Immuunvastus erinevatele antigeenidele Bakterite-, viiruste- ja parasiitidevastane immuunsus Kasvajate-vastane immuunsus. Transplantatsiooni-immuunsus. Transplantaat versus peremees reaktsioon Viirustevastane immuunsus Antikehad neutraliseerivad vabu viiruspartikleid ja hoiavad ära järgmise korduva nakatumise. Infitseerunud märklaud-rakud, mis ekspresseerivad oma pinnal viirusantigeene, lõhustatakse CTL poolt MHC klass I molekulide osalusel. Th1 sekreteerivad gamma-interferooni, mis pärsib viiruse RNA translatsiooni ja hoiab ära nakkuse edasikandumise. Polio viruse struktuur VIIRUSED Viirused võivad immuunsüsteemi toimet vältida Antigeensete omaduste muutmisega atigeeni triiv (drift) Geneetilise materjali vahetamisega teiste viiruste vahel (antigeeni vahetus shift). Transplantatsioon Transplantatsiooniimmuunsus
majanduslikke riske, samuti eetilisi küsitavusi. Kuigi GMO-de reklaamist jääb sageli mulje, et tegemist on taimedega, mis on suuremad, kõrgemad, saagikamad ja sellega põhjendatakse nende vajalikkust, ei ole see päris nii. Ükski turul olev GMO ei ole otseselt saagikamaks muundatud, kuid GMO-d võivad siiski kaudselt vähendada põllumajanduses tehtavaid kulutusi. Tänase seisuga turul olevad muundkultuurid on kas pestitsiidi ekspresseerivad ja seega kahjurikindlamad (nn Bt taimed) või umbrohumürke taluvad (nn HT taimed), mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Sageli on võit aga lühiajaline: aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks. GMO-dega seotud riske on uuritud suhteliselt vähe. Uuringute kallidus, töömahukus, GMO-sid tootvate firmade vähene koostöövalmidus, kui sageli keeldutakse teaduskatsete jaoks isegi algmaterjali (seemneid) andmast, ning paljud teised
Kui tänastel põllumaadel kasvatada ökoloogilise põllumajanduse meetoditega toitu, jätkuks seda kõigile Maa elanikele (vt. uurimust). Tõsi - toiduäri poleks sel juhul sedavõrd kontsentreeritud ja ülikasumlik. Just suurfirmade soov muundamise tehnoloogia abil toiduturgu kontrollida ja sellelt suuremat kasumit teenida on üks jõududest, mis GMO-sid põldudele surub. Turul olevad muundkultuurid ei ole iseenesest saagikamad, vaid võivad olla pestitsiidi ekspresseerivad ja seega kahjurikindlamad (nn Bt taimed) või umbrohumürke taluvad (nn HT taimed), mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks, mis tingib uute tugevamatoimeliste taimekaitsevahendite kasutuselevõtu. Samuti võivad toimuda olulised muutused taimede ja putukate esinemissageduses kohalikus ökosüsteemis. Nii jõutakse uute ning suuremate probleemideni.
hoolimata selle tagapoolsest asukohast on see tegelikult eespoolne struktuur. 6 Küüsikloomade pea närvijaotuse uurimine soovitab, et küüsikloomade tundlad ei pruugi olla homoloogsed mandibulata esimeste tundlatega, vaid lülijalgsete labrumiga. Uuringud on näidanud, et küüsikloomade tundlad, mõndade putukate labrum ja hulkharjasusside kombitsad ekspresseerivad geeni Six3, mis tähistab enamikel loomadel eesmist piirkonda. See toetab seost küüsikloomade tundlate ja putukate labrumi vahel. (Eriksson et al, 2010) Hox'i geenide avaldumise eesmised piirid on kõigis lülijalgsete classides laialdaselt säilitatud, andes niiviisi järjekindla viite pea segmentide joondamiseks terves hõimkonnas. Nende samade geenide avaldumismustrit küüsikloomades saab seega kasutada pea segmentide joondamiseks küüsikloomade ja lülijalgsete vahel
M2- patrullivad- liiguvad aeglaselt mööda veresooni, moodustavad koe- resident monotsüütide reservuaari. Makrofaagid (MQ)-koristajad. M1- inflammatoorsed. M2- koe parandajad, kasvajaid toetavad. Aktiveeritud makrofaagid on parimad fagotsüüdid. Toodavad tsütokiine. Dendriitrakud (DC) on parimad APC. DC esinevad erinevates kudedes: nahas, seedeelundite sisekestas. Funktsioon: ag esitlus Th rakkudele. DC rakud ei vaja eelnevat aktivatsiooni ag-ni esitlemiseks, nad ekspresseerivad MHCII pidevalt. Follikulaarsed dendriitrakud (FDC): FDC ei ekspresseeri oma pinnal MHC II- te, seega pole APC rakud ega esitle ag-ni Th-le. Lokaliseeruvad lümfisõlme folliikulites, mis on B-rakkude poolest rikkad. FDC ekspresseerivad kõrgel tasemel antikeha ja komplementi siduvaid retseptoreid ja seovad vabalt tsirkuleerivaid ag-Ab komplekse. FDC aktiveerivad B-rakke lümfisõlmedes. Follikulaarsed dendriitrakud (FDC) ja dendriitakud (DC) on vaatamata
Samuti on leitud, et põldudel, kus on kasvatatud Bt-toksiini geeniga GM taimi, on arenenud Bt-toksiini suhtes mittetundlikud taimekahjurid. 1901. aastal tappis üks tollal tundmatu bakter Jaapanist toodud siidiusse. Sellele anti nimi Ba- cillus thuringiensis. Bakteri geene on lisatud näiteks tubakataimedele ja maisile, et muuta need kahjurite jaoks hukutavaks. Tänase seisuga turul olevad muundkultuurid on kas pestitsiidi ekspresseerivad ja seega kahjurikindlamad (nn Bt taimed) või umbrohumürke taluvad (nn HT taimed), mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Sageli on võit aga lühiajaline: aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks. Niisiis: kasutades GM-taimi, reostame keskkonda märksa vähem mürkkemikaalidega. Üha enam juurdub arusaam, et lõppkokkuvõttes pole olemas "mahedamat" ja keskkonnasäästlikumat põllumajandust kui geenitehnoloogiline.
Nad aktiveerivad ja lüüsivad rakke, mille pinnal viiruse peptiid on esitletud. 3.3. Loomulikud tapjarakud - Need on suured granulaarsed lümfotsüüdid, mis tapavad viirustest nakatanud rakke ja kasvajarakke. Antigeeni esitlevad rakud: dendriitrakud, monotsüüdid, makrofaagid ja B- lümfotsüüdid. Dendriitrakud ja makrofaagid ekspresseerivad oma pinnal MHC klass II valke. B-rakkude ja T-rakkude suur vahe seisneb ka antigeenide äratundmise erinevuses. B-rakud tunnevad antigeeni ära oma natiivses ehk tavalises olekus. Nad tunnevad ära vabu antigeene veres või lümfides, kasutades BCR või membraaniseoselisi immunoglobuliine. Samas tunnevad T-rakud antigeenid ära töödeldud vormis, kui nad on peptiidifragmendid. Antigeeni esitleva raku MHC molekuli abiga esitletakse antigeen T-raku retseptorile.
Igas lahtris algatatud immuunvastuse efektormehhanismid toimivad vastavalt selle „lahtri” piires. Immuunvastuse lokaalse lahterduse tagamine toimub selle kaudu, et naiivsetele T rakkudele antigeenide esitlemisel programeeritakse T rakud igas „lahtris” erinevalt. Seetõttu on erinevates „lahtrites” efektor-T-rakkudel erinevad adhesioonimolekulide ja kemokiinretseptorite komplektid, mis tagavad nende rakkude koespetsiifilisemat pesastumist. Erinevate „lahtrite” koerakud ekspresseerivad vastavaid adhesioonimolekulide ligande ja toodavad vastavaid kemokiine. Lokaalsetes „lahtrites” kontrollivad lümfotsüütide liikumisi koespetsiifilise adhesiooni ja kemokiinide mõjud. Sekretoorne IgA: Kuigi osa IgA (teda on umbes 3 g/l s.h. IgA1 80% ja IgA2 80%) antikehadest tehakse süsteemses immuunsüsteemis (see tähendab, et osaliselt luuüdis), valmib enamik siiski plasmarakkude poolt toodetuna lamina proprias. See antikeha transporditakse üle epiteliaalsete
rakkude fagotsüütide abil. 35. Patogeenide spetsiifilisus. Kaasasündinud immuunsuse rakulise kaitse viis. Tekkinud antikehad ja T-lümfotsüüdid tunnevad spetsiifiliselt ära seda ainet, mis kutsus esile nende sünteesi. 36. Adaptiivne immuunsus. Ehk omandatud immuunsus, milles on kesksel kohal antikehavastus ning B- ja T-lümfotsüüdid. Avaldub 7 päevaga. CD4+ - T-rakud, kes ekspresseerivad rakupinnal valku CD4+. 37. T-rakud. Ehk T-lümfotsüüdid (luuüdi-tüümus). Fagotsüüdid eksponeerivad antigeene TH1-rakkudele, millele järgneb tsütokiinide vabanemine ning nendega teiste rakkude aktivatsioon põletikulistes protsessides. Tsütoksilised Tc-rakud toodavad aktiveerituna perforiine ja gransüüme, millega lüüsitakse märklaudrakke. 38. B-rakud. Ehk B-lümfotsüüdid (luuüdi). Seovad antigeeni ja eksponeerivad selle TH2-rakkudele
kaubandusreeglid ja -tavad. Kui tänastel põllumaadel kasvatada ökoloogilise põllumajanduse meetoditega toitu, jätkuks seda kõigile Maa elanikele (vt. uurimust). Tõsi - toiduäri poleks sel juhul sedavõrd kontsentreeritud ja ülikasumlik. Just suurfirmade soov muundamise tehnoloogia abil toiduturgu kontrollida ja sellelt suuremat kasumit teenida on üks jõududest, mis GMO-sid põldudele surub. Turul olevad muundkultuurid ei ole iseenesest saagikamad, vaid võivad olla pestitsiidi ekspresseerivad ja seega kahjurikindlamad (nn Bt taimed) või umbrohumürke taluvad (nn HT taimed), mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks, mis tingib uute tugevamatoimeliste taimekaitsevahendite kasutuselevõtu. Samuti võivad toimuda olulised muutused taimede ja putukate esinemissageduses kohalikus ökosüsteemis. Nii jõutakse uute ning suuremate probleemideni.
Pro-B rakkude prolifereerumine ja differentseerumine pre-B rakkudeks sõltub ümbritsevast mikrokeskkonnast, mida pakuvad luuüdi struuma (stromal) rakud. Adhesioon: VCAM-1 (stromal) ja VLA-4 (pro-B) retseptorid; aktiveeritakse ka c-Kit türosiinkinaasi aktiivsust (c-Kit+SCF so.stem cell factor; struuma rakkudel). Pro-B rakk hakkab tegema retseptorit IL-7 jaoks (stroomalt pärit). IL-7 indutseerib pro-B differentseerumist pre-B rakuks. Pre-B rakud ekspresseerivad H ahelat ja surrogaat L-ahelat, mis on koos Ig-/Ig- heterodimeeriga ja ei vaja enam otsest kontakti struuma rakkudega. IL-7 (struuma rakkudelt) juhib ka edasist B-rakkude küpsemist: surub maha adhesiooni-(see pole enam vajalik) ja aitab B-rakkude küpsemist immature B-rakkudeks. Mingil moel aitab selles staadiumis küpsemisele kaasa ka pre-B raku retseptor (surrogate L) Immature B-rakud (mIgM), kes seostuvad oma antigeenidega luuüdis (st toodavad auto-antikehi) deleteeritakse
siseneb 2 mooli atsetüülkoensüüm A-d? 0 37. Taimerakus on toimunud mutatsioon mis takistab Golgi kompleksi funktsioneerimist. Milline nimetatud protsessidest sellistes rakkudes ei toimu? Rakuseina teke 38. Nukleosoomi koostises DNA on keerdunud ümber Histoonide 39. Eukarüootides on aktiivne transkriptsioon seotud ainult eukromatiiniga 40. Sama organismi lihasrakud ja närvirakud on erineva struktuuriga, sest ekspresseerivad erinevaid geene 41. Milline loetelu on õige lähtudes DNA kokkupakkimise keerukusastme suurenemisest? Nukleosoom 30nm ,,kromatiin" tellingutel u kinnitunud DNA lingid 42. C4 taimed võivad fotosünteesida ilma fotorespiratsiooni toimumiseta, sest C4 tsükkel tõstab CO2 kontsentratsiooni pärja rakkudes TEST 5 1. Milline nimetatud hingamise protsessidest on kõige tihedamalt seotud rakusiseste membraanidega? Oksüdatiivne fosforüleerimine 2
ühe ensüümi (EPSP süntaas). Mõned EPSP süntaasid on resistentsed glüfosaadile Roundup-readyTM puuvillal ja sojal on ekstra EPSP ensüüm (loeng 7) Epigeneetika - Igasugune potentsiaalselt stabiilne ja pärandatav muutus geeni ekspressioonis, mis tekib ilma DNA järjestuse muutuseta. Tähendab informatsiooni DNA-s, mitte järjestuses, vaid DNA või kromatiini struktuuri muutusi. Praktikas epigeneetika kirjeldab fenomeni, kus geneetiliselt identsed rakud või organismid ekspresseerivad oma genoome erinevalt ja sellest tuleneb fenotüübiline erinevus. Epigeneetiline programmeerimine taimedes aitab kontrollida arengu etappe. (loeng nr. 5 epigeneetika) Histoonid - valgud, mille ümber on DNA keeratud · Histoonid on aluselised ja DNA on happeline ja nii moodustub stabiilne kooslus kromatiin. Histooni peamine osa = oktameer (8 histooni molekuli) DNA keeratakse kaks korda ümber histoonide Nukleosoom = DNA, mida hoidab histoon paigal Nukleosoome hoiavad koos linker DNA-d
koed, rakud, ensüümid ning inhibiitoreid katsetatakse puhastatud ensüümide lahuses) ja siis in vivo loomkatsed. In vitro testis mõõdetakse ravimi füsioloogilist efekti. N: bronddilaatorite aktiivsuse hindamine isoleeritud trahhea silalihaste kontraksioonide inhibeerimise kaudu. N: antikoagulante hinnatakse isoleeritud vereliistakutel N: retseptori ant/agoniste hinnatakse isoleeritud kudedel või rakukultuurides, mis sihtmärk-retseptorit oma pinnal ekspresseerivad. MOLEKULAARGENEETIKA: ENSÜÜM VÕI RETSEPTORIT KODEERIV GEEN TUVASTATAKSE, KLONEERITAKSE JA EKSPRESSEERITAKSE KIIRE POOLDUMISEGA KULTUURIS NAGU NT BAKTERID, PÄRMID, KASVAJARAKUD. In vivo testis kutsutakse loomal esile haigusesümptomid (põletik) ja jälgitakse ravimi efektiivsust selle kõrvaldamisel. Sageli transgeensetel loomadel. Nt hiire geenide asendamine inimese omadega; hiires sünteesitakse seeläbi inimese ensüüme ja retseptoreid.
Too näiteid. Editing on protsess, mille tagajärjel muudetakse pre-mRNA järjestust, st küpse mRNA järjestus erineb vastavast genoomsest järjestusest. RNA editing on väga levinud ainuraksete ja taimede mitokondrite ning ka kloroplastide mRNAde puhul, kõrgemates eukarüootides suhteliselt harv nähtus. Editing'ga kaasneb enamasti suur valgu funktsionaalne muutus. Imetajateln ntks apoB mRNA, mis kodeerib kahte alternatiivset seerumivalku apoB-100, mida ekspresseerivad maksarakud, ja apoB48, mida ekspresseerib sooleepiteel. C nukleotiid positsioonis 6666 konverteeritakse deaminiinimise tagajärjel U-ks. See muutus toimub ainult soole rakkudes ja CAA koodon muutub UAA-ks (stop koodon), sellest ka poole lühem valk. Nukleotiidide lisandumist või deletsiooni katalüüsib editosoom, deamineerimist deaimanaasid. 44. RNA-sõltuv vaigistamine. siRNA, miRNA. RISC kompleks. RNA interferents indutseerib mRNAde lagundamist
kasutatud vektoris. Ergastamiseks on vajalik valgus lainepikkusega ~488 nm (sinine valgus) ning emiteeritava valguse lainepikkus on ~520 nm, mis on roheline. e. Mõlemal pildil on näha punasega ja sinisega kõik plaadil olevad rakud ning rohelisega edukalt transfekteerunud rakud. Arvestades kogu rakkude ja transfekteerunud rakkude suhet, saab hinnata transfektsiooni edukust, mis on umbes 7% FoxO3a-ga ja 14% kontrollplasmiidiga. Allolevalt pildilt on näha, et osad rakud ekspresseerivad GFP-d väga suures koguses (seda leidub nii tuumas kui ka tsütoplasmas), osad aga väiksemas koguses (seda leidub ainult tsütoplasmas), osad rakud on vaevumärgatavalt heledad, seega GFP kogus on seal väga väike. Enamikus kontrollplasmiidiga rakkudes leidub GFP-d nii tsütoplasmas kui ka tuumas, samas FoxO3a-ga rakkudes on GFP peamiselt tsütoplasmas. See on selgitatav sellega, et FoxO3a paikneb tavaliselt tsütosoolis, seega FoxO3a-ga koos ekspresseeritud GFP paikneb samuti tsütosoolis
RNA redigeerimine (editing) on protsess, mille tagajärjel muudetakse pre-mRNA järjestust, st küpse mRNA järjestus erineb vastavast genoomsest järjestusest. Mis ensüümid katalüüsivad protsessi RNA editing? Deaminaasid, ADARid. Kuidas nimetatud regulatsioonivorm muudab valku? Aminorühma eemaldamine nukleotiidilt muudab koodonit, mille tulemusena võib muutuda ka sünteesitav valk. Too näiteid. apoB mRNA kodeerib kahte alternatiivset seerumvalku apoB-100, mida ekspresseerivad maksarakud ja apoB-48, mida ekspresseerib sooleepiteel. Kahe apoB-tüübi rakutüüp-spetsiifiline ekspressioon on apoB pre-mRNA editingi tagajärg. Nukleotiid positsioonis 6666, s.o. C, konverteeritakse deamiinimise tagajärjel U-ks. See muutus, mis toimub vaid soolerakkudes, muudab CAA koodoni UAA poolt kodeeritud stopp-koodoniks ning lõpeb poole lühema valgu apoB-48 sünteesiga. See on C-U editing, on ka A-I editing. 4. Mis on peamine erinevus prokarüootse ja eukarüootse mRNA vahel
Struktuurilt picornaviiruste sarnane – kapsiid on ikosaeedriline, 1 +RNA. Suuremad kui picornaviirused (45…75 nm), ümbrisega. Genoom kodeerib varaseid ja hiliseid valke. Neil on kaks või kolm glükoproteiini, mis moodustavad ühe oga. Glükoproteiinide C-terminus on kapsiidile ankurdatud, mistõttu ümbris pakib ennast tihedalt ümber kapsiidi, võtab kapsiidi kuju. Kapsiidivalgud perekonnas on sarnased, antigeenselt ristreaktiivsed. Ümbrise glükoproteiinid ekspresseerivad unikaalseid antigeenseid determinante, mis erinevaid viiruseid eristavad, ja ka ühiseid, mis grupisiseselt samad. Viirus kinnitub spetsiifilistele retseptoritele erinevatel rakutüüpidel, erinevatel viirustel on erinev koetropism Epidemioloogia. • Infitseerib ainult inimesi, saadakse enamasti lapseeas. • Levib hingamisteede sekreetidega. • Levikut soodustab levimine sümptomite puudumisel / enne nende avaldumist, ülerahvastatus, lasteaiad.
fosfatidüül-inositool ankur) abil seostuvad valgud, mittekovalentselt teiste membraanivalkudega seotud valgud. 18. Rakkudevaheline signalisatsioon. Keemiline signalisatsioon (endokriinne, parakriinne, autokriinne, sünaptiline). Kontaktsignalisatsioon. Signalisatsioon aukliiduste abil. Loomarakud kommunikeeruvad kolmel erineval moel: a)Rakud eritavad aineid, mis on mujal paiknevatele rakkudele signaaliks (keemiline signalisatsioon); b)Rakud ekspresseerivad oma membraanis signaalmolekule, mis toimivad rakkude otsesel kokkupuutel(kontaktsignalisatsioon); c)Rakud moodustavad aukliiduseid, mis ühendavad kahe naaberraku tsütoplasmat (võimaldab signaalmolekulide liikumist rakust-rakku). Endokriinse signalisatsiooni puhul teatud rakud sekreteerivad hormoone, mis satuvad vereringesse ja võivad toimida üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele. Endokriinsed rakud paiknevad tavaliselt kindlates endokriinnäärmetes,
mittekovalentselt teiste membraanivalkudega seotud valgud. 18. Rakkudevaheline signalisatsioon. Keemiline signalisatsioon (endokriinne, parakriinne, autokriinne, sünaptiline). Kontaktsignalisatsioon. Signalisatsioon aukliiduste abil. Loomarakud kommunikeeruvad kolmel erineval moel: a)Rakud eritavad aineid, mis on mujal paiknevatele rakkudele signaaliks (keemiline signalisatsioon); b)Rakud ekspresseerivad oma membraanis signaalmolekule, mis toimivad rakkude otsesel kokkupuutel(kontaktsignalisatsioon); c)Rakud moodustavad aukliiduseid, mis ühendavad kahe naaberraku tsütoplasmat (võimaldab signaalmolekulide liikumist rakust-rakku). Endokriinse signalisatsiooni puhul teatud rakud sekreteerivad hormoone, mis satuvad vereringesse ja võivad toimida üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele. Endokriinsed rakud paiknevad tavaliselt
Erütrotsüüdi pinnal võib olla 2 sorti antigeene. Vereplasma sisaldab vastavalt antideenidele antikehasid. Peamine funktsioon: Hingamisgaaside transport organismid hemoglobiini abil. Leukotsüüdid Iseloomulik: Neil on võimalik veresoonkonnast väljuda ilma, et tegu oleks veresoone seina kahjustusega. Organismi kaitse patogeensete sissetungjate eest. Üldine roll – immunoloogiline kaitse. Endoteliaalsed rakud kahjustuse lähedal ekspresseerivad selektiine, valged verelibled püütakse kinni, nad lamenduvad ja liiguvad edasi kudedesse, kus fagotsüteerivad bakteri. Leukotsüütide jaotus: 1. Granulotsüüdid - tegutsevad peamiselt fagotsüütidena. • Neutrofiilsed (40-75%) • Eosinofiilsed (1-6%) - nende arv suureneb allergiliste reaktsioonide korral. • Basofiilsed (0-1%) - sisaldavad histamiini, mis laiendab vererooni ja parandab verevoolu põletikukohas. 2. Agranulotsüüdid • Lümfotsüütidid
mittespetsiifilised NK makrofaagid,neutrofiilid,eosinofiilid Aktiivsus sõltub tsütokiinide efektiivsest lokaalsest kontsentratsioonist, signaalmolekulide. Kas reaktsioon toimib kas on aeglane või väga tugev. Mittespetsiifilised abirakud võivad kasutada antikehi “retseptormehhanismina”– Fc ja komplemendi retseptoreid. CTL, tsütotoksilised T rakud - põhiliselt CD8+,vähemal määral CD4+T lümfotsüüdid Praktiliselt kõik organismi rakud ekspresseerivad klass I MHC molekule - st.võivad olla märklauad Naiivsetest T lümfotsüütidest “tapjateni” kolm astet 1. peab olema antigeenspetsiifiline signaal- TCR+ peptiid MHC I märklaudraku poolt esitletud 2. CD28 + B7 interaktsioon 3.IL-2 seostumine kõrge affiinsusega IL-2 retseptorile, tavaliselt on pinnal ainult madala aktiivsusega retseptor, aktivatsioon viib sinna, et on olemas kõrge aktiivsusega
Val) Leukotsütaarne valem ehk leukogramm A. Granulotsüüdid Neutrofiilsed granulotsüüdid 40-75 % Eosinofiilsed granulotsüüdid 1-6 % Basofiilsed granulotsüüdid 0-1 % B. Agranulotsüüdid Lümfotsüüdid 15-45 % (T- ja B-lümfotsüüdid) Monotsüüdid (makrofaagide eelkäijad) 2-10 % 23 Kliiniline näide: diapedees ehk ekstravasatsioon - endoteliaalsed rakud kahjustuse lähedal ekspresseerivad selektiine (integraalsed membraani valgud) - liikuvad valged verelibled “püütakse kinni” 24 - valged verelibled lamenevad ja liiguvad edasi kudedesse Leukodiapedees – protsess, milles leukotsüüdid läbivad veresooneid ilma nende seinte kahjustamata. Positiivne kemotaksis on nähtus, mille korral hakkab rakk liikuma vastavate kemotaktiliste ainete mõjul (nt komplemendi süsteemi teatud faktorid).
Immuunsüsteemi rakud – kolm olulisemat lümfotsüütide tüüpi: T-lümfotsüüdid e T-rakud B-lümfotsüüdid e B-rakud NK-rakud T-lümfotsüüdid on pika elueaga rakulises immuunsuses osalevad rakud, iseloomulik spetsiifiliste pinnavalkude olemasolu Eristatakse helper-T-rakud, tsütotoksilised T-rakud ja regulatoorsed T-rakud B-lümfotsüüdid diferentseeruvad imetajatel luuüdis, osalevad humoraalses immuunsuses, ekspresseerivad oma pinnal immunoglobuliine, mis funktsioneerivad antigeenide retseptoritena, toodavad antikehi NK-rakud (loomulikud tapjarakud) on võimelised hävitama muundunuid rakke (nt viirusega infitseeritud rakke) ilma otseste antigeenivahendatud mehhanismideta Lümfotsüüdid omandavad antigeenisõltumatuse primaarsetes lümfoidorganites ja antigeenidest sõltuva aktiveerumise sekundaarsetes lümfoidorganites TÜÜMUS
Sekreteerivad tsütokiine ning aktiveerivad makrofaage ja B-lümfotsüüte. b) T-allutajad - suruvad maha teiste T-rakkude ja/või B-rakkude poolt vahendatud immuunvastust. c) Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid - tunnevad ära viiruse peptiide, mis on seotud MHC klass I molekulidega. Nad aktiveerivad ja lüüsivad rakke, mille pinnal viiruse peptiid on esitletud. Antigeeni esitlevad rakud: dendriitrakud, monotsüüdid/makrofaagid ja B-lümfotsüüdid, mis ekspresseerivad oma pinnal MHC klass II valke. Loomulikud tapjarakud e. NK-rakud. Need on suured granulaarsed lümfotsüüdid, mis tapavad viirustest nakatanud rakke ja kasvajarakke. Põhilised koesobivuse kompleksi valgud. Põhilised koesobivuse kompleksi (ingl. k. major histocompatibility complex, MHC) klass I valgud ekspresseeruvad enamikul rakkudel, klass II valgud aga ainult antigeeni esitlevatel rakkudel. Inimesel nimetatakse neid HLA-I ja HLA-II valkudeks (ingl. k. Human Leukocyte Antigen).
keeruline hoomata, kuna ,,võrrandis on liiga palju muutujaid". Siiski, tänapäeval on võimalik juba teha üldistusi raku metabolismi moodulite koordineeritud regulatsioonist. Üldiselt bakterid ei ekspresseeri katabolismiks vajalikke ensüüme, kui keskkonnas pole substraati, mida lagundada. Vastupidine olukord on energiat raiskav ning bakterite kohasust vähendav. Sarnaselt katabolismiradadele on bakteritel välja kujunenud regulatsioonimehhanismid, mis kontrollivad anabolismi ning ekspresseerivad vajalikke ensüüme ainult siis, kui ainest tekib rakus puudus. Näiteks kui bakter leiab keskkonnast piisavalt aminohappeid, siis aminohapete biosüntees on represseeritud. Sellega hoiab bakter energiat kokku. Siiski, regulatsioonimehhanismid peavad olema paindlikud ja bakteri füsioloogia peab väga kiiresti reageerima keskkonnamuutustele. Sest toitainete kättesaadavus võib väga kiiresti muutuda. Regulatoorne võrgustik, mis kontrollib raku metabolismi koosneb:
Signaalmolekulid määravad raku positsiooni ja kindla rolli organismis. Samuti selle, kas antud rakk peab jagunema või mitte. Kui see mingil põhjusel ei tööta, tulemuseks võib olla näiteks vähkkasvaja, mis võib tappa kogu organismi. Loomarakud kommunikeeruvad kolmel eri moel: 1. Rakud eritavad aineid, mis on mujal paiknevatele rakkudele signaaliks (keemiline signalisatsioon) 2. Rakud ekspresseerivad oma membraanis signaalmolekule, mis toimivad rakkude otsesel kokkupuutel. Seda signalisatsiooni on palju vähem uuritud 3. Rakud moodustavad teatud kontakte, nn. aukliiduseid ( gap-junctions), mis ühendavad kahe naaberraku tsütoplasmat (võimaldab signaalmolekulide liikumist rakust-rakku). Ligand aine, mis spetsiifiliselt reptseptoriga seondub. Mingi signaalmolekuli retseptor võib organismis esineda mitmetel eri tüüpi rakkudel. See aga ei tähenda, et nendel erinevatel
rakud). Need rakud on mitmekordselt keerdunud ümber neuronite ja moodustavad isoleeriva kihi. 26 Defineerige signaalmolekul (sünonüümid - neuromediaator, neurotransmitter, virgatsaine). Signaalaine e. mediaatori e. transmitteri toimimise põhimõtted: mediaatori interaktsioon retseptoriga, interaktsiooni ülekanne raku sisemusse (ioonkanalid, G-valgud, cAMP, IP3, DAG, Ca2+), raku funktsionaalse aktiivsuse muutumine. Rakud ekspresseerivad oma membraanis signaalmolekule, mis toimivad rakkude otsesel kokkupuutel. Kui signaalmolekul (neurotransmitter, valguline hormoon) on seostunud rakupinnal temale spetsiifilise retseptoriga, siis selle tagajärjel tekitatakse üks või mitu rakusisest signaali, mis muudavad selle sihtraku käitumist 27. Kuidas toimub signaalmolekuli sekreteerimine sünapsisse ja kuidas indutseeritakse sünapsijärgses neuronis närvi-impulsi teke.: Mingi stiimuli mõjul (näiteks neurotransmitterite
Immuunsüsteemi häired põhjustavad mitmeid haiguseid. Loomulik immuunsus kahjurite vastu tekib taimedel biokeemilise kohanemise alusel - võimena toota mingit ainet, mis on mürgine kahjuri jaoks. Resistentsus - vastupanuvõime, vastupanevus, eriti organismi võime vastu panna haigust tekitavaile tegureile; haigustekitaja võime vastu panna antibiootikumile vm. keemilisele ainele Turul olevad muundkultuurid ei ole iseenesest saagikamad, vaid võivad olla pestitsiidi ekspresseerivad ja seega kahjurikindlamad (nn Bt taimed) või umbrohumürke taluvad (nn HT taimed), mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks, mis tingib uute tugevamatoimeliste taimekaitsevahendite kasutuselevõtu. Samuti võivad toimuda olulised muutused taimede ja putukate esinemissageduses kohalikus ökosüsteemis. Kui tava- ja mahepõllunduses piserdatakse Bt toksiini taimedele vaid vajadusel, siis
harv nähtus ning on kirjeldatud vaid mõne üksiku nukleotiidi vahetus. Ehkki ka viimasel juhul võib sellega kaasneda suuri funktsionaalseid muutusi. Osaliselt puhastatud ensüümi, mis viib läbi C6666 deaminatsiooni U-ks, uuringud näitavad, et see tunneb ära ja sisestab 26 nukleotiidise RNA apoB primaarse transkripti C6666 ümbritseva ala järjestusse. Imetajatel esineva RNA editing'i üheks näiteks on apoB mRNA, mis kodeerib kahte alternatiivset seerumivalku apoB-100, mida ekspresseerivad maksarakud, ja apoB48, mida ekspresseerib sooleepiteel. apoB-48 vastab apoB-100 N-terminaalsele osale. Mõlemad valgud on suure lipiidse valkkompleksi komponendid ning osalevad veres lipiidide transpordis. Samas vaid need kompleksid, mis sisaldavad apoB-100 valke, osalevad kolesterooli transpordis teistesse keharakkudesse. Kahe apoB tüübi rakutüüpspetsiifiline ekspression on apoB pre-mRNA editing'i tagajärg. Nukleotiid positsioonis 6666, s.o C konverteeritakse deamiinimise tagajärjel U-ks
säilitada sarvkesta läbipaistvust. Sarvkestas inhibeeritakse VEGF signaali ja seega ka inhibeeritakse angiogeneesi sarvkestas. Kuidas ja millistes anatoomilistes struktuurides toimub hematopoees? Hematopoees (vererakkude areng) leiab aset erinevatel arenguetappidel erinevates anatoomilistes struktuurides. 62 Esimesed pHSC (primitiivsed hematopoeetilised tüvirakud) tekivad (E7-E9) rebukoti veresaarekestes, produtseerivad erütroblaste, mis ekspresseerivad embrüonaalset hemoglobiini (primitiivne hematopoees), lisaks ka embrüonaalseid makrofaage ja megakarüotsüüte; lümfoidseid rakke ja definitiivseid HSC ei toodeta. Teise lainega (E9-E10) tekivad rebukoti veresaarekestest erütromüeloidsed eellasrakud, mis migreeruvad tsirkulatsiooniga embrüonaalsesse maksa, andes aluse punastele vererakkudele, mis toodavad täiskasvanu - tüüpi hemoglobiini; tekivad ka B ja T lümfotsüütide eellasrakud.
annaabi.ee 
