Elevandid Elevandid on maismaal ühed suurimad elavad loomad . Isane aafrika elevant võib olla umbes 4 meetri pikkune ja kaaluda 10 tonni . Neil on sambataolised jalad , töntsakas kere , nõgus seljajoon , suured kõrvad ja raske pea koos võhkade ja londiga . Aafrika ja India elevandid elavad , savannides , hõredates metsades , kuid Aafrika elevant võib elada sügaval vihmametsades . Elevandid elavad umbes 60 aastat , mis on rohkem kui ühelgi teisel imetajal , väljaarvatud inimene . Isaselevandid kasvavad kogu oma elu , mistõttu on nad 50 aastaselt tunduvalt suuremad kui emased elevandid . Elevantidel on suured köbrulised purihambad , et närida puruks puukoored , lehed , oksaharudest jne . See et elevandid on taimtoitlased ei tule sugugi kasuks , kuna see toob suuri kahjustusi näiteks : rohi tõmmatakse suurte mätastena maast üles , puudelt murtakse oksad küljest mis teeb puule haiget ja tõmmatakse ka...
Jakob Westholm Gümnaasium Elevandid Referaat Ralf-Viljar Väljas 7.b Tallinn 2011 Sissejuhatus Järgnevas tekstis räägin ma elevantidest. Ning veel räägin lähemalt nende keha kaalust ning nende pikkustest. Ma tegin lühikese kokkuvõtte elevandi elust. Toon välja võrdlusi India ja Aafrika elevandist kumb on suurem või näiteks kummal on ümaramad kõrvad. Kirjutan veel lähemalt elevandi võhkadest, mis on elevandi kaitse relvad ning need on tohutult suured, võhad võivad kasvada kuni 3 meetrit. ...
Hea isu Aafrika elevant sööb päevas umbes 150 kg lehti, oksi puukoort, juuri ja puuvilju. Nii suure toidukoguse tarbimiseks peab ta neljandiku ajast tegelema söömisega. Duss ja mudavann Elevandid jahutavad keha suurte laperdavate kõrvade kaudu, kuid teevad ka "dussi"- imevad lonti vett ja piserdavad seda kehale. Kogenud elevant ulatab lonti hõljutades ja õigel hetkel puhudes igasse kehaosani. Mõnikord püherdavad elevandid mudas või puistavad end üle tolmuga, et katta nahk putukate ja päikesekõrvetuse vastu ja kaitsta auramist läbi naha. Elevandipoeg Elevandipoeg ei pea muretsema toidu pärast, sest ta saab ema piima vähemalt kaks aastat. Mõnikord imetavad teda ka karja teised täiskasvanud emased. Aafrika elevant on suurim maismaaimetaja. Tema õlakõrgus võib ulatada üle 4m ja ta kaalub ligi 7 tonni. Elevandi põhitoiduks on lehed ja oksad, mida ta haarab londiga. Seda tugevat ja samas tundlikku kehaosa kasutab ta hingamiseks ja haist...
Elevant Elevant kuulub imetajate klassi londiliste seltsi. Tänapäevaste elevantide eellased on asustanud peaaegu kõiki kontinente (v.a. Austraalia ja Antarktis). Need olid erineva suurusega loomad: hobusesuurusest kuni 5m kõrguse lõunaelevandini. Elevandid elasid peamiselt metsades, savannides ja jõeorgudes. Kliima jahenemisel kohastus üks liik, mammut, isegi tundra karmide tingimustega. Nüüdisajaks on neist säilinud ainult kaks liiki, kes kuuluvad küll ühte sugukonda, kuid kumbki omaette perekonda. Elevantide kehaehituses on eriline nende lont, millele pole loomariigis analoogi. See on ninaga kokkukasvanud ülahuul. Lont on hämmastava liikuvuse ja suure jõuga. Londi otsas paiknev haardemehhanism võimaldab maast tõsta pisimaidki esemeid. Lont on elevandile tähtsam kui inimesele käsi. Selle abil ta hingab, hangib toitu, kaitseb end, väljendab oma tundeid, vabaneb parasiitidest ja suh...
INDIA ELEVANT India elevant on 5-10 m pikk. India elevant on sarnane aafrika elevandiga, kuid tal on väiksemad silmad ja lühemad kihvad, samuti on tal väiksemad kõrvad, peenem lont ning nahk pole nii kare ja loomulikult on India elevandil väiksem mass: isasloom ei kaalu kunagi üle 5000 kilogrammi. Nagu ikka elevantidel on ka India elevantide lont mis on võimeline tõstma kuni 5-tonniseid puutüvesid. Lont on neil ka toidu ja vee hankimiseks. Kihvad on olemas vaid isasloomal. India elevante on kodustatud juba tuhandeid aastaid ning kasutatud raskete koormate kandmiseks, suurte sahkade vedamiseks, palkide tõstmiseks ja ka etendustel. India elevant Elevandid on arukad loomad, nad õpivad kiiresti lihtsaid käske täitma ja jätavad õpitu meelde. Lõuna-Aasias toovad elevandid palke välja paigust, kuhu metsaveomasinad ligi ei pääse. Metsiku elevandi väljaõpetamiseks...
Kadrioru Saksa Gümnaasium India elevant referaat Pärtel Toompere 7.B Tallinn 2007 EESSÕNA Raske on midagi eessõnaks öelda. Mis ma siin ikka räägin, et elevant on suur loom, suurte kõrvade ja pika ninaga; et aafrika elevandid on metsikud ja India elevante proovitakse kodustada. Jah, see kõik on õige, aga kõik teavad ju seda. Selles referaadis räägin ma aga kõigest huvitavast india elevantide kohta, mida kõik kindlasti ei tea. Teadsite Te näiteks, et india elevandid kuuletuvad ka lastele ning laps võib seista rahulikult kartmata elevandi kõrval? Teadsite? Ei teadnud? No vot! India elevantide kohta leidub aga ka palju muud huvitavat. Head lugemist.... või kuulamist! VÄLIMUS India elevant (Elephas maximus indicus) on 5-10 meetrit pikk. Ta on kõhnem, kuid pikem kui teised aasia elevandid. India elevant on sarnane aafrika elevandiga, kuid tal on väiksemad silmad ning lühemad kihvad. ...
Elevant Elevantide hulka ei kuulu mastodonid, kes kuuluvad sugukonda Mammutidae, ega sugukonda Gomphotheriidae kuuluvad perekonnad. "Loomade elu" nimetab elevantideks kõiki londilisi[1], kuid see seisukoht pole üldtunnustatud. Üleüldse pole väljasurnud londiliste klassifikatsioon veel kindlaks muutunud. Eristatakse elevandiperekondi Primelephas, Elephas, Loxodonta, Mammuthus, Stegodon, Stegodibelodon, Stegolophonodon ja Stegotetrabelodon. Neist kõik peale kahe on välja surnud. Tänapäeval elab kolm elevandiliiki. Suurim nendest ja suurim maismaaimetaja üldse on aafrika elevant (Loxodonta africana). Sellest ainult pisut väiksem on india elevant (Elephas maximus). Kolmandat, kõige väiksemate isenditega liiki Loxodonta cyclotis peeti varem aafrika elevandi metsas elavaks alamliigiks, aga DNA analüüs näitas, et see on eraldi liik. Tänapäeva elevantide mass on kuni 7,5 tonni ja kasv kuni 3,5 meetrit. Kõige suurem elevant ol...
Elevant Elevante on kolme liiki: India elevant, Ameerika elevant ja mammut, mis on juba väljasurnud liik. Elevandid võivad olla kuni 7,5meetrit pikad, püstiseistes 3,64 meetrit kõrged ja kaaluda kuni 7,5 tonni. Loomadel on väga hõreda karvkihiga nahk, mitmeti talitlev lont ja võhad ehk suured lõikehambad. Karv on elevandil mustjas-hall. Elevant kaalub rohkem kui 50 inimest ühtekokku. Üllatav on tõsiasi, et elevandid kõnnivad lausa varvastel, kand maast lahti. Jala pöiaosa luid toetab eriline vetruv rasvapadjand, mis on läbi põimitud elastsete sidekoekiududega. Selle tulemusel on elevandi jalatald lai ja ümar, looma keharaskus jaguneb ühtlasemalt ning ta liigub üpris käratult. Emaselevant saab korraga ainult ühe poja. Poeg kaalub sündides umbes 100 kilo. Elevandi esimese 18 kuu jooksul saab ta toidu emalt, kuigi taimi saab ta süüa ka mõne kuu vanuselt. Tavaliselt ela...
ELEVANDILUU SÕJAD- VIIMANE VÕIMALUS ZAKOUMA Referaat Juhendaja: Monika Meier Õpilane: Liis Uus Leisi 2010 1 Sel ajal kui salakütid tapavad viimaseid Kesk-Aafrika ellujäänud elevante nende kihvade pärast, annab pelgupaik Chadis sellele ohustatud liigile relvastatud kaitset ja võimalust võidelda. Loodusvaatleja J.Michael Fay ja fotograaf Michael Nichols raporteerivad otse sündmuspaikadest. Surnud, suur isane elevant lamab küljeli. Värske surma, kopituse ja uriini lehk hõljuvad üle laiba. See on vaatepilt, mida J.Fay on Kesk-Aafrikas näinud sadu kordi. Kui ta ulatas oma käe üle elevandi keha, londist sabani, voolasid pisarad tema põskedelt alla. Elevandi nahk oli kortsudest ruuduline. Londi põhi oli paks nagu inimese torso. Sügavad lõhed jooksid nagu jõed tema jala kandadest läbi. ...
Elevant Liigitus: Riik:Loomad Hõimkond:Keelikloomad Klass:Imetajad Selts:Londilised Sugukond:Elevantlased Perekond:Loxodonta Elevandi kohta: Elevantide mass on kuni 7,5 tonni ja kasv kuni 3,5 meetrit. Elevandid elavad enamasti karjades. Elevandid elavad Aasias kui ka Aafrikas. Pildid Liigid: Tänapäeval elab kolm elevandiliiki. Suurim Aafrika elevant Natuke väiksem India elevant Ja kolmas eraldi liik Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Elevant https://www.google.ee/search?q=elevant&hl=en-EE&biw=19 20&bih=979&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=ZMK2VJrWD4PTyg Py2YDoAQ&sqi=2&ved=0CAYQ_AUoAQ Tänan kuulamast!!
Aafrika elevant Loxodonta africana Markus Kiili Välimus · Suured kõrvad mille abil ta end jahutab · Suur lont · Jalgade all paikneb vetruv mass, mille abil ta võib isegi hääletult liikuda · Pikenenud lõikehambad · 3 meetrit pikk Elupaik · Aafrika · Savannid · Metsad · Sood · Poolkõrbed · Mõnikord hoiab ka puude varju Toitumine · Päevas sööb ta 200- 250 kg taimi ja joob umbes 130 liitrit vett · Ta sööb lehti, rohtu, igast erinevaid õisi, vilju, juuri, oksi ja puukoort · Elevantidele meeldib süüa öösel, varahommikul ja õhtul Pojad · Sündinud elevandi poeg kaalub 110 kg · Poeg on sündinuna 90 cm pikk · Suguküpsus 14-15 aastaselt · 4-5 aasta jooksul sünnitab elevandi ema 1 poja · Tiinus kestab 22 kuud · Kui poega ähvardab oht, muutub emaelevant agressiivseks Huvitavat ...
RAIPEKOTKAS: kutsutakse Egiptuses vaarao-kanaks. ei kuulu kaitse alla, Eestis väga harv eksikülaline. Täiskasvanud raipekotkas on peamiselt valge, tiivad otstest mustad. Linnu vanemaks saades muutud ka sulestik tumedamaks. Noorlinnud tumepruunid ja vanalinnu sulestiku omandab raipekotkas 5 aasta jooksul järk-järgult. Näonahal sulestik puudub ja nahk on kollast värvi. Raipekotkast võib kohata Lõuna-Euroopas ja Põhja-Aafrikas ning Lääne- ja Lõuna-Aasias. Raipekotkad ei ole rändlinnud. Pesitseb kõrgetel kaljunukkidel. Eelistab jahiks avamaid erineva maastikuga. Tänapäeval leiab teda ka inimasustuste lähedalt. Eluiga on raske määrata neil, kuna nad ei ole paikse eluviisiga vaid rändavad ringi (vanim 37). Raipekotkas ei ole oma pesitsuspaigale truu, ta võib järgmiseks aastaks valida uue koha, kui eelmine aasta. Suguküpseks saavad raipekotkad 5-dal eluaastal. Elukaaslast otsitakse korra ja kogu eluks, kellega siis sigitakse edaspidi korra aas...
Savann Geograafia Koostaja: Juhendaja: Tänane teema: Asend Kliima Mullastik Loomastik Taimestik Inimtegevus savannides Asend Lõuna-Ameerika Aafrika Australia Euraasia Kliima Lähisekvatoriaalne kliimavööde Suvel on vihmane (ekvatoriaalne õhumass) Talvel on kuiv (troopiline õhumass) Kõrge temperatuur läbi aasta Aasta sademete hulk kõigub (300-1000) Mullastik Punakaspruunmullad Pruunmullad Mullastiku kujundamist mõjutab kuiva ja niiske perioodi vaheldumine Vähe toitaineid Loomastik Kiskijad-gepardid, lõvid, hüüanid, leopardid, krokodillid .... Rohusööjad-antiloopid, gasellid, pühvlid, elevandid, kaelkirjakud, sebrad .... Taimestik Jäme tüvi, jäigad lehed, lihakad lehed ja varred, paks koor Savannis kasvavad nt: Baobab e. Ahvileivapuu, ...
Etioopia Etioopiast Etioopia on merepiirita riik Aafrika idaosas. Pindala: 1 133 380 km² Rahvaarv: 88 013 491 (2011) Riigi pealinn on Addis Abeba. Riigikord on föderatiivne vabariik. Etioopia on maailma vanimaid riike ja ainus Aafrika riik, kes pole kunagi olnud Euroopa koloonia. Pinnamood Maastik koosneb peamiselt mägismaast, mille moodustavad suured laavamassid. Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused. Riigi põhja- ja keskosa paikneb sügavate orgudega liigestatud Etioopia mägismaal, riigi lõunapoolne osa on tasasem. Riigi äärealad on tasased. Etioopia mägismaa kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 kilomeetri laiusel alal, ja tõusevad üle 4500 meetri kõrgusele Simeni mägedes. Kliima Kliima on lähisekvatoriaalne, eristuvad kuiv (okt. mai) ja niiske (juuni-sept.) periood. Kuiva perioodi ajal on veebr. aprill nn. väike vihmaperiood. Kõrgemate piirkondade kliima on soe ja niiske, madalamal on kuivem. Etioopia poolkõrbelised a...
Aasia pindala: 31 764 000 km² rahvaarv: 3 701 000 000 riikide arv: 48 suurim riik: venemaa, millest 75 % asub aasias väikseim riik: maldiivid (298 km²) kõrgeim tipp: mount everest (8848 m) suurim järv: kaspia meri (371 800 km²) pikim jõgi: jangtse (6300 km) Maavarana leidub naftat. Kasvatatakse Riisi. On suurim maailmajagu, hõlmab maismaast peaaegu kolmandiku ja ühtlasi tihedamini asustatud maailmajagu ( Hiinas ja Indias asub üle miljoni inimese ) . Aasia ja euroopa vahel looduslikku piiri pole vaid on Uurli mäestik. Aasias paiknevad laiaulatuslikud kiltmaad nt. Tiibeti kiltmaa. Maailmajao keskosas on kõrbed , Põhjas igikeltsad ja lõunas rannikualad. Aasias voolab mitu võimsat jõge : Jangtse , Ganges . Suuremad järved : Kaspia ja Araabia meri. Suuremate pindaladega riigid : Venemaa , Aasia osa , Hiina , India . Suuremate rahvaarvudega riigid : Hiina , India , Indoneesia, Pakistan. Edelaosas on pinnamood mägine , kliima on vahemereline. ...
AHVILEIVAP UU EHK BAOBAB Ahvileivapuud kutsutakse baobabiks.Ahvileivapuu kuulub heitlehiste lehtpuude perekonda ja villapuuliste sugukonda.Kokku on neid 8 liiki ning see puu kasvab Aafrika savannides. Kõrgus on umbes 20 meetrit.Ahvileivapuud puu on maailma üks jämedamaid puusid.Nende ümbermõõt võib aga vabalt üle 12 meetri ulatuda.Baobab on ka väga pikaealine,normaalne eluiga on kuskil 500 aastat, aga usutakse leiduvat ka üle 5000 aasta vanuseid puid. Peamine põhjus, miks taoline hiigelpuu on suutnud karmides tingimustes ellu jääda, on tema vähene kiusisaldus ja väga suur veemahutavus. Iga puu suudab säilitada endas 300 liitrit vett, millega annab pikki põuaaegu üle elada. Ahvileivapuu on pudelpuuna tuntud sukulent. Ahvileivapuude vili on piklik kurgitaoline kupar, mille jahune sisu o...
Ahvileivapuu Keith Varik Ahvileivapuu Ahvileivapuu ehk baobab on lehtpuude perekond kassinaeriliste sugukonnas. Ahvileivapuudel on sõrmjad liitlehed ning suured, valged ja lõhnavad õied. Puit on pehme ning veerohke. Kuivalperioodil saavad elevandid ahvileivapuust vedelikku. Ahvileivapuude niin on tugev ja nende koor sisaldab ravitoimega adansoniini. Ahvileivapuude vili on piklik kurgitaoline kupar, mille jahune sisu on söödav. See puu kasvab savannides. Kõrgus on umbes 20 meetrit. Ahvileivapuud on maailma üks jämedamaid puid. Nende ümbermõõt võib olla üle 12 meetri. Baobab on ka väga pikaealine, eluiga on umbes 200500 aastat, aga võib leiduda ka üle 5000 aasta vanuseid puid. Peamine põhjus, miks taoline hiigelpuu on suutnud karmides tingimustes ellu jääda, on tema vähene kiusisaldus ja väga suur veemahutavus. Iga puu suudab säilitada endas 300 liitrit vett, mis aitab pikki põuaaegu üle elada. Neil on väga tugev koor, kait...
Ngorongoro . Karina Noor ja Viktoria Plemakova 7a. klass *1940. aastal otsustas Tansaania valitsus rajada Serengeti rahvuspargi. *Eesmärgiks oli omapärase looduse kaitsmine. *Rahvuspark avati 1951. aastal. *Rahvuspargi ühest osast moodustati Ngorongoro looduskaitseala. *Sellel territooriumil on Ngorongoro vulkaan, mille kõrgus on 2286 meetrit. *Ngorongoro vulkaan ei ole aktiivne. *Teadlaste arvates oli viimast korda vulkaan aktiivne mitte vähem kui 10 000 aastat tagasi. *Vulkaanil on avar kaldeera mõõtmetega umbes 15 korda 22 kilomeetrit, kaldeera sügavus on 610 meetrit. *Seal elab väga palju erinevaid loomi : ninasarvikud, lõvid, tiigrid, elevandid, igasugused sõralised, leopardid, isegi jõehobud. Puuduvad kaelkirjakud,kellele ei sobi mägine maa. Kokku on seal umbes 75 000 metsikut looma. *Ngorongro looduskaitsealal on ühe omapärase väärika ja uhke hõimumasaide kodu ka tänapäeva...
Lõvi (nimi) Nõo Reaalgümnaasium 10c Sissejuhatus Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantrite perekonnast. Tähtkuju Andmed Tüvepikkus: 180240cm Saba pikkus: 6090cm Mass: 180227 Eluiga: 13 aastat Elupaik: avarad, veekogudega savannid Toitumine: Lihasööjad Tiinus: 105 päeva Kirjeldus Lakk Saba Pruunikaskollakas karvastik Taksonoomia Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Klass: Imetajad Selts: Kiskjalised Sugukond: Kaslased Perekond: Panter Liik: Lõvi Toitumine Jahivad õhtuti Toiduks: antiloobid, sebrad, noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud, koduloomad, samuti ka raiped pisiloomad Paljunemine Aastaringselt Tiinus: 105112 päeva Enamasti 3 kutsikat Vastsündinud: 30cm, laigulised Suguküpsus: 4 eluaastal http://www.youtube.com/watch?v=cFknacYQaUE Huvitavat Hoiavad kontakti möirates Loomadekuningas ...
ÄÄSMÄE PÕHIKOOL NIGEERIA Simone Sui 8.klass Juhendaja: Siret Saarniit 2013 SISSEJUHATUS Mina räägin riigist mille nimi on Nigeeria, riik on tuntud kindlasti nafta kaevanduste poolt ja on rahvaarvult ka väga suur riik. Lähemalt hakkan rääkima Nigeeriast edasisetel lehtedel. Ise ma Nigeerias ei sooviks elada, kuna elutingimused ei ole just kõige paremad, vähemalt see on minupoolne arvamus. 1. RIIGI PAIKNEMINE · Nigeeria on riik Lääne-Aafrikas. Ta piirneb Benini, Nigeri, Tsaadi ja Kameruniga. · Nigeeria on rahvaarvult Aafrika suurim riik ja maailmas 8. kohal. · Nigeeria jaguneb halduslikult 36 osariigiks ja pealinnaalaks. · Riigi pealinn on Abuja. · Riigi pindala on 923 768 km². http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:LocationNigeria.svg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Nigeeria_osariigid.png ...
Mart Mägi Lõuna-Aafrika Vabariigi põllumajandus Lõuna-Aafrika Vabariigis on suuremahuline ning hästiarenenud põllumajandussektor. Sellal kui kaevandamine ja tekstiilitööstus arenesid kiirelt langes põllumajanduse osa SKP-st 20%-lt 1930ndatel 12%-ni 1960ndatel ning vähem kui 7%-ni 1990ndatel aastatel. Muljetavaldav on kasvatatavate taimede mitmekesisus. Kasvatatakse peaaegu kõiki sorte toiduks sobivaid taimi ning kiudtaimi, meditsiinis ning keemiatööstuses kasutatavaid taimi. See näitab riigi mitmekesist kliimat ja maastikku. Lõuna-Aafrika Vabariik on pindalalt (1,2 miljonit ruutkilomeetrit) võrreldav 1/8-ga USAst ning hõlmab seitset kliimavöödet. Kahte kolmandikku riigi territooriumist hõlmab ulatuslik kiltmaa keskmise kõrgusega 1220-1830 meetrit. Lõuna-Aafrika Vabariigi pindalast on kõigest 13% kõlbulik põllumajand...
Jüri Gümnaasium Ghana Juhendaja: Andres Maastik Koostaja: Riho Sagor Klass: 10.l Jüri 2013 Sisukord. Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Loodus..................................................................................................................
Salvador Dalí Aleksei Zimin 9a Õpetaja: Alina Deretsinskaja Elulugu Dalí sündis Prantsuse piiri lähedal asuvas Figueresi linnas. Tema isa, Salvador Dalí i Cusí, oli advokaat ja notar, kelle rangele kasvatusstiilile vastandus tema naine Felipa Domenech Ferrés. Just Dalí ema oli see, kes poja kunstikatsetusi julgustas. Dalí oli peres teine laps, kuid tema samuti Salvadori nime kandnud vend suri enne Dalí sündi. Kolm aastat noorem õde Ana María kirjutas aga 1949. aastal oma vennast raamatu. Madrid ja Pariis 1922 . aastal kolis Dalí Madridi ja asus õppima kaunite kunstide koolis nimega Academia de San Fernando. Madridis sõbrunes ta teiste hulgas ka Pepín Bello, Luis Buñueli ja Federico García Lorcaga. Dalí teadmised pärinesid ajaleheartiklitest. Dalí eksperimenteeris ka dadaismiga ning see kunstivool mõjutas ta loomingut kogu elu. 1926. aastal külastas Dalí esmakordselt Pariisi ning kohtus Pablo Picassoga, keda ta jumald...
Etioopia Tairi Kaarna & Mari Korb Etioopiast Etioopia on merepiirita riik Aafrika idaosas. Pindala: 1 133 380 km Rahvaarv:88 013 491(2011) Riigi pealinn: Addis Abeba Riigikord on föderatiivne vabariik Etioopia on maailma vanimaid riike ja ainus Aafrika riik, kes pole kunagi olnud Euroopa koloonia. Pinnamood Maastik koosneb peamiselt mägismaast, mille moodustavad suured laavamassid. Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused Riigi põhja- ja keskosa paikneb sügavate orgudega liigestatud Etioopa mägismaal, riigi lõunapoolne osa on tasasem, samuti ka riigi äärealad. Etioopia mägismaa kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 km laiusel alal ja tõusevad üle 4500 m kõrgusele Simeni mägedes. Metsandus ja mullastik Palavniiskes vööndis (alla 1800m) on savanni puna-pruunmuldadel savannid ja galeriimetsa...
Lähisekvatoriaalsed mussoonmetsad Mussoonkliimat iseloomustab aasta-ajati reeglipäraselt suunda muutvate õhuvoolude mõju. Suvel puhuvad tuuled ookeanilt ning talvel on tuule suund vastupidine - mandrilt ookeanile. Sellist nähtust põhjustab maismaa ja maailma mere erinev soojenemine ja jahtumine. Eriti tugevalt avalduvad mussoonid Kagu-Aasias, vähemal määral Austraalias ja Aafrikas. Suvel, kui Euraasia mandri sisealad tugevasti soojenevad, hakkab kuum õhk tõusma ülespoole ning selle asemele liigub Vaikse ja India ookeani kohal paiknenud jahedam, niiskem õhk. Talvel on aga pilt vastupidine, Euraasia mandri sisealad jahtuvad ning külmad õhumassid hakkavad laskuma ning piltlikult öeldes laiali vajuma. Nii puhubki talvel tuul mandrilt merele. Sisemaalt tulevad õhumassid on kuivad ning sellest tulenevalt on sademehulk talvel väike. Suvel aga, kui tuuled puhuvad ookeanidelt, toovad nad endaga kaasa ka ohtrasti...
TROOPILINE VIHMAMETS Vihmametsast Vihmametsad moodustavad 5% meie planeedist. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Nad puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Paiknemine Ekvatoriaalses kliimavöötmes Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Valgus Varjulembesed taimede osad sõnajalaliigid, alokaasia, väikesed palmid. Valgust vajavad taimed liaanid, epifüüdid. Ööloomad - ööahvid, leemurid, jaava soomusloomad, seepia. Kohastumused temperatuurile Kõrge õhuniiskus võimaldab osadel veeloomadel elada ka maapinnal ja kõrgetel puudel. Taime lehed on pealt poolt läikivad ja nahkjad. Taime lehed on alt poolt tuhmid, kaetud karvakestega või viltjad. Sümbioos Näitek...
Madagaskar Autor: Alan Sakson Juhendaja: Helen Leoste Tallinn 2016 Asukoht Asub LL 20° ja IP 48° Lõuna-Aafrika Asub lõuna-Lähisekvatoriaalse ja troopilise kliimavöötme vahel Savanni loodusvööndis Kliima Keskmine temperatuur on juulis 9-20°C ja detsembris 16-27°C. Aasta jooksul sajab 1000-1500mm. Kõige rohkem sajab mai ja septembri kuus, mille sademetehulk ulatub 2030- 3250mm. Maksimum temperatuur võib ulatuda kuni 33°C Minimum temperatuur võib ulatuda kuni 10°C Ferralliitmullad Niiskel aastaajal katab muldi sageli vesi; kuival aastaajal kuivavad mullad läbi; moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht vihmaperioodil orgaaniline aine laguneb ja uhutakse sügavamale kuival aastajal kõdunevad taimejäänused osaliselt ja tekib huumus. Taimestik Valitsevad kõrrelised. Kõrrelistel on tihe ja tugevasti läbi põ...
Lõvi Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantrite perekonnast. Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega kiskjad. Isaste tüvepikkus võib ulatuda kuni 180 240 cm-ni, saba pikkus 6090 cm-ni, mass 180-227 kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvil on ühena vähestest kiskjalistest selgelt välja kujunenud suguline dimorfism, mis ei seisne ainult emalõvide väiksemates mõõtmetes, vaid ka laka puudumises emastel. Lõvi sobivamateks elupaikateks on avarad, veekogudega savannid, kus leidub ohtralt sõralisi. Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades pr...
, . , , . 180-240 , 60-90, 180-227. . , . , . . - . , , . , . , . 1-2 , . 10 . , . . , , , . . - , . , , . . , , , . . . . . , , . - . . . . , . . Lõvi Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantrite perekonnast. Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega kiskjad. Isaste tüvepikkus võib ulatuda kuni 180240 cm-ni, saba pikkus 6090 cm-ni, mass 180-227 kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on p...
Savann Gretuu. Mis on savann? Savann on lähistroopiline või troopiline puisrohtla. Savanni tunnused: 1) väga suured tasandikud; 2) kaetud rohttaimedega, mida ilmestavad üksikud puud. Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie või karjakasvatuse tagajärjel. Asend Savann on välja kujunenud umbes 10. ja 20. laiuskraadide vahel. Kliima Savannides on mussoonkliima. Aasta jaguneb kaheks pikaks aastaajaks niiskeks ja kuivaks. Suved on vihmased ja talved kuivad. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis hävitavad põldudel vilja ning jätavad inimesed peavarjuta. Mullastik Savannides on viljakad punakaspruunid ferralliit mullad. Pika kuivamisperioodi tulemusena muutub seal pinnas väga kuivaks ja ...
Jõhvi Gümnaasium Kalahari kõrb Referaat Koostaja:Roland Rokka 8.A Juhendaja:Ene Sokman Jõhvi 2010 Sisukord 1 Paiknemine ja kliima Kalahari on kõrbe- ja rohtla-ala Lõuna-Aafrikas. Kalahari kõrb katab umbes 930 000 ruutkilomeetrist ala, mis jaotub Botswana, Namiibia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi territooriumide vahel. Õigem oleks nimetada Kalahari kõrbe poolkõrbeks, sest sademete keskmine hulk ületab päriskõrbele omase keskmise sademete hulga. Ka temperatuur ei tõuse üle +45 kraadi. Kalahari kõrb paikneb kiltmaal, 500-1500 meetri kõrgusel merepinnast, peamiselt tasandikel, kuid esineb ka kõrgendikke. Kalahari kuivas lõunaosas on palju soolajärvi, mis paiknevad laialipillutatult. Erinevalt Sahara kõrbest on seal suvi niiske ning seal elab palju loomi. Enamik järvi ja laguune kuivab siiski põua ajal ära. Vihmaperiood kestab umbes viis...
EKVATORIAALNE VIHMAMETS KVATORIAALNE VIHMAMET Levik Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit umbes 10.põhja- ja lõunalaiuskraadini. Sellesse piirkonda jääb Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna Ameerikas, Malai saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, Ida- India ning väike osa Austraalia põhjarannikul. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Kliima Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumisest. Ekvatoriaalsete vihmametsade kohal on päike kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal. Aasta jooksul on ööpäevane keskmine temperatuur 24° kuni 29°C,...
SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1.Lõvi välimus......................................................................................................... 4 2. Eluviis ja toitumine............................................................................................. 5 3. Loomade kuningas.............................................................................................. 6 4. Sigimiskäitumine................................................................................................ 8 5.Kokkuvõte............................................................................................................ 9 6.Kasutatud kirjandus........................................................................................... 10 SISSEJUHATUS Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suu...
1. Riigi üldandmed........................................................................................................................................... 2 2. Loodus..........................................................................................................................................................3 1. Riigi üldandmed Etioopia vapp Etioopia lipp Pealinn Addis Abeba Pindala 1 127 127 km² Riigikeel(ed) amhari Rahvaarv 73 053 000 (2005) Rahvastiku tihedus 64,8 in/km² Riigihümn Whedefit Gesgeshi Woude Henate Ethiopia President Girma Wolde-Giyorgis Lucha Peaminister Meles Zenawi Iseseisvus vanimaid riike Aafrikas Keel amha(a)ra on ametlik keel, kuigi räägitakse üle 80 kohaliku keele; inglise keel on enamuses linnades arusaadav, samuti prantsuse ja itaalia keel,( soma...
Jää- ja külmakõrbed Geograafiline asend : põhja- ja lõunapoolust ümbritseval alal. Kliimavööde : polaarvööde Mullad : mullad puuduvad, kuna maapinda katab jää Taimed : kasvavad vaid arktilistel saartel ja mererannikutel ; vetikad, samblikud Loomad : sinivaalad, morsad, rikkalikult kalu, jääkarud, pingviinid, hülged Inimtegevus : kalapüük, küttimine, polaaruurijad, maavarade kaevandamine Probleemid : liiga külm, liigelda ei saa, teid pole, osooniauk(Antarktikas) Tundrad ja metsatundrad Geograafiline asend : paikneb põhjapoolkeral Põhja-Jäämerd ümbritseval maismaal Kliimavööde : lähispolaarne Mullad : igikeltsa tõttu on maapind jäätunud ; mulla paksus väike Taimed : kidurad, madalad ja üldiselt vähe Loomad : põhiliselt põhjapõdrad Inimtegevus : mereloomade ja kalade küttimine, põhjapõtrade kasvatamine, maavarade kaevandamine Probleemid : kavanduste ja asulate alla on jäänud endised karjamaad ; torusid ei saa maasse paigaldada Parasvöötm...
LÕVI Panthera Leo Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Kiskjalised (Carnivora) Sugukond: Kaslased (Felidae) Perekond: Panter (Panthera) Liik: Lõvi (Panthera Leo) Välisehitus Lõvidel on võimas keha, suur pea, tugevad küünised ja hambad ning 60-90cm pikkune saba, mis lõppeb tutiga. Lõvid on umbes meetrikõrgused ja 2,5 meetri pikkused, ning nende kaal võib ulatuda kuni 250 kilogrammini. Täiskasvanud isaste kaela, õlgu ja rinda katab pikk karvkattest tumedam lakk. Emased lõvid on isastest väiksemad. Lõvid on kaetud pruunikaskollase karvkattega. [vt Lisa 1] Siseehitus Lõvid hingavad kopsudega, mis koosnevad miljonitest kopsutrombukestest. Lõvidel on suletud vereringe. Nende süda ...
Ekvatoriaalsed vihmametsad Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Ekvatoriaalne kliima on palav ja niiske, aastaaegu ei esine ja ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Lõunaks on temperatuur tõusnud umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub 2-3 tunnine tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Õhtuks taevas selgineb ja läheb ka veidi jahedamaks. Vihmametsad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, ühtlustades veeringet ja vähendades kasvuhooneefekti. Ekvatoriaalsete vihmametsade alade suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele. Ekvatoriaalsete vihmametsade ning ühtlasi ka maailma veerikk...
Loodusvööndite loomastik Kairit Ladvig 8.Klass Kuldre Kool 2011 Jää-ja külmakõrbed POLAARREBANE Polaarrebase looduslik leviala on põhjapoolkera arktikapiirkonnad. Polaarrebane on koastunud elama karmis kliimas,selleks on tal paks karvakate. Toitub ta lemmingutes, polaarjänestest, kahepaiksetes ja ka loomade munadest ja raibetest. Tundrad ja metsatundrad PÕHJAPÕDER Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline. Põhjapõdra toit on mitmekesine. Nad söövad praktiliselt kõiki taimi, mida on võimalik kätte saada. Pärast püsiva lumikatte teket läheb põhjapõder üle samblikutoidule, mis on suurema osa jooksul aastast tema põhitoit. Tema haistmine on s...
Kõrbed asetsevad Seal on kuiv Seal on väga väike Kõrbes on vähe taimi. Kõrbe Loomi on vähe ja nad on Sealt kaevandatakse naftat ja Kõrb kuuma ja kuiva troopiline kliima. huumus kiht ja taimed sisaldavad enamasti kohastunud sealse veevaese muid vajalikke maavarasid. troopilise kliimaga Õhk on seal väga sellepärast üsna tugeva lõhnalist eeterlike õlisid. kliimaga. Nad on enamasti aladel. kuiv, taevas pilvitu, helehallid. Neil on sügavale ja hästi heleda värvilised. Paljud sademeid on tugevasti harunenud juurestik. loomad jäävad suveunne. VÄGA vähe. ...
Lõuna-Aafrika Vabariik Ajaloo referaat Juhendaja: Koostaja: Haamaste 2009 Sisukord 1.1 Lipp................................................................................................................................... 4 1.2 Vapp..................................................................................................................................5 .....................................................................................................................................................6 II Majandus ja energia tootmine................................................................................................ 7 2.1 Mäetööstus.............................................................................................
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Ekvatoriaalsed vihmametsad Referaat Koostaja:Daniil Brant TALLINN 2018 1 SISUKORD 1. ASUND...........................................................................................3 2. KLIIMA............................................................................ ...............3 3. MULLASTIK...................................................................................4 4. TAIMED.........................................................................................4 5. LOOMASTIK........................................................................................5 6. HUVITAVAID FAKTE........................................................................5 7. KASUTATUD ALLIKAD....................................
Miina Härma Gümnaasium Greetel Kala 10a LÕUNA - AAFRIKA VABARIIK Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2014 Sisukord I Üldandmed 1.1 Lipp 1.2 Vapp II Kliima, loodusolud, maavarad 2.1 Maastik 2.2 Kliima 2.3 Taimestik 2.4 Loomastik 2.5 Jõed III Riigikord ja haldusjaotus 3.1 Riigikord 3.2 Haldusjaotus IV Rahvastik 4.1 Rassiline ja etniline koosseis 4.2 Usuline koosseis 4.3 Haridus V Majandus ja energia tootmine 5.1 Mäetööstus . 5.2 Energeetika tööstus 5.3 ergetööstus 5.4 Põllumajandus Kokkuvõte Kasutatud kirjandus I Üldandmed LAV on riik Aafrika mandri lõunatipus. Ta piirneb Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga, viimane on täielikult ümbritsetud LAVi territooriumist. Geograafilised koordinaadid: 29 00 S, 24 00E Pindala: 1 219 912 km², sellest on maismaad 1,219,912 km2 ning vett: 0 km2 ....
(KOOL) Lõuna-Aafrika Vabariik (enda nimi) Juhendaja: (õpetaja nimi) Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1.1 Lipp................................................................................................................................... 4 1.2 Vapp..................................................................................................................................5 2.1 Maastik..............................................................................................................................6 2.2 Kliima................................................................................................................................6 2.3 Taimestik..........................................
Ekvatoriaalne vihmamets: 0-5pl ll; aafrika indoneesia ekvatoriaalne kv. S: 28-29 ; T 27-28 ; Sajab 2000-3000mm, aasta läbi. Ferralliitmullad->keemiline murenemisne rauda palju, vähe huumust.mitu puuderinnet.Taimed: palmid epifüüdid orhideed hevea tamm mahagon liaanid.Loomad: gara orangutang laiskloomad leopart maod gorilla jaaguar kapibaara. Inimesed: hõre asutus korilus küttimine, loodusrahvad,metsade ja maavarade väljavedu, traditsiooniline eluviis. Probleemid: puidu nõudlus, vihmametsade vähenemine, kliima soojenemine, väljasurevad loomad. SAVANN 10-20 pl, ll. Austraalia kuuba. Kv: lähisekvatoriaalne. S:28, T 24. sajab 300-1000 mm suvel e. vihmaperioodil. Ferralliit mullad. Vt.ülal.moodustub lateriitkiht, kuivad mullad. Punamullad. Kõrrelised taimed: pudelpuu, ahvileiva puu, baobab, ananass kohvipuu, kaktused, piimalillelised, tubakas, aurakaaria, akaatsiad. Loomad: marabu,ninasarvik, kaelkirjak, lõvid,elevandid, simpans, nandu, koaa...
Salvador Dalí Salvador Dalí, sünninimega Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech sündis 11. mail 1904 aastal ja suri 23. jaanuaril aastal 1989. Ta oli Hispaania maalikunstnik ja 20. Sajandi üks tähtsamaid sürrealiste. Salvador Dalí sünnikohaks oli Prantsuse piiri lähedal asuv linn Figueres. Tema isa Salvador Dalí i Cusí oli karm ja range kasvatusstiiliga advokaat ja notar. Vastupidiselt isale oli ema Felipa Domenech Ferrés leebe ja just ema oli see, kes poja kustikatsetusi julgustas. Salvador oli peres teine laps, kuid tema vend, kelle nimi oli samuti Salvador, suri enne Dalí sündi. Õde Ana Maria, kes oli kolm aastat noore, kirjutas aastal 1949 oma vennast raamatu. 1916. aastal, kui Salvador koos kohaliku kunstniku Ramon Pichot’ga suvepuhkust veeti...
SISUKORD 1.Üldandmed............................................................. 3 2.Asukoht ja pinnamood............................................ 5 3.Kliima...................................................................... 5 4.Rahvastik................................................................ 6 5.Rahvastiku tihedus................................................. 8 6.Linnastumine.......................................................... 9 7.Põllumajandus........................................................ 10 8.Metsamajandus ja metsatööstus............................ 13 9.Kasutatud allikad.................................................... 16 ÜLDANDMED Tansaania pindala on 945090 km 2 , millest 59050 km2 moodustavad veekogud. Riigi rahvaarv - 36232074 (2001.a. juuli). Pealinnas, Dodomas, on elanikke 204000. Riigikeeled: inglise ja suahiili keel. Rahaühik: Tansaania silling. Tansaanias leiduvad loodusvar...
Referaat Must aafrika Tallinn 2007 Üldine informatsioon: Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Aafrikas on mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. Aafrikas elab 800 miljonit inimest, kes esindavad väga eripalgelisi kultuuritraditsioone. Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Nendest Musta Aafrika tsivilisatsiooni levialas on riike ligikaudu 35. Mitmes riigis eksisteerivad kõrvuti täiesti erinevad kultuurid, mõne riigi territoo...
Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. üldandmed 4 3. Pinnamood 4 4. Kliima 5 5. Veestik 6 6. Mullastik 6 7. Taimestik 6 8. Loomastik 7 9. Maavarad 8 10.Inimeste tegevusalad 8 11.Keskkonnaprobleemid 9 12.Kokkuvõte 10 13.Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus: Seda referaati kirjutades sooviksin rohkem teada saada savannist kui omanäolisest loodusvööndist. Uurin, kus savannid maailmas paiknevad ning kuidas need on tekkinud. Milline on savannide pinnamood ja kliima.? Samuti uurin savannivööndis levinud veereziimi, mullatüüpe ja maavarasid. Annan ülevaate seal kasvavatest taimedest ja elutsevatest loomadest. Olulisel kohal minu referaadis on ...
Ekvatoriaalne vihmamets Koostaja: Klass: 8c Sisukord: -Asend -Pinnamood -Mullastik -Kliima -Taimestik -Loomastik -Inimese tegevus -Keskonna probleemid -Kokkuvõte -Pildid Ekvatoriaalse vihmametsa asend Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatori lähedastel aladel Aafrika keskosas, Amazonase jõgikonna Lõuna-Ameerikas, Malai saarestiku ja Malaka poolsaare Kagu-Aasias ning Austraalia põhjapoolsemad osad. Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni, mis katkeb mäestike ja kõrgete kiltmaade kohal. Ekvatoriaalsest vihmametsast edasi minnes tuleb vastu savann ning kliima muutub aina kuivemaks. Pinnamood Lõuna-Ameerika ja Aafrika on enamasti tasandikuline Amazonase madalik. Kagu- Aasias on mäestikud vaheldumisi lavamaade ja tasandikega. Amazonase madalik on suurim vihmametsa ala mille ulatus on k...
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ETIOOPIA Referaat Anni Veskimäe XIc klass Tallinn 2010 Riik Etioopia on riik Aafrika idaosas üks vanimaid riike Aafrikas. Varasem Etioopia nimi oli Abessiinia, Itaalia Ida-Aafrika, praegu on ametlikuks nimeks Etioopia Demokraatlik Liitvabariik. Etioopia on iseseisev föderaalne vabariik, mille pealinn on Addis Abeba. Etioopia pindala on 1127127 km2. Rahva arv 2008. aasta seisuga on 82544840, rahvastiku tihedus 64,8 in/km 2 . Rahaühik on birr (ETB). 1 ETB = 1,10614 EEK (27.01.2009), kuid Eestis Etioopia raha saadaval ei ole. Ajavöönd maailmaaeg +2 (GMT +0300). Etioopia on jaotatud üheteistkümneks 1. järgu haldusüksuseks, mille seas on 9 osariiki ja 2 keskalluvusega linna. Suurimad linnad on Addis Abeba - 1 913 000, Diredaua - 117 000 ja Dese - 88 000...
annaabi.ee 
