TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut EKSPRESS GRUPP Referaat Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1.Tutvustus..................................................................................................................................3 2. Tähtsamad sündmused............................................................................................................4 3.Ülesehitus.................................................................................................................................5 4. Konkurentsieelised..................................................................................................................6 5. Strateegia.......................................................................................................
Ajaleht on perioodiline väljaanne, mille sisuks on uudised, artiklid, reklaamid. Ajalehed ilmuvad traditsiooniliselt paberkandjal, paljud ajalehed ilmuvad tänapäeval ka internetis. On ka teistest materjalidest (näiteks plastmassist) ajalehti. Päevalehed ilmuvad iga päev, lisaks eriväljaanded, õhtused väljaanded jmt. Mõnikord nimetatakse päevalehtedeks ka 46 korda nädalas või isegi harvem ilmuvaid ajalehti. Eesti Ajalehtede Liidu definitsiooni järgi on päevaleht vähemalt neli korda nädalas ilmuv ajaleht. Eesti suuremad päevalehed on Postimees, Õhtuleht ja Eesti Päevaleht (ilmuvad 6 korda nädalas). Nädalalehed ilmuvad iga nädal. Eesti suuremad nädalalehed on Maaleht ja Eesti Ekspress. Kollane ajaleht on kõnekeelne väljend ajalehe kohta, mis peamiselt pühendub sensatsioonidele, skandaalidele ja meelelahutusele. Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva Näddali-Leht, mille esimene number ilmus 13. m...
Hазвание «Tallinn(a)» в эстонском языке происходит от слов «taani linn» («датский град»), «tali linn» («зимний град») или «talu linn» («дом, усадьба- замок»). Первое упоминание о Таллине, предположительно, относится к 1154 году, когда арабский географ Аль-Идриси описал в своём труде город под названием Колывань. В 1919 году Ревель официально получил современное эстонское название — Tallinn. В 1919 году Ревель официально получил современное эстонское название — Tallinn. В 1919 году Ревель официально получил современное эстонское название — Tallinn. В 1919 году Ревель официально получил современное эстонское название — Tallinn. После войны город значительно расширил свои границы. Были построены новые «спальные» районы города — Мустамяэ, Вяйке-Ыйсмяэ, Ласнамяэ. В рамках летних Олимпийских игр 1980 года в Таллине была проведена олимпийская регата. Таллин находится в Северной Европе, на южном берегу Финского залива, в 80 километрах от Хель...
Eesti meedia tänane päev · Käsuajakirjandus on minevik · Meedia kaasajastumine · Mahtude suurenemine · Sisulised muutused · Trpkiväljaannete arv on liigiti suurenenud 3-4x · Telekanaleid on Eestis 4 · Raadiojaamu 30 ringis Ajakirjandusalane kirjastustegevus ...on koondunud põhiliselt kahe meediakontserni kätte: 1. AS Eesti Meedia (omanikuks on Põhjamaade meediakontsern Schibsted) 2. AS Ekspress Grupp Meediaühingud: Eesti Ajakirjanike Liit (EAL, asutatud 1919) Eesti Ajalehtede Liit (EALL, 1990) Eesti Ringhäälingute Liit (ERL, 1992) Ringhäälingunõukogu (RHL, valitakse viieks aastaks, sinna kuulub 9 liiget, ETV ja Eesti Raadio kõrgeim organ) Infoagentuur meediale teavet hankiv organisatsioon Meediaagentuur reklaame kokku ostev ning reklaamipindaja ja aega müüv organisatsioon Meedium vahelüli, vahendaja Tsensuur kontroll ajakirjanduse üle 1998. a müüdi Postimeest väljaandev AS Norr...
Ajakirjandusvabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed Maailmas on palju näiteid sellest, mida massiteabekanalid teha suudavad: rajada demokraatiat, parandada valitsemise kvaliteeti, suurendada inimeste usaldust ja julgustada neid korruptsiooni vastu välja astuma. Inimesed vajavad vabadust avalikus elus osalemiseks, oma ideede esitamiseks, kartmata süüdistusi või diskrimineerimist. Ka ajakirjandusvabadust loetakse tänapäeval põhi-inimõiguseks, mis aitab kaasa ühiskonna läbinähtavuse suurendamisele ja heale juhtimisele. Samas ei ole ajakirjandusvabadus iseenesest lihtne mõiste. Üha keerulisemaks muutuvas inforuumis seisavad ka ajakirjanike ees keerulised ja rasked valikud millal asendub avalik ja avalikkuse huvi uudishimuga, millal lõpeb vabadus ja algab vastutus? Tänapäeva demokraatiat ei ole ajakirjandusvabaduseta võimalik ette kujutada. Just ajakirjandust peetakse ,,ühiskonna valvekoeraks", kellel ei ole ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut INNOVATSIOONI VAHEEKSAM Essee Õppeaine: Innovatsioon Õppejõud: Rainer Kattel, Prof. Tallinn 2011 SISUKORD Vaheeksami küsimused:...................................................................................................... 3 Valikulised küsimused:........................................................................................................8 Vaheeksami küsimused: 1. Palun kirjeldage toote-, protsessi-, organisatoorset ja turunduslikku innovatsiooni, sealjuures eristades kõikidel juhtudel nii radikaalset kui inkrementaalset (järk- järgulist) lähenemist. Lisaks selgitage igat juhtumit illustreeriva näitega Eesti ettevõtlusest lähtuvalt (kokku 8). On olemas erinevad innovatsioonide tüpoloogiad. Eristatakse toote-, protsessi-, organ...
Amisid Amisid on peamiselt Ameerika Ühendriikides elav traditsioonilist elustiili harrastav etniline grupp ja kristlik usulahk. Amisid on tuntud selle poolest, et enamasti ei kasuta nad moodsat tehnoloogiat nagu elekter, telefon ja autod. Paljud nende tavad ja kombed pärinevad 17.sajandi lõpust. Peale selle on nad maailmas kõige kiiremini kasvav rahvas, sest nende peredes on keskmiselt 6-8 last. Neid peetakse maailma kõige stressivabamateks ja õnnelikumateks inimesteks. Sõna ,,amis" tuleneb Sveitsi usujuhi Jakob Ammani perekonnanimest. Ta asutas 1693.a. Protestantlik-anabaptistliku konfessiooni. Amisid võtavad piiblit sõnasõnaliselt, eriti rida Pauluse 2. kirjast korintlastele: ,,Seepärast minge ära nende keskelt ja eralduge neist." Esimesed amisite kogudused loodis Sveitsis. Tegemist on maailma ühe kõige kummalisema religioosse kogukonnaga, kuhu võõraid tavaliselt ei lubata. Kunagi ammu, sattunud pärast reformatsiooni tagakiusamise a...
MIHKEL RAUD. Mihkel Raud (sündinud 18. jaanuaril 1969 Tallinnas) on eesti laulja, kitarrist, ajakirjanik ja kirjanik. Lapsena mängis ta filmides "Keskpäev" (1981) ja " Nukitsamees" (1981). Sisukord 1 Muusika 2 Televisioon 3 Kirjandus 4 Isiklikku 5 Raamatud 6 Albumid 6.1 Merry Christmas Mr. Lawrence 6.2 Mr. Lawrence 7 Viited 8 Välislingid 8.1 Artiklid 8.2 Audio Muusika Raud on mänginud kitarri ansamblites Golem, Metallist, Singer Vinger, Ba-Bach ja Merry Christmas Mr. Lawrence. Televisioon Raud juhtis koos Tuuli Kochiga TV3-s saadet "Koosolek", mis lõpetati 2005. aastal.[1] Ta on üks kohtunikest saates "Eesti talent". Ta on telekonkursi "Eesti otsib superstaari" üks kolmest kohtunikust ja on juhtinud teles...
Eesti Mereakadeemia Mehaanikateaduskond LAEVADE EHITUSE JA REMONDI EESTI AJALOOLINE ÜLEVAADE Referatiivne ülevaade nimi.... Õppejõud .....nimi Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................... 3 1. Ajaloolised laevad.............................................................................................3 2. Esimesed laevaremondi- ja ehituse tehased Eestis ja nende ajalugu.......................5 3. Laevaehitus tänapäeva Eestis ..................................................................................8 Kokkuvõte..........................................................................................9 Allikate loetelu.................................................
Vali üks väljaanne, kas praegusest ajast või ajaloost 1) kes on väljaandja 2) mida ja kelle jaoks ajakirja väljaandja suunitleb 3) anna oma hinnang kas väljaandja eesmärk on täidetud Eksam: (üks on mahukam, põhjendamise/selgitusega küsimus, üks väljaanne igast perioodist; kes oli ajakirjanduses .. ? 7.mai kell 16.00 Loeng 09.04 Esimestest väljaannetest järjepideva ajakirjanduseni Järjepideva ajakirjanduse algus – Perno Postimees 1857, kaastööliste kaasamine, iganädalane ilmumine, rahva harimine, suhtlus lugejaga. 1864. a Eesti Postimees – Jansen , 1878. a Sakala - Jakobson , 1879. a TES / Virulane - Jakob Järv , jne jne toimetaja keskne ajakirjandus, rahvavalgustuslikud persoonid andsid väljaandele, mida nad juhtisid, oma näo ja hinnangulise olemuse, nad olid juhtfiguurid. Kui tekkis eestikeelsete väljaannete paljusus, taipasid ka baltisakslased, et oleks vaja väljaannete teel eesti rahvani jõuda ning hakkasid ise püüdlema sell...
Jakob von Uexküll The Right Livelihood Awards SISUKORD Sissejuhatus 2 1. Biograafia 2 2. The Right Livelihood Awards mis see on? 3 3. Auhind 4 4. RLA ja Nobeli preemia võrdlus 5 5. Kuidas kandideerida? 5 6. The Right Livelihood Awardsi omanikud 6 Kokkuvõte 7 Kasutatud kirjandus 7 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks valisin huvitava mehe nimega Jakob von Uexküll, keda on nimetatud roheliseks paruniks ja alternatiivnobelite jagajaks. Sellest tingituna tekkis ka huvi lähemalt uurida, kes see mees ise on ja mida kujutavad endast need auhinnad ning muidugi milline on auhindade seos Jakob von Uexkülliga. Oma tö...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond Helen Rohtla SR083 SÕNAVABADUS Referaat Juhendaja: Mare Visnapuu Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 Sõnavabaduse viis, sihtgrupp ja kanal............................................................................................. 4 Sõnavabaduse tähendus................................................................................................................... 4 Sõnavabaduse piirangute lubatavus.................................................................................................9 Piirangu aeg.................................................................
1 EESTI AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA Rahvusvahelise turismi juhtimine AVALIKUD SUHTED PR KAMPAANIA AS PUUKESKUS JÕULUOKSJON KOOSTÖÖS EESTI LASTE SÜDAMELIIDUGA Õppejõud: Jevgenia Haponen Õpilane: Tiina Teras Grupp: SV403-E Tallinn 2008 2 1. ETTEVÕTTE TUTVUSTUS AS Puukeskus on Soome emafirma Puukeskus OY tütarettevõte. AS Puukeskus tegeleb ehituspuitmaterjalide hulgimüügiga. Ettevõttes töötab 17 inimest ning 2007.a. käive oli 260 miljonit krooni. AS Puukeskus on alaliidu Eesti Metsatööstus Liit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige. Ettevõtte klientideks on a) edasimüüjad (kõik suuremad ehitusmaterjalide kauplusketid üle Eesti) nt. Ehituse AB...
VÕRU KREUTZWALDI GÜMNAASIUM Vaba-Sõltumatu Kolonn nr1 Uurimistöö Autor: Marleen Reemann Juhendaja: Õp. Helle Ruusmaa Võru 2010 Sissejuhatus Käesoleva uurimistöö kirjutamine on ajendatud huvist Vaba-sõltumatu Kolonn nr. 1 (edaspidi Kolonn) ajaloo ja tegevuse vastu. Töö autori isa, Peeter Reemann on üks Kolonni asutajaliige ja Kolonni juht Ain Saar töö autori vanaonu väimees. Esimest korda tekkis töö autoril huvi Kolonni vastu 2007. aastal, kui isa teda esimesele Võrulaste Tahteväljenduspäevale kaasa kutsus. Isa rääkis lugusid kolonnist, selle liikmetest ja Võrumaal toimunud noorteaktsioonidest. Kõiki neid lugusid kuuldes huvi aina süvenes. Kahjuks adus töö autor üsna pea, et väga vähesed noored teavad Kolonnist ja selle ajaloolisest tähtsusest Võrus ja Eestis. Tehes uurimistööd antud teemal, loodab autor äratada huvi oma kaasae...
1. Loeng (1 ptk) Strateegia on levinud teema, mis rõhutab strateegiliste otsuste valikuvõimalusi. Strateegia on valikuküsimus! Strateegiliste otsuste: Eesmärk on luua ettevõttele väärtust (võib realiseeruda või mitte) Tulemusel tehakse olulised ressursipaigutused, et teha muutuseid ettevõtte toodetes, turgudes ja oskuste profiilis Tagasipööramine on keeruline Tunnuseks on pikajaline seotus Strateegiline juhtimine on kontseptsioon, mis integreerib ettevõttevälise strateegilise planeerimise ja ettevõttesisese organisatsiooni kujundamise kui võrdsed valdkonnad. (Strateegiline) juhtimin on alati sammu võrra praktikast maast () Teooria on eduka juhtimispraktika kontsentratsioon Operatiivne ja strateegiline juhtimine Operatiivne juhtimine tagab, et asju tehaks õigesti: Rutiinsus Konkreetsed operatsioonid Väikesemastaabiline...
Tallinna Ülikool SA REC Estonia Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas Monitooringusüsteemi väljatöötamine Sotsioloogiline uurimus TALLINN 2007 SISUKORD Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas............................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS ............................................................................ 11 AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti Ekspress, (18.04.2003) ................................................................................................ 14 AKEN 2: Sõidutee ületamine. Teele Kitsing. (2005).................................................. 18 AKEN 3: Autojuhtidele iseloomulikud tunnused ja käitumine reguleerimata ül...
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut EESTI JA EUROOPA LIIDU SOTSIAALPOLIITIKA Uurimustöö Koostajad: Juhendaja: Jüri Ruus Tartu 2007 PENSIONIPOLIITIKA EÜ maades on üks ühine tulevikuprobleem: nende rahvastik on madala sündivuse, meditsiiniliste edusammude ja paremate elamistingimuste tõttu oluliselt vananenud. Prognoositud on vanemaealise elanikkonna edasist kasvu, mis näiteks toob kaasa, et 2040 aastal peab Prantsusmaa kulutama vanaduspensionite maksmiseks 72%, Holland 60% ja Saksamaa 26% rohkem kui aastal 1980. Seetõttu on enamikus Euroopa Liidu riikides raske pensionireformi vältida. Valitsused püüavad leida viise, kuidas luua püsivad süsteemid, mis tasakaalustavad üha kasvavaid nõudmisi väljamaksete järele riiklikest pensionifondidest ja samas vastavad majandus- ja rahaliitu (EMU) as...
VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Info- ja dokumendihaldus PÄÄSTETUD KROON Referaat Viljandi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 3 1. HÄDARAHAST PÄRISRAHANI............................................................................................... 4 2. KROONID RUBLADEKS......................................................................................................... 7 3. UUS ESIMEES JA LÄBIRÄÄKIMISED..................................................................................... 8 3.1 Koru või oma raha................................................................................................................. 9 4. TIIBADETA LINNU LEND OMA RAHAST LOOBUMINE......................
1. Mis on majutustoode? On klendi elamus, kogemus, mulje, mis kujuneb paljude komponentide koosmõjul, nagu majutuskoha asukoht, keskkond, interjöör, eksterjöör, teenuste valik ja tase, teenindajate profesionaalsed oskused ja välimus, hotelli imago.söök, jook, , lõhnad, materjalid, värvid mööbel disain.rahuldus ja turvatunne. Külastuseelne koha tellimine, sisseregistreerimine saabumisel, väljaregistreerimine lahkumise, pakihoid,arveldamine, puhtus ja kord, külalislahkus, toitlustamine, muud teenused, bassein, juuksur, kauplused rõivaste puhastus, jne. Majutustoode on kompleksne sulam erinevatest teguritest, mis üksteise koosmõjul peaksid meelitama külastajaid seda tarbima. Konkreetne majutustoode kujuneb igale majutuskohale omastest osadest, nt suure luksushotelli puhul rõhutakse teenuste tasemele, lisateenuste paljususele, kvaliteedile, teenuse profesionaalsusele- teenus on suunatud konkreetsele sihtrühmale ärireisija , jõukas puh...
SOTSIAAL - HUMANITAAR INSTITUUT Sotsiaalteaduste teaduskond. REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA Meeste ja naiste reklaami tajumise iseärasused. Genderi aspektid. TALLINN 2008 SISUKORD Sissejuhatus...............................................................................................................3 I Reklaami ja reklaamipsühholoogia mõiste............................................................5 1.1 reklaamipsühholoogia põhiprobleemid...............................................................6 1.2 Reklaami ajaloost................................................................................................8 II Reklaamipsühholoogia lähtealused......................................................................9 2.1 Reklaami psühholoogiline olemus......................................................................9 2.2 Reklaamipsühholoogia ,,kuldreegli...
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. BENITO MUSSOLINI.....................................................................................................4 1.1 Benito Mussolini lapsepõlv.......................................................................................... 4 1.2 Benito Mussolini ja haridus..........................................................................................4 1.3 Aastad Sveitsis 1902-1904........................................................................................... 5 1.4 Aastad I maailmasõjani................................................................................................ 6 1.5 Mussolini isiklik elu 1917-1945...................................................................................7 2. FASISTLIK ITAALIA............................................
Hugo Treffneri Gümnaasium KIIRMOE KAHJULIK MÕJU INIMESELE JA KESKKONNALE Referaat Koostaja: Riinu Pae, 12.e Juhendaja: Saima Kaarna Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Kiirmood mis see on? ....................................................................................................... 5 1.1. Kiirmoe edu saladus ..................................................................................................... 5 1.2. Rõivaste kvaliteet ......................................................................................................... 6 2. Tooraine ja rõivaste tootmine ........................................................
INGLISE KEELE GRAMMATIKA Present Simple Lihtoleviku moodustamine Jaatav vorm Eitav vorm Küsiv vorm I make I do not make Do I make? He/she/it speaks He/she/it does not speak Does he/she/it speak? We/you/they go We/you/they do not go Do we/you/they go? NB! ERANDID! · Verbidele, mis lõpevad ss, h, ch, tch, x või oga, lisatakse ainsuse kolmdandas pöördes es. he does he goes he misses he watches he mixes · Verbid, mis lõpevad yga, mille ees on konsonant, muudavad y iks enne es lisamist. fly he flies carry he carries Võrdle: say he says Lihtolevik väljendab: · Antud momendil toimuvat tegevust, mis ei väljenda kest...
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila D...
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...
SISSEJUHATUS Juba väiksest peale on mind imestama ning vaimustama pannud kogu see müstika, mis kosmose avarustes peitub. Nüüd on taas käes olukord, kus oleks vaja leida vastus ühele küsimusele: mis on Päikesesüsteem? Sellele küsimusele püüangi antud töös vastust leida. Teadsin ammusest ajast peale ,et on olemas planeedid ja ,et Päike on üks tähtsamaid taevakehi, enamvähem teadsin ka kuidas süsteem tekkinud on, kuid sügavamaid teadmisi pole mul senini Päikesesüsteemist olnud. Töö koostamiseks kasutasin peamiselt interneti ning erinevate raamatute abi. Et tööd oleks lugejal huvitavam lugeda, lisasin ka pilte, mis antud peatüki kohta käivad. Kergemaks arusaamiseks kasutasin ka tabeleid. Kuid nüüd teema juurde. Meeldivat lugemist! 1. PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem moodustub Päikesest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suur tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. ...
TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLED Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt Saskia Püümann 2016 Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Tänapäeva sotsiaalprobleemid:...............................................................................................................5 Erinevad probleemid:.......................................................................................... 5 Eesti institutsioonide poolt kasutatavad definitsioonid:......................................6 SOTSIAALSED VAJADUSED (needs) (I)..................................................................6 SOTSIAALPROBLEEM........................................................................................... 7 DEFINITSIOONID:................................................................................................. 8 Norm, normaalsus ja väärtused.....................
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
annaabi.ee 
