Amišite - referaat (1)

Amišid
Amišid on peamiselt Ameerika Ühendriikides elav traditsioonilist elustiili harrastav etniline grupp ja kristlik usulahk . Amišid on tuntud selle poolest, et enamasti ei kasuta nad moodsat tehnoloogiat nagu elekter , telefon ja autod. Paljud nende tavad ja kombed pärinevad 17.sajandi lõpust. Peale selle on nad maailmas kõige kiiremini kasvav rahvas, sest nende peredes on keskmiselt 6-8 last. Neid peetakse maailma kõige stressivabamateks ja õnnelikumateks inimesteks.
Sõna „amiš“ tuleneb Šveitsi usujuhi Jakob Ammani perekonnanimest. Ta asutas 1693.a. Protestantlik -anabaptistliku konfessiooni. Amišid võtavad piiblit sõnasõnaliselt, eriti rida Pauluse 2. kirjast korintlastele: „Seepärast minge ära nende keskelt ja eralduge neist.“ Esimesed amišite kogudused loodis Šveitsis. Tegemist on maailma ühe kõige kummalisema religioosse kogukonnaga, kuhu võõraid tavaliselt ei lubata. Kunagi ammu , sattunud pärast reformatsiooni tagakiusamise alla, lahkusid nende inimeste esivanemad , protestandid -anabatistid, Elsassist, Šveitsist ja Hollandist, et sõita Uude Maailma. Olles end Ameerika idarannikul siise seadnud, otsustasid nad isekeskis, et ei muutu. Et ei integreeru ühiskonda, ei osale sõdades ega valimistel, vaid kõnelevad kangekaelselt oma keelt, milleks on segu saksa ja hollandi keelest. Ameerikas on neid umbkaudu 200 000, eelkõige asetsevad Pennsylvanias.
Tegemist on sügavalt religioosse kogukonnaga. Nad püüavad rangelt käituda piibli käskude järgi. Amišitel pole kirikuid, jumalateenistusi peetakse neil kodudes. Täpselt ei teada miks just nii, aga üks teooria väidab, et see tuleneb nende minevikus, kui neid kiusati, nad tundsid, et on turvalisem palveteda kodus. Jumalateenistuse peavad nad tavaliselt pühapäeviti. Ühte koju tuleb umbes 90 üle 19 aastast inimest. Tseremoonial nad üheskoos peavad palvusi ning laulavad erinevaid kirikulaule. Pühapäeviti, kui nad peavad oma jumalateenistust, on keelatud töötamine ning raha kasutamine. Amišite usupõhimõtete seas on usuline pühendumus, alandlikkus , vägivallatus, võrdsus ja tagasihoidlikkus . Amišid erinevad teistest kristlastest selle poolest, et nad ristivad lapsi vastutusvõimelises eas, kui need on vähemalt 14-aastaseks saanud.
Nad hindavad kõrgelt perekonda ja pereväärtusi. Nad usuvad, et suur pere on jumala kingitus ja pere suurimad hüved on laste saamine, nende üleskasvatamine ning naabrite ja kogukonnaga sotsialiseerumine. Teoreetiliselt on neil suur pere arvatavasti sellepärast, et nad ei kasuta mingisuguseid rasestumisvastaseid vahendeid, aga nad usuvad, et see on õige ja suurim kingitus, miks peakski seda rikkuma, kui jumal on selle nii loonud. Neile on tähtis suhelda ja koos olla võimalikult palju oma perekonnaga. Seetõttu väidavadki, et televiisor ja internet on halvad, sest nende tõttu suheldaks perekonnaga vähem ning kui neil oleks autod, veedaks nad vähem aega oma lastega, mis toobki kaasa perekonnaprobleemid. Lahutusse suhtuvad nad väga halvasti, nad väidavad, et see pole neile väljapääs, seetõttu nad teevad kõik, et saada tüliküsimustes kokkuleppele. Peale tüli on nende pered veel tugevamad kui enne, tüli toob inimesed üksteisele veel lähemale.
Abielluma peavad nad kellegiga oma kogudusest, üldiselt on keelatud abielluda , kellegiga, kes on väljaspoolt nende kogukonda . Pulmi peetakse teisipäeviti või neljapäeviti novembrist detsembrini. Pulmad toimub tagasihoidlikult. Pulmas soovitav on hoida silmad maas ja käed enda ligi. Žestikuleerida pole neil kombeks, see on liigne tunnete väljendamine. Muusikalist ega tantsulist meelelahutust nende pulmadest ei leita, lauldaks üheskoos kirikulaule. Peig ja pruut on riietuselt sarnased külalistega, nende pulmas pole kombeks erineda üksteisest ning välimusele üleüldse rõhku panna, see võib tekitada kadedust ja uhkust , mis rikuks nende omavahelisi suhteid. Pruut ja peigmees peavad abiellima süütult, see on üks nende põhimõtteid. Ise nad väidavad, et see on sellepärast, et kui sa oled olnud seksuaalses suhtes enne mitme erineva inimesega, siis sa iga korraga kaotad tükikese oma südamest ning hiljem ei suuda pühenduda täielikult ühele inimesele. Esimene pulmaöö peetakse traditsioonide kohaselt pruudi vanemate pool. Järgmiste nädalata jooksul külastab pruutpaar sõpru, sugulasi , kes käisid nende pulmas.
Haridus on neil kaheksaklassiline. Neil on koolis üks klass, kus on igas vanuses õpilasi. Üldiselt nad haridust väga oluliseks ei pea. See haridus , mis nad saavad kasvatab neid rohkem olema liiga perekonnast. Indiviid pole amišite kultuuris eriti oluline, tähtsam on perekond. Inimesi teatakse rohkem perekondade kui indiviidide järgi. Naistele pannakse pahaks, kui ta soovib saada keskmisest kõrgemat, see tähendab rohkem kui 8 klassi haridust, naistele on õige abielluda, sünnitada lapsi ning lugeda piiblit. Tööd peavad nad väga tähtsaks, eriti füüsilist tööd. Mõttetöö nende arvates toob ainult kahju, sest sünnitab nii hingelist rahutust kui ka liigset kehakaalu. Juba väikesest peale hakkavad tüdrukud ema aias ja kodus aitama ning poisid isa meestetööga abistama. Raskemate põllutöödega, mida päris maailmas teevad ära masinad , aitavad neil teha hobused .
Kui amišite lapsed saavad täisealisteks, siis lubatakse nad nii öelda „laia maailma“. Nad võivad teha aasta otsa, mida tahavad, võivad proovida kõike, mida süda ihkab. Palju naudivad täiel rinnal kõike seda, mida nimetatakse sex, drugs and rock'n'roll. Selle perioodi ajal ei kehti noortele üksi amišite reeglitest. Pärast aastat laias maailmas peavad noored otsustama, kas nad jätkavad amišitena või integreeruvad päris ühiskonda, kõigi selle mugavustega. Kui noored otsustavad päris maailma kasuks, tuleb neil lõpetada kõik suhted perekonnaga, nad on välja heidetud amišite kogukonnast. Enamik küll pöördub koju tagasi, on ka neid, kes valivad teise tee, teise tee kasuks võivad nad otsustada ka sellepärast ,et siis nad saavad abielluda kellegiga väljaspoolt nende kogukonda.
Olgugi, et neil paljud asjad on keelatud, on lubatud tubakatooted ja alkohol . Elektrit nad ei kasuta üldse, selle asemel on neil gaasilambid ning küünlad. Kuna ilmselgelt kui neil elektril pole, pole neil ka raadiot ega televiisorit, kust nad saaksid teada uudiseid. Ainsad uudised, mis nendeni jõuavad on ilmateated. Ringi liiguvad nad hobuvankritel, mis sarnanevad filmis“ Tuulest viidud“ nähtutega. Nad on kindlad, et kõik luksusesemed sünnitavad kõige patusemat tunnet-kadedust. Seetõttu nad ei panusta oma rikkust asjadesse. Lisaks nad ei tee kunagi välimuse kohta komplimente, nad ei kasuta kosmeetikad, kleidil ei või olla haake ega nööpe, peavad olema vedrunõelad.
Kuna amišite kogukond on suhteliselt väike, seetõttu esineb neil mitmeid geneetilisi haiguseid. Tihtipeale tuleb ette, et naistel katkeb rasedus ja inimesed on lõhikese elueaga. USA valitsusele tekitab see probleeme, sest oleks vaja neid aidata ja nende seas kampaaniat teha ,et nad nii palju lapsi ei sünnitaks, aga see on raskendatud, sellepärast, et amišid on igasuguste rasestumisvastaste vahendite ja moodsa tehnika vastased.
Ilusam väärtus nende elu juures ongi just see, et oma lihtsuses oskavad nad hinnata paremine pere- ja eluväärtusi, kui nii mõnigi meist, kellel on kodus kõikvõimalikud mugavad tehnikaimed . Iga nende liige kohandab oma elu selle järgi, et ta saaks olla võimalikult palju koos oma perekonnaga ja nad tunnevad sellest suur rõõmu. See, et neid on nimetatud maailma kõige õnnelikemateks inimesteks, näitabki seda, et lihtsused peitub võlu. Et olla õnnelik, ei pea olema multimiljonär, õnnelikuks teeb inimesi perekond, armastus ja sõprus, mis põhinev ilusatel inimväärtsutel. Amišid on öelnud, et päris maailmas on inimesed harva nii õnnelikuid nemad, sest alati on midagi millega nad pole rahul ja kui nad saavad selle ühe asja rahuldatud, tekib kohe uus asi, mis tekitab ärevust- see on nagu surnud ring, millel pole lõppu.
Andmed: Marie Claire august 2008
wikipedia.org (eesti ja inglisekeelne)
film „ Miss eriagent“
Eesti Ekspress 08.02.06