalibled. Säilitavad jagunemisvõimet, võivad diferentseeruda muude org. rakudes. Ravitakse haiguseid Kloonimine :
KLOONIMINE GENEETILISELT IDENTSE JÄRGLASKONNA SAAMINE PALJUNDATAVAST ÜKSIKOBJEKTIST (DNA MOLEKUL RAKK, ORGANISM). KLOON GENEETILISELT IDENTNE JÄRGLASKOND. MERISTEEMPALJUNDUS MERISTEEMIRAKKUDE KASUTAMINE VEGETATIIVSETE JÄRGLASTE SAAMISEKS. MERISTEEM TAIMEDE ALGKUDE. TOTIPOTENTSUS RAKKUDE VÕIME MUUTUDA MIS TAHES TÜÜPI ORGANISMIOMASTEKS RAKKUDEKS JA ARENEDA TERVIKORGANISMIKS. MERISTEEMPALJUNDUSE KASUTAMINE: 1) RASKESTI PALJUNDATAVATE TAIMEDE (ORHIDEED, VILJAPUUD) ISTUTUSMATERJALI KIIRE TOOTMINE; 2) VIIRUSVABADE TAIMEDE TOOTMINE, MISTÕTTU TAIMED ON JÕULISEMA KASUVGA, ÕITSEVAD LOPSAKAMALT JA ANNAVAD RIKKALIKUMAT SAAKI; 3) LOODUSKAITSES HÄVIMISOHUS TAIMELIIKIDE KAITSMINE. HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA LEITUTATI MONOKLOONSETE ANTIKEHADE TOOTMISEKS. 1) ANTIGEENIGA IMMUNISEERITUD IMETAJA PÕRGNAST ERALDATUD LÜMFOTSÜÜDID VIIAKSE KOKKU IMETAJA KASVAJARAKKUDEGA LAHUSES, MIS STIMULEERIB RAKKUDE ÜHINEMIST. TEKIVAD HÜBRIDOOMID. RAKKUDE LAHJENDATUD ...
primaarsed kultuurid koest eraldatud, paljunevad piiratud arv kordi (meie majas kasutatakse näiteks roti neuroneid) rakuliinid surematud st. paljunevad piiramatu arv kordi, kuid peab siiski arvestama asjaoluga, et aja jooksul rakud siiski muutuvad. Pärinevad reeglina embrüonaalsetest või kasvajalistest kudedest. Tavaliselt ostetakse rakupangast (ATCC, DSMZ) ja paljundatakse ise edasi. Tuntumad rakuliinid HeLa inimese emakakaela kartsinoomist; HEK293 inimese embrüonaalsed neerurakud; Cos7 rohepärdiku neerurakud; NIH3T3 hiire embrüonaalsed fibroblastid; ... Primaarne rakukultuur on otseselt koest eraldatud rakkudest koosnev ja piiratud jagunemisvõimega kloon. Rakuliin on imortaliseeritud kloon, mis on võimeline paljunema/ jagunema piiramatult. Immortaliseeritud liine saab kas iseeneslike mutatsiooni tagajärjeliste transformatsioonide kaudu, ka eraldades rakke kasvajatest. Tekitada kunstlikult telomeraasi sisseviimisel rakku
Luidetel asus 0, 3 ha suurune Tohvre tellisetehase karjäär. Hiljem kasutati mahajäetud karjääri prügimäena. Kaheksakümnendatel aastatel prügimägi korrastati looduskaitsjate abiga ja võeti kasutusele puhkuseveetmise kohana. 12)Peipsi luited: Luited on kuni 15 m kõrgused. Piki rannajoont kulgev paraboolluidete ahelik koosneb üksikutest segmentidest, millest pealttuulenõlva järskus on 10 - 25°, alttuulenõlva järskus aga 20 - 35°. Seal vahelduvad erinevad luitetüübid: embrüonaalsed luited väikesed liivakuhikud, eelluited, vall-luited, pikiluited, mõrdluited ja kaldluited. 13)Eesti kõrgeimad luited: Tõotusemägi (kõrgus jalamilt 29 m). Tornimägi ehk Sõjamägi (kõrgus merepinnast 34 m). Tornimäele püstitatud vaatetornist võib näha 50 kilomeetri kaugusele.
Saadud indiviidid on algse embrüo kloonid ja omavahel geneetiliselt identsed. Nt lehm, emad võivad erinevad olla, kuid vasikad tulevad kõik samasugused. Kõik rakud on totipotentsed ehk võimelised arenema organismideks. Loomuliku protsessi tehnoloogiline seisund. Väärtuslikust isendist on võimalik saada mitu. Tüvirakud saab eristada: 1)blastotsüstist saadavad(või sügoot)- võimelised arenema, ükskõik mis organiks, isegi tervik organismiks. Nad on totipotentsed. 2)embrüonaalsed: on pluripotentsed ehk neist võib ka areneda mingi organ või mõni keharakk. Tervik organismi ei saa neist. 3)täiskasvanud inimese: multipotentsed, ehk neist on võimalik saada mingeid kindlaid rakke. Tüvirakke saab nt lootel nabaväädiverest. Saab kasutada nt uue naha kasvatamiseks, nt põlengus kahjustada saanud kohta siirdada.Geeniteraapias siirdatakse terve geen defektsesse geeni, aga rakuteraapias asendatakse kahju saanud või hävinud rakud uue rakumassiga
Umbes 25% edukatest protseduuridest annab tulemuseks kaksikud. 9. Võrdle reproduktiivset ja terapeutilist kloonimist. Too välja peamised erinevused ja sarnasused. Mõlemas kloonimises kasutatakse munaraku- ja tuumadoonorit, elektriimpulsi mõjul siirdatakse tuumata munarakku somaatilise raku tuum ning embrüo areng in vitro. Reproduktiivses kloonimises siirdatakse blastotsüst asendusema emakasse ja võib sündida kloonlaps. Terapeudilises kloonimises eraldatakse embrüonaalsed tüvirakud ja kasvatatakse neid kultuuris patsiendi raviks või täiskasvanu tüvirakud viiakse kultuuri ja mõjutatakse diferentseeruma kindlas suunas, mõlema tulemusel siirdatakse vajalikud koed patsiendile. 10. Milles seisneb tüvirakkude iseärasus ja kuidas saab seda kasutada? Tüvirakud on võimelised arenema mis tahes rakkudeks. Neid saab kasutada rakuteraapias, ravida Alzheimeri ja Parkinsoni tõbe, erinevaid vähivorme, suhkruhaigust, luude hõrenemist
11. Milleks on vajalik terapeutiline kloonimine ja kuidas see toimub? Neid kasutatakse tuumadoonorile geneetiliselt ja immunoloogiliselt identsete kudede ja organite kasvatamiseks. Toimub embrüote tekitamine kavatsusega nad hävitada. 12. Kuidas toimub reproduktiivne kloonimine? Somaatilise raku tuuma siirdamine tuumata munarakku, embrüo areng, blastotsüsti siirdamine asendusema emakasse, võib sündida kloonlaps. 13. Millise tüviraku päritoluga tüvirakke kasutatakse? 1) embrüonaalsed tüvirakud 2) nabaväädivere tüvirakud 3) täiskasvanu tüvirakud 14. Millised on tüvirakkude kasutamise võimalused? Kasutatakse: Põletuse tagajärjel Luuüdi siirdamisel Diabeedi korral Seljaaju kahjustuse korral Infarkti puhul Parkinsoni tõve puhul 15. iseloomusta Parkinsoni tõve? On inglise arsti James Parkinsoni poolt esmakordselt avastatud aastal 1817. Algab tavaliselt 50. ja 70. eluaasta vahel. Selle põhitunnuseks on käte ja hiljem kogu keha värin,
proovide võrdluse abil tuvastada indiviide. Elund e organ mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismi osa. Elundkond ühtset ülesannet täitev elundite süsteem. Embrüo retsipient emasimetaja, kellele siirdatakse kehaväliselt viljastatud või kloonitud embrüo. Embrüonaalkloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks. Embrüonaalsed tüvirakudembrüoplasti rakud, mis võivad diferetnseeruda kõigiks rakutüüpideks, kuid pole võimelised arenema tervikorganismiks. Embrüosiirdamine embrüotehnoloogiline protsess, mille puhul ühelt emasimetajalt saadud või kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks. Energeetiline pidevus organismi varustamine energiaga kestval pingutusel.
4. Võrdle reproduktiivset- ja terapeutilistkloonimist inimesel, too välja sarnasused ja erinevused! (Vt. lk31-32) Mõlemas kloonimises kasutatakse munaraku- ja tuumadoonorit, elektriimpulsi mõjul siirdatakse tuumata munarakku somaatilise raku tuum ning embrüo areng in vitro. Reproduktiivses kloonimises siirdatakse blastotsüst asendusema emakasse ja võib sündida kloonlaps. Terapeutilises kloonimises eraldatakse embrüonaalsed tüvirakud ja kasvatatakse neid kultuuris patsiendi raviks või täiskasvanu tüvirakud viiakse kultuuri ja mõjutatakse diferentseeruma kindlas suunas, mõlema tulemusel siirdatakse vajalikud koed patsiendile. 5. Nimeta kolm poolt ja kolm vastu argumenti inimese reproduktiivsele kloonimisele! (Vt. lk 31 tabel) Poolt: Niikuinii eksisteerivad legaliseeritud sigimisbioloogilised tehnoloogiad (abort, viljastamine in vitro, embrüosiirdamine), miks siis mitte lisada neile kloonimine
Kui kõik klooniksid inimesi, siis tekitaks seda globaalprobleeme, nt ülerahvastumist ning sealt tulevad juba muud hädad. 11.Mis on tüvirakud, kuidas neid jaotatakse ja kasutatakse? Tüvirakud on diferentseerumata või vähediferentseerunud jagunemisvõimselised rakud, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks, kuid säilitavad ka endasuguseid. Jaotatakse: lõigustusrakud (blastomeerid)- kõige suurema arengupotentsiaaliga; embrüonaalsed tüvirakud; nabaväädivere tüvirakud- kasutatakse luuhaiguse ja leukeemia ravis; täiskasvanud tüvirakud; neuraalsed tüvirakud- loodetakse jõuda raskete ajuhaiguste tavimin, nt Alzheimer ja Parkinsoni tõbi.
4. küsimus Võrrelge inimese ja putuka füsioloogiat: tooge välja üks kõige suurem erinevus: - südame töös - vere koostises - õhu sisenemises organismi - hapniku jõudmises rakkudesse - kohastumuses vee kokkuhoiuks - Kas vesi ja/või hapnik võivad putukasse liikuda passiivselt, difusiooni teel? 5. küsimus 1. Mille poolest erinevad embrüonaalsed tüvirakud somaatilistest tüvirakkudest päritolult? arengus? 2. Milliseid perspektiive/vastuolusid nähakse nende kasutuselevõtus? 3. Andke oma hinnang tüvirakkude kasutamise kohta. 6. küsimus Allpool on toodud 2 graafikut, mis võrdlevad sademeid aastatel 1961 1990 Tallinnas ja Tartu Tõravere piirkonnas 2006. aasta vastavate näitajatega. Millise kokkuvõtte teeksid nende andmete järgi ? Tallinna sademed 1961-1990 ja 2006
Rakuteraapia- kahjustunud või hävinud kudede ja elundite funktsiooni parandamine või taastamine vastavalt diferentseerunud rakumasside siirdamisega, on seotud tüvirakkude eraldamise ja kultiveerumisega. Tüvirakk- hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. Neid eristatakse arenguvõime ja päritolu järgi: 1)Lõigustusrakud: võivad areneda mistahes rakutüübiks 2)Embrüonaalsed rakud: võivad areneda mistahes rakutüübiks, ei saa kasvada organismiks 3)Nabaväädivere tüvirakud: võivad areneda kindla koe rakkudeks 4)Täiskasvanu tüvirakud: võivad areneda ainult kindla koe rakkudeks Hübridoomitehnoloogia- rakutehnoloogiiliste võimete kogum hübridoomide loomiseks- immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogiline testimine ja monokloosete antikehade produtseerimine.
vaid kahe looma rakud liidetakse omavahel elektriimpulsi abil. 2. Võrrelge reproduktiivset ja terapeutilist kloonimist. Erinevused ja sarnasused. Mõlemas kloonimises kasutatakse munaraku- ja tuumadoonorit, elektriimpulsi mõjul siirdatakse tuumata munarakku somaatilise raku tuum ning embrüo areng in vitro. Reproduktiivses kloonimises siirdatakse blastotsüst asendusema emakasse ja võib sündida kloonlaps. Terapeutilises kloonimises eraldatakse embrüonaalsed tüvirakud ja kasvatatakse neid kultuuris patsiendi raviks või täiskasvanu tüvirakud viiakse kultuuri ja mõjutatakse diferentseeruma kindlas suunas, mõlema tulemusel siirdatakse vajalikud koed patsiendile. 3. Kas rakuteraapia abil saab tänapäeval ravida Alzheimeri ja Parkinsoni tõbe? Veel ei ole, kuid sellega tegeletakse. MÕISTED Embrüonaalkloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks.
Biotehnoloogia- bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks. Biotõrje- seisneb taimekahjurite hävitamises või nende paljunemise ja leviku pidurdamises teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega. Embrüonaalkloonimine- varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks. Embrüonaalsed tüvirakud- embrüoblasti rakud, mis võivad diferentseeruda kõigiks rakutüüpideks, kuid pole võimelised arenema tervikorganismiks. Embrüosiirdamine- embrüotehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt saadud või kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks. Embrüotehnoloogia- biotehnoloogiliste võtete süsteem, mis seisneb embrüote
kudede kahjustuste paranemine Tüvirakkude kasutamise võimalused. *Närvirakkude asendamine seljaaju kahjustumise korral *Luuüdi siirdamine kasvaja korral *Põletuste tagajärjel kahjustunud naharakkude asendamine *Insuliini tootvate rakkude siirdamine diabeedi korral. *Infarkti järel kahjustunud südamerakkude asendamine *Parkinsoni või Alzheimeri tõve tagajärjel kahjustunud ajurakkude asendaine Tüvirakkude klassifitseerimine: TOTIPOTENTSED TÜVIRAKUD (embrüonaalsed tüvirakud) võimelised diferentseeruma kõikideks rakutüüpideks, pannes aluse organismi arengule. Pärinevad blastomeerist. PLURIPOTENTSED TÜVIRAKUD võimelised arenema rakkutüüpideks mitte aga organismiks. Pärinevad embrüoblastist. MULTIPOTENTSED TÜVIRAKUD (nabaväädivere tüvirakud ja täiskasvanu tüvirakud) võimelised arenema teatud kudede rakkudeks. Saab võtta nabaväädiverest.
järjestus võimaldab tuvastada mingit mutantset alleeli indiviidi (sh. embrüo) genoomis. 9. DNA-sõrmejälgede meetod - molekulaargeneetiline tehnoloogia, mis võimaldab väikesemahuliste DNA-proovide võrdluse abil tuvastada indiviide. 10. embrüonaalkloonimine - varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks 11. embrüonaalsed tüvirakud - embrüoblasti rakud, mis võivad diferentseeruda kõigiks rakutüü- 12. embrüosiirdamine - embrüo tehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt saadud või kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva ret-sipientlooma emakasse, kus see areneb sünni- eaüseks; 13. embrüotehnoloogia - biotehnoloogiliste võtete süsteem, mis seisneb embrüote
diferentseeruda mistahes rakutüübiks, aga ei saa kasvada organismiks. Multipotentsed rakud väljaarenenud loote või täiskasvanu tüvirakud ,võivad areneda ainult teatud koe rakud (nabaväädi tüvirakud, vereloome tüvirakud, lihaskoe tüvirakud, närvikoe tüvirakud) · Kus esinevad? Embrüos (embrüonaalsed tüvirakud) Vastsündinu nabaväädi veres Täiskasvanud inimese mõnede kudede hulgas o Seljaaju vedelikus o Luuüdis o Peaajus · Kasutusvõimalused Vere ja immuunsüsteemi taastamiseks peale vähktõve keemiaravi (luuüdi siirdamine) Põletuse tagajärjel kahjustunud naharakkude uuendamine
Millistel viisidel on võimalik rakku viia võõrast DNA-d? DNA saab rakku siseneda kui rakku töödelda kemikaalidega ja rakku tekkivad poorid. DNA võib panna ka vesiikulisse, mille rakk alla neelab. DNA võib panna kullapartiklitele ja pommitada nendega rakku. DNA-d võib ka rakku süstida. DNA võib viia rakku viirustega Taimede puhul agro bakteritega. Bakteri plasmiidiga. Mis on embrüonaalsed tüvirakud? Embrüonaalsed tüvirakud on pluripotentsed tüvirakud, mis on saadud embrüo varajase staadiumi blastotsüsti sisemisest rakumassist. Tüvirakud võivad areneda peaaegu igat tüüpi koe rakkudeks. Arvatakse, et embrüonaalsete tüvirakkude plastilisust ja potentsiaali piiramatuks paljunemiseks saab kasutada taastusravis ja vigastatud või haigete kudede asendamiseks. Meditsiinis võiks pluripotentsete tüvirakkude abil ravida palju vere ja
Tüvirakud tagavad organismi arengu, kudede eneseuuendamise ja regeneratsiooni. Ravimeetodeid, mille puhul organismi hävinud rakke või organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisega, nimetatakse rakuteraapiaks. Kõige suurema arengupotensiaaliga tüvirakud on sügoodi esimestel jagunemistel tekkivad lõigustusrakud (blastomeerid). Need on totipotentsed. Väiksema arengupotensiaaliga on embrüonaalsed tüvirakud, mis saadakse blastotsüsti sisemisest rakumassist. Ei ole totipotentsed. Nabaväädivere tüvirakke saab stimuleerida diferentseeruma paljudeks rakutüüpideks. Need tüvirakud saadakse sünnituse ajal võetud nabaväädi veeni verest ja säilitatakse külmutatuna vedelas lämmastikus. Täiskasvanu tüvirakud on meie luuüdis kogu elu ja neist tekivad kogu aeg erütsotsüüdid ja mitutu tüüpi leukotsüüdid. Tüvirakke esineb kõigis organites ja need säilitavad oma
Rakuteraapia-ravimeetod, mille puhul organismi hävinud rakud või organite kahjustunud funktsioonid taastatakse tüvirakkude siirdamisega. Tüvirakke on mitmesuguseid (eristatakse arenguvõime ja päritolu järgi) 1) Lõigustusrakud(blastomeerid)-suurima arengupotentsiaaliga tüvirakud. Nad on totipotentsed-võivad areneda mistahes rakutüübiks(närvikoe, lihaskoe, sidekoe või epiteelkoe rakkudeks) 2) Embrüonaalsed tüvirakud-lõigustusrakkudest veidi väiksema arengupotentsiaaliga rakud. Saadakse blastotsüsti sisemisest rakumassist. Võivad diferentseeruda kõigiks rakutüüpideks. Kuid ei eristu totipotentseteks rakkudeks, ei arene tervikorganismiks. 3) Nabaväädi tüvirakud-võimelised samuti (defirentseeruma) eristuma paljudeks rakutüüpideks. Nabaväädivere tüvirakkude pangad
terapeutilisele kloonimisele. 40. Terapeutiline kloonimine inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia teostamiseks. 41. Tuumkloonimine selgroogsetel teostatav klooniminesomaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. 42. Tüvirakk hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. Vt ka embrüonaalsed, nabaväädivere ja täiskasvanu tüvirakud. 43. Geeninokaut geenitehnoloogiliselt rikutud (,,nokauti löödud") geeniseisund. 44. Geenitehnoloogia (tehnogeneetika, insenergeneetika) molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide (geenide) siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. 45
Terapeutiline kloonimine tekitatakse kloonembrüo, eraldatakse tüvirakud ja neist kasvatatakse koed/organid Tüvirakud diferentseerumata või vähe diferentseerunud jagunemisvõimelised rakud, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks, kuid säilitavad ka endasuguseid. Rakuteraapia ravimeetodid, mille puhul organismi hävinud rakke või organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisega. Blastomeer totipotentne tüvirakk Embrüonaalsed tüvirakud kõik rakutüübid, aga ei tule tervikorganismi Nabaväädivere tüvirakud stimulatsiooni korral saavad areneda paljudeks koetüüpideks Täiskasvanu tüvirakud nt vereloome tüvirakud Geenitehnoloogia seidneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Rekombinantne DNA DNA molekul, milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA fragmendid.
kudede kahjustuste paranemine Tüvirakkude kasutamise võimalused. *Närvirakkude asendamine seljaaju kahjustumise korral *Luuüdi siirdamine kasvaja korral *Põletuste tagajärjel kahjustunud naharakkude asendamine *Insuliini tootvate rakkude siirdamine diabeedi korral. *Infarkti järel kahjustunud südamerakkude asendamine *Parkinsoni või Alzheimeri tõve tagajärjel kahjustunud ajurakkude asendaine Tüvirakkude klassifitseerimine: TOTIPOTENTSED TÜVIRAKUD (embrüonaalsed tüvirakud) võimelised diferentseeruma kõikideks rakutüüpideks, pannes aluse organismi arengule. Pärinevad blastomeerist. PLURIPOTENTSED TÜVIRAKUD võimelised arenema rakkutüüpideks mitte aga organismiks. Pärinevad embrüoblastist. MULTIPOTENTSED TÜVIRAKUD (nabaväädivere tüvirakud ja täiskasvanu tüvirakud) võimelised arenema teatud kudede rakkudeks. Saab võtta nabaväädiverest.
Sulatada kiirelt. 3. Rakkude kasvukeskkond. Keskkonnas peab olema kõik eluks vajalik. Peab olema sobiv. Substraat peab olema (tahke või vedel või pooltahke). Vahest vaja teist kultuuri, mille peal kasvada. 4. Rakuliinid ja rakutüübid, millega praktikumi jooksul tutvusid. HeLa emakakaelavähi rakkudest, kandilised ja hajusalt; H1299 kopsukartsinoomi rakud (epiteel) , kandilised, kobaratena; CaCo2 käärsoolevähi rakud, ümarad ja kobarates; Val5 hiire embrüonaalsed tüvirakud, pikad, hajusalt; 5. Kirjelda heas konditsioonis olevat rakukultuuri (kinnituvad rakud, jagunevad rakud, surnud rakud). Oletades, et tegemist on substraadile kinnituva koega: -rakud substraadile kinnitunud -tihedad, aga mitte liiga tihedad -jagunevad rakud natuke ümaramad ja neid leidub -surnud rakke (need, mis ringi hulbivad) minimaalselt (võib ka rakke loendades protsentuaalselt vaadata; 'hea' elumuse protsent oleneb rakuliinist) -pH indikaator normis -kontaminatsiooni pole 6
liikumine ja migratsioon, rakkude programeeritud surm. Kigi nende protsesside koosmõjul: morfogenees (kudede, organite, kehaosade kuju ja vormi moodustamine) ja pattern formation (rakkude saatuste komplekse organiseerituse loomine ruumis ja ajas). Rakkude arengupotentside ahenemine. Totipotentsed rakud võivad areneda organismi kõikides rakutüüpideks (sügoot ja moorula). Pluripotentsed rakud võivad areneda kõikides kolme lootelehe (ektoderm, endoderm ja mesoderm) rakkudeks (embrüonaalsed tüvirakkud). Multipotentsed rakudarenevd paljudeks piiratud rakutüüpideks. Oligopotented rakud arneevad mõneks rakutüübiks (eellasrakud). Terminaalselt diferentseerunud rakud on täiskasvanud spetsialiseerunud rakud ei arene enam edasi. Täiskasvanud rakkudes ja kudedes on multipotentsed tüvirakkud mis osalevad kudede uuenemises ja regeneratsioonis. Igal arengu etappil on rakk piiratud valikute ees. Rakk võib olla osaliselt determineeritud, mis areneb valitud suunas sõltumata
molekulaarsete meetoditega viidud võõr-DNA.)? Embrüonaalkloonimine- varase embrüo totipotentsed rakud (rakk, mis võib kasvada organismiks ning ka produtseerida looteväliseid kudesid) eraldatakse ja viiake mitmetesse emasloomadesse. Igast rakust kasvab geneeriliselt ühesugune tervikorganism. Tuumkloonimine - selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku (keharaku) tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. (esimene oli lammas Dolly) 53. Mis on embrüonaalsed tüvirakud? Embrüonaalsed tüvirakud pärinevad blastotsüsti (etapp varajases embrüonaalses arengus) sisemisest rakumassist ning on võimelised arenema ükskõik milliseks keha koe rakutüübiks. Selline pluripotentsus eristab embrüonaalseid tüvirakke hilisemas arengus esinevatest multipotentsetest tüvirakkudest, mis suudavad moodustada vaid piiratud valiku rakutüüpe. 54. Mille poolest erineb organismide kloneerimine DNA kloneerimisest?
Halli sirbiga alast arenes kulles, teine pool lõpetas arengu rakukobara tasandil. Järeldus: Sügoodi tsütoplasma eriosad on erineva tähtsusega edasiseks arenguks. Tsütoplasma eriosad kontrollivad ja suunavad geenide avaldumist. 2. hulkraksuse tase Tulevad muud faktorid: a) teiste rakkude mõju (kontaktid, signaalid) b) hormoonmõjud (areneva organismi enda omad või emaorganismi mõjud) c) embrüonaalsed induktorid - väiksed molekulmassiga (selleks et liikuda hõlpsalt) peptiidid, mis toimivad kompetentsetele (osadele) rakurühmadele ja kujundavad terve organsüsteemi arengut. Nt neuraliseeriv induktor kiirendab ja mõjutab kesknärvisüsteemi arengut. Kudede kujunemine ehk histogenees Kude - ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakkude ja rakuvaheaine süsteem. Põhikoetüüpe 4. 1. Üldine etapp
molekulide viimist retroviiruse või lentiviiruse vektorisse, mis inertseeruvad peremeesraku kromosoomi koosseisu. 3. Rekombinantse DNA viimine embrüonaalsetesse tüvirakkudesse enne nende injektisooni varase arengujärgu embrüosse. 4. Tuuma transplatsioon, kus vähem või rohkem diferentseerunud somaatilise raku tuum inserteeritakse munarakku, kust viimase enda tuum on varem eemaldatud. 54. Mis on embrüonaalsed tüvirakud? Embrüonaalsed tüvirakud on embrüos olevad rakud, mis on võimelised diferentseeruma erinevateks koetüüpideks ja organiteks. Embrüonaalsed tüvirakud on oma pluripotentsuse tõttu potentsiaalseks ravimeetodiks regeneratiivmeditsiinis ja kudede taastamiseks haiguse või vigastuse tagajärjel. Saab kasutada terapeutilisel kloonimisel, tehnoloogia, millega tekitatakse organeid embrüonaalsete tüvirakkude kaudu. 55
// mesodermi-endodermi rakkude teke epiblastist Germinatiivsirp. Definitiivse endodermi järk-järguline paigaldumine surub hüpoblasti koos selles olevate esmaste sugurakkudega iduketta helevälja eesmisele piirile, kus moodustuv volt on tuntud germinatiivsirbi nime all. // Hüpoblasti rakud koonduvad germinaalsirbi piirkonda, area pellucida anterioorsesse ossa, sisaldab ka ürgseid sugurakke (idurakke). Ekstra-embrüonaalsed koed: amnion e vesikest; koorion; rebukott; allantois e kusekott. Kirjelda imetaja gastrulatsiooni (hiir ja inimene) ALATES SLAID 27 · Inimene: epiblasti/hüpoblasti formeerumine. Tsütotrofoblast, süntsiotrofoblast. Platsenta teke, ehitus ja funktsioon. Ekstra-embrüonaalsed koed (lootekestad) - koorion, amnion, rebukott, allantois. Ürgjutt, ürgsõlm, endo- ja mesodermi ingressioon läbi ürgjuti, epiteliaal- mesenhümaalne üleminek (EMT)
taastatakse tüvirakkude siirdamisega, nimetatakse rakuteraapiaks. Villu Kõige suurema arengupotentsiaaliga tüvirakud on sügoodi esimestel jagunemistel tekkivad lõigustusrakud (blastomeerid). Need on totipotentsed nad võivad diferentseeruda mis tahes rakutüübiks ja panna aluse kogu organismi arengule. Veidi väiksema arengupotentsiaaliga on embrüonaalsed tüvirakud, mis saadakse blastotsüsti sisemisest rakumassist. Sellised tüvirakud on pluripotentsed võivad areneda mis tahes raku tüübiks, ei saa kasvada organismiks. Nabaväädivere tüvirakke saab stimuleerida diferentseeruma paljudeks rakutüüpideks. Need tüvirakud saadakse sünnituse ajal võetud nabaväädi veeni verest ja säilitatakse külmutatuna vedelas lämmastikus. Sellised tüvirakud on multipotentsed võivad areneda ainult teatud kudede rakkudeks.
tunnuste vaadeldav kogum. 55. Intermediaarsus ja kodominantsus Intermediaarsus - heterosügoodid on kahe tunnuse väise fenotüübiga. Nt Mustad(AA), Valged (aa), Hallid (Aa) Kodominantsus - tunnusel puudub retsessiivne alleel. Kahe dominantse tunnuse kombineerumisel ilmnevad mõlemad tunnused 56. Polüalleelsus ja polügeensus Polüalleelsus - lookuses esineb rohkem kui 2 alleeli: nt C>c ch> ch> c Polügeensus - ühte tunnust määrab palju geene 57. Letaalsus Embrüonaalsed, postnataalsed - teatud kombinatsioonis põhjustab surma 58. Suguliitelised tunnused Peamiselt X kromosoomis, harvem ka Y kromosoomis. Sugukromosoomides kanduvad haigused. Nt. Hemofiilia 59. Holandrilised tunnused Suguliitelised tunnused, paiknevad Y-kromosoomis, päranduvad isa liini pidi. 60. Epistaatilised geenid Ühes lookuses asuva geeni tõkestav toime teise lookuses asuva geeni avaldumisele. 61. Komplementaarsed geenid
Probleemid: viljastamisel ei tohi munarakku kahjustada, geenivektorid ei integreeru DNAsse soovitaval kohal ja võivad kahjustada olemasolevaid geene, siiratav geen peab olema varustatud koespets promootoriga, mis tagaks geeni avaldumise õiges kohas ja sobival ajal. Kogu protseduur on suuresti õnnemäng, siiratud geen võib põhjustada eluohtlikke mutatsioone. Õnnestunud geenisiirdega loom saadakse 100-200 katsetuse tulemusena. 55. Mis on embrüonaalsed tüvirakud? Rakud, mis saadakse blastotsüsti sisemisest rakumassist. Nad võivad vastavate indutseerivate ainete toimel diferentseeruda kõigiks rakutüüpideks, kuid nad ei saa areneda tervikorganismiks. Tüvirakud tagavad organismi arengu, kudede eneseuuendamise ja kahjustuste parandamise. Rakuteraapia- ravimeetodid, mille puhul organismi hävinud rakke v organite kahjustunud fn-e taastatakse tüvirakkude siirdamisega. 56
Kui juttu on olnud indutseeritud mutatsioonidest, on sealgi induktsioonil samalaadne tähendus. Katse tõestas, et teatud rakkude kogumik on võimeline suunama loote arengut. Täpsemalt, rakud mõjutasid naaberrakkude diferentseerumist. Kirjeldatud katses siirdati lootelt lootele nn gastrula ülahuule rakukogumik. Gastrulastaadiumis lootel on rakkude eristumine kudedeks alles alanud, osad loote rakud alles "ootavad" arengut suunavat signaali. Embrüonaalsed induktorid on üks võimalus rakkude diferentseerumise selgitamisel, veel tulevad kõne alla munaraku tsütoplasma, hormoonid jms. KÜSIMUS Paljunemine 5. Otsustage, kas tegu on viljastumise (V), lõigustumise (L) või gastrulatsiooniga (G). Taastatakse diploidsus ... Taastatakse hulkraksus ... Moodustuvad rakkudevahelised kontaktid ... Isas- ja emasgenoomide ühinemine ... Määratakse sugu ... Tagatakse kombinatiivse muutlikkuse üks alatasandeid ...
*Organismide kloonimine on ebaloomulik ja seega ebaeetiline. Võivad tekkida eugeenilised kiusatused ,,parandada" inimpopulatsioone mingi standardi suunas. *Organismide kloonimine on ebaloomulik ja seega ebaeetiline. 8. Mida tähendab mõiste lõigustusrakk? Lõigustusrakk ehk blastomeer on üks loomade sügoodi lõigustumisel tekkivaid rakke (kuni embrüo blastulajärguni). 9. Nimeta tüvirakke? Embrüonaalsed tüvirakud, nabaväädivere tüvirakud, täiskasvanu tüvirakud. Õ. lk. 37-42 1. Mis on ligaas? Ligaas on ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA-fragmentide ahelate otsad. 2. Mis on geenitehnoloogia? Geenitehnoloogia on molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide(geenide) siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. 3
Tänu fluoroessents-efektile on näha see spetsiifiline koht ka valgusmikroskoobis nähtav. 53. Kuidas konstrueerida üht transgeenset looma? Vastavalt soovitud omadustele tuleb vastav geen DNA-s asendada või välja lõigata. Seejärel tehakse mikrsüst plasmiidset DNA-d rakku, mis on viljaststud, kuid mille kaks erinevat geneetilist informatsiooni pole veel ühinenud (pronucleus). Saadud embrüo siirdatakse kasuemasse, kes toob transgeense järglase ilmale. 54. Mis on embrüonaalsed tüvirakud? Embrüos olevad rakud, mis on võimelised diferentseeruma erinevateks koetüüpideks ja organiteks. 55. Mille poolest erineb organismide kloonimine DNA kloonimisest? Kloonimine on identse DNA, raku või järglaskonna saamine. DNA kloonimine on teatud DNA lõigust koopiate tekitamine, mida on võimalik teostada katseklaasis. Organismide kloonimine on DNA kloonimisest tunduvalt raskem, sest kloonimise käigus tuleb
seotud faktoreid (transkriptsioonifaktorid) o võivad osaleda snRNP-de ja snoRNA-de küpsemises ja transpordis; toimub pre-mRNA splaissingu jaoks vajalike komplekside taasmoodustumine; o ülesanne on tuua erinevad makromolekulid kiiresti kokku, et tõsta nende kontsentratsiooni ning omavahelise seostumise tõenäosust o Cajal-i kehade olemasolu on eriti vajalik tihti jagunevates rakkudes (tüvirakud, embrüonaalsed neuronid, kasvajarakud) PcG (polycomb) keha – osalevad Drosophila rakkude tuumades Polycomb- valkude vahendatud geenipaardumises ja vaigistamises ning asuvad tihti kromosoomide tsentromeeri piirkonnas. Polycomb-gruppi (PcG) kuuluvaid geene vaigistavad valgud, mis reguleerivad mitmesuguste geenide ekspressiooni. (täpne funktsioonn teadmata) Tuuma tähnid (speckles) - nad on snRNP-de ja pre-mRNA splaissinguga seotud
siirdamisega, nimetatakse rakuteraapiaks. Tüvirakke on mitmesuguseid. Neid eristatakse arenguvõime ja päritolu järgi. Kõige suurema arengupotensiaaliga tüvirakud on sügoodi esimestel (2-4) jagunemistel tekkivad lõigustusrakud (blastomeerid). Need on totipotentsed- nad võibad diferentseeruda mis tahes rakutüübiks ja panna aluse kogu organismi arengule. Veidi väiksema arengupotensiaaliga on embrüonaalsed tüvirakud, mis saadakse blastotsüsti sisemisest rakumassist (embrüoblastist). Need rakud võivad vastavate indutseerivate ainete toimel diferentseeruda samuti kõigiks rakutüüpideks, kuid mitte totipotentseteks rakkudeks, ja nad ei saa areneda tervikorganismiks. Esimene inimese embrüonaalse tüviraku liin viidi rakukultuuri 1998.a. Kõigi inimese embrüotest pärit tüvirakkude hankimine ja uurimine on kitsenatud eetiliste ja õiguslike piirangutega.
Blastopoori ülahuulest tekib notokord ja somiitide mesoderm. 2) Kirjelda linnu gastrulatsiooni Hüpoblasti formeerumine (primaarne ja sekundaarne hüpoblast, hüpoblasti funktsioon). Ürgjuti teke ja funktsioon (Kolleri sirp, Henseni sõlm, ürgjutt(pea, keskosa, sabaosa – millised struktuurid tekivad läbi nende piirkondade), ürgvagu, mesodermi-endodermi rakkude teke epiblastist). Germinatiivsirp. Ekstra- embrüonaalsed koed. Subgerminaalsesse õõnde langenud rakud moodustavad primaarse hüpoblasti. Iduketta ühes otsas on epiblasti all Kolleri sirp, need rakud levivad lainena epiblasti ja rebu vahel ning kaasavad endasse primaarse hüpoblasti, moodustub sekundaarne hüpoblast (selle teke on ürgjuti tekkeks vajalik). Epiblasti ja hüpoblasti vahele jääb blastotsööl. Kolleri sirbist saab alguse ürgjutt, mis paneb paika organismi teljed –
stimuleerimises. Naistel on androgeenid vajalikud geenide regulatsioonis ja anaboolsete protsesside stimuleerimises, aga nad mõjutavad ja seksuaalkire ja sekundaarsete sugutunnuste avaldumist. Testosterooni metaboliidi DHT toime märklauad on prostata, välised suguorganid ja suguorganite nahk ning nendele märklaudadele on DHT toime oluliselt androgeensem kui testosteroonil. Testosterooni märklauad on mitmed embrüonaalsed struktuurid, spermatogeneesi tüvirakud, skeletilihased, luud, neerud ja aju. Sekretsioon. Androgeenide sünteesi lähteühend on kolesterool. Testiste Leydigi rakkudes sünteesitakse 90 95% testosteroonist, 5 10 % androgeene produtseeritakse neerupealisekoores. Toimides Leydigi rakkudele, stimuleerib LH testosterooni sünteesi. Naistel sünteesitakse testosterooni umbes 10% meeste kogusest:
blastotsöölist b. ICM – inner cell mass, pluripotentne c. Lõigustumise lõppresultaadiks on imetajatele omane asümmeetriliselt paikneva blastotsööliga blastotsüst, mis koosneb ekstra-embrüonaalsest trofektodermist (trofoblast) ja ICM-st kujunenud primitiivsest endodermist (PE) ning embrüonaalsest epiblastist (EPI) d. Trofektodermi rakkudest saavad ekstra-embrüonaalsed e. embrüovälised struktuurid, mis on üliolulised embrüo korrektse implantatsiooni kujunemisel ja kontakti säilitamisel emakaga ning nad moodustavad embrüopoolse platsenta osa koorioni e. Primitiivse endodermi rakkudest moodustuvad ainult ekstra-embrüonaalsed koed nagu toitefunktsiooniga rebukott f. Epiblasti rakud annavad aluse kogu embrüole 2
annaabi.ee 
