LIHA Eesti süüakse põhiliselt sea, veise ja linnuliha, harvemini lamba, kitse ja ulukiliha. Üliharva ka hobuseliha. Liha põhikoostisosad on vesi, valgud, rasvad ja mineraalained. Liha sisaldab ka vitamiine, mikroelemente ja ekstraktiivaineid. Süsivesikuid on lihas vähe. Liha koostis varieerub sõltuvalt lihalooma liigist, tõust, soost, vanusest, toitumusest ja üldseisundist. MIDA MÄRJEM, SEDA LAHJEM Värske lihaskude sisaldab 7075% vett ja 2530% kuivainet. Kuivatamisel, soolamisel, külmutamisel, suitsutamisel ja teistel töötlemisviisidel väheneb liha veesisaldus üsna suurel määral. VIIENDIK LANGEB VALKUDELE Liha koostisosade koguhulgast moodustavad valgud kuni 20%. Lihavalkudes on meile
valminud, ehk on veel rohelist tooni. Indias ja Lähis-Idas on läätsed tänapäevalgi üheks olulisemaks toiduaineks, väga populaarne on see kaunvili ka Vahemeremaades. Lääts täidab hästi kõhtu, valmib kiiresti, on hinnalt odav ning sisaldab ohtrasti kiudaineid. Lääts on ka hea B rühma vitamiinide allikas. Lääts sarnaneb koostiselt ja toiteväärtuselt herne või vikiga, aga on loomasöödana toitvam. Temas on ligikaudu 25% proteiini, 1,8% toorrasva, 54% lämmastikuvabu ekstraktiivaineid ja 2,7% toortuhka. Läätsed omavad ühte väga hinnalist omadust: nad ei talleta endas mingeid kahjulikke ega toksilisi elemente (nitraadid, radionukleiidid jne.). Tänu sellele, saab läätsi, mis on kasvatatud ükskõik millises maakera punktis, pidada ökoloogiliselt puhtaks produktiks. 10 suurimat läätse kasvatajat Country 2012(tonnide s) Canada 1,493,620 India 950,000 Australi 463,000 a Turkey 438,000 USA 240,490
• Liblikõieline • Üheaastane • Isetolmleja • Kõrgus kuni 50 cm • Õied on läätsel valkjad või õrnsinise tooniga, paiknevad varrel kas üksikult või kobaras • Jässakad kaunad, milles kuni neli väikest lapikümarat seemet • Seemned 3-9mm http://2.bp.blogspot.com/-6LtokJ0w_yc/VWRi0hQfX_I/AAAAAAAAMdM/uV8ibkxnPpo/s1600/Masur-dal.jpg • Lääts sarnaneb koostiselt ja toite väärtuselt herne või vikiga • 25% proteiini, 1,8% toorrasva, 54% lämmastikuvabu ekstraktiivaineid ja 2,7% toortuhka • Harva loomasööt http://www.canadiangraininc.com/wp-content/uploads/2015/10/shutterstock_224871049.jpg • Eristatakse väikeseseemnelisi ja suureseemnelisi läätsi • Leitakse, et väiksematel läätsedel on mõnevõrra parem maitse lähtuvalt seemnete kooreosa suuremast osakaalust. Vähenõudlik kultuur • Seemned hakkavad idanema 4-5 ℃ juures, tõusmed taluvad 5-6 ℃ öökülma, kasvuks optimaalne temperatuur on 17-20 ℃.
Linakiud on peamine tooraine, mida kasutatakse tekstiilitööstuses kümnete erinevate tarbe- ja tehniliste kangaste valmistamiseks, alates õhukesest batistist (170 g/m2) kuni presendini (1000 g/m2). Linaseemnest saab õli, mis on tooraine farmaatsia-, värvi-, laki-, paberi-, nahatööstusele ja seebitootmisele. Õli väljapressimise jäägina saadakase linaseemnekook, mis on väärtuslik loomasööt, sisaldades kuni 30% valku ja 32% lämmastikuta ekstraktiivaineid. Linavartest kiu eraldamisel saadakse veel linaluud, mida kasutatakse ehituses ja mööbli tootmises, aga ka paberi ja viskkoosi toorainena. Milleks kasutatakse lina? Kus kasvatatakse lina? Linatootjad on näiteks USA, Venemaa, Hiina ja mitmed Euroopa riigid. Suurimad linakasvatuspiirkonnad on nt USA, India, Hiina, Etioopia, Venemaa, Kanada. Seemnesaagid ulatuvad keskmiselt 12 tonnini hektari kohta. Huvitavat Iidses Egiptuses pandi linaõli kaasa ka muumiatele
Lihad Sisaldavad : · Täisväärtuslikke valke · Rasvu · Mineraalaineid · Ekstraktiivaineid · Vitamiine ...on tapetud loomade, lindude või ulukite terved toidukõlblikud rümbad või nende osad ...keemiline koostis ja toiteväärtus sõltuvad lihas- ja sidekoe sisaldusest ja kvaliteedist Liha koostisesse kuuluvad: · Lihaskude · Sidekude · Rasvkude · Luukude Lihaskude: · Kõige suurema tähtsusega · Moodustab 50-70% rümba massist · Sõltuvalt loomaliigist ja vanusest on lihaskude heledama või tumedama värvusega
-kala on hooajakaup ja tarned on ebaühtlased; -kõik eelnev tõstab kala hinna kõrgeks . Kala ja kalatooted on üks parimaid täisväärtuslikke valkude allikaid. Nende omastatavus organismi poolt on väga kõrge. Väikekalad, mida süüakse koos luudega, sisaldavad palju kaltsiumi ja fosforit. Kala siseorganismides leidub A ja D vitamiine. Kalad sisaldavad : Valke 9-27% (suurem osa täisväärtuslikud) Rasva 0,3-35% (sisaldab enam küllastumatu rasvhappeid) Mineraalained kuni 3% Ekstraktiivaineid 1,5-8% Vitamiinidest A, D, B-grupi vitamiine ,E,K Süsivesikuid 1% (glükogeen) Kalade liigitus Kalad liigitakse sugukondadesse järgmiste näitajate järgi: -keha kuju (pikklikovaalsed, lamedad jne); -soomuste olemasolu (suured või väikesed soomused); -uimede arv, asetus ja kuju; -suu kuju ja asetus; -luu-ja kõhrkalad. Elukohad ja toitumise järgi liigitakse kalad : -merekalad elavad meredes ja ookianides; -mageveekalad-elavad jõgedes ja järvedes;
Luu on kaetud erilise sidekoelise kihiga nn periostiga ehk luuümbrisega. Luu otste välimine pool koosneb kompaktainest, seesmine osa käsnainest, mis sisaldab luuüdi. Toruluu õõs sisaldab kollast luuüdi. Luu keksosa koosneb peaaegu täielikult kompaktainest. Lameluudes ja lühikestes luudes pole luuõõnt, sisaldavad kompaktainet ja käsnainet luu sees. 16. Lihaskoe, sidekoe, rasvkoe ja vere keemiline koostis Lihaskude sisaldab vett 75%, valke 20%, rasva 2%, mineraalaineid 1% ja ekstraktiivaineid 2%. Sidekude sisaldab vett 67%, valke 30%, rasva, mineraal- ja ekstraktiivaineid 1%. Rasvkude: - Pekk sisaldab vett 9%%, valke 10%, rasva 81%, mineraal- ja ekstraktiivaineid väga vähe. - Neerurasv sisaldab vett 2%, valke 1%, rasva 97%, mineraal- ja ekstraktiivaineid väga vähe. Veri sisaldab vett 81%, valke 17-18%, rasva 0,5%, mineraalaineid 1% ja ekstarktiivaineid väga vähe. 17. Autolüüsi etapid Pärast tapmist algab lihas autolüüs
Ka lõhn on murulaugul tunduvalt vähem vängem võrreldes teiste tuntud laukudega. Murulaugus on vähesel hulgal väävlit sisaldavaid lenduvaid eeterlikke õlisid, mis annavad sellele maitsetaimele ikkagi selgelt iseloomuliku lõhnavarjundi. Mikroobivastaselt toimelt jääb murulauk sibulale ja küüslaugule paraku alla. Suurtes kogustes on murulauku rahvameditsiinis kasutatud nii seedeprotsesside soodustajana kui ka liigkõrge vererõhu alandajana. Et murulaugu lehtedes leidub mitmeid ekstraktiivaineid, mis soodustavad seedenõrede eritumist, siis on sellel taimel ka mõningane isutõstev toime. 1.5 LEVIK Murulauk kasvab looduslikult kogu Euroopas, Väike-Aasias, Kaukaasias, Kesk-Aasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kamtsatkal, Indias ja Põhja-Ameerikas. Levinud on murulaugu kasvatamine köögiviljana. Oma levila põhjaosas on murulauk ainus maitseroheline. Eestis kasvab murulauk looduslikult kohati Lääne- ja Põhja-Eestis loopealsetel, kadastikes ja rannaniitudel
Kristalliseerimisprotsessi kiirendamiseks tuleb kondenstoodet mõõdukalt segada. Seejärel jahutatakse toode kiiresti temperatuurile 15--18 °C ning säilitatakse kristalliseerimisprotsessi lõpuleviimiseks järgmise päevani. 17. Millised on levinuimad mittepiimse päritoluga lisandid (peale sahharoosi muidugi), mida kasutatakse lisanditega suhkruga kondenspiima tootmisel? Nimetada vähemalt 2. Kakao 7--8% ja kohv (5--6% kohvi ekstraktiivaineid) 18. Milline kuivatusviis on piimatööstuses enimkasutatav ning miks? Nimetada vähemalt 2 põhjust. Pihustuskuivatamine eelisteks on suur tootlikkus (aurustusvõimsus), kõrge mehhaniseerimise ja automatiseerimise tase ning saadava pulbri kõrge kvaliteet (Puudusteks on pihustuskuivatite kallidus, suure tootmispinna ja kõrgete tootmisruumide vajadus ning suur soojusenergia kulu.) 19. Mis on pihustuskuivatusel pihustamise põhieesmärgiks?
Sekundaarseinas tekivad poorjad tühikud. Põhjustajateks kottseened, teisseened ja mõned bakterid. Pehmemädanikud (tüüp 2) Kahjustatakse süsivesikiuid. Luumenist lähtuv sekundaarseina erosioon. Põhjustajateks kottseened, teisseened ja mõned bakterid. Mitte-mädanikutekitajad (ei toimu rakuseina erosiooni ning juhuslikud poorjad tühikud on väikesed <1m) Puidu sinetus Kasutatavad rakuseina koostisosadeks on puidu ekstraktiivaineid. Seened asustavad esmalt puidu parenhüümi rakke maltspuidus. Põhjustajateks kottseened ja teisseened. Hallitused Kasutatakse samu koostisosi, mis puisu sinetuse korral. Anatoomiliseks muutuseks on pindmine pidev kasv märjal puidul. Põhjustajateks kottseened, teisseened ja ikkeseened. Kõduorganismid Kasutatakse samuti puidu ekstraktiivaineid ning mädapuitu. Anatoomilised muutused: tungivad puidurakkudesse esmalt puidupooride kaudu.
hemitselluloosisisalduse = NDF ADF, tselluloosisisalduse = ADF AD Lämmastikuvabade ekstraktiivainete sisaldus söötades leitakse matemaatiliselt: lämmastikuvabad ekstraktiivained = kuivaine (toortuhk + proteiin + toorrasv + toorkiud) Kui võrrelda taimsete söötade ja looma keha keemilist koostist, siis jämedates joontes ei ole selles suuri erinevusi. Olulisemaks erinevuseks on see, et taimsetes söötades on rohkesti lämmastikuvabu ekstraktiivaineid (tärklist, suhkruid) ja toorkiudu (looma kehas puudub), looma kehas aga rohkesti valke, rasvu. Suured erinevused tulevad aga ilmsiks kui omavahel võrrelda üksikute toitainete keemilist ehitust ja omadusi söötades ja looma kehas MINERAALELEMENDID (KALTSIUM, FOSFOR, NAATRIUM, MAGNEESIUM; RAUD, TSINK, SELEEN) Makroelemendid. Kaltsium. Kõikidest mineraalelementidest kõige rohkem leidub organismis kaltsiumi, mis on luukoe ja hammaste põhiline koostisosa. Täiskasvanud veise kehas
lihtpööratavad. Teisisõnu: radade pöörduvus onn võtmereaktsioonide puhul kaudne ja pöördprotsess toimub raku teises kompartmendis. Kataboolsete ja anaboolsete radade peenregulatsioon on ka erinevalt organiseeritud. 55. Lihaskoe biokeemia, keemiline koostis ja kontraktsiooni mehhanism Lihaskude - moodustab <40% imetajate kehamassist, Sisaldab 72-78% vett, 18-22% valku, 0,5-3,5% lipiide, 1-1,7% lämmastikku sisaldavaid ekstraktiivaineid, 0,7-1,7% lämmastikuta ekstraktiivaineid, 0,8-1,8% mineraalaineid. Lihaskiud - lihaskoe põhikomponent, rakk, mis on kaetud plasmamembraaniga (sarkolemmiga), läbimõõt 10-100μm, pikkus võib ulatuda üle 10 cm, koosneb müofibrillidest. Kontraktsiooni mehhanism: 1. Kesknärvisüsteemist tulev signaal ja selle ülekanne AP näol neuromuskulaarses sünapsis või AP teke lihaskiu otsesel ärritamisel. 2
tunnustatud (veterinaarkontrolli templiga märgistatud) rümpasid või nende osi. Liha koostisse kuuluvad lihaskude, rasvkude, sidekude ja luukude. Lihaskude on kõige suurema tähtsusega, moodustades 50...70% rümba massist. Ta koosneb peenikestest kiududest (fibrillidest), mis sidekoe abil ühinevad lihaskimpudeks ning viimased omakorda lihasteks. Lihaskude sisaldab 16...22% valku, 2...3% rasva, 1% süsivesikuid, 1...2% ekstraktiivaineid, 0,7...1,5% mineraalaineid, B-rühma vitamiine ja 72...80% vett. Lihaskoes asuvad põhiliselt täisväärtuslikud valgud müoglobiin (lihamahlas, annab lihale punase värvuse) ning aktiin ja müosiin (lihaskius). Rasvkude koosneb rasvast ja kohevast sidekoest. Ta on koondunud põhiliselt naha alla, siseorganite ümber ja kõhu piirkonda. Kuid seda on ka üksikute kihtidena lihaste vahel (läbikasvanud liha). Rasvkude annab lihale kõrge kalorsuse. Rasvkoe osatähtsus on väga kõikuv 1..
Teisisõnu: radade pöörduvus onn võtmereaktsioonide puhul kaudne ja pöördprotsess toimub raku teises kompartmendis. Kataboolsete ja anaboolsete radade peenregulatsioon on ka erinevalt organiseeritud. 50. Lihaskoe biokeemia: keemiline koostis, kontraktsiooni mehhanism. Lihaskude - moodustab <40% imetajate kehamassist, Sisaldab 72-78% vett, 18-22% valku, 0,5-3,5% lipiide, 1-1,7% lämmastikku sisaldavaid ekstraktiivaineid, 0,7-1,7% lämmastikuta ekstraktiivaineid, 0,8-1,8% mineraalaineid. Lihaskiud - lihaskoe põhikomponent, rakk, mis on kaetud plasmamembraaniga (sarkolemmiga), läbimõõt 10-100m, pikkus võib ulatuda üle 10 cm, koosneb müofibrillidest. Kontraktsiooni mehhanism: 1. Kesknärvisüsteemist tulev signaal ja selle ülekanne AP näol neuromuskulaarses sünapsis või AP teke lihaskiu otsesel ärritamisel. 2. AP teke ja levik lihaskiu membraanil ja sisemisele sarkoplasmaatilisele retiikulumile, Ca++
meetodit. Palgid pressitakse vastu vees pöörlevat minimaalsed. silindrit (nagu käiakivi, ingl. grindstone). Saadakse ca 3- Reovesi 4%-line pulp ehk tselluloosi mass vees. Siin on vaja Eraldub laastu pesemisest ja pleegitamisest. Sisaldab palju võimsust, mis ulatub kuni 3000-4000 kW-ni. On ka fenoolseid ühendeid, hemitselluloosi, ekstraktiivaineid ja võimalik valmistada pulpi laastudest, kasutades kahte lignaane. Suurim saastus pärineb pleegituse staadiumist. vastassuunas pöörlevat ketast ca 1 m diameetriga. Reovesi puhastatakse bioloogiliselt. Termomehaaniline pulping (TMP). Selle protsessiga 17. Paberi valmistamine saab kätte ca 90% tselluloosist, mis on ca 2 korda On olemas 2 liiki paberitehaseid:
süda. Rasvased lihad (pardi- ja sealiha) on samas veevaesed. Veesisaldus väheneb soolamisel, suitsutamisel ja kuumtöötlusel. Lihamahl sisaldab vees lahustunud valke, ekstraktiivaineid (vanade loomade ja ulukite lihas), mineraalaineid, vitamiine ja osaliselt ka rasva. Lihasvalgud on suure toiteväärtusega (taine liha 20%, rasvases vähem). Valke
Ülejäänud osa kalast moodustub valdavalt vesi. Nooremad kalad sisaldavad vett rohkem kui vanemad kalad ning jäävad ka maitselt täiskasvandu kaladele mõnevõrra alla. Väga suurte ja vanade kalade liha on aga enamasti juba puine ning ka maitseomadused ei ole enam kõige paremad. Kalad sisaldavad : · Valke 9-27% (suurem osa täisväärtuslikud) · Rasva 0,3-35% (sisaldab enam küllastumatu rasvhappeid) · Mineraalained kuni 3% · Ekstraktiivaineid 1,5-8% · Vitamiinidest A, D, B-grupi vitamiine E,K · Süsivesikuid 1% (glükogeen) Rasvasuse alusel saab kalad jaotada 4 rühma: 13 · lahjad kalad rasva all 2% -tursk, luts, koha, haug; · keskmise rasvasusega -2-5%-koger ,karpkala ,nurg, latikas, tint; · rasvased kalad- 5-15% -kilu, siig, rääbis ; · eriti rasvased üle 15%- angerjas, lõhe, viidikas.
Toorkiud söödas – negatiivne, sellest ei saa energiat kätte. Raskesti seeduvate süsivesikutega!! Mäletsejalised seedivad hästi. Teatud kogus toorkiudu on vajalik normaalseks seedimiseks. Nooremates taimedes on toorkiudu vähe. Rohkesti on toorkiudu: põhkudes, heintes!! (mida puisem taim, seda rohkem) Lämmastikuvabad ekstraktiivained on kergesti seeduvate süsivesikutega!! (tärklis, suhkrud), mis on loomale peamiseks energiaallikaks. Palju lämmastikuvabasid ekstraktiivaineid on rohusöötades – põhk, teraviljad, kartul, juurviljad. Tärklisrikkad söödad on: teraviljad ja kartul. Suhkruid on rohkesti: maisis, peedis, kõrrelistes heintaimedes. Orgaanilisi happeid leidub heas silos. Mineraalelemendid (kaltsium, fosfor, naatrium, magneesium; raud, tsink, seleen). !! Makroelemendid: kaltsium, fosfor, naatrium, kaalium, magneesium, kloor !! Mikroelemendid: raud, tsink, seleen, vask Kaltsium leidub organismis kõige rohkem (luukude, hambad). Vajalik kõigeks.
..5. sajandil alepõldudel ning 11. sajandist alates kolmevälja-külvikorras. Kultuuris kasvatatakse ainult harilikku rukist, millel on tali- ja suvivormid. Rukki kõrs on 90...200 cm pikkune ja 3...6 sõlmevahega. Pea koosneb lülilisest peateljest ja sellele kinnituvatest kaheõielistest (harva kolmeõielistest) pähikutest. Rukis on paljasteraline (valmimisel eralduvad terad sõkaldest). Eesti rukkis on keskmiselt 9...10% proteiini, 1...2% rasva, 2...3% kiudu ~70% lämmastikuta ekstraktiivaineid ja 2..3% tuhka. Peamiselt valmistatakse rukkist leiba jt. pagaritooteid kuid temast tehakse ka õlut, viina, viskit ning kasutatakse biokütusena. Rukki söödavus ei ole nii hea kui odral ja nisul, seetõttu ei sobi ta ainsaks jõusöödaks, haljasmassi väärtus söödana on sarnane kõrreliste heintaimedega. Kasvunõuded Rukis on kõige külmakindlam teravili, hästi karastunud taimed taluvad -25...-35 °C.
ensüümid) · Igal metaboolsel rajal on ,,päästikreaktsioonid", mis kulgeb nii suure vaba energia muutusega, et tema toimumine viib raja käivitumisele/kulgemisele (see reaktsioon on otseselt pöördumatu ja seda katalüüsivat ensüümi reguleeritakse allosteetiliselt) 55. Lihaskoe biokeemia: biokeemiline koostis, kontraktsiooni mehhanism Lihaskude moodustab <40% imetajate kehamassist. Sisaldab 72-78% vett, 18-22% valku, 0,5-3,5% lipiide, 1- 1,7% lämmastikku sisaldavaid ekstraktiivaineid, 0,7-1,7% lämmastikuta ekstraktiivaineid, 0,8-1,8% mineraalaineid. Lihaskiud- lihaskoe põhikomponent, rakk, mis on kaetud plasmamembraaniga (sarkolemmiga), läbimõõt 10-100µm, pikkusvõib ulatuda üle 10cm, kooseb müofibrillidest. Kontrakstsiooni mehhanism: 1. Kesknärvisüsteemist tulev signaal ja selle ülekanne AP (aktsioonipotentsiaal) näol neuromuskulaarses sünapsis või AP teke lihaskiu otsesel ärritamisel. 2
Ülejäänud osa kalast moodustub valdavalt vesi. Nooremad kalad sisaldavad vett rohkem kui vanemad kalad ning jäävad ka maitselt täiskasvandu kaladele mõnevõrra alla. Väga suurte ja vanade kalade liha on aga enamasti juba puine ning ka maitseomadused ei ole enam kõige paremad. Kalad sisaldavad : · Valke 9-27% (suurem osa täisväärtuslikud) · Rasva 0,3-35% (sisaldab enam küllastumatu rasvhappeid) · Mineraalained kuni 3% · Ekstraktiivaineid 1,5-8% · Vitamiinidest A, D, B-grupi vitamiine E,K · Süsivesikuid 1% (glükogeen) Rasvasuse alusel saab kalad jaotada 4 rühma: · lahjad kalad rasva all 2% -tursk, luts, koha, haug; · keskmise rasvasusega -2-5%-koger ,karpkala ,nurg, latikas, tint; · rasvased kalad- 5-15% -kilu, siig, rääbis ; · eriti rasvased üle 15%- angerjas, lõhe, viidikas. Kala varurasvad võivad pikneda eri paikasdes ( lõhel seljapiirkonnas, kohal siseelundite ümber,
Toorkiud söödas – negatiivne, sellest ei saa energiat kätte. Raskesti seeduvate süsivesikutega!! Mäletsejalised seedivad hästi. Teatud kogus toorkiudu on vajalik normaalseks seedimiseks. Nooremates taimedes on toorkiudu vähe. Rohkesti on toorkiudu põhkudes, heintes!! (mida puisem taim, seda rohkem) Lämmastikuvabad ekstraktiivained on kergesti seeduvate süsivesikutega!! (tärklis, suhkrud), mis on loomale peamiseks energiaallikaks. Palju lämmastikuvabasid ekstraktiivaineid on rohusöötades – põhk, teraviljad, kartul, juurviljad. Tärklisrikkad söödad on: teraviljad ja kartul. Suhkruid on rohkesti: maisis, peedis, kõrrelistes heintaimedes. Orgaanilisi happeid leidub heas silos. Mineraalelemendid (kaltsium, fosfor, naatrium, magneesium; raud, tsink, seleen). !! Makroelemendid: kaltsium, fosfor, naatrium, kaalium, magneesium, kloor !! Mikroelemendid: raud, tsink, seleen, vask Kaltsium leidub organismis kõige rohkem (luukude, hambad). Vajalik kõigeks.
negatiivse energiamuuduga võtmereaktsioonid pole lihtpööratavad. Teisisõnu: radade pöörduvus onn võtmereaktsioonide puhul kaudne ja pöördprotsess toimub raku teises kompartmendis. Kataboolsete ja anaboolsete radade peenregulatsioon on ka erinevalt organiseeritud. 55. Lihaskoe biokeemia, keemiline koostis ja kontraktsiooni mehhanism Lihaskude - moodustab <40% imetajate kehamassist, Sisaldab vett, valku, lipiide, lämmastikku sisaldavaid ekstraktiivaineid, jne Lihaskiud - lihaskoe põhikomponent, rakk, mis on kaetud plasmamembraaniga (sarkolemmiga), läbimõõt 10-100m, pikkus võib ulatuda üle 10 cm, koosneb müofibrillidest. Kokkutõmbavas skeletilihases annab piimhappe moodustumine ja vabanemine lihastele võimaluse toota ATP-d hapniku puudumisel ja nihutab laktaadi metaboliseerimise koormuse lihastelt muudele organitele. Maks muundab aktiivses lihases toodetud laktaadi uuesti glükoosiks (glükoneogenees).
tselluloosisisalduse = ADF – AD Lämmastikuvabade ekstraktiivainete sisaldus söötades leitakse matemaatiliselt: lämmastikuvabad ekstraktiivained = kuivaine – (toortuhk + proteiin + toorrasv + toorkiud) Kui võrrelda taimsete söötade ja looma keha keemilist koostist, siis jämedates joontes ei ole selles suuri erinevusi. Olulisemaks erinevuseks on see, et taimsetes söötades on rohkesti lämmastikuvabu ekstraktiivaineid (tärklist, suhkruid) ja toorkiudu (looma kehas puudub), looma kehas aga rohkesti valke, rasvu. Suured erinevused tulevad aga ilmsiks kui omavahel võrrelda üksikute toitainete keemilist ehitust ja omadusi söötades ja looma kehas MINERAALELEMENDID (KALTSIUM, FOSFOR, NAATRIUM, MAGNEESIUM; RAUD, TSINK, SELEEN) Makroelemendid. Kaltsium. Kõikidest mineraalelementidest kõige rohkem leidub
Filtreeriva kihi paksusest Filtri pindalast Temperatuurist Filtreerimiseks kasutatava vee kvaliteedist Filterkatla ettevalmistusest filtreerimiseks ja meski pumpamisest filterkatlasse Filtreerimise algul lastakse filterkatlast välja voolata sogane virre, mis pumbatakse tagasi filterkatlasse, alles selge virre suunatakse virdekeedu katlasse Filtreerimisel meskist eraldatavat vedelat osa nimetatakse esimeseks virdeks Filterkatlasse jäänud meski tahke osa sisaldab veel hulgaliselt ekstraktiivaineid, sellepärast pestakse seda kuuma veega (75-78 °C) Virde filtreerimist teostatakse erinevatel seadmetel · filterkatel · filterpress Filterkatlas on erilise konstruktsiooniga segaja, millega on võimalik · katlas meski kihi kõrgust ühtlustada, · filtreerimise ajal raba kihti kobestada, · raba katlast välja ajada. Filtrikatla peamised osad: · Madal silindriline nõu · Topeltpõhi, pealmine on piludega
Nad leiduvad rakuõõnsustes ja rakkude vahel. Nt tanniinid (need on fenoolhapped ja nende derivaadid, nt katehhiin, krüsiin), alifaatsed ühendid (rasvad ja vahad), vaikhapped (nt kampol) ja terpeenid (nt tärpentiin) -esinevad koos okaspuude vaigus. Terpeenid ehk eeterlikud õlid on isopropeeni polümeerumise saadused. Ekstraktiivainete sisaldus puitudes varieerub palju, sõltudes nii liigist kui ka asukohast, kus puu kasvab. Pikalt arvati, et ekstraktiivaineid on lihtsalt taimede 'jääkained' ning midagi, millel polnud praktilist väärtust. On leitud, et ekstraktiivained puidukoores aitavad peletada eemale loomi või muid elukaid (putukad, termiidid), kes soovivad koort süüa. Inimesed on kasutanud ekstraktiive osades ravimites ning neid üritatakse rakendada võitluses vähi vastu. Osade puitude ekstraktiivid aitavad köha vastu. Terpeene ja vaikusid kasutatakse lõhnaainetena, lakkide valmistamiseks, samuti kosmeetikas.
üksteise külge, rakustruktuur tugevneb ning rakkude vastupanu survejõududele suureneb. Puu koore keemiline koostis on väga keeruline, näiteks tamme, kastani, tsuuga puit ja koor sisaldavad parkainet e. tanniini (valge pulber, mida saadakse puukoorest, lehtedest ja kasutatakse värvimis-, naha-, tinditööstuses, ravimite valmistamisel). Nimetatud puuliikide lülipuidus on parkaine sisaldus suurem kui maltspuidus ja vanusega kasvab. Peale orgaaniliste ainete sisaldab puit veel nn ekstraktiivaineid, vaike ja parkained. Suurim parkainete sisaldus on troopikapuudel. Puidu keemiline koostis on kõikuv eriti tuha sisalduse osas, mis võib suurel määral erineda ka samal puuliigil. Tuha protsent oleneb puu kasvukohast, vanusest, kasvutingimustest jmt. Puidu põhikomponendid on : 1. tselluloos 40-50%; 2. hemitselluloos 25-35%; 3. ligniin ( puitaine) 20-30%. 4. ekstraktiivained, tuhk, lämmastik 0,1-7% _____________________________A
maitsvast; b) toit on suus, alles närime; c) süües iga päev teatud kellaajal siis selle aja lähenedes hakatakse juba automaatselt ,,isumahla" tootma/eritama. Mida rohkem ,,isumahla" on, seda kiiremini hakatakse toitu seedima, selle tagajärjel tekib rohkem maomahla ning seda kiiremini seedimine lõpeb. - Keemiline faas algab kui toit on maos, 30 minutit pärast toidu saamist. Lihast ja juurviljast eritub keetes ekstraktiivaineid, mis verre imendudes soodustavad maomahlade tekkimise rohkuse. Toidumasside edasi liikumine maost peensoolde toimub perioodiliselt, üksikute portsjonitena. See soodustab seedimist soolestikus, kuna soolenõre fermentatiivne aktiivsus soolhappe juuresolekul langeb. 29. Seedimine sooletraktis (12-sõrmiksooles, peensooles, jämesooles). Kaksteistsõrmiksooles mõjuvad toitkördile kõhunäärmenõre, sapp ja soolenõre. Kuna
Parim temperatuur kohvi valmistamiseks on 93° C. (Toim. Kohvispetsialistid Meira OY-st soovitavad aga kohvi valmistamiseks vahekorda 6-8g kohvi 120ml vee kohta ja temperatuuriks 92-96°C) Kõige sobivamad nõud selleks on klaasist, emailitud, keraamilised või roostevabast terasest. Nõu tuleb iga kord pärast kasutamist pesta. Valmis kohv valatakse eelsoojendatud kannu ja tarvitatakse kohe. Kohvipaksul seistes läheb kohvi sisse palju mõrkjaid ekstraktiivaineid, mis on tervisele kahjulikud. Lisada võib suhkrut, piima, koort, sidrunit või muud. Koor pehmendab kohvi maitset, kuid sadestab ka välja kofeiini. Maitsestada sobib ka vürtsidega, alkohoolsete jookidega. Mõned armastavad kohvi jääga. 3.4.1 Paulig Firma ajalugu Paulig algab aastal 1876, mil Gustav Paulig, tuli Soome Saksamaalt, avas oma äri. Toiduainetööstus veel teinud esimesi samme oma arengus. Valitsenud toiduainete, ei liigu töötlemine
keedusoolaga. Konservanti lisatakse toiduainetele tahkel kujul või vesilahusena. Keedusool on värvuseta , kristalne aine, lahustub hästi vees ja lahustumine sõltub temperatuurist. 15.2 Toidukontsentraadid. Toidukontsentraadid on toiduained, mis on toiduna kasutamiseks juba osaliselt ette valmistatud. Sisaldavad vähe vett, seepärast säilivad kaua. Toidukontsentraadid jagunevad: 1) supikontsentraadid, nt puljongikuubik (2 min), sisaldab ekstraktiivaineid ning igasugused pakisupid (15 min) 2) vormiroogade- ja putrudekontsentraadid, nt kartulipuder 3) kastmetekontsentraadid, nt knorrkastmed, kastmetihendajad või paksendajad 4) järelroogade- e. magusroogade- e. dessertkontsentraadid, nt kissellipulber jne 5) jookidekontsentraadid, nt mahlajookidepulbrid, lahustuv kohv, tee jne 6) jahust toodete kontsentraadid e. küpsistekontsentraadid, nt pannkoogijahu jt
Soojusjuhtivus kasvab tihedusega ja niiskusega, õhk 0,16, puit 0,4-1,2, vesi 4, betoon 4,5. Bioloogiline vastupidavus sõltub puuliigist, vanusest, malts-või lülipuit. Keemiline koostis Puidu kuivaine sisaldab 48-50% C, üle 6% H, üle 43% O2 ja kuni 1% mineraalaineid, kõige enam kaaliumiühendeid, N2 sisaldus alla 0,5%. Kolme liiki ühendeid polüsahhariide, aromaatseid ühendeid(koos on rakukestade konstruktsioonimaterjalid)ja nn ekstraktiivaineid(lahustuvad ained, rakuõõnsustes ja rakkude vahel). Puidu 2 kõige tähtsamat komponenti on tselluloos ja ligniin polümeersed, erineva struktuuriga. Tselluloos on lineaarsete molekulidega kiuline polüsahhariid, ligniin keerulise koostisega, rohkesti aromaatseid tuumi sisaldav ruumilise struktuuriga polümeer. Mitmesugused tselluloosist erinevad polüsahhariidid on hemitselluloosid. Tselluloos on tüüpiline polüsahhariid, mis
saavutada. Kuivamiskao suurus oleneb ka soojuse hulgast, mis saabub kambrisse väljast. Kuivamiskadu oleneb veel säilitustemperatuurist. Temperatuuri alandamine 10 °C võrra vähendab kuivamiskadu kaks korda. Pakkimine vähendab tunduvalt toote kuivamiskadu. Kõige parem on pakkida tooted auru mitte läbilaskvasse kilesse. Pinnakihi kuivamine ja õhuhapnik põhjustavad liha omaduste pöördumatuid muutusi. Hapendumisprotsessid haaravad nii valke, rasvu kui ka labiilseid ekstraktiivaineid, kutsudes esile muutusi lihas- ja rasvkoes. Riknemise kiirus oleneb säilitustemperatuurist. Valkude muutused poorses väliskihis vähendavad liha veesidumisvõimet ja õrnust. Külmutatud liha säilitamisel väheneb vees lahustuvate vitamiinide hulk, pärast kaheksakuust säilitamist on neist vitamiinidest kadunud 18--34%. Külmutamismeetodid Varasem aeglane külmutamine on asendunud kiirkülmutusega. Põhimõtteliselt võib rääkida kolmest külmutusmeetodist:
annaabi.ee 
