loogikalülituse ja näidiku (ehk numbriindikaatori) Sisendseadme ülesandeks on mõõdetava sisendsuuruse mastaabi muutmine või selle muutmine teiseks suuruseks, mis on sobivam järgnevaks kodeerimiseks. Tavaliselt signaali kas piiratakse või võimendatakse. Tähtsaks digitaalmõõteriista sõlmeks on analoog-numbriline muundur (analoog-digitaalne muundur), milles mõõdetav analoogsignaali (mis on ajaliselt pidev signaal) väärtus muundatakse ekvivalentseks numbriliseks koodiks. Tänapäevased muundurid on võimelised teostama tuhandeid muundamisoperatsioone sekundis. Numbriline näidik muudab selle koodi vastavaks kümnendarvuks, mis ongi mõõdetava suuruse arvuline väärtus. Näidikul saab visuaalselt jälgida mõõtetulemust. Mõõtemuundurid - igasugused sensorid ehk tajurid (s.o. elemendid) ja andurid (lõpetatud konstruktsiooniga vahendid) ühe mõõdetava suuruse (näiteks temperatuuri) täpseks muundamiseks mingiks teiseks
transformaatorandurid. Induktsioon impulssandurid. Piesoelektrilised andurid. Elektrilised andurid Elektrilised andurid on enim kasutatavad ja levinuimad, kuna elektrienergiat on võimalik kergesti ja lihtsalt ja ilma moonutusteta üle kanda pika vahemaa taha, on kergesti transformeeritav, võimendatav ja küllalt kõrge kasuteguriga, on võimalik muundada teisteks energialiikideks. Elektrilised andurid, mis muundavad mitteelektrilised suurused ekvivalentseks EMJ või pinge väärtuseks nimetatakse generaatoranduriteks. Magnetoelastsed andurid Magnetoelastsete andurite tööprintsiip põhineb ferromagnetiliste materjalide omadusel muuta magnetilist läbitavust sõltuvalt nende deformatsioonist või mehaanilistest pingetest. Nende andurite tundlikkuse tegur võib olla 200 300. Magnetoelastsed andurid jaotatakse: Drosselanduriteks Transformaatoranduriteks
22. Mis on koormuse normatiivne väärtus ja kuidas see leitakse? Koormuse iseloomulik väärtus. Juhul, kui normkoormus määratakse statistiliste meetoditega, siis selle suurus võetakse selline, et seda etteantud tõenäosusega ei ületataks konstruktsiooni projekteeritud kasutusea või arvutusolukorra kestel. 23. Nimetage kaks kohakindlat kasutusseadet. Liftid, kandevseinad, elektriseadmed. 24. Defineerige mõiste kvaasistaatiline koormus. Dünaamiline koormus on teisendatud ümber ekvivalentseks staatiliseks koormuseks. 25. Millistele kriteeriumitele kontrollitakse konstruktsiooni kasutuspiirseisundis? Deformatsioonid, mis mõjutavad välimust, kasutajate mugavust või konstruktsiooni funktsioneerimist (kaasa arvatud masinate ja kommunikatsioonide funktsioneerimine), või mis kahjustavad viimistlust või mittekandvaid elemente; Vibratsioon, mis põhjustab inimestel ebamugavustunnet või piirab konstruktsiooni normaalset funktsioneerimist;
ON. 2. Saadud asendist pöörame xyz teljestikku ümber sõlmjoone ON nurga võrra. Nüüd ühtib z telg teljega. 3. Saadud asendist pöörame xyz teljestikku ümber telje nurga võrra. Sellega ongi viidud teljestiku xyz uude asendisse . 30) Jäik rootor on balansseeritud, kui selle pöörlemistelg läbib massikeset ja on peainertsitelg. 31) Staatiline ja dünaamiline disbalanss 32) Dispalanssi põhiteoreem iga jäiga rootori disbalnss on teisendatav ekvivalentseks süsteemiks, mis koosneb kahest disbalansist, mis on kontsentreeritud kahele suvalisele pöörlemisteljega risti olevale tasandile ehk jäiga rootori saab balansseerida, lisades kaks massi kahele suvalisele pöörlemisteljega risti olevale tasandile 33) Pöörlevate disbalansside toereaktsionid 34) Vedru-massi liikumise võrrand liikumisvõrrand omavõnkesagedus 35) Pole võimalik vastata 36) Ühikhüpe graafiliselt 37) Ristküliksisend
Negatiivsusefekti defineerimine veenmises Negatiivsusefekt kirjeldab tulemust, kus negatiivne informatsioon panustab arvamuse kujundamisse või muutmisse rohkem kui positiivne informatsioon. Negatiivsusefekti olemasolul peaks inimest, kes võtab vastu kaks teadet, milles sisalduv informatsioon on ekstreemsuselt võrdne, kuid väärtuselt vastandlik, veenma rohkem negatiivne kui positiivne informatsioon. Oluline on, et informatsiooni peetaks ekvivalentseks; ainuke erinevus seisneb informatsiooni valentsis (positiivne vs negatiivne). Negatiivsele informatsioonile antakse võrreldes positiivse informatsiooniga sageli ebaproportsionaalne tähtsus. Veenmises rakendatakse negatiivsusefekti kõige sagedamini poliitilises kommunikatsioonis, eriti riiklikele ametikohtadele kandideerivate kandidaatide puhul. Enamasti ei tunne valijad kandidaati isiklikult ning mulje temast kujuneb pigem
Selgitada mõiste "kattetegur". Kattetegur- näitab mitu hammast on korraga hambumises =+, kus on otskattetegur ja on telgkattetegur. 32. Tuua seosed moodulite arvutamiseks kaldhammasratta normaal-, ots ja telglõikes. Moodul otslõikes on:, mt = mn / cos; mn = m (võrdne lõikeriista mooduliga) hamba kaldenurk. Moodul normaal lõikes: mn = mt cos Moodul telglõikes: ma = mt ctg 33. Selgitada kaldhammasrattaga ekvivalentse sirghammasratta mõiste. Kaldhammasrattaga loetakse ekvivalentseks säärane sirghammasratas, mille hammaste profiil langeb praktiliselt kokku etteantud kaldhammasratta hammaste profiiliga normaallõikes. 34. Tuletada algkoonuste nurkade ja ülekandesuhte vaheline seos koonusülekandel. Et algkoonused veerevad teineteisel libisemata, siis peab neil ühise moodustaja OP igas punktis olema võrdne joonkiirus. Näiteks punktis P peab kehtima seos: v P = 1 OP sin 1 = 2 OP sin 2 Siit järeldub, et sin 2 1 z
juukseid või kaunemaid rõivaid. Samuti näitavad arheoloogilised leiud, et skulptuuride juurde viidi probleemset organit kujutavaid kujukesi või reljeefe. Roomas tutvustati Hygieiat ja Asclepiust 293. aastal eKr. Nende kultus kujunes kõige populaarsem aks just Vana-Rooma perioodil. Sel ajal võrdsustati meditsiinijumalat ennast päikesega ning Hygieiat kuuga. Neid peeti kaitsejumalusteks. Kui toimus Antiik-Kreeka jumalate ümbernimetamine Rooma jumalateks, sai Hygieiale ekvivalentseks jumalannaks Valetudo, ühtlasi seostati teda heaolujumalanna Saluse ning samuti madu kaasas kandva Sironaga. Ristiusu tulekuga Hygieia laialdane kummardamine lõppes, kuid austusavaldusena jäi tema nimi mainitud Hippokratese vandesse, koos Asclepiuse ja Panaceaga. 1.3 Kunst Hygieiast loodi 4. sajandist eKr kuni Rooma perioodi lõpuni palju kunsti. Kirjanik Ariphon lõi talle ülistuslaulu ehk hümni, mis muutus üsna laialt levinuks. Pythagorase järgijad
Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus mis väljendab ühe keha mõju teisele. Mis on jõu mõjusirge? Sirge mida mööda jõud mõjub on jõu mõjusirge. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? Absoluutselt jäik keha on selline keha mille punktide vahelised kaugused jäävad alati muutumatuks. S.t. absoluutselt jäik keha ei deformeeru. Millal nimetatakse kahte jõusüsteemi ekvivalentseteks? Ekvivalentseks jõusüsteemiks nimetatakse jõusüsteemi, millega saab asendada kehale mõjuva algse jõusüsteemi ilma, et keha tasakaal sellest muutuks. Millist jõusüsteemi nimetatakse tasakaalus olevaks jõusüsteemiks, ja millistel tingimustel on suvaline ruumiline jõusüsteem tasakaalus? Tasakaalus olevaks jõusüsteemiks nimetatakse jõusüsteemi, mis rakendatuna paigalseisvale kehale ei kutsu esile selle liikumist. Jõudude vektorite summa = 0
𝑀𝑒𝑘𝑣 = , (3.3) 𝑡𝑖 kus 𝑀𝑒𝑘𝑣 on ekvivalentne moment, N∙m; 𝑀𝑖 − momendi väärtus i-ndas lõigus, N∙m; 𝑡𝑖 − i-nda lõigu kestus, s. Tehti arvutused vastavalt valemile 4.3, arvestades tulemusi tabelist 4.1 ja valemist 4.1, ning ekvivalentseks momendiks saadi 57,9 N∙m. Mootori ekvivalentne võimsus on leitav järgmise valemi abil [3]: 𝑃𝑖2 ∙ 𝑡𝑖 𝑃𝑒𝑘𝑣 = , (3.4) 𝑡𝑖 kus 𝑃𝑒𝑘𝑣 on ekvivalentne võimsus, N∙m; 𝑃𝑖 − momendi väärtus i-ndas lõigus, N∙m; Vastavalt valemile 4
1+2 x 1- y kui limx x0 x = 30. S~onastada ekvivalentne suurus. Lõpmata väikeseid (suuri) suurusi (x) ja (x) nimetatakse piirprotsessiks xx 0 ekvivalentseks lõpmata väikesteks (suurteks) suurusteks, kui limx x0 x/x =1 32. Funktsioon on pidev punktis a, kui leidub f(a), leidub lim_{xto a} , f(x) ja 8. Põhilised elementaarfunktsioonid (omadused, graafikud) lim_{xto a}=f(a)*Punkti, kus funktsioon ei ole pidev, nimetatakse selle
24. Keskmiste kadude meetod mootori võimsuse valikul Masinas saavutatav püsitemperatuur on määratud jahutustingimustega ning kaovõimsusega. Kui eeldame, et üksteisele järgneva koormusega intervallid on küllalt lühikesed, võib tegeliku soojenemiskõvera lähendada ühe eksponendiga. Saavutatav masina püsitemperatuur sõltub siis ajaühikus eraldunud keskmisest energiahulgast, s.t. keskmisest kaovõimsusest. Seega tuleks tegeliku koormusega ekvivalentseks lugeda konstantne koormus, mille puhul kaovõimsus võrdub tegeliku reziimi keskmise kaovõimsusega: Pe=(P1t1+P2t2+...+Pntn)/(t1+t2+...+tn) 25. Ekvivalentse voolu meetod mootori võimsuse valikul Kui mootor töötab konstantsel koormusel, mis on soojenemise mõttes ekvivalentne tegeliku koormusdiagrammiga, võrdub tema kaovõimsus n Pe Pc I e2 R kus Ie kannab nimetust
Tehete prioriteet määratakse sulgudega, va eituse puhul, mis tehakse alati esimesena. T – true, F – false 1) eitus – muudab tõese vääraks ja väära tõeseks; eitus nõuab, et tõe väärtus peab muutuma eitus unaarne teha, rakendub millelegi ühele; teised binaarne, seob kahte lauset 4) implikatsioon – deduktiivne kehtivus. Tõesest eeldusest väära tegemine 5) ekvivalents – mõlemad tõesed või väärad, loetakse ekvivalentseks; kui üks tõene teine väär, loetakse mitteekvivalentseks Truth A sentence P of SL (sentential logic) is truth-functionally true if and only if P is true on every truth-value assignment. Falsity A sentence P of SL is truth-functionally false if and only if P is false on every truth-value assignment. Indeterminacy A sentence P of SL is truth-functionally indeterminate if and only if P is neither truth-functionally true nor truth-functionally false. Equivalence
rakendatud aktiivsed jõud. Iga mittevaba keha võib vaadelda kui vaba, jättes ära seosed, ning asendades nende mõju reaktsioonijõududega. 3. Jõu lahutamine komponentideks Iga jõud on lahutatav meile sobivas koordinaatteljestikus, selle telgedesuunalisteks komponentideks. Selleks viime teljestiku alguspunkti jõu rakenduspunkti ja leiame jõuvektori projektsioonid selle koordinaadistiku telgedel. Jõu asendamist temaga ekvivalentseks jõusüsteemiks nimetatakse jõu lahutamiseks komponentideks. 4. Koonduvad jõud ja nende tasakaalutingimused Koonduvad jõud on tasakaalus, kui jõuhulknurgas viimase vektori lõpp-punkt langeb kokku esimese vektori alguspunktiga. Resultant =0, järelikult ka jõudude geomeetriline summa on 0. Seega, koonduva jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et nendele jõududele ehitatud hulknurk oleks suletud. 5. Jõupaari moment Jõupaari mõju kehale iseloomustab: 1. Tasapind, milles asub. 2
s =µi si on katuse lumekoormus (kN/m²); b on tõkke ja katuseharja vahekauguse horisontaalprojektsioon (m), on katuse kaldenurk horisontaalpinna suhtes; µi on lumekoormuse kujutegur. Katuse lumekoormus leitakse katuse kujule kõige ebasoodsamast jaotusest. Tuulekoormus Tuulekoormus on muutuvkoormus. Tuulekoormus esitatakse konstruktsioonil mõjuvate staatiliste rõhkude või jõudude kombinatsioonina, mille mõju loetakse ekvivalentseks võimaliku äärmusliku tuuletoimega eeldusel, et konstruktsioonides tuule mõjul tekkivad inertsjõud on väga väikesed. Tuule dünaamilisele mõjule tundlike konstruktsioonide puhul (korstnad, mastid, tornid, kõrghooned), kus see eeldus ei kehti, tuleb teha ka dünaamika- ja väsimusarvutused. 4 Tuulekoormus esitatakse üldjuhul konstruktsiooni pinnaga risti mõjuva tuulerõhuna. Mõnede
4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks? Kui ühe jõusüsteemi saab asendada teise jõusüsteemiga ilma keha liikumist või paigalseisumuutmata, siis need jõusüsteemid on ekvivalentsed. Nt. ( F 1, F 2, ... , F n) ( P 1, P 2, ..., P k) 5. Millist jõusüsteemi võib nimetada tasakaalus olevaks jõusüsteemiks? tasakaalus (olevaks) jõusüsteemiks ehk nulliga ekvivalentseks - nim. jõusüsteemi, mis mõjudes paigalseisvale jäigale kehale ei kutsu esile selle liikumist. Nt. ( F 1, F 2, ... , F n) 0 6. Millal võib jõudude geomeetrilist summat nimetada resultandiks? Kui antud jõusüsteem on ekvivalentne ühe jõuga, siis seda jõudu nim. antud jõusüsteemi resultandiks. Nt. ( F 1, F 2, ..
automaatreguleerimissüsteemides on vajalik need mitteelektrilised suurused muuta ekvivalentseteks elektrilisteks signaalideks ja seda tehakse esmaste elektriliste muunduritega st. anduritega. Elektrilisi andureid, mis muudavad oma elektrilisi parameetreid (takistust, mahtuvust, induktiivsust) vastavuses mõõdetavate mitteelektriliste suuruste muutusele nimetatakse parameetrilisteks anduriteks. Elektrilised andurid, mis muundavad mitteelektrilised suurused ekvivalentseks EMJ või pinge väärtuseks nimetatakse generaatoranduriteks. Kontaktandurid. Kontaktelemente automaatsüsteemides kasutatakse elektriahelate sulgemiseks või lahutamiseks. Nad on sageli lihtsateks anduriteks positsioonreguleerimise süsteemis. Joonisel 0.2.5. on toodud kontaktelementide kasutamise näiteid. Joonis 0.2.5a – kontaktelement koosneb profiilnukist, mis kinemaatiliselt ühendatud mõõteriistaga, millele jookseb kontaktgrupi rull. Reguleeritava suuruse muutumisel liigub
Kahte jõusüsteemi nimetatakse ekvivalentseteks kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega ilma, et keha liikumises või tasakaalus midagi muutuks. · Millist jõusüsteemi nimetatakse tasakaalus olevaks jõusüsteemiks? Jõusüsteemi, mis rakendatuna paigalolevale kehale ei kutsu esile selle liikumist või rakendatuna liikuvale kehale ei kutsu esile selle liikumise muutumist, nimetatakse tasakaalus olevaks jõusüsteemiks ehk nulliga ekvivalentseks jõusüsteemiks. · Mis vahe on üksikjõul ja jaotatud jõul? Mida tuleb teha jaotatud jõuga jäiga keha tasakaaluvõrrandite koostamisel? Üksikjõud on jõud, mis on rakendatud ühte konkreetsesse punkti. Jaotatud jõud on jõud, mis rakendub keha igale punktile. Jäiga keha tasakaaluvõrrandite koostamisel tuleb jaotatud jõu asemel võrrandisse panna selle jõu resultant. · Mis on süsteemi sisejõud ja välisjõud? Miks pole vaja arvestada sisejõudusid jäiga keha
Vaja on hinnata liitpinguses (tasand- ja/või ruumpingus) oleva materjali tugevust Tugevusanalüüsil on oluline mõista, et: · tugevustingimus võrdleb tegelikku pinget lubatava joonpingega; · joonpinget saab võrrelda vaid teise samatüübilise (pikke- või nihke-) joonpingega; · tugevustingimuse jaoks tuleb liitpinguse tegelik pingeolukord taandada ekvivalentseks joonpiguseks. Ekvivalentpinge (võrdpinge) = antud Võrdohtlikud pingused = võrdse liitpingusele võrdohtliku joonpinguse varuteguriga (erinevad) pingused pinge (Joon. 8.9) Ekvivalentpinge Ruumpingus Võrdohtlik joonpingus arvutatakse mingi
3.2. Kiirusplaan. Homoteetse kolmnurga reegel 2.3.3. Düaadmehhanismide kiirusplaanid 2.3.4. Düaadmehhanismide kiirendusplaanid 2.3.5. Kinemaatilised diagrammid 3. ptk. MEHHANISMIDE DÜNAAMILINE ANALÜÜS 3.1. Mehhanismides toimivad jõud ja momendid. Mehaanilised karakteristikud 3.1.1. Hõõrdejõud ja -momendid 3.2. Mehhanismide kinetostaatiline analüüs 3.2.1. Inertsjõudude süsteemi taandamine ekvivalentseks inertsjõuks 3.2.2. Asendatavate masside meetod 3.2.3. Kinemaatilistes paarides toimivate reakstioonide arvutamine 3.2.4. Tasakaalustava koormuse arvutamine Zukovski meetodiga 3.3. Mehhanismide liikumine neile mõjuvate koormuste toimel 3.3.1. Liikumisfaasid. Töö ülekande seadus. Kasutegur 3.3.2. Liikumisvõrrandite leidmine 3.3.3
Ekvivalentne heli tase Heli intensiivsus varieerub ajast sõltuvalt. Lapse kisa muutub niutsumiseks ning haigutuseks. Läbi aastate on paljud üksikud mõõtmed välja pakutud ajast sõltuva heli mõõtmiseks. Käsitleme mõnda nendest, kui räägime müra tüütavusest. Tööstuse Kaitse Agentuur (1974) jõudis otsusele, et niipalju kui kumuleeruvasse müraefekti puutub, pika aja keskmine helitase on tähtsaim parameeter mõõtmaks tööstusmüra. Seda pika aja keskmist nimetatakse ekvivalentseks müra tasemeks (Leq) ja see on võrdne heli tugevusega (tavaliselt mõõdetud detsibellides), mis on konstantne teatud aja jooksul, mis annab vastuvõtjale sama suure hulga akustilist energiat nagu tegelik ajas muutuv heli. Leq sõltub aja intervallist ja akustilistest sündmustest, mis selle aja jooksul toimuvad. Näiteks kui 100 dBA müra mõjub tund aega, on L eq selle tunni jaoks 100 dBA. Kui nüüd oletada, et
Et üks õpetus võiks pretendeerida teaduslikkusele, peaks sel olema niisugune loogiline struktuur, et tema falsifitseerimine oleks võimalik. Loogilisest küljest kujutab teaduslik teadmine endast kogumit üldiseid väiteid. Ütleme näiteks, et meil on teooria, mis koosneb ühest väitest: “Kõik tiigrid on vöödilised”. Sõna “kõik” osutabki, et tegemist on üldise väitega kõigi antud liiki kuuluvate juhtumite kohta. Seda väidet saab nüüd ümber kujundada loogiliselt ekvivalentseks lauseks: “Pole tõsi, et leidub mittevöödilisi tiigreid”. Selle loogilise teisendusega on osutatud võimalikele faktidele, mille olemasolu antud teooria eitab. Kui aga empiiriline uurimus suudaks tuvastada osutatud faktide olemasolu, tuleks antud teooria lugeda falsifitseerituks. Sedalaadi fakte nimetab Popper teooria “potentsiaalseteks falsifikaatoriteks”. Teaduslikkuse kriteeriumi võib nüüd
vastastikuse asendi muutus ehk deformatsioon. Jõu iseloomustamiseks peab tal olema rakenduspunkt, suund ja moodul. 2. Mis on jõu mõjusirge? Jõu mõjusirge on sirge, mille peal jõu vektor asetseb. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? Absoluutselt jäigaks kehaks nimetatakse sellist keha, mille mis tahes kahe punkti vaheline kaugus jääb alati muutumatuks. 4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks?' Kahte jõusüsteemi võib nimetada ekvivalentseks, kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega nii, et keha liikumises või paigalseisus midagi ei muutu. 5. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks, ja millisel tingimusel on kaks jõusüsteemi ekvivalentsed? Kahte jõusüsteemi võib nimetada ekvivalentseks, kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega nii, et keha liikumises või paigalseisus midagi ei muutu. 6. Millist jõusüsteemi nimetatakse tasakaalus olevaks jõusüsteemiks?
k=0,l,2,... . k muutumisel tekib keskmistatud suuruste diskreetjada y[k] = y[k -1]+ ¼(u[k] - u[k - 4]) (2.6.1) Algoritmi realisatsiooni võib vaadelda süsteemina, mille sisendiks on esialgsed mõõtetulemused u[k] ja väljundiks keskmistatud suurused y[k]. Sellele süsteemile võib arvutada ülekandefunktsiooni: Samas võib võrrandist 2.6.1 saada ka mis pärast jagamist polünoomiga z-1 osutub ekvivalentseks ülekandefunktsiooniga 2.6.2. Ülekandefunktsiooni H(z) põhjal võib arvutada ka impulsskaja h[k]< z >H(z). Lihtsaim on arvutada h[k] diskreedid polünoomide jagamisega Tulemus näitab, et impulsskaja omab vaid nelja esimest diskreeti ja viiendast taktist alates on kõik edasised diskreediväärtused nullid. Järelikult antud juhul kestab siirdeprotsess vaid 4 takti, olles seega selgelt Iõpliku kestusega.
Iga mootori valiku aluseks on koormusdiagramm. Keskmiste kadude meetod. Masinas saavutatav püsitemperatuur on määratud jahutustingimustega ning kaovõimsusega. Kui eeldame, et üksteisele järgneva koormusega intervallid on küllalt lühikesed, võib tegeliku soojenemiskõvera lähendada ühe eksponendiga. Saavutatav masina püsitemperatuur sõltub siis ajaühikus eraldunud keskmisest energiahulgast, s.t. keskmisest kaovõimsusest. Seega tuleks tegeliku koormusega ekvivalentseks lugeda konstantne koormus, mille puhul kaovõimsus võrdub tegeliku reziimi keskmise kaovõimsusega: Ekvivalentse voolu meetod, mis põhineb keskmise kaovõimsuse avaldisel Ekvivalentne vool on mingi püsiva väärtusega vool, mis kutsub esile samasuguse mootori soojenemise kui tegelik muutlik vool sama ajavahemiku kestel. Mootori valimise tingimuseks on Ekvivalentse momendi meetod. Mootori valitakse tingimuse Ekvivalentse võimsuse meetod
siis neid jõusüsteeme nim ekvivalentseteks. 5. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks, ja millisel tingimusel on kaks jõusüsteemi ekvivalentsed? Vt. 4 6. Millist jõusüsteemi võib nimetada tasakaalus olevaks jõusüsteemiks? Jõusüsteemi, mis rakendatuna paigalolevale kehale ei kutsu esile selle liikumist, nim tasakaalus olevaks jõusüsteemiks (ehk 0-ga ekvivalentseks). 7. Millist jõusüsteemi nimetatakse tasakaalus olevaks jõusüsteemiks, ja millistel tingimustel on suvaline ruumiline jõusüsteem tasakaalus? Vt. 6. 8. Millal võib jõudude geomeetrilist summat nimetada resultandiks? Resultandiks nim koonduvate jõudude geomeetrilist summat, resultant rakendub nende jõudude lõikepunktis. 9. Mis vahe on üksikjõul ja jaotatud jõul? Mida tuleb teha jaotatud jõuga jäiga keha tasakaaluvõrrandite koostamisel?
siis neid jõusüsteeme nim ekvivalentseteks. 5. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks, ja millisel tingimusel on kaks jõusüsteemi ekvivalentsed? Vt. 4 6. Millist jõusüsteemi võib nimetada tasakaalus olevaks jõusüsteemiks? Jõusüsteemi, mis rakendatuna paigalolevale kehale ei kutsu esile selle liikumist, nim tasakaalus olevaks jõusüsteemiks (ehk 0-ga ekvivalentseks). 7. Millist jõusüsteemi nimetatakse tasakaalus olevaks jõusüsteemiks, ja millistel tingimustel on suvaline ruumiline jõusüsteem tasakaalus? Vt. 6. 8. Millal võib jõudude geomeetrilist summat nimetada resultandiks? Resultandiks nim koonduvate jõudude geomeetrilist summat, resultant rakendub nende jõudude lõikepunktis. 9. Mis vahe on üksikjõul ja jaotatud jõul? Mida tuleb teha jaotatud jõuga jäiga keha tasakaaluvõrrandite koostamisel?
Olgu esialgsete diskreetsete mõõtetulemuste jada u[k], k=0,l,2,... . k muutumisel tekib keskmistatud suuruste diskreetjada y[k] = y[k -1]+ ¼(u[k] - u[k - 4]) (2.6.1) Algoritmi realisatsiooni võib vaadelda süsteemina, mille sisendiks on esialgsed mõõtetulemused u[k] ja väljundiks keskmistatud suurused y[k]. Sellele süsteemile võib arvutada ülekandefunktsiooni: Samas võib võrrandist 2.6.1 saada ka mis pärast jagamist polünoomiga z-1 osutub ekvivalentseks ülekandefunktsiooniga 2.6.2. Ülekandefunktsiooni H(z) põhjal võib arvutada ka impulsskaja h[k]< z >H(z). Lihtsaim on arvutada h[k] diskreedid polünoomide jagamisega. Tulemus näitab, et impulsskaja omab vaid nelja esimest diskreeti ja viiendast taktist alates on kõik edasised diskreediväärtused nullid. Järelikult antud juhul kestab siirdeprotsess vaid 4 takti, olles seega selgelt Iõpliku kestusega. Hüppekaja võib leida avaldisest g[k]< z >H(z)*z/(z-1) ,
Alla 110 kV trafodel võib mähiste temperatuur lühiajaliselt olla ka suurem kui +140 °C. TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 21 Rein Oidram _____________________________________________________________________ Süstemaatiliste ülekoormuste arvutus Süstemaatiliste ülekoormuste lubatavuse leidmiseks teisendatakse trafo koormusgraafik ekvivalentseks kaheastmeliseks ööpäevaseks koormusgraafikuks (jn 3.6, T = 24 h). Sellel koormusgraafikul ei või K1 olla suurem kui 1,0 ja peab olema täidetud tingimus K1 = Km. K2 K1 K1=Km h T Joonis 3.6.
kuna lühisekoha suhtes asuvad erinevate elektrijaamade generaatorid erinevatel (elektrilistel) kaugustel. Kaugusest sõltub generaatorite lühise perioodilise voolukomponendi reaktsioon voolu äkkmuutustele. Elektriliselt kaugete lühiste korral on perioodilise komponendi efektiivväärtuse muutumine vähemärgatav, samas aga elektrijaamade lähedal on sõltuvus suur. Sellises olukorras on sobiv teisendada tegelik elektrisüsteem ekvivalentseks kaheharuliseks, milles ühte harusse on koondatud elektriliselt lähedal asuvad suured elektrijaamad ja teise lühisest elektriliselt kauged elektrijaamad. Esimeste reaktsioon lühisvoolu suurenemisele on tugev, teisi võime vaadelda nn süsteemiharuna, mille perioodilise voolukomponendi efektiivväärtust võib vaadelda konstandina. Joonisel 6.8 on kujutatud eelöeldule vastav elektrisüsteemi kaheharuline aseskeem. ______________________________________________________________________
kasulikkusehinnangute suhetele. Seda meetodit nimetatakse ka pallhinnangute meetodiks. Probleemiks on seejuures adekvaatse skaala valik (viiepallilise skaala omadused erinevad kumne- või sajapallilise skaala omadustest), nii et see võimaldaks subjekti eelistusi adekvaatselt kajastada. · järjekindel võrdlemine - alternatiivide ruumi korrastamise kompleksne protseduur, mis uhendab endas järjestamise ja vahetu hindamise meetodite omadusi ka vahetu hindamise käigus ekvivalentseks hinnatud alternatiividele antakse omavaheline eelistussuhe nende (subjektiivse) järjestamise abil. 4.Milliste abinõudega ja kes saab suunata juhti otsust ette valmistades arvestama uhiskonna uldiste huvidega? Alternatiivi elluviimise tulemuste kasulikkust ei hinda aga ainult juht (otsustaja), vaid ka selle elluviimisest mõjutatud (nn välismõjud) teised subjektid. Majandustegevuse juhtimise
kaheks: · taustkomponent, mis loetakse kvaasistaatiliseks; · resonantskomponent, mille põhjustab konstruktsiooni omavõnke- sagedusele lähedase sagedusega dünaamiline koormus. Enamike ehituskonstruktsioonide jaoks on resonantskomponent väike ja tuulekoormuse mõju võib lihtsustatult asendada kvaasistaatilise taustkomponendiga. (3) Käesolevas normieelnõus esitatakse tuulekoormus staatiliste rõhkude või jõudude kombinatsioonina, mille mõju loetakse ekvivalentseks võimaliku äärmusliku tuuletoimega. Suhteliselt saledate ja väikese jäikusega konstruktsioonide (korstnad, vaatlustornid, raamide ja sõrestike elemendid, mõningal juhul sillad ja kõrghooned jne.) projekteerimisel tuleb arvestada tuulekoormuse dünaamilist mõju Projekteerimise alused 70 täpsemalt. Normieelnõu 9. peatükis on esitatud kriteeriumid, mis määravad kasutatava meetodi kehtivuspiirid.
magnetväli kahefaasilises mootoris. Selleks on vaja faasimähised nihutada ruumis 90º võrra ning toita neid 90º võrra nihutatud vooludega, st ühes mähises muutub vool siinus-, teises koosinuskõvera järgi. Just sellist siinus-koosinusühikvektorite võtet kasutataksegi sageli vektorjuhtimisel. Suvalise faasimähiste arvuga ning nende voolude ajalise nihutatusega pöörleva väljaga elektrimasina võib suhteliselt lihtsate võtetega taandada ekvivalentseks kahefaasiliseks masinaks. Selle teisenduse põhiideeks on see, et kõigepealt leitakse pöörleva välja kompleksvektor polaarkoordinaadistikus, mis seejärel lahutatakse ristsuunalisteks komponentideks. Võimalik on ka vastupidine teisendus. Tänu teisendustele saab suvalise faaside arvuga pöörleva magnetväljaga elektrimasinaid ning nendes toimuvaid füüsikalisi protsesse uurida ekvivalentse kahefaasilise elektrimasina mudeli abil.
nide takistuste teadmist. Kuni pole valitud juhtmeid, pole aga takistused eel- nevalt teada. Suletud võrgu ülesande lahendamisel saab kasutada alguses võimsuste jagu- nemise leidmiseks “lõhestusmeetodit”, mille kohaselt leitakse võimsuste jagu- nemine esialgu ligikaudselt liinilõikude pikkuste järgi (vt elektrivõrkude kur- susest). Seejuures tuleb paralleelliinide või mitmeahelaliste liinide puhul lu- geda nende ekvivalentseks pikkuseks tegelik pikkus, jagatud ahelate arvuga. Saadud ligikaudsete võimsuste järgi liinides valitakse nende esialgsed öko- noomsed ristlõiked. Vastavalt valitud juhtmete takistustele arvutatakse võim- suste jagunemine ning kontrollitakse ristlõigete ökonoomsust. Liinides, kus esialgsed valitud ristlõiked ei ole nüüd enam ökonoomsed, tuleb neid muuta ning teha uus võimsuste jagunemise arvutus ja ristlõigete ökonoomsuse kont- roll
seesmine tulumäär on suurem kui nõutav tulumäär. ÜLESANNE 16 Annuiteedi ehk aastase makse leidmise kohta. Soovite osta korteri, mille maksumus on 100 000 krooni. Nimetatud investeeringu jaoks on Teil vaja võtta laenu 15. aastaks. Tagasi maksate iga-aastase maksetena. Kui suured on iga-aastased maksed kui intressimäär on 12%? Aastaseid makseid (summasid) kas sissetulevaid või väljaminevaid nimetatakse ekvivalentseks annuiteediks. Ekvivalentne annuiteet on summa, millega firmajuhid saavad arvestada, et see summa teatud majandusarvestuste tulemusena kas laekub kindlasti või on neil vaja maksta. 1 1 Tähistuseks on EA ehk EA = PV APV 1 või EA = FV AFV 1n;i n ;i PV = 100 000 i = 12% n = 15 aastat EA =
seesmine tulumäär on suurem kui nõutav tulumäär. ÜLESANNE 16 Annuiteedi ehk aastase makse leidmise kohta. Soovite osta korteri, mille maksumus on 100 000 krooni. Nimetatud investeeringu jaoks on Teil vaja võtta laenu 15. aastaks. Tagasi maksate iga-aastase maksetena. Kui suured on iga-aastased maksed kui intressimäär on 12%? Aastaseid makseid (summasid) kas sissetulevaid või väljaminevaid nimetatakse ekvivalentseks annuiteediks. Ekvivalentne annuiteet on summa, millega firmajuhid saavad arvestada, et see summa teatud majandusarvestuste tulemusena kas laekub kindlasti või on neil vaja maksta. 1 1 Tähistuseks on EA ehk EA = PV APV 1 või EA = FV AFV 1n;i n ;i PV = 100 000 i = 12% n = 15 aastat EA =
seesmine tulumäär on suurem kui nõutav tulumäär. ÜLESANNE 16 Annuiteedi ehk aastase makse leidmise kohta. Soovite osta korteri, mille maksumus on 100 000 krooni. Nimetatud investeeringu jaoks on Teil vaja võtta laenu 15. aastaks. Tagasi maksate iga-aastase maksetena. Kui suured on iga-aastased maksed kui intressimäär on 12%? Aastaseid makseid (summasid) kas sissetulevaid või väljaminevaid nimetatakse ekvivalentseks annuiteediks. Ekvivalentne annuiteet on summa, millega firmajuhid saavad arvestada, et see summa teatud majandusarvestuste tulemusena kas laekub kindlasti või on neil vaja maksta. 1 1 Tähistuseks on EA ehk EA = PV APV 1 või EA = FV AFV 1n;i n ;i PV = 100 000 i = 12% n = 15 aastat EA =
sugused (suunad on vastupidised). Öeldut tähistame esimesel juhul AB CD ja teisel juhul AB CD abil. 115 PEATÜKK 13. VEKTORID RUUMIS Märkus 13.6 Seotud nullvektor on nii samasuunaline kui vastassuunaline iga teise seotud vektoriga. Definitsioon 13.9 Seotud vektorit AB nimetame ekvivalentseks seotud vektoriga CD, tähistame AB CD abil, kui |AB| = |CD| ja AB CD. 13.2 Vabavektorid Definitsioon 13.10 Seotud vektoriga AB ekvivalentsete seotud vektorite hulka {XY | XY AB} nimetame ekvivalentsiklassiks moodusta- jaga AB. Viimast tähistame AB abil. Seega AB := {XY | XY AB}. Märkus 13.7 Seotud nullvektorid moodustavad omaette ekvivalentsiklassi 0 := {XX | X E}. Definitsioon 13.11
annaabi.ee 
