Alalisvooluahelad Mõõteandmed Jrk. Lüliti Pinge U Vool I R oommeeter R tester R takistussild R1 1 1 26 0,83 31,18 31,2 31,2 2 1 29 0,93 3 2 26 0,865 4 2 29 0,965 R amp 0,05 Ohm R voltmeeter 1000 Ohm R2 Lüliti Pinge U Vool I 1 1 26 0,072 355,9 355,6 355 2 1 29 0,081 3 2 26 0,099 4 2 29 0,1105 R voltmeeter 1000 Ohm R amp 0,7 Ohm
ilj · k kilo 103 tuhat · m milli 10-3 tuhandik · mikro 10-6 miljondik · n nano 10-99 miljardik ilj dik · p piko 10-12 triljondik Ühikute teisendamine · Suurema ühiku teisendamisel väiksemaks tuleb nihutada koma p paremale · Väik Väiksema ühik ühiku tteisendamisel i d i l suuremaks tuleb nihutada koma vasakule Elektriahelate koostisosad · Takisti · Kasutatakse ahelates voolu piiramiseks ja pinge alandamiseks · Jaotatakse püsi- ja muuttakistiteks Elektriahelate koostisosad · Kondensaator · Põhiliselt kasutatakse ära kondensaatori mahtuvust ehk võimet koguda laenguid · Jagunevad püsi- ja muutkondensaatoriteks Elektriahelate koostisosad · Induktiivpoolid · Põhi parameeter on induktiivsus ehk võime salvestada energiat magnetväljana Elektriahelate koostisosad
BIMETALLKAITSE BIMETALLKAITSE kasutatakse mitmesuguste seadmete ning elektriahelate kaitseks liigsoojenemise eest Automaatkaitse e. bimetallkaitse töö põhineb soojuspaisumisel. Kui vool liigselt suureneb, siis kaitsmes olev metallist plaat paisub ja katkestab vooluringi. BIMETALLKAITSE MOOTORKAITSE
Kui teravik viia objektile väga lähedale (0,1 - 1 nm), hakkab ta kiirgama elektrone, tekib külmemissioon e. autoemissioon Diood- on kahe elektroodiga (katood, anood) elektronseadis, millel on ühesuunaline elektrijuhtivus. Eristatakse elektrovaakumdioode ja pooljuhtdioode. Dioodide põhiline kasutusala on vahelduvvoolu alaldamine, kuid kasutusel on ka mitut liiki eriotstarbelisi pooljuhtdioode. Transistor- on kolme väljaviiguga pooljuhtseadis elektriahelate lülitamiseks ja elektrisignaalide võimendamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali. Transistor on elektroonikalülituste tähtsaim koostisosa info- ja sidetehnikas ning samuti jõuelektroonikas. Kiip- Tänapäeval monteeritakse elektroonikaseadised. Kiip on pooljuhiplaadike, millesse on tehtud suur hulk imepisikesi, mõnemikromeetriste mõõtmetega transistoreid koos lülitusse kuuluvate takistite, kondensaatorite jm. vajalikuga.
Aastal 1833 sai ta professori koha Nürnbergis, kuid mitte ülikoolis. Alles kaks aastat enne surma (suri 6. juulil 1854) täitus Ohmi eluunistus: Müncheni ülikool kutsus ta füüsikaprofessoriks. Ohm'i seadus - lineaarses elektriahelas vool on võrdeline pingega U ja pöördvõrdeline takistusega R: I = U / R . Seaduse määritles Georg Simon Ohm (16.03.1789-06.07.1854) ajavahemikus 1825-27 tehtud uurimiste tulemusena ja publitseeris 1827. aastal ilmunud raamatus, mis on pühendatud elektriahelate füüsikale (elektrotehnikale). Tema järgi on nimetatud elektritakistuse mõõtühik OHM. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Georg_Simon_Ohm http://www.elin.ttu.ee/EEU-Elec/BMEs/BioImpWg/BI_group.htm http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/03/16/varia.htm
Seda isemloomustab füüsikalise suurus mida nim. eritakistuseks. Aine eritakistuse nim.sellest ainest 1m pikkuse ja 1m2 ristlõikepindala juhi takistus. Valem ;R-pl S Tarviteid saab ühendada vooluvõrku kahel viisil 1) järjestikku ehk jadamisi 2)rööbiti ehk parallelselt Jadamisi lülituse korral ühe tarviti lõpp ühendatakse teise tarviti algusega .See on ühejuhtmeline vooluahel. Rööpõhenduse korral vooluahela hargneb kahest või enamaks haruks. Kõik elektriahelate lahendused taanduvad jada-või rööpühenduse reeglitele. Ohmi seadus : Patarei on ühetüübiliste seadmete kogum,mis on omavahel ühendatud süsteemiks. Vooluallikaga on jadamisi on ühendatud tarviti R ja ampmeeter A.Voltmeeter on ühendatud rööbiti nii vooluallika kui ka tarvitiga.Mõlemad lülitid on avatud.Ampmeeter ja voltmeeter näidud on nullid. Voltmeeter näitab vooliallika allikapinget ehk elektromootorjõudu.
ainult ühes suunas. Seadise põhiosaks on enamasti pooljuhtkristalli sisse tekitatud pn-siire, Schottky dioodil metall-pooljuhtkontakt ‒ Schottky barjäär. Alaldi Alaldi on elektrotehnikas elektriahel, mis muudab vahelduvvoolu alalisvooluks. Protsessi, kus vahelduvvool muudetakse alalisvooluks ilma vahepealse muundamiseta teist liiki energiaks, nimetatakse alaldamiseks. Transistor Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme väljaviiguga pooljuhtseadis elektriahelate lülitamiseks ja elektrisignaalide võimendamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali ‒ sisendsignaali ‒ abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali ‒ väljundsignaali. LED-lambid Päikesepatarei Päikesepatarei (ka päikesepaneel) koosneb päikeseelementidest ehk fotogalvaanilistest elementidest. Päikesepaneele kasutatakse komponentidena suuremates päikesepatarei maatriksites, mille abil toodetake päikeseenergiat nii kodus kasutamiseks kui ka võrku müümiseks
Referaat Ohmi seadus Liia Brovarets Pk13 Ohmi seadus On üks elektriahelate põhilisi seadusi. See seadus on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (1789–1854) järgi, kes selle 1826. a sõnastas. Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose: See teadlane avastas voolutugevuse, pinge ja takistuse vahelise sõltuvuse vooluringi osas ning samuti need sõltuvused kogu suletud vooluringis. Lisaks sellele tegeles G.S Ohm ainete eritakistustega ning suutis kindalaks määrata seosed juhi mõõtmte ja juhi
õhk on isolaator selline vooluringi katkestamine võib olla ohtlik seepärast kasutataksegi lülitit. Vooluringi osade omavahelisest ühendusest ülevaate saamiseks kasutatakse vooluringi kujutamist joonisena. Mille nimeks on elektriskeem. Vooluringi osade kujutamiseks skeemil kasutatakse tingmärke. Vooluringist laiem mõiste on vooluahel e elektriahel vooluahel võib koosneda mitmest vooluringist või olla ka hoopis avatud ilma vooluta ahel Elektriahelate(vooluahelate liigitus) Hargnemise järgi Elektriahelad mittehargnevad hargnevad Segaahel Jada ahel rööpahel Voolu liigi järgi elektriahelad Vahelduvvoolu Kolmefaasilised Alalisvoolu Elektriahela parameetrid Pinge U V- pinge on suurus mis iseloomustab elektrivälja
(Komponendid2) 1.2. Dioodid Ühesuunalise elektrijuhtivusega seadised. Kasutatakse alaldamiseks, signaalide muundamiseks, elektriahelate kaitseks jne. Töö aluseks eri tüüpi pooljuhtide või pooljuhi- metalli kontakt. Ideaalne ja idealiseeritud diood (diagramm) a) Pooljuhid Tavaliselt kristallstruktuuriga, kovalentne side kristallvõre aatomite vahel (diagramm). Enimkasutatav pooljuht räni Si. Elektrijuhtivus metalli ja dielektriku vahepealne. Juhtivus sõltub temperatuurist. - Omapooljuhid; elektronid ja augud; pi = ni. pini = ni2 = const = f(t°), ni 1010 cm-3 (Si). Pingestatult j = jn + jp; - Lisandpooljuhid
Teisy Slavin MJ213 Füüsika iseseisevtöö OHMI SEADUS Ohmi seadus on üks elektriahelate põhilisi seadusi. See seadus on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (1789–1854) järgi, kes selle 1826. a sõnastas. Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose: Olulised järeldused Ohmi seadusest: 1. Kui muuta pinget tarbija otstel n korda siis muutub ka tarbijat läbiv voolutugevus n korda. Näiteks kui 5 oomisele takistile on rakendatud pinge 10 V läbib seda vool tugevusega 2 A.
5 KONTAKTOR Kontaktor on automaatne lülitusaparaat madalpinge-elektriahelate sagedaseks sisse- ja väljalülitamiseks. Kontaktorite lülitussagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kuni mõni kA.Kontaktoreid kasutatakse elektriajamite, võimsate valgustusseadmete jms. automaat- ja distantsjuhtimiseks. Tinglikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektronseadiseid (näiteks türistorkontaktor).Kontaktori põhiosad on magnetahel
Põhi- ja lisaisolatsioon kokku moodustavad topeltisolatsiooni. Potensiaaliühtlustus seisneb juhtivate osade omavahelises elektrilises ühendamises tasapotensiaalsuse saavutamiseks. Madalpingepaigaldistes eristatakse: · Peapotensiaaliühtlustust · Lisapotensiaaliühtlustust · Kohalikku potensiaaliühtlust Potensiaaliühtlustus on üks tähtsamaid elektriohutusvõtteid ja on vajalik ka rikke korral rakenduva liigvoolukaitse töökindla talitluse tegemiseks. Kaitsevarjestus on elektriahelate või juhtide eraldamine ohtlikest pingestatud osadest juhtiva varje abil, mis on ühendatud kaitseotstarbelise potensiaali ühtlustussüsteemiga ja on ette nähtud kaitseks elektrilöögi eest. Toite automaatne väljalülitamine el. Seadmete pingealdiste osade sattumisel pinge alla on vajalik siis, kui on karta, et pingealdiste osade pinge maa suhtes ületab kestvalt lubatava väärtuse (kuni 50V). Organisatsioonilised tööohutusnõuded:
Analoogelektroonika 1.Transistori kasutamine võimenduselemendina. 2.Analoog- ja digitaalelektroonika erinevus. 3.RC-sidestus transistori reziimvoolude isoleerimiseks sisendsignaali allikast ja tarbija ahelast. 4.Trafosidestus samaks otstarbeks. 5.Balansslülitus (galvaaniline sidestus) samaks otstarbeks. 6.Bipolaartransistori ja MOP-transistori põhierinevused. 7.Operatsioonvõimendi ja selle parameetrid. Automaatikaseadmetes pidevsignaalidega sooritatavateks arvutusteheteks kasutatav suure võimendusteguriga alalispingevõimendi. Parameetrid: võimendustegur 8.Milleks on vajalikud operatsioonivõimendi balansseerimine ja korrigeerimine? 9.Võimendi sageduskarakteristik. Alumiste, keskmiste ja ülemiste sageduste mõisted. 10.OV mitteinverteeriv lülitus. 11.OV järgurina. 12.OV inverteeriv lülitus. 13.OV summaatorina. 14.OV diferentsiaalvõimendina. 15.Bipolaarvõimendi OV-l. 16.Integraator OV-l. 17.Diferentseeriv v...
Vooluring Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarvitid ja lülitid. Elektrivool võib olla ainult suletud vooluringis. Kaks juhtide ühendamise viisi: 1.jadaüendus- elektitarvitid on omavahel ühendatud järjestikku; 2.rööpühendus- tarviid ühendatud paralleelselt. Vooluringi osasid tähistatakse elektriskeemidel leppemärkidega. Ohmi seadus Ohmi seadus on üks elektriahelate põhilisi seadusi. See määrab kindlaks pinge, voolutugevuse ja takistuse vahelise seose. Valem: U = I * R Võrdeline sõltuvus Jada- ja rööpühenduste seaduspärasused Jadaühenduse seaduspärasus: Kui üks lamp läbi põleb või kui üks lampidest pesast välja keerata, katkeb elektrivool kogu vooluringis. Rööpühenduse seaduspärasus: Kui üks lamp läbi põleb või kui üks lampidest pesast välja keerata, ei katke elektrivool kogu
vooluahela osa kuni kere- või maaühenduse kohani Arvutuslik ehk normaaltalitusvool- vool, millele vooluahel on normaaltalitusel ette nähtud, tähis: IB Kestvalt lubatud vool suurim vool, millega võib juhti etteantud oludes koormata, ilma et juhti temt ületaks kestvalt lubatut, tähis IZ Liigvool- kestvalt lubatudst oluliselt suurem vool millel võivad sõltuvalt tema kestvuselt olla või mitte olla ohtlikud tagajärjed Liigvoolu põhjused : · Elektritarvitite liigakoormus · Elektriahelate rikked Ülekoormusvool- liigkoormusest tingitud liigvool Lühisvool väga väiksese takistusega elektriline ühjendus eri potensiaalide vahel Nimipinge pinge, mille seade on ette nähtud täätama ja mis väljaendatakse tavaliselt efektiivväärtusega Pingestatud osa normaaltalitusel vooluahelasse kuuluv juht Pingealdis juhtiv osa puutevõimalik osa, mis ei ole pingestatud, kuid võib saada selleks isaolatsioonirikke korral
laiendamisel või lammutamisel; *avalikel ehitusaladel ja platsidel; *mullatöödel jne. LOENG 5 Juhtme ja kaabli erinevus mantel. L1 pruun, L2 must, L3 hall = faasijuhid; PE kollaroheline = kaitsejuht; N helesinine = neutraaljuht. LOENG 6 Liigvool arvutuslikust voolust ohtlikult suurem vool, millel võib/ei või esineda ohtlikke tagajärgi. Põhjustajaks võib-olla kas elektritarviti ülekoormus või elektriahelate rikked. Liigkoormusvool vooluahela liigvool, mis ei ole tingitud rikkest. Lühisvool liigvool, mis tekib tavaolukorras eri potentsiaaliga pingestatud osade väga väikese takistusega ühenduse korral. Kaitse on vajalik iga vooluahela alguses ja kõikjal, kus juhi lubatav lühisvool muutub nii, et eespool olev seade enam ei kaitse. Liigkoormusel termovabasti kuumenev bimetallvedru paindub, seadekruvi liigutab
molekuliga, kust põrkub veel elektrone välja, nüüd on aatomi ioon positiivse laenguga ja protsess kordub jälle (ehk ioniseerub põrkumise tulemusena) • Pooljuht: Andes rõhku või muutes temperatuuri, saame kontrollida, kas ta juhib või ei juhi elektrit. Ta võib olla nii juht, kui ka mittejuht. • Transistori mõiste ja kasutusvaldkonnad: Transistor - on pooljuht, iga väikest osa saab kontrollida (nt telefoni protsessorites), elektriahelate lülitamiseks. Tähtis koostisosa info- ja sidetehnikas. • P ja n siire: p-siire ehk positiivne - elektronide puudumine (tühjad kohad) seal, kus peaksid tegelikult olema elektronid Siirdel hakkab toimuma laengukandjate vahetus. N-osas on hulk elektrone, millel puudub kristallvõres sobiv koht. Need kohad on olemas aga kõrvalolevas p-osas (e seal on positiivne laeng). • Kuidas saab valgusest elektrit ja elektrist valgust:
Rööpühendus 6 + + + + + 7 + + + + + 8 + + + + + 9 + + + + + 10 + + + + + + 2. Elektriahelad vastavalt variandile Jadaühendus: 9 Rööpühendus: 10 3. Joonesta välja vastavalt variandile elektriahelate skeemid, arvuta välja ja märgi lampide juurde nende takistused (Ri) Jadaühendus: 4. Voolutugevuse ja pinge arvutused Ühenduse liik Var. I [A] U[V] L1 L2 L3 L4 L5 L6 Jadaühendus Voolutugevus I 0,45 0,45 0,27 0,18 10 220 220 220 220 Pinge U 220
väljundisse juhtsignaal. See loogika vastab skeemile, 0 1 1 kus elemendid on ühendatud paralleelselt. Samas ei tohi 1 0 1 pneumaatilisi elemente paralleelselt ühendada, sest sedasi lastaks 1 1 1 nende väljund teise elemendi kaudu välja. 18. Releed (tööskeemid?) Relee on elektromehaaniline seade, mis on ette nähtud elektriahelate kommutatsiooniks. Relee kontaktid tähistatakse 2 numbriga : esimene näitab kontakti gruppi, teine - missugune kontakt on (normaalselt avatud või normaalselt suletud). Elektromagneti mähis on elektriahela koormus. Elektrivoolu tugevus selles ahelas sõltub relee gabariidist. Tavaliselt kasutatakse automaatikas väikse võimsusega releesid kuni 200mA , mis annab võimaluse kasutada releed mikroandurite koormuseks. Relee mähisel pole tähtis polaarsus . Aga relee mähis on ka induktiivsus
Näiteks kombineeritud tingmärkide võimalikud variandid: Variant B Variant A Variant B Variant A 90o 0o 90o 0o Variant C Variant D Variant C Variant D 180o 270o 180o 270o Elektriskeemide rahvusvahelised tingmärgid on esitatud Eesti standardisarjas EVS-EN 60617, mis sätestab Eestis 2000.a. elektriahelate tingmärkide standardid: 1. EVS-EN 60617-2:2000. Märgielemendid, omadusmärgid ja muud üldkasutatavad märgid 2. EVS-EN 60617-3:2000. Juhid ja ühenduselemendid 3. EVS-EN 60617-4:2000. Passiivkomponendid 4. EVS-EN 60617-5:2000. Pooljuhtkomponendid ja elektronlambid 5. EVS-EN 60617-6:2000. Elektrienergia tootmine ja muundamine 6. EVS-EN 60617-7:2000. Lülitus-, juhtimis- ja kaitseseadmed 7. EVS-EN 60617-8:2000. Mõõteriistad, lambid ja signalisatsiooni-
integraalskeem. Tüüpiline kiip on väiksem kui pool ruutsentimeetrit ja sisaldab miljoneid transistore. 32. klaviatuur- võimaldab arvuti kasutajal arvutis toimuvat juhtida. Kui hiir ei ole enamuses hädavajalik, siis klaviatuurita personaalarvuti tööle ei hakka. 33. klaviatuurikontoller- elektroonikaskeem, mis jälgib klahvivajutusi ja genereerib mingile klahvile vajutamisel vajaliku koodi. 34. kommutaator- seade, mida kasutatakse elektriahelate sisse, välja ja ümberlülitamiseks. Kommutaator võimaldab valida lülitusteks soovitavaid väljundahelaid ning neid ühendada vajalike sisendahelatega. 35. kompaktketas- mahukamate andmete säilitamiseks kasutatakse kompaktkettaid ehk laserkettaid. 36. kondensaatorid- kahest või enamast elektroodist ja nendevahelisest dielektrikukihist koosnev elektroonikakomponent. Kondensaatoreid iseloomustav suurus on mahtuvus. 37
..+InRn I1 I3 a on vajalik koostada tundmatute voolutugevustega võrdselt võrran- I2 did s.t. võrdselt harude arvuga võrrandid Kirchhoffi esimese seaduse järgi sõlmede kohta (sõlm a): I 1 - I2 + I 3 = 0 R1 R2 R3 võrrandid elektriahelate kohta: I1R1 - I2R2 = E1 - E2 E1 E2 I 2R2 + I 3 R3 = E2 lahendada kolme tundmatuga võrrandsüsteem. b 12
..+InRn I1 I3 a on vajalik koostada tundmatute voolutugevustega võrdselt võrran- I2 did s.t. võrdselt harude arvuga võrrandid Kirchhoffi esimese seaduse järgi sõlmede kohta (sõlm a): I 1 I2 I 3 0 R1 R2 R3 võrrandid elektriahelate kohta: I1R1 I2R2 E1 E2 E1 E2 I 2R2 I 3 R3 E2 lahendada kolme tundmatuga võrrandsüsteem. b 12
vabadeks muuta. Sõltub temperatuurist, peale langevast valgusest, lisandite sisaldusest põhiaines. Nende tingimuste muutmisel kergest reguleeritav. Leiab kasutust tänapäeva elektroonikas, nt raadio Pn-seire takistatakse pooljuhtide abiga, mis laseb ühes suunas voolu läbi ning teises mitte. Saab valmistada dioode, mille abil voolu alandada. Dioodid: elektronseadetis, millele on ühesuunaline elektrijuhtivus. Põhiülesanne Vahelduvvoolu alandamine. Transistor: Pooljuhihelates elektriahelate lülitamiseks ja helisignaalide võimendamiseks. PILET6 1.Mis on võnkering ja kuidas on seotud võnkeringi parameetrid väljakiiratava elektromagnetlaine parameetritega? Võnkering: induktiivpoolist ja kondensaatorist koosnev elektriahel, milles on võimalik elektrivõnkumine. Sellises ahelas muutub kondensaatori elektrivälja energia pooli magnetvälja energiaks ja vastupidi. Kasutatakse vajaliku sagedusega signaalide välja arendamiseks või tõkestamiseks. 2.Elektrikaitsmed.
Digitaalelektroonika 1.Miks digitaalelektroonikas kasutatakse kahendarvude süsteemi? Sest 2nd süsteemis on ainult kaks väärtust 0 ja 1 (FALSE ja TRUE). Nendega on kõige lihtsam teha vajalikke arvutusi. Teine võimalus, et on oluliselt lihtsam teha kahte olekut omavaid elemente (näiteks: juhib ja ei juhi elektrit). 2.Negatiivne ja positiivne loogika. Positiivse loogika puhul edastatakse 1 suurema pingega kui 0. Negatiivse loogika puhul vastupidi. 3.Maa mõiste elektronlülitustes. Negatiivne ja positiivne toitepinge. Maa on sisuliselt kõikidele komponentidele ühine jupp juhet, mis garanteerib vooluringi olemasolu elektronlülituses. 4.Loogika baaselemendid NING, VÕI, EI. Lihtsaim seadis, mis sooritab sisendsignaalidega mingit loogikatehet. Neil on ainult kaks olekut 0 ja 1. Tähtsamad on invertor (EI), konjunktor (NING), disjunktor (VÕI), Pierce'i element (EI-EGA) ja Shefferi element (NING-EI). 5.Baaselemendid NING-EI, VÕI-EI. 6.HiZ otst...
Ajavahemik impulsi lõppemisest kuni järgmise impulsi alguseni 4. T Impulsi ajavahemik impulsi algusest kuni järgmise samapolaarsuse impulsi alguseni T 1 5. F = ; täitetegur ti F T F = [ % ] impulsi suhe ti 6. Impulsi kuju seaduspärasus, millele vastavalt muutub pinge vool või võimsus impulsi vältel. Impulsi kuju ei ole muutumatu suurus, sest elektriahelate läbimisel impulsi kuju moonutub ja tekivaid moonutusi on vaja samuti iseloomustada. Rakenduselektroonika 24 Kuna impulsi alguse ja lõppu hetk moonutatud impulsidel on ebamäärane, siis määratakse kokkuleppeliselt impulsi kestus tasemelt 0,1. Trapetsi impulside ja
liigkoormuse eest, sest ta pole nii tundlik. Tavaline sulavkaitse kaitseb mootorit ainult lühiste eest, liigkoormuste eest aga kaitsevad mootorit ka eri tüüpi sulavkaitsmed või releed. Elektrimootorite käivitamiseks tuleb kasutada C tüüpi kaitselüliteid, mille termovabasti tunnusjoon kattub B tunnusjoone omaga, kuid hetketoimeline elektromagnetiline vabasti rakendub suuremal voolul (5 10-kordsel nimivoolul). See tunnusjoon sobib selliste elektriahelate kaitseks, milles võivad esineda keskmise suurusega voolutõuked (näiteks väikeste elektrimootorite käivitamisel). Suuremate voolutõugete korral (näiteks suuremaid elektrimootoreid, trafosid, suuri lambirühme jms.) toitvate ahelate korral kasutatakse K tunnusjoonega (jõu) kaitselüliteid. Elektrimootoreid käivitatakse ja juhitakse mitmesuguste käivitus- aparaatidega kas käsitsi või automaatselt, mootori juurest või eemalt (distantsjuhtimine)
Praktikas saadakse pusimagnetid tegelikult terase magneetimise teel elektrivooluga. Ferromagnetilise sudamikuga pooli nimetatakse elektromagnetiks. Keevitustrafo magnetahel, Vaikese voimsusega trafo magnetahel, Relee voi lulitusseadme magnetahel, Rongassudamikuga trafo magnetahel ehk toroid 10. Trafo otstarve. Trafosid kasutatakse · elektrienergia edastus- ja tarbimispinge muutmiseks (joutrafod); · vahelduvpinge- ja voolude mootmisel (mootetrafod); · elektriahelate sidestamiseks (sidestustrafod); · pinge- voi vooluimpulsside tekitamiseks voi muundamiseks (impulsstrafod); · tarvitite kasitsemisohutust tagavaks galvaaniliseks eraldamiseks (eraldustrafod) 11. Trafo üldmõisted ja ehitus. Trafo on seade, mis muudab uhe suurusega pinge sama sagedusega teise suurusega pingeks. Trafo koosneb sudamikust ja sudamikule asetatud kahest voi mitmest mahisest. Sudamiku osi, millele on asetatud mahised, nimetatakse sammasteks. Valjaspool mahiseid olevaid
Magnetahelad on hargnevad ja mittehargnevad. Pehmeid magnetmaterjale kasutatakse samuti magnetvalja moju kaitseks magnetekraanidena. Kui on vaja kaitsta seadet valise valja eest, siis umbritsetakse see magnetmaterjalist ekraaniga. Enim levinud pehmeks magnetmaterjaliks on elektrotehniline lehtteras. 10. Trafo otstarve Trafosid kasutatakse : a) elektrienergia edastus- ja tarbimispinge muutmiseks; b) vahelduvpinge- ja voolude mõõtmisel; c) elektriahelate sidestamiseks; d) pinge- või vooluimpulside tekitamiseks või muundamiseks; e) tarvitite käsitsemisohutust tagavaks galvaaniliseks eraldamiseks. Trafot kasutatakse juhtmete soojenemisest tekkivate kadude vähendamiseks elektrienergia ülekande liinides, muutes elektrienergiat ühelt pingetasemelt teisele pingetasemele magnetvälja mõjul. 11. Trafo üldmõisted ja ehitus. Trafo on seade, mis muudab ühe suurusega pinge sama sagedusega teise suurusega pingeks
LINEAARSETE ELEKTRIAHELATE ARVUTUSMEETODID S I I N U S E L I S TP E I N G E -J A V O O L U A L L I K A T E PUHUL 3 . 1 .P 6 h i m 6 i s t e d Perioodilisedvahelduvsuurused: F(t) = F(t+kT): Siinuselinevahelduvvoolv6i -pinge muutub siinuseliseseaduspdrasusejdrgi i : r ^ s i n ( a+tvt D : r , , r ^ ( + , . r ) : r , , s i n ( 2 d+ . rv ) . Siinuselinevahelduvvoolv6i -pinge on iseloomustatud 3 suurusega: '1 ,u,,'u',; amPlituudiga, r.J - nurksagedusega, Y - algfaasiga. Voolu amplituudvdirtus l- - sellefunktsioonimaksimaalvddrtus. Periood f - ajavahemik, ja j6uab millevdltelfunktsioonldbibtdisv...
LINEAARSETE ELEKTRIAHELATE ARVUTUSMEETODID S I I N U S E L I S TP E I N G E -J A V O O L U A L L I K A T E PUHUL 3 . 1 .P 6 h i m 6 i s t e d Perioodilisedvahelduvsuurused: F(t) = F(t+kT): Siinuselinevahelduvvoolv6i -pinge muutub siinuseliseseaduspdrasusejdrgi i : r ^ s i n ( a+tvt D : r , , r ^ ( + , . r ) : r , , s i n ( 2 d+ . rv ) . Siinuselinevahelduvvoolv6i -pinge on iseloomustatud 3 suurusega: '1 ,u,,'u',; amPlituudiga, r.J - nurksagedusega, Y - algfaasiga. Voolu amplituudvdirtus l- - sellefunktsioonimaksimaalvddrtus. Periood f - ajavahemik, ja j6uab millevdltelfunktsioonldbibtdisv...
elektrivoolu läbi ainult ühes suunas (päripingestatult sees, vastupingestatult väljas). Põhidioodideks on: alaldusdioodid, lülitidioodid, impulssdioodid. Neid kasutatakse vahelduvvoolu alaldamiseks, moduleeritud elektrivõngete detekteerimiseks (näiteks raadiovastuvõtjates), ka sageduse muundamiseks ja segustamiseks ülikõrgsagedustel. Dioode kasutatakse ka valgustundlike elementidena ja päiksepatareidena. Transistor on kolme väljaviiguga pooljuhtseadis elektriahelate lülitamiseks ja elektrisignaalide võimendamiseks. Transistoris tekkivad kolm vahelduva juhtivustüübiga ala, mida eraldavad kaks pn- siiret. Transistorid võivad olla kas pnp- või npn-struktuuriga. Erinevus nende vahel seisneb vaid ühendatavate toiteallikate polaarsuses (voolude suunad vastupidised). Transistor on elektroonikalülituste tähtsaim koostisosa info- ja sidetehnikas ning samuti jõuelektroonikas. Transistoreid kasutatakse elektrisignaalide muundamiseks, võimendamiseks
väärtusest: keskväärtusega. Üld reeglina mida kõrgem on harmoonilise number seda väiksem on tema amplituud ja seda vähem mõjutab impulsilise signaali kuju. Ideaalsel juhul peaks elektriahelate läbilaske riba olema lõpmata lai, seljuhul kanduksid sisendist väljundisse moonutusteta kõik harmoonilised. Reaalselt see nii ei ole ja see tõttu tekkivad ka impulsside moonutused. Praktiliselt ei ole aga vajagi ideaalseid impulsse
auruks, jättes vedela faasi vahele. Sublimatsiooni temperatuur langeb rõhu alanedes. Kõrgemal rõhul esinevad jää modifikatsioonid toatemperatuurist kõrgema sulamistemperatuuriga. 5. Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu. Tööstuses on elektrolüüs oluline samm eraldamaks lihtaineid looduslikest materjalidest, näiteks maakidest, elektrolüütilise raku abil. 10) 3. Ohmi seadus on üks elektriahelate põhilisi seadusi. See seadus on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (17891854) järgi, kes selle 1826. aastal sõnastas. Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose: 4. Helilaine on aines levivad mehaanilised (aineosakeste paiknemise ning sellega seotult rõhu või sisepingete) võnkumised. Inimkõrvaga kuuldavaks helilaineks on võnkumised, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz kuni umbes 20 000 Hz
seatakse üles elegaas- või vaakumlülitid. Seni veel kasutatavad õlilülitid vajavad pidevat hooldust ja nende töökindlus on madalam kui nüüdisaegsetel lülititel. Eesti jaotusvõrkude võimsuslüliteid näeb joonisel 5.27. Joonis 5.27 Eesti jaotusvõrkude võimsuslüliteid Võimsuslüliteid kasutatakse peamiselt toite- ja vahealajaamades, mõnikord ka suurtes jaotusalajaamades, kui selleks on tarvidus. Mujal on elektriahelate kommuteerimiseks koormus- või lahklülitid, väiksemate trafode lülitamiseks ka lahkkaitsmed. Lahklüliti ülesanne on luua kaitselahutusvahemik. Lahklülitiga võib elektriahelat avada ja sulgeda, kui katkestatakse või lülitatakse sisse tühiselt väike vool. Lahklüliti ei ole mõeldud lühis- ega koormusvoolude kommuteerimiseks, kuid on võimeline etteantud aja lühisvoolu taluma. 12 5
on määratud impulside keskväärtusega.Üld reeglina mida kõrgem on harmoonilise number seda tasemelise piiramise ülalt. Kui aga meil on dioodiga järjestiku pingeallikas siis ei avane diood mitte väiksem on tema amplituud ja seda vähem mõjutab impulsilise signaali kuju. Ideaalsel juhul peaks väikesel positiivsel pingel vaid alles siis kui sisend pinge saab pinge allika pingest positiivsemaks. elektriahelate läbilaske riba olema lõpmata lai, seljuhul kanduksid sisendist väljundisse moonutusteta Seega määrab kasutatav pingeallikas piiramis nivoo. Täpsemalt tuleb arvestada ka dioodi kõik harmoonilised. Reaalselt see nii ei ole ja see tõttu tekkivad ka impulsside moonutused. Praktiliselt päripingelangu sest diood ei avane mitte 0sel pingel vaid siis kui pinge on ületanud 0,5V. seega kujuneb
muunduritega st. anduritega. Elektrilisi andureid, mis muudavad oma elektrilisi parameetreid (takistust, mahtuvust, induktiivsust) vastavuses mõõdetavate mitteelektriliste suuruste muutusele nimetatakse parameetrilisteks anduriteks. Elektrilised andurid, mis muundavad mitteelektrilised suurused ekvivalentseks EMJ või pinge väärtuseks nimetatakse generaatoranduriteks. Kontaktandurid. Kontaktelemente automaatsüsteemides kasutatakse elektriahelate sulgemiseks või lahutamiseks. Nad on sageli lihtsateks anduriteks positsioonreguleerimise süsteemis. Joonisel 0.2.5. on toodud kontaktelementide kasutamise näiteid. Joonis 0.2.5a – kontaktelement koosneb profiilnukist, mis kinemaatiliselt ühendatud mõõteriistaga, millele jookseb kontaktgrupi rull. Reguleeritava suuruse muutumisel liigub mõõteriista osuti ja koos sellega ka profiilnukk. Kui parameeter saavutab seatud
impulsidega siis tasemel 0,5 mida nimetatakse impulsi kestuseks pool kõrgusel. Joonis 4.1.2 graafik Parameetrid: Harvendus F=T/ti - Joonis 4.1.3 graafik Täitetegur Kt=1/F Sagedus f=1/T (imp/sek) Impulsi polaarsus on pinge voolu või võimsuse muutumise suund impulsi kestel on olemas positiivseid ja negatiivseid ning kahepolaarseid impulse. 2 polaarse impulside korral korduvad positiivsed ja negatiivsed impulsid kindla seaduspärasusega. Elektriahelate läbimisel impulside kuju küllalt sagedaselt muutub. See moonutus avaneb 2 kujul impulside külgmiste osade välja venimisest mille tulemusel ristkülik impulsid muutuvad sarnaseks trapets impulsidega ja impulsi horisondi langusest mis avaldub horisontaalse osa lineaarses langemises. Kuna impuls pinged on mitte siinuselised siis võib vaadelda neid ka koosnevana harmoonilistest see on erineva sagedusega siinus kompnentidest, millele on liitunud
33 (43) 4.4 Optronid Optron e. optopaar on seadis, mis koosneb ühisesse kesta paigutatud ning optiliselt sidestatud kiirgurist (kiirgusallikast) ja fotovastuvõtjast. Kiirguriks on enamasti valgusdiood, fotovastuvõtjaks kas fototakisti, fotodiood, fototransistor või fototüristor. Optroneid kasutatakse signaalide edastamiseks galvaaniliselt sidestamata sõlmedega elektroonikaseadmetes, elektriahelate kontaktivabaks kommuteerimiseks ning ka anduritena (peegeloptronid). Optroneid kasutatakse nii analoog- kui ka digitaalsignaalide ülekandmiseks. Analoogsignaalide puhul kasutatakse nn. lineaarseid optroneid, digitaalsignaalide ülekandmisel pole lineaarsus tingimata vajalik. Optronid nagu releedki võimaldavad väikese elektrisignaaliga juhtida suuri võimsusi, tagades seejuures ahelate vahel hea galvaanilise lahtisidestuse. Kui releedes
võrgusagedust, kui uuritakse sõrgusagedusega toimivaid protsesse. Elektronkiire hälvitamiseks üle ekraani on vaja pinget 50 kuni 100V. Sisendvõimendite väljundpinged on palju väiksemad ka on üsnaväike laotusgeneraatori väljundpinge. Sobiva laotuspinge saamiseks on nii Y- kui X- kanalis lõppvõimendid, mis on ehituselt sarnased. 3.4 Neliklemmi mõiste Elektriahelate omaduste selgitamiseks, vaadeldakse keerukaid ahelaid väga sageli lihtsustatult. Neliklemmi all mõistetakse mingit seadet või selle osa, millel on kaks sisend ja kaks väljund klemmi. Tema sisemine täpne ehitus ei pruugi olla meil teada ja ei pruugi meid huvitadagi. Me saame otsustada tema omaduste järgi, kui on teada sisend ja väljund parameetrite omavahelised sõltuvused. Elektroonika
Elektrikaar vahelduvvooluahelas seevastu kustub voolu igal nullist läbimisel ja süttib voolu taastumisel uuesti. Elektrikaare selline omadus võimaldab luua lülitusseadmeid, mis suudavad lahutada suure vooluga kõrgepingeahelaid. Selleks tuleb takistada kaarlahenduse taassüttimist pärast kustumist voolu nulli läbimisel. Protsessi nimetatakse lühidalt kaare kustutamiseks. Kaare taolisel viisil kustutamisel avaldub ka kaare positiivne mõju elektriahelate kommuteerimisele elektrivool ahelas katkeb alati voolu nulli läbimise hetkel ja elektriseadmete põikiisolatsioonile maa suhtes ei teki ohtlikult suuri liigpingeid. 4.1.1.1. Elektrikaare omadused 1 Kahjuks pole taoline meetod rakendatav kõrgetel pingetel ja neid lüliteid käesoleva kursuse raames ei vaadelda. ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool
Voolutugevus jaotub harude vahel sõltuvalt harude takistustele. I = I1 + I2 +........ +In R1 Voolupinge on kõikides harudes ühesugune. U = U1 = U2 = ..... Un Seepärast kasutatakse rõhuvas enamuses rööpühendust ehk paralleelühendust. Parallelühenduse korral kogutakistuse R2 pöördväärtus 1/ R võrdub üksikute harude pöördväärtuste summaga. 1 / R = 1 / R 1 + 1 / R2 + .......... + 1 / Rn Kõik elektriahelate lahentused taanduvad jada- või rööpühenduse reeglitele. Keerulisi vooluahelate arvutusi tuleb teha mitmes järgus, olenevalt vooluahela keerukusele. Üheks lihtsamaks nn. segaühenduseks on skeemil antud takistuste ühendamine. Kaks takistust on ühendatud rööbiti ja nende ette ( või ka taha ) on paigaldatud veel üks takistus. R2 Sellist skeemi tuleb lahendada kahes järgus.
bla bla, seepärast võib tekkida probleeme moonutunud impulsside kestvuse määramisel. Ebakorrapärase impulsi korral määratakse sageli impulsi kestus tasemel 0,5 impulsi kestuseks poolkõrgusel. 7. harvenduse pöördväärtust nim. täiteteguriks. 8. Pausikestus Tp ajavahemik impulsi lõppemisest kuni järgmise samapolaarse impulsi alguseni. Nagu juba nimetatud, esinevad impulsside kuju moonutused mille sisuliseks põhjuseks on elektriahelate mittepiisav läbilaskeriba. Tekkivaid moonutusi vaadeldakse kahe eriliigilisena, esiteks külje ehk frondimoonutused mis avalduvad selles, et impulsi küljed venitatakse välja. Nende põhjuseks on ahela mittepiisav ülemine sageduspiir ja seepärast nim. neid ka kõrgsagedus moonutusteks. Impulsi esi ja tagakülje moonutused võivad olla erinevad ja seepärast tähistatakse nad ka erinevalt. Vastavalt Tf1, mis on esikülje ehk
võime lugeda tunnusjooni tööpunkti ümbruses lineaarseiks ja see võimaldabki kasutada parameetreid kui kindlaid arvudena väljenduvaid seoseid. Ka on parameetrid kui arvväärtused hästi kasutatavad eri transistoride võrdlemiseks. 6.5.1. Transistori parameetrite süsteemid ja aseskeemid. Transistoride omaduste iseloomustamiseks võime kasutada z-, y- ja h-parameetrite süsteeme. Erinevatel parameetrite süsteemidel on aseskeemid erinevad. Mitmesuguste elektriahelate analüüsimisel kasutatakse kaasajal nn. neliklemmi mõistet. Neliklemmina võime vaadelda igasugust elektriahelat, kui tal on kaks sisend-ja kaks väljundklemmi. Teades ja kirjeldades matemaatiliselt sisend- ja väljundsuuruste vahelisi seoseid saame otsustada neliklemmi omaduste üle ilma, et tema sisemine lülitus meid üldse huvitaks. Neliklemmid jagunevad passiivseteks ja aktiivseteks neli-klemmideks. Passiivsel neliklemmil on alati võimsus väljundis väiksem kui sisendis, s.t
Ülejäänud omadused on spetsiifilised ja sôltuvad kontakti tüüpist (suletud kontaktid, lülitid või liugkontaktid) ning töötingimustest (madal või kõrge pinge, nõrk või tugev voolutugevus). Elektrikontakte liigitakse suletud, avatavad ja liugkontaktideks. Suletud kontaktid on jäigad ühendused elektrivoolu ülekandmiseks. Kontakti materjal peab olema hea eletrijuhtivusega. Avatavaid kontakte e. lüliteid kasutatakse elektriahelate sisse- ja väljalülitamiseks (lihtlülitid, releed, kontaktorid, magnetkäivitid jne). Neilt nôutakse eelkôige väikest kontaktitakistust ja minimaalset kokkukeevitutavust. Liugkontaktid kujutavad endast hôôrdepaari, kus materjalilt nôutakse lisaks eelnimetatud omadustele, väikest hôôrdetegurit, suurt eletrierosiooni- ja kulumiskindlust. Nagu eespool nähtub, esitatakse elektrikontaktmaterjalidele vastukäivad nôuded, mida pole vôimalik saada üht materjali kasutades
annaabi.ee 
