Ohmi seadus (0)

Teisy Slavin
MJ213
Füüsika iseseisevtöö
OHMI SEADUS
Ohmi seadus on üks elektriahelate põhilisi seadusi. See seadus on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (1789–1854) järgi, kes selle 1826. a sõnastas .
Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose:
Olulised järeldused Ohmi seadusest:
1. Kui muuta pinget tarbija otstel n korda siis muutub ka tarbijat läbiv voolutugevus n korda. Näiteks kui 5 oomisele takistile on rakendatud pinge 10 V läbib seda vool tugevusega 2 A. Suurendades pinget takisti otstel 3 korda (30 V) siis suureneb ka takistit läbiv vool 3 korda (ehk siis takistit läbivaks voolutugevuseks on 6 A).
2. Kui tarbijat läbiv vool muutub n korda siis muutub ka pinge tarbija otstel n korda. Näiteks kui 6 oomist takistit läbivaks voolutugevuseks on 2 A siis on selle takisti otstel pinge 12 V. Kui seda takistit läbiv vool vähenes 2 korda (nüüd on vool 1 A) siis vähenes ka pinge takisti otstel 2 korda (nüüd on pinge takisti otstel 6 V).
3. Kui tarbija takistust muuta n korda siis muutub voolutugevus 1/n korda. Näiteks kui 8 oomise takisti otstele rakendada pinge 4 V läbib seda vool tugevusega 0,5 A. Kui nüüd asendada 8 oomine takisti 2 oomise takistiga (tarbija takistus vähenes 4 korda) siis voolutugevus kasvab 4 korda (nüüd on voolutugevus 2 A).
TÄHELEPANU! Järeldused 1 ja 2 EI KEHTI kui tarbija takistus sõltub tarbijale rakendatud pingest või seda läbivast voolust. Näiteks hõõglambi takistus on seda suurem mida kõrgem on pinge hõõglambi otstel.
Ohmi seadus vooluringi osa kohta.
Voolutugevus I on võrdeline pingega U mingis vooluringi osas ja pöördvõrdeline selle vooluringi osa takistusega R.
I = U / R
Kusjuures mõõtühikuteks on: Voolutugevus – amper (A pinge – volt (V); takistus – oom (Ω).
See seadus on igati väga praktiline ja hea kasutada erinevate arvutuste puhul, mis toimivad vooluringi osas, kuid ta ei ole sobilik arvutusteks kogu vooluringi puhul, sest ei arvesta energiallika parameetreid. Kogu vooluringis toimiva elektromotoorjõu, voolutugevuse, tarbija takistuse ja elektromotoorjõu allika sisetakistuse vahelise sõltuvuse kohta käib aga teine Ohmi seadus.
Ohmi seadus kogu vooluringi kohta.
Voolutugevus I kogu vooluringis on võrdeline selles vooluringis mõjuva elektromotoorjõuga E ja pöördvõrdeline tarbija takistuse R ja elektromotoorjõu allika sisetakistuse Ro summaga .
I = E / R + Ro
Kus mõõtühikuteks on: voolutugevus – amper (A); elektromotoorjõud – volt (V); takistus ja elektromotoorjõu allika sisetakistus – oom (Ω).
Veel selgituseks lisaks: Suletud vooluringi korral on vooluringis vool I ning see vool tekitab reaalse elektromotoorjõu allika sisetakistusel Ro, pingelangu ΔU.
ΔU = I Ro
Siit aga saab teha järelduse selle kohta,millega võiks võrduda klemmipinge toiteallika klemmidel . Kuna reaalse skeemi puhul kogu vooluringi moodustumisel langeb allika pinge U just selle pingelangu ΔU võrra, mis tekib kogu voolu I toimel allika sisetakistusel.
U = E – ΔU
KASUTATUD KIRJANDUS:

http://helia.ee/andres2/?page_id=116

http://et.wikipedia.org/wiki/Ohmi_seadus

http://www.pkpk.ee/oo/elektrotehnika/ohmi_seadus2.html