Ametikohtumise ajakava 15.jaanuar- 16. Jaanuar 2014 aastal algusega kell 9.00 Dorpat Hotell ja Konverentsikeskus 1.päev 15. Jaanuar 9.00 saabumine, registreerimine Dorpat Hotell ja Konverentsikeskus 9.30 emafirma esindaja Albert Ajan Hollandist- nõupidamise avamine 10.00 finantsdirektor Riina Kasak- 2013. a. müügitulemuste esitlemine 11.30 kohvi ja söögipaus Dorbat catering 12.15 personalidirektor Maris Tamm- tulemustasude süsteemi muudatuste tutvustamine 13.45 kohvipaus 14.15 turundusdirektor Andres Avango- 2014. a turundusplaanide esitlemine 15.15 päeva lõpp 2.päev 16. jaanuar 9.00 saabumine, registreerimine Dorpat Hotell ja Konverentsikeskus 9
AUTO AUDI Elis Uiboupin AUDI sai alguse 1910.aastal asutas August Horch 4 rõngast Lamborghini, SEAT emafirma Volkswagen AG Audi = hark Esimene Audi Audi Typ C, 19121914. võidusõit 2.6 liitrise neljasilindrilise mootoriga Hüüdnimega "Alpensieger" Mudelid Endised Praegused Audi 50 Audi A3 Audi 60 Audi A4 Audi 80 Audi A5
Bentley Continental GT (Bentley motors) o Emafirma Volkswagen AG o Esitleti 2003. Aastal Iseloomustus o kuueliitrine W12 mootor, 6 liitrit o kütusekulu 26,5 l /100 km o maksimaalne kiirus 326 km/h o mootorile on lisatud kaks turbokompressorit o jõuallika võimsuseks 552 hj (412 kw) o keretüpp 2+2 kupee o pikkus 4804 mm o laius 1918 mm o kõrgus 1390 mm o tühimass 2385 kg o disainer Dirk van Braeckel o hind umbes 150 000 eurot Plussid o 8-käiguline käigukast o suur valik erinevate naha värvi ja puidu salongi jaoks o BOSE helisüsteem ja multimeedia Logic Pioneer o pidurisüsteem on varustatud Brake Assist tehnoloogiaga o süsiniku keraamilised pidurikettad Üsna suur ja mugav auto. Soobib hästi suure perede jaoks. Kõrge hind, aga see auto vastab klientide nõudmistele. Kõik on mugavalt ja uute tehnoloogiate järgi varustatud. Soobib nendele, kellele meeldib adrenaliin, sest kiirus ülatub 326 km/h ja auto üsna kiiresti kihutab. ...
Kontrolltöö nr 1 0,5 tähendab, et vastus on pooleldi õige. Äriühing- on äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik. Kontsern- moodustab emaettevõte koos tütarettevõtetega on kahest või mitmest firmast koosnev majanduslik tervik, kus emafirmal on üksi või koos sama kontserni kuuluvate firmadega otsustamisõigus ühes või mitmes teises tütarfirmas. Emaettevõte- omab otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtete aktsiatest. Kontserni emafirma või ema-ettevõte on firma, mis omab vähemalt üht tütarfirmat ja kus ühelgi teisel firmal ei ole üle 50 protsendi hääleõigust. organisatsiooniliselt iseseisev, eraldatud varaga iseseisva isikuna tegutsev majandusüksus. Tütarettevõte- emaettevõtte poolt kontrollitav ametiüksus. emaettevõtte poolt kontrollitav ettevõte. Ettevõte- organisatsiooniliselt iseseisev majandusüksus. Ettevõte - tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus
Signe Vois Ajalugu Baltimaade suurim jaemüügivõrk sai alguse 1992, Leedus Vilniuses Lätis ja Eestis avas Maxima oma esimesed kauplused T-Marketi kaubamärgi all 2001. aastal. Olulised sündmused 1992 avati esimesed kauplused Vilniuses, algusaastatel kasutati T-Marketi kaubamärki 1998 avati esimene kauplus Maxima kaubamärgi all 2001 laieneti Lätti ja Eestisse 2005 laieneti Bulgaariasse 2005-2006 kõik kauplused läksid üle Maxima kaubamärgile 2008 moodustati emafirma MAXIMA Grupp, kuhu kuuluvad tütarfirmad MAXIMA LT Leedus, MAXIMA Latvia Lätis, MAXIMA Bulgaria Bulgaarias ning MAXIMA Eesti. MAXIMA poodide arv aastatel 1992-2011 MAXIMA kaupluste võrk Pööratakse tähelepanu igale pisi asjale Lähtutaks ostjate mugavusest MAXIMA kaubanduskeskused ja kauplused jaotuvad vastavalt oma suurusele kolmeks eri tüüpi kauplusteks Iga kauplus on sisustatud kindlatstandardit järgides ,,MAXIMA X" -- kauplus, mis asub Teie kodule lähedal ning võimaldab osta
tulemused vastavad plaanitule ning, kas need meetmed on tõhusalt rakendatud ja sobivad eesmärkide saavutamiseks SERTIFITSEERIMINE Auditid Siseaudit - mille käigus ettevõte ise kontrollib oma kvaliteedialaste tegevuste vastavust kvaliteedistandardile. Auditi läbiviijaks on tavaliselt oma personal, kes on saanud vastava koolituse. Välisauditid - teise ja kolmanda osapoole auditid. Teise osapoole auditi puhul on auditi läbiviijaks potentsiaalne koostööpartner või ka emafirma. Teise osapoole auditi käigus selgitab auditi läbiviija välja, kas antud ettevõte suudab tagada kvaliteetset toodangut konkreetselt nende ettevõtte jaoks. Kolmanda osapoole e. sõltumatu akrediteeritud või tunnustatud sertifitseerimisorgani audit. Akrediteering annab sertifitseerimisorganile ametliku tunnustuse selle kohta, et organisatsioon on kompetentne mingis valdkonnas oma toiminguid läbi viima. SERTIFITSEERIMINE Sertifitseerimisorganisatsioonid
juhtidele, kes olid need omandanud peale Eesti taasiseseisvumist. Tegevus oli valdavalt seotud Akadeemia teel asuva tootmisüksusega, kus toodenti nii Klementi brändi all olevaid naisterõivaid, kui tehti ka allhankeid. 1998. aastal käis meediast läbi plaan AS Klementi ja AS Baltika ühinemisest, kuna mitmed Klementi aktsionärid olid käinud kohtumas Baltika juhtkonnaga, kuid ühinemist ei toimunud. Soomlasest emafirma saamine 1998. aasta alguses ostis Soome rõivatööstusfirma PTA Group OY, mis oli investeerimis- ja arendusfirma Captum Group OY tütarfirma, algselt Optiva Varahalduse (Tänapäeval tuntud Sampo panga Eesti osakonnana) tütarfirmalt OÜ Fine Holding 43 protsenti Klementi aktsiatest ja suurendas hiljem osalust turult aktsiaid juurde ostes. Nii sai sisuliselt läbi AS Klementi ajastu ja ettevõte muutus aja jooksul PTA Groupiks.Kuna ettevõte
oskustel ja uhkusel oma ameti üle. Fazer pakub kvaliteeti ja efektiivsust hindavatele klientidele nende vajadusi ja ootusi rahuldavat toitlustusteenust taskukohaste hindadega. VISIOON Fazer Amica visiooniks on olla Põhjamaade ja Baltikumi toitlustuses number 1. VÄÄRTUSED Fazer Amica väärtused: pühendumine kliendile suurepärane kvaliteet meeskonnavaim Fazer Amica väärtused põhinevad üle saja-aastase emafirma OY Karl Fazer AB väärtushinnangutel, mida on vastavalt tänapäeva ja Amica tegevuse vajadustele muudetud. Fazeri väärtusteks on kliendikesksus, kvaliteet ja koostöö. Fazer järgib neid väärtusi kõikides oma tegevustes. Kliendikesksus teostub siis, kui kogu Fazeri tegevuse aluseks on klientide vajadused. Mille eesmärgiks on alati klientide ootusi ületada. Fazer on oma töös ka üksteisele sisemisteks klientideks.
kasumi teenimine on küsimärgi all. Enamus juhtudes saad allahindlust,ja hakkad edasi ostma firma asju soodushinnaga,ja teenid ainult sellepeal mida jõuad ise müüja ja loomulikult soodustus suureneb,aga väga aeglaselt,et firma teeniks võimalikult palju sinu peal. Ükski inimene ei müü sama palju kui sada inimest ostavad,see ongi võrgumarketingu sisu.See ei ole müük,see on võrgu loomine.Inimene vaid üksus millega emafirma teenib raha. Kaup mida müüakse on kahtlane. Küll reklaamitakse, et tootel on 35 patenti ja ei tea mida veel. Paraku on nii, et see müüdav kaup on enamjaolt siiski kräpp ja tehtud võimalikult odavatest materjalidest. Ma pole küll kõigi toodetega kursis, kuid mulje on selline jäänud. Võib eeldada, et tooted võivad olla kvaliteetsed ja head, kuid minu silmis kõrge hinnatase seda "headust" üle ei kaalu, mis oleks poest ostes tavatoodete puhul,kauba hind mida enamus
Dividendid(deklareeritud) $20 000 $20 000 Dividenditulu $19 000 Müüdud kaupade kulu $130 000 $40 000 Tegevuskulud $20 000 $14 000 Deebetsaldod kokku $588 000 $265 000 Kreeditsaldod kokku $588 000 A. Konsolideeritud aruannete töötabeli koostamine seisuga 31.12. 2007. Ostuanalüüs Emafirma osalus Vähemus osalus Kokku 95% 5% 100% Investeeringu 168421- soetusmaksumus 160 000 160000= 8 421 160000/95%= Omandatud omakapitali bilansiline maksumus Sid Aktsiakapital 120000*95%= 114 000 120000*5%= 6 000 Sid saldo
Maa 190 000 290 000 100 000 Võlakirjade võlad -205 556 -150 000 55 556 Muu 54 830 54 830 Kokku 690 000 955 556 265 556 Ostuanalüüs ja hinnaerinevuse jaotus Emafirma osalus Vähemus osalus Kokku 90% 10% 100% Investeeringu 1111111- 1000000 / soetusmaksumus 1 000 000 100000= 111 111 90%= Omandatud omakapitali bilansiline maksumus 690000*90%= 621 000 690000*10%= 69 000
laps(halva käitumisega tähelepanu nõudev), nähtamatu e unustatud laps(allasurutud viha, turvatunde puudumine), naerutaja(kloun). Heterogeensuse suurendamise vahendid:gruppi kuuluvad erineva juhtimistasendi esindajad.(kuldsed langevarjurid) Organisatsiooniline diversiteet-omadus, mis on seotud konkreetse töökeskkonnaga( töö sisu, tölöstaaz, juhtimistasand) Inimeste liigitamine(PepsiCo) Organisatsiooniline Osakond/valdkond Juhtimistasand Töö sisu Kuulumine Emafirma/ ameti- Tütarfirm ühingusse ,Töökoha asukoht,Divisjon/Regioon,Tööstaaz,Sekundaarne elukoht,Perekonnaseis ,Haridus,Lapsed,Religioon,Välimus,Vaba aja ,Veetmine,Töökogemus,Isiklikud ,Harjumused,Sissetulek,Isiksuse ,Tüüp,Primaarne,Vanus,Rass,Sugu,Rahvus,Seksuaalne ,Orientatsioon,Füüsilised võimed Diversiteet mõjub hästi äritegevusele.
kursiga. Maailmaturuhind on rahvusvaheliste agentuuride poolt (nt Platt's) noteeritud keskmine hind, kuid see ei kajasta täpselt hinda, millega Eestis asuv ettevõtja mootorikütust ostis tarnetingimused on reeglina vastava toote Platts + tootja marginaal. 8 Mootorikütuste jõudmine Eestisse Eesti Statoili poolt müüdavate mootorikütuste tarnelepingud sõlmitakse emafirma Statoil ASA hankeosakonna (OTS ehk Oil Trading and Supply) poolt. 2009.a. tarniti kõik mootorikütused (v.a. suvine diislikütus) Statoil ASA rafineerimistehastest, mis asuvad Kalundborgis (Taani) ja Mongstadis (Norra). Suvine diislikütus tarniti Mazeikiu Nafta rafineerimistehasest Leedus. Tarnelepingud on sõlmitud Norra ja Soome rafineerimistehastega ning sel aastal tarnelepingut Mazeikiu Nafta tehasega ei sõlmitud.
Import Eksport INVESTEERIMIS- INVESTOR PANK või MAAKLER Eksport Import KAPITAL Joonis 18.5. Portfelliinvesteeringute tegemine Eestisse OMANDIÕIGUS Import Eksport EMAFIRMA TÜTARFIRMA Eksport Import KAPITAL Joonis 18.6. Otseinvesteeringute tegemine Eestisse ANDRES ARRAK 12 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvaheline investeerimispositsioon – riigi kõigi majandussektorite finantsvarade ja –kohustus-
kasulikke suhteid organisatsiooni ja avalikkuse vahel. suhtekorraldus on tegevusala mis aitab organisatsioonidel kirjeldada oma olemust, väärtusi, ehitada organisatsioonikultuuri,mis põhineb dialoogil ja kaasamisel ning viia täide orgaisatsioonide vastutust ühiskonna ees osapooled -organisatsioon -siht ja sidusrühmad ELION tootja, töötajad, tarnija, meedia, konkurent, sponsorsuhted, partner(EMT), klient, reklaamijad, emafirma, seadusandja suhtekorralduse võtmesõnad kaalutletud, plaanitud tegevus juhtimisfunktsioon sõnum siht- ja sidusrühmad avalik huvi kahesuunaline kommunikatsioon õpik: tench, yeomans: exploring public relations,prentice hall shirley harrisson: public relations. An introduction seitel, the practice of public relations, 11th edition,prentice hall mis on eetika? teoreetiline eetika: hea/halb, õige/vale praktiline,kutse-eetika
AVALIKUD SUHTED PR KAMPAANIA AS PUUKESKUS JÕULUOKSJON KOOSTÖÖS EESTI LASTE SÜDAMELIIDUGA Õppejõud: Jevgenia Haponen Õpilane: Tiina Teras Grupp: SV403-E Tallinn 2008 2 1. ETTEVÕTTE TUTVUSTUS AS Puukeskus on Soome emafirma Puukeskus OY tütarettevõte. AS Puukeskus tegeleb ehituspuitmaterjalide hulgimüügiga. Ettevõttes töötab 17 inimest ning 2007.a. käive oli 260 miljonit krooni. AS Puukeskus on alaliidu Eesti Metsatööstus Liit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige. Ettevõtte klientideks on a) edasimüüjad (kõik suuremad ehitusmaterjalide kauplusketid üle Eesti) nt. Ehituse ABC, EhitusService (Bauhof), K-Rautakesko, Ehitusmarket, Espak jt. b) mööblitööstusega tegelevad ettevõtted (k.a
gruppide ühendustele eetikakoodeksit luuakse. Kõige laiemahaardeliseks eetikakoodeksiks võib lugeda Piibli kümmet käsku, mis on suunatud kristlastele. *Sisu. Sisu järgi saab eetikakoodekseid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: Normatiivsed. Normatiivne eetikakoodeks sisaldab käitumisnorme, mille täitmist rangelt oodatakse. Normatiivseid eetikakoodekseid koostavad tavaliselt nt etnotsentristliku moraalipoliitikaga rahvusvahelised ettevõtted, kus emafirma püüab tagada ühtlase käitumispoliitika kogu korporatsiooni ulatuses, sõltumata selle asukohariigi kultuurist, et kindlustada erinevates riikides ühtne käitumispoliitika ning anda juhiseid töötajale teatud olukordades käitumiseks. Väärtustele tuginevad. Väärtustele tuginevad koodeksid on deklaratsioonid ettevõtte moraalipoliitika kohta. Enamasti on need lühikesed ja üldsõnalised, mistõttu on need
reageerida, mille tagajärjel ei too need investeeringud selliseid tulusid, nagu soovitud. (Investopedia). 9 3. Konkreetseid näiteid keiretsust 3.1. Toyota jaapanlaste keiretsu lipulaev Jaapanis asutatud ja tegutsevat Toyota kontserni peetakse üheks kõige hiilgavamaks näiteks keiretsu tarneahela toimimisest. Toyota kuulub Mitsui Grupi keiretsusse, kuid on viimastel kümnenditel hakanud järjest rohkem iseseisvuma. Keskmiselt teenib emafirma aastas 72 miljardit dollarit 72000 töötaja kohta. Toyota on Jaapanis olnud üle 24 aasta parim ja suurimate tulemustega automüüja. Tema jätkuvalt head tulemused, mis on ligi kuus korda suuremad kui suurimal konkurendil General Motorsil, kinnitavad keiretsu jätkuvat edu. Toyota on nüüdseks laienenud juba muidugi palju rohkemaks kui lihtsalt autotootja. Tänasel päeval on Toyotal suurosalus kolmes
Lahenesid turustusprobleemid ja algas tehase rekonstrueerimine. Otsingute ja uute retseptide katsetamise tulemusena on tunduvalt laienenud veinide sortiment. Senistele magusatele veinidele on lisandunud poolkuivad puuvilja- marjaveinid. Aastaringselt jätkub ostjaid hõõgveinile 1999. aastal alustati tehases lisaks puuvilja-marjaveinidele ka viina tootmisega. Kõik kaubamärgid, millega tehases tooteid tähistatakse, kuuluvad emafirma AS Tallinna Karastusjoogid intellektuaalse omandi hulka (AS Tallinna Karastusjoogid 2007). 3. VEINITURISM PRANTSUSMAAL Paljud veinikirjanikud kirjutavad kõhklusteta, et Prantsusmaal tehakse maailma parimat veini ja et Prantsusmaa on olulisim veinimaa. Headuse üle võib vaielda, aga kõige kallimmat veini tehakse seal ilmtingimata. Bordeaux´ tippmõisad ja Burgundia tippaiad on kogu maailma veinisõprade kultusobjektiks. Prantuse veinid on eeskujuks kogu veinimaailmale
1) normatiivsed tavaõigusmaade firmad 2) väärtustel põhinevad tsiviilõigusmaade firmad 3) sotsiaalselt kohustavad ettevõtted, kes tellivad endale välisauditi. 13. rahvusvahelisi ettevõtteid võib oma juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi millistesse? Kumba tüüpi ettevõte koostab tavaliselt normatiivse eetikakoodeksi? Miks? Rahvusvahelised ettevõtted võib juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi: polütsentristlikeks, kus emafirma oma käitumisreegleid ja juhtimisstiili tütarfirmadele peale ei suru ja etnotsentristlikes, kus püütakse tagada ühtlane käitumispoliitika kogu korporatsiooni ulatuses. Just viimased ettevõtted koostavad endale põhjalikke normatiivseid koodekseid, et kindlustada kõigis allettevõtetes, mis harunevad laiali erinevates riikides, ühtne käitumispoliitika. 14. Mille poolest erineb väärtustel põhinev eetikakoodeks normatiivsest eetikakoodeksist
väikevahendid, seadmete amortisatsioonikulu, saaste- ja pakendimaks. Tabelis 4 on toodud välja AS vaadeldava perioodi mittetootmiskulud ehk üldkulud. Tabel 4. Ettevõtte üldkulud perioodil 01.01.2016 – 31.12.2016 Nimetus Summa, eurod Palgakulud 203 953 Emafirma juhtimiskulud 120 000 Auditeerimise, raamatupidamise, konsultatsiooni kulud 15 288 Sõiduautode kulud 11 727 Põhivara kulum 10 162 Arvutite tarkvara rent ja hoolduskulud 8 355
olelusvormidest ja pigem on õigem lasta tal hävida, kui et ta Rahvusvahelisi ettevõtteid võib oma juhtimispoliitika järgi kahjustaks teisi liike. jaotada kahte tüüpi millistesse? Kumba tüüpi ettevõte Mis laadi eetilisi probleeme põhjustab elektroonilise info koostab tavaliselt normatiivse eetikakoodeksi Miks? haprus? Elektroonilises vormis olevat infot on palju kergem 1.polütsentristlikud, kus emafirma oma käitumisreegleid ja autoriga kooskõlastamatult muuta kui infot, mis on paberist juhtimisstiili tütarfirmadele peale ei suru2.etnotsentristlikud, kandjal. Seetõttu muutuvad eriti teravaks küsimused kus püütakse tagada ühtlane käiutmispoliitika kogu omandiõigusest, plagiaadist, piraatlusest. Salasõnadega ja korporatsiooni ulatusesViimased ettevõtted koostavad endale
milliseid kohustusi nad ühiskonna suhtes järgivad. Sotsiaalselt kohustavaid eetikakoodekseid koostavad ettevõted, kes tellivad endale välisauditi. 13. Rahvusvahelisi ettevõtteid võib oma juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi - millistesse? Kumba tüüpi ettevõte koostab tavaliselt normatiivse eetikakoodeksi? Miks? Rahvusvahelised ettevõtted võib juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi: polütsentristlikeks, kus emafirma oma käitumisreegleid ja juhtimisstiili tütarfirmadele peale ei suru, ja etnotsentristlikes, kus püütakse tagada ühtlane käitumispoliitika kogu korporatsiooni ulatuses. Just viimased ettevõtted koostavad endale põhjalikke normatiivseid koodekseid, sest kuidas kindlustada kõigis oma allettevõtteis, mis asuvad laiali eri maades, ühtne käitumispoliitika ilma taoliste kirjalike käitumisjuhiste-dokumentideta. 14
milliseid kohustusi nad ühiskonna suhtes järgivad. Sotsiaalselt kohustavaid eetikakoodekseid koostavad ettevõted, kes tellivad endale välisauditi. 13. Rahvusvahelisi ettevõtteid võib oma juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi - millistesse? Kumba tüüpi ettevõte koostab tavaliselt normatiivse eetikakoodeksi? Miks? Rahvusvahelised ettevõtted võib juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi: polütsentristlikeks, kus emafirma oma käitumisreegleid ja juhtimisstiili tütarfirmadele peale ei suru, ja etnotsentristlikes, kus püütakse tagada ühtlane käitumispoliitika kogu korporatsiooni ulatuses. Just viimased ettevõtted koostavad endale põhjalikke normatiivseid koodekseid, sest kuidas kindlustada kõigis oma allettevõtteis, mis asuvad laiali eri maades, ühtne käitumispoliitika ilma taoliste kirjalike käitumisjuhiste-dokumentideta. 14
milliseid kohustusi nad ühiskonna suhtes järgivad. Sotsiaalselt kohustavaid eetikakoodekseid koostavad ettevõted, kes tellivad endale välisauditi. 13. Rahvusvahelisi ettevõtteid võib oma juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi - millistesse? Kumba tüüpi ettevõte koostab tavaliselt normatiivse eetikakoodeksi? Miks? Rahvusvahelised ettevõtted võib juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi: polütsentristlikeks, kus emafirma oma käitumisreegleid ja juhtimisstiili tütarfirmadele peale ei suru, ja etnotsentristlikes, kus püütakse tagada ühtlane käitumispoliitika kogu korporatsiooni ulatuses. Just viimased ettevõtted koostavad endale põhjalikke normatiivseid koodekseid, sest kuidas kindlustada kõigis oma allettevõtteis, mis asuvad laiali eri maades, ühtne käitumispoliitika ilma taoliste kirjalike käitumisjuhiste-dokumentideta. 14
taaiseseisvuse väljakuulutamise järgsesse perioodi.Selline edukus on saanud võimalikuks tänu igapäevasele tööle,otsusekindlusele ja julgetele ideedele. Olulised sündmused: 1992-avati esimesed kauplused Vilniuses,alsusaastatel kasutati T-Marketi kaubamärki. 1998-avati esimene kauplus Maxima kaubamärgi all. 2001-laieneti Lätti ja Eestisse. 2005-laieneti Burlgaariasse. 2005-2006-kõik kauplused läksid üle Maxima kaubamärgile. 2008-moodustati emafirma MAXIMA Grupp,kuhu kuuluvad tütarfirmad MAXIMA LT Leedus,MAXIMA Latvia Lätis,MAXIMA Bulgaarias ning MAXIMA Eesti. Missioon ja visioon: Missioon: Kergendada inimese igapäevaelu Soovitame pakkuda oma klientidele maksimaalset kasu,rahuldades nende igapäevaseid vajadusi laiatarbekaupade järele. Maxima plaanid tulevukuks: Olla liidriks jaemüügikabanduses Balti reginoonis ja ka eraldi võetud riigis,rajoonis,linnas ja tänaval.laiendada teisetele turgudele:
kutsub auditeerima ühiskondlikud organisatsioonid)? · Normatiivsed (tavaõigus-maade firmad) · Väärtustele tuginevad (tsiviilõigusmaade firmad) · Sotsiaalselt kohustavad (ettevõte, kes tellib endale välisauditi) 13. Rahvusvahelisi ettevõtteid võib oma juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi - millistesse? Kumba tüüpi ettevõte koostab tavaliselt normatiivse eetikakoodeksi? Miks? · Polütsentristlikud emafirma oma käitumisreegleid tütarfirmadele ei suru · Etnotsentrislikud püütakse tagada ühtlane käitumispoliitika kogu korporatsiooni ulatuses (koostavad normatiivsed koodeksid, et kindlustada kõigis oma tütarettevõttes, mis asuvad laiali eri maades, ühtne käitumispoliitika) 14. Mille poolest erineb väärtustel põhinev eetikakoodeks normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist on enam levinud mandri-Euroopas, kumb USAs ja Suur-Britannias? Miks?
Kooperatiivide tegevust reguleerivad seadused fikseerivad ära minimaalse liikmete arvu (nt 5, kuid eri riikides võib selles numbris olla erinevusi), liikmete maksimumarvu ei reglementeerita. Soomest võib suurte kooperatiivide näidetena nimetada selliseid organisatsioone nagu SOK (nüüd rohkem tuntud kui S-grupp, kelle koosseisus on ka näiteks SOKOSe kaubamajad ja hotellid aga ka Prisma Peremarketid) ja Valio, Rootsi suuremaid kooperatiive on Arla ja ICA (Rimi Baltic´u emafirma). Inglismaal võeti 1970-ndatel aastatel kasutusele termin uuskooperatiiv. Selle all mõeldi tookord paljusid loodud väikseid kooperatiive, millele oli omane nn alternatiivsus ja rohelised väärtused. Mõju ka Põhjamaadele Tugev kooperatiivse ettevõtluse kasv toimus Põhjamaades 1990-ndatel aastatel. Liikumise „alternatiivsus” ja aatelisus samas taandus – pigem valitses lähenemine “vähem ideoloogiat, rohkem äri”.
kutsub auditeerima ühiskondlikud organisatsioonid)? Täpsemalt vt küs 15 (sama leht) · Normatiivsed (tavaõigus-maade firmad) · Väärtustele tuginevad (tsiviilõigusmaade firmad) · Sotsiaalselt kohustavad (ettevõte, kes tellib endale välisauditi) 13. Rahvusvahelisi ettevõtteid võib oma juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi - millistesse? Kumba tüüpi ettevõte koostab tavaliselt normatiivse eetikakoodeksi? Miks? · Polütsentristlikud emafirma oma käitumisreegleid tütarfirmadele ei suru · Etnotsentrislikud püütakse tagada ühtlane käitumispoliitika kogu korporatsiooni ulatuses. Nemad koostavad normatiivsed koodeksid, et kindlustada kõigis oma tütarettevõttes, mis asuvad laiali eri maades, ühtne käitumispoliitika. Miks? Et tagada eri kultuurides muidu erinevalt tõlgendavate põhimõtete ühtne tõlgendamine. 14
minimaalse liikmete arvu (nt 5, kuid eri riikides võib selles numbris olla erinevusi), liikmete maksimumarvu ei reglementeerita. Soomest võib suurte kooperatiivide näidetena nimetada selliseid organisatsioone nagu SOK (nüüd rohkem tuntud kui S-grupp, kelle koosseisus on ka näiteks SOKOSe kaubamajad ja hotellid aga ka Prisma Peremarketid) ja Valio, Rootsi suuremaid kooperatiive on Arla ja ICA (Rimi Baltic´u emafirma). Inglismaal võeti 1970-ndatel aastatel kasutusele termin uuskooperatiiv. Selle all mõeldi tookord paljusid loodud väikseid kooperatiive, millele oli omane nn alternatiivsus ja rohelised väärtused. Mõju ka Põhjamaadele Tugev kooperatiivse ettevõtluse kasv toimus Põhjamaades 1990-ndatel aastatel. Liikumise ,,alternatiivsus" ja aatelisus samas taandus pigem valitses lähenemine "vähem ideoloogiat, rohkem äri".
edasi suunati mind 2011. aastal siia Rootsi sama firma Rootsi-poolsesse ettevõttesse TC Vehicle OY Finland Filial. Tööga olen rahul, sest see meeldib mulle tänu oma mitmekesisusele ja sellega kaasnevatele tehnilistele nüanssidele. Ainus ebameeldiv tõik on see, et töökoht on kodust ja perest liiga kaugel. Kuid töögraafik on seatud selliselt, et olen kolm nädalat Rootsis tööl ja nädala kodus koos perega. Kuid peagi olen kogu Soome emafirma toimingu toomas Eestisse ning siis olen juba Põltsamaal koos oma perega ning teen sama tööd kodumaal edasi. Üldiselt ollakse tööga rahul, aga sellise mujal töölkäimise juures on suureks puuduseks see, et perega ollakse vähe koos. Paljud ütlevad, et kui saaks kodumaal elamisväärset palka, siis ei sõidaks mujale tööle. Kõige suurem mujal tööl käinute protsent on 1986. aastal (15%), 2002. aastal (20%) ja 2004. aastal (18%) lõpetanud vilistlaste hulgas
0-kupongiintressimääragavõlakiri,kupongidetavõlakiri(zero-couponbond)— diskontovõlakiri,millelt kupongidena tulu ei maksta; emiteerimine ja kauplemine toimub nimiväärtusest madalama hinnaga. Konverteeritav väärtpaber (convertible security). Võlakiri või aktsia, mille saab valdaja valikul vahetada teiste väärtpaberite (lihtaktsiate) vastu. Lisatagatisvõlakiri (collateral trust bond) — tagatud lihtaktsiate ja usaldusväärsemate võlakirjadega. Näiteks emafirma võlakiri on tütarfirma võlakirjast alati usaldusväärsem. Võib tagada ka sellise varaga, mille soetamiseks võlakiri on välja lastud. Debentuur (debenture) – tagatiseta võlakiri. Tavaliselt on tegemist munitsipaalvõlakirjadega. Ettevõtete puhul on tagatiseks ettevõtte enda usaldusväärsus. Konsol (consol) — konsolideeritud võlakiri. Tähtajatut renditulu tagav obligatsioon. Suurbritannia valitsuse poolt välja antud rendiobligatsiooni liik.
N: Lloydsi kindlustus, mille liikmeteks on 10 000 eraisikust liiget. 2. Koperatiivsed kindlustusseltsid (mutual insurance companies)- kindlustusseltsi omanikud on ise kindlustusvõtjad - väiksemad preemiad ja suuremad boonused. Omanikuks saab see kes end ise kindlustab ja omanikuõigus lõppeb kindlustuslepingu lõppemisega (vastastikkused kindlustusseltsid) 3. Allutatud kindlustusseltsid (captive insurance companies) suurte kontsernide tütarettevõtete asutatud kindlustusselts emafirma riskide katmiseks. Selle eeliseks on turul kindlustamatute riskide katmise võimalus (N: toote garantiikindlustus), kulude kokkuhoid võrreldes otseste kindlustusandjatega ,võimalikud maksesoodustused luues allutatud firma maksuefektiivses piirkonnas. 4. Aktsiaseltsidena kõige levinum ja Eestis ainus lubatud omandivorm Pensionifondid 46 Tööeas inimese tarbimine on väiksem kui sissetulekud ülejääk tuleb investeerida
0-kupongiintressimääraga võlakiri, kupongideta võlakiri (zero-coupon bond) -- diskontovõlakiri, millelt kupongidena tulu ei maksta; emiteerimine ja kauplemine toimub nimiväärtusest madalama hinnaga. Konverteeritav väärtpaber (convertible security). Võlakiri või aktsia, mille saab valdaja valikul vahetada teiste väärtpaberite (lihtaktsiate) vastu. Lisatagatisvõlakiri (collateral trust bond) -- tagatud lihtaktsiate ja usaldusväärsemate võlakirjadega. Näiteks emafirma võlakiri on tütarfirma võlakirjast alati usaldusväärsem. Võib tagada ka sellise varaga, mille soetamiseks võlakiri on välja lastud. Silvia Kuusk Hüpoteekvõlakiri (mortgage bond) -- tagatud panditud kinnisvaraga, s.o. enim levinud tagatisvõlakiri. Võlakirjade nimiväärtus on enamasti 100025 000 USD, maksetähtaeg 30 päeva kuni 20 aastat. Mõningatel
· perekonnanime või eesnime kasutamine · järjepidevus pakendite kasutamisel · värviskeemi omamine · firma embleemi omamine · firma embleemide järjekindel kasutamine tootemärgistuse kõrval · isikupärase kirjasrifti kasutamine · kuulutuste kasutamine · reklaami, tarbijaskonnaga laiema suhtlemise ja firmapropaganda koordineerimine · üksiktoodete eest vastutavate töötajate ja reklaamispetsialistide töö kontrollimine ja suunamine emafirma poolt. Arenenud margiteadvus tõstab ka firma töötajate lojaalsust, vastutustunnet ja loob nende suhtes üldsusepoolse ootuse kvaliteetseks tööks ja meeldivaks käitumiseks. Paraku on margiteadvusel ja brändidel kalduvus kuluda, vananeda. Ellujäämiseks tuleb tegeleda margiteadvuse renoveerimisega. Margiteadvuse muutmine rebrändingu kaudu on aeganõudev ja kallis protsess, mis võtab reeglina umbes kolm aastat.
kättetoimetamise, hinna ja maksetingimuste suhtes. Paralleel sellele füüsilisele turule on tuleviku turg, tuntud ka kui tarbekauba vahetus või lõppturg. Tuleviku turu peamine eesmärk on kanda tarbekauba hinnarisk nendelt, kes ei soovi seda aktsepteerida (eelpoolmainitud kohvi müüjad ja ostjad ,,puiklejad"), neile, kes riski tunnistavad (,,spekulaatorid"). Põhiline tuleviku turg araabika jaoks on NYBOT, sama, mis on Coffee Sugar ja Cocoa Exchange (CSCE) emafirma ja LIFFE robustale. Väiksemaid tuleviku kohviturge võib leida Brasiilias, Prantsusmaal, Indias ja Jaapanis. Kauplemismajad ja röstijad Viis rahvusvahelist kohvi kauplemismaja, mis katavad umbes 40% maailma rohelise kohvi impordist on (tähestikulises järjekorras): Dreyfus (Prantsusmaa), EDF Man Mercon (Suurbritannia), Esteve (Brasiilia), Neumann (Saksamaa) ja Volcafe (Sveits). Kümme röstijat müüvad 60-65% kogu töödeldud kohvist, enamasti kaubamärkide nime all müüduna
lisada nõudeid. angloam -d tahtsid avatud, kui hääletamisel oli enamus suletud nimekirja poolt. Lindpere- pole selle poolt, et panna kohtunik adv-ga võistlema, et kas nõue on seotud laeva kasutamisega või ei ole. Kohtunik nagu silmaklappidega meil. Tulemusena kataloog kinnine, laeva saab arestida ainult nende merinõuete osas, muude alusel ei saa. Nt kapten joob laeva raha Hamburgis Reeperbahnil maha - pole seotud, ei saa arestida. Kui nõue emafirma vastu, see põõsas, siis saaks minna edasi Ultimate Owner vastu, see lükati ka tagasi, sest küsimus oli ette valmistamata ja ei suudetud kokku leppida. Konv annab reederile kindluse, et mingi muu kui merinõuete alusel laeva ei arestita. NB oluline on ka sistership arrest - kontseptsioon, et kui 1 laevaomanikul on mitu laeva, siis arestida võib ükskõik millise neist. Võib ka 2 arestida, kui 1 arestimisest jääb tagatiseks varaliselt väheks. Konv artiklis 3 kirjas
on tõhusalt rakendatud ja sobivad eesmärkide saavutamiseks. Auditid jagunevad: Siseaudit e. esimese poole audit, mille jooksul ettevõte ise kontrollib oma kvaliteedialaste tegevuste vastavust kvaliteedistandardile. Auditi läbiviijaks on tavaliselt oma personal, kes on saanud vastava koolituse. Välisauditid jagunevad kaheks: teise ja kolmanda osapoole auditid. Teise osapoole auditi puhul on auditi läbiviijaks potentsiaalne koostööpartner või ka emafirma. Teise osapoole auditi jooksul selgitab auditi läbiviija välja, kas antud ettevõte suudab tagada kvaliteetset toodangut konkreetselt nende ettevõtte jaoks. Siin on oht, et järgmiste klientide puhul seda laadi tunnustus ei pruugi olla küllaldane. Kõige suurema mõjuga on kolmanda osapoole e. sõltumatu akrediteeritud või tunnustatud sertifitseerimisorgani audit. Akrediteering annab ametliku tunnustuse selle kohta, et organisatsioon on kompetentne mingis valdkonnas oma
Kõik programmi funktsioonid töötasid kitsendusteta. 74 Kõige vähem pakub huvi soomlaste loodud PlaNet. Põhjuseks selle kõrge hind ja soomekeelne töökeskkond. Hoolimata sellest on PlaNet Eestis populaarsuselt teisel kohal (MS Project järel). Ilmselt on põhjuseks see, et siin asuvates Soome ettevõtete tütarfirmades on kasutusele võetud emafirma töömeetodid ja vahendid. Üldandmetest olulisemad on funktsioonid ja töövahendid, mida programm pakub. Teine oluline aspekt on programmi kasutamislihtsus, töö- ja veakindlus ning üldine mulje. See osa hinnangust on kahjuks paratamatult mõjutatud hindaja subjektiivsest arvamusest. Objektiivsema pildi saamiseks lasti TPÜ sotsiaalteaduskonna tudengitel erinevaid projektijuhtimisprogramme katsetada. 3.1. Funktsionaalsuse koondvõrdlus Kriteeriumid, mille põhjal programme hinnati:
annaabi.ee 
