Lühike sisukokkuvõte "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna
Idioot Idioot: Raamatu pea tegelane on vürst Lev Mõskin. Romaani kallal töötades rõhutas Dostojevski, et tema raamatu kangelaseks saab ,,täiuslik positiivne" inimene , kes pole ainult oma väärtuste kandja vaid viib positiivset ideed ka ellu. Raamatu pealkiri on ka tähendusrikas Raamatus oli Vürst teiste silmis loll, kuid raamatu pealkiri ,,Idioot" oli mõeldud just kaastegelaste kohta. Vürst oli küll tõesti raskesti haige, (Dostojevski oli end oma tegelasega omistanud dostojevskil oli sama haigus), kuid ta oli pikkaaega olnud sveitsis taastusravil ja lõpuks sealt paranedes tagasi tulnud ja valmis uuesti ellu astuma. Kokkuvõte: 1osa. Sündmuste kulg on seotud vürst Mõskini eluga Venemaal.Viibinud lapsepõlvest saadik kodumaalt eemalt, tahab vürst kirglikult osaleda
Filmi ,,Idioot" retsensioon Romaani autor on Fjodor Dostojevski. Filmi lavastaja on Rainer Sarnet, produtsent Katrin Kissa, filmis mängivad Risto Kübar (vürst Mõskin), Katariina Unt (Nastasja Flippovna), Tamber Tuisk (Rogozin), Ain Lutsepp (kindral Japantsin), Tiina Tauraite, Ülle Kaljuste, Juhan Ulfsak jt. Film esilinastus 12.oktoobril 2011 Coca-Cola Plazas. Film räägib naiivsest vürst Mõskinist, kes asub päästma hukatusse minna otsustanud Nastasja hinge. Filmi võib käsitleda kui kirglikku ja põletavat armastuslugu või filosoofilist jutustust inimesest, kelle vahetu käitumine tekitab teistes moraalset rahutust ja igatsust headuse järele. Film on enamasti väga romaani sarnane, enamus tegevusi on samad, ainult lõpp oli tehtud natukene teismoodi. Filmis vürst Mõskini ja Nastasja abiellumise kavatsusest juttu polnud. Film hakkab tegevusega Varssavi-Peterburi rongis
F.Dostojevksi ,,Idioot" Tegelased: vürst Lev Nikolajevits Mõskin, Rogozin Parfjon, Nastasja Filippovnai, Aleksandra, Adelaida, Aglaja Ivanovna, kindral Jepanshini, Lizaveta Prokofjevna, Lebedev, Gavrila, Totski Teoses on kirjutatud armastuse võimalikkusest kui kokku satuvad erineva armastuse ettekujutusega inimesed. Peategelasel Mõskinil oli armastusest teine arusaam, ta mõistis seda kui vanema-lapse vahelist armastust. Võimalik, et vürst Mõskin ei olnud leidnud sõnale "armastus" tähendust. kahekümneselt ei tunne ta tõelist elu ja näeb mitmeid asju nagu laps. Ta oli kasvanud kasuisa armastuses, erines teistest venelastest oma headuse poolest. Mõskin põdes langetõve ja oli Sveitsi ravil, Venemaale tagasi saabudes oli ta saanud terveks aga oli veel haiglase välimusega Sveitsis ravil olles kohtus Mõskin haige tüdrukuga, kellega nad olid koos ja tüdruk sai enne oma surma õnnelik olla
Dostojevski "Idioot" Peale üle nelja aasta viibimist Sveitsi vaimuhaiglas oli peategelane vürst Moskin, keda peeti idioodiks, rongiga teel Varssavist Peterburi. Idioodik peeti teda teda sellepärast et tal oli lihtsalt teistsugused maailmavaated, Moskin oli väga helde, abivalmis, lihtsameelne ja läbinisti hea inimene. Rongis kohtus vürst ka esimest korda Rogoziniga ja Lebedeviga. Peterburi jõudes, läks Moskin kohe Jepatsinite majja kus elavat ta sugulane. Seal kohtas vürst esimest korda üht tütart kolmest, kes oli Moskini jaoks väga rabavalt ilus, kuid mitte nii ilus kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud pilt Nastasjast. Vürst sai endale üüritud korteri Ganja juures, kus tutvus ta esimest korda ka Nastasjaga. Kui Moskin kutsumata Nastasja korterisse
ainulaadsed. Erinev võib olla nii väliselt kui sisemiselt, kuid just inimeste sisu on raske mõista ning tema tõelist "mina" näha. On väga võimalik, et inimene, kes jätab mulje, et on tõeline seltskonna hing kellega kunagi igav ei hakka, võib olla sisemiselt olla väga iseseisev, rahulik ja vaoshoitud. Ta läheb lihtsalt vooluga kaasa, et sarnaneda oma kaaslastega, kuigi peab selleks käituma loomuvastaselt. Täpselt nii tegi ka F.Dostojevski teoses "Idioot" neiu Aglaja Jepatsin. Ta esitles ennast teistele teravameelse ja iroonilise inimesena, kuid tegelikult oli ta väga sügavatundeline naine, kes vajas hellust, hoolt ja armastust nagu me kõik. Ta mängis lähedaste tunnetega, näiteks sellest hoolimata, et ta armastas meeletult vürst Mõskinit, ei tahtnud ta seda välja näidata ja tahtis teistele jätta muljet, et tal pole vürsti vastu mingeid tundeid. Selline käitumine tõi aga kaunile naisele
Nastasja filppivona traagika Nastasja Filippovna Baraskova on noor ja erakordselt ilus naine Fjodor Dostojevski teosest ,,Idioot". Juba väga noorelt jäi Nastasja Filippovna ilma oma vanematest ja rikas aadel, Baraskovade naabermõisnik, Afanassi Ivanovits Totski otsustas tüdruku koos noorema õega ühe oma mõisa valitseja, saksa rahvusest eruametniku paljulapselisse perre, kasvatada anda. Noorem laps suri peagi läkaköhasse. Pärast viit aastat külastas Totski jälle seda maamõisa ja märkas väikeses, 12-aastases, Nastasjas sirugumas haruldast iludust ning rikka mehena otsustas ta neiu võtta oma
Reeglistati kirjandust. Kolme ühtsuse reegel: aeg, koht, tegevus. 18. sajandil elanud Lomonossov pani aluse vene uueaegsele kirjandusele. Tõi kirjandusse poliitilise oodi, vene värsisüsteem. 18. saj keskel jõuavad kohale valgustusideed - ülim väärtus valgustatud inimene. Uued ideed mõjutavad teatrit, kangelaseks sai lihtinimene. Proosas esikohal romaan, näitekirjanduses komöödia, luules tundelisus (sentimentalism), nt tuntuim Karamzini "Vaene Liisa". 2. Puskini "Jevgeni Onegini" analüüs Teos, mida Puskin kirjutas kõige kauem- üle seitsme aasta. Ilmus järjejutuna, millega harjusid lugejad ootama. Väga populaarne, eriti daamide osas. Ise nimetas Puskin selle värssromaaniks. Jevgeni Onegin's kõneldakse kaasaja Peterburist, Puskin tahtis kirjeldada ühe inimese hinge enneaegset vananemist. Spliin e elutüdimus. Jevgeni Oneginis ei saa tegelasi liigitada headeks ega halbadeks, see tegi sellst realistliku teose
.................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"................................................................+9 9
Rahuloluni jõudmiseks tuleb tööd teha ja vaeva näha õnn välja teenida. See ei ole alati lihtne, ent kaugeltki mitte võimatu. Ainus, mis teel õnneni takistuseks võib olla, on inimene ise. Fjodor Dostojevski romaanis ,,Idioot" tuleb mitmes situatsioonis välja ehe näide selle kohta, kuidas inimene on ise oma õnne vaenlane. Autor ise on öelnud: ,,Inimene ei sünni õnne jaoks. Inimene teenib oma õnne ära, ja seda alati kannatamise hinnaga." Raamatu üks tegelanna, Nastasja Filippovna, vapustavalt ilus naine, kes on võimeline võluma pea iga mehe, peab end tõeliselt langenud naiseks ja suureks patuseks ega süüdista oma rikutud elus kedagi peale iseenda. Siin peitub põhjus, miks ta ei suuda terve teose vältel õnne tunda. Vürst Mõskin teeb talle juba nende esmakohtumisel abieluettepaneku, sest on Nastasjasse armunud naist ennast nägemata. Piisas vaid tema pildist, et vürsti paeluda. Oleks
suhtumist. Päris paljud pidasid teda sellepärast kogun idiooks. Esmapilgul võis see tõesti nii tunduda, kuid kui olukorda süveneda, osutusid idiootideks pigem tituleerijad ise ehk lasteaiast tuntud lihtsakoeline mõte, kes teisele nime annab, see ise seda kannab, oli aktuaalne ka romaanis. Lev Nikolajevits ei vaevanud oma pead eelarvamustega. Ta oli vahetu ja siiras ning tal puudus 'mask', mille taha oma tõelist palet inimesed peitma kipuvad. Muidugi oli vürst vene väikekodanlastest nii erinev ka sellepärast, et tema lapsepõlv ja varasem noorus oli täiesti erinev. Haiguse tõttu oli ta elanud Sveitsis, kus valitses sootuks teine õhkkond, teine temperament. Teda ümbritses ilus loodus, mida ta väga armastas ning arst, kes oli talle isa eest. Haigusest peaaegu paranenud, otsustas vürst aga oma kodumaale tagasi sõita, kust leidis ta eest palju ilu ja valu. Venemaalt eest leitud seltskonnas ei olnud ühtegi tema sarnast inimest. Enamus ei suutnud
Vend on jobu, ahne. Isa oli talle taha andnud, et ta selle kontorisse viiks, kuid ostis selle eesti hoopis N. F. Kõrvarõngad. Isa läks tema juurde ja põlvil palus ehteid tagasi, N.F viskas. 3. Lebedevi olemus Lebedev on ametnik, selline, kes teab kõike kõigi kohta. Tähtsamad elulised huvid ja vaated tal puudusid. See kõiketeadmine pakkus temasugustele lohutust, eneseväärikust ja mingit tüüpi vaimset rahuldust. 4. Nastassja filippovna astmeline tulek teosesse, välimus, pere Esimest korda mainiti teose alguses, kui Rogozin hakkas rääkida, mis teda Moskvasse viib, rääkis, et just Nastasja pärast sai isa ta peale pahaseks ja siis ametnik rääkis veel temast. Järgmisena näiteb Ganja kindral Jepantsinile tema portreed sel ajal, kui Mõskin kirjutab, ja ta tunneb hiljem ta pildi järgi ära. Kui Mõskin läheb Ganja juurde koju tuleb lõpuks Nastasja sinna ise kohale. Pere elas Totski mõisas, isal alati halb õnn
võitluses hukkuda. Tiina surm Marguse käe läbi teose lõpus on ülistuseks armastusele. Armastusele, mida polnud suutnud hävitada küla moraal ega sundabielu kütked. Surma palge ees toob armastus peategelastele vabanemise. Kitzbergi draamaloomingus on õnnestunult liitunud rahva elu tundmine ja sügavamõttelisus. Kirjaniku loodud Tiina, "Kauka jumala" Mogri Märt jt kujud kätkevad endas suuri üldistusi. 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast Enamasti alustavad kirjanikud oma loominguteed luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja keerukamatele zanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arengust. Kooliajal oli Alveril kaks harrastust: muusika ja kirjandus. Valiku kirjanduse kasuks otsustas gümnaasiumi lõppklassis kirjutatud romaan "Tuulearmuke", mis kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Teos sai "Looduse" romaanivõitlusel II auhinna ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku
jääda. Juhuslikult iseennast avastades tunnen tagasilööke, tunnen, et ei olegi nii tugev, kui arvan end olevat, tunnen, et ei saa iseendaga hakkama. Niisiis seisangi iseendaga silmitsi ja pean kohut, süüdistades ja kaitstes iseennast. Tundub, et teisi inimesi on kergem mõista kui iseennast, kuna pinnapealsus on lihtsam. Lihtsam on siiski analüüsida teiste käitumist, Dostojevski "Idioot", miks leidis romaan just sellise lahenduse, miks ei võinud vürst Mõshkin käituda teisiti. Vürst Mõshkin saabus Venemaale pärast oma 20-ndaid eluaastaid, seega oli tema isiksus juba kujunenud. Teda oli kasvatanud kasuisa armastuses ja ta erines teistest venelastest oma erakordse headuse poolest. See, et ta langetõve all oli kannatanud, muutis ta tundlikuks ja õrnaks. Ka kaastunne, mõistlikkus ja halemeelsus olid tingitud haigusest, kuna teda oli palju narritud ja solvatud selle pärast.
inimest. Raskemat sellest ei ole maailmas midagi, eriti praegu... Ülesanne on seepärast määratu. Kuidas sai kirjanik endale püstitatud ülesandega hakkama? Ma arvan, et kirjanik sai endale püsitatud ülesandega hästi hakkama, kuigi maailmas ei ole olemas täiusliku inimest, sest keegi meist ei ole täiuslik. Igal ühel meist on olemas midagi, mis ei tee meid täiuslikuks. Mõnel inimesel on selleks paksus, kõhnus, liiga pikk, liiga lühike jpms. Raamatu peategelane vürst Mõskinil puudus ka täiusliku inimese jooned, kuna ta suhtus kõigisse ühtemoodi ja eelarvamuseta. Ei saa arvata kõikidest inimestest ühtemoodi ja ilma eelarvamuseta. Just see ei teegi temas täiusliku inimest. 2. Millisena tundub sulle romaani peategelane vürst Mõskin ja miks? Vürst Mõskin tundus mulle romaani peategelasena sellise hea ja ausa mehena,kes suhtus kõigisse ühtemoodi ja eearvamuseta, mis on halb, sest kõigisse ühtemoodi ei
Olulisemad tegelased ja nende põhjalik iseloomustus. Vürst Lev Nikolajevits Mõskin on romaani ,,Idioot" peategelane. Ta on hea ja aus mees, kes suhtub kõigisse ühtemoodi ja eelarvamusteta. Vaimselt väga haige mees, kes ei taha kellelegi halba teha ning on nõus ise seeläbi kannatama. Tark mees, kes suudab tungida elu ja inimhinge sügavustesse. Mees, kes jääb oma tõekspidamistele truuks ka keerulistes olukordades. Nastasja Filippovna on romaani üks naispeategelastest. Ta on vapustavalt ilus naine, kes suudab oma iluga paljusid mehi võluda ja samas nendega ka manipuleerida. Madala enesehinnangu ja psüühiliste kompleksidega naine, kes peab end langenuks ja patuseks. On kindlal veendumusel, et ta ei vääri armastust. Tal puudub eneseusaldus. Tegeleb sihiliku enesehävitamise ja teiste inimeste solvamisega. Ta on haritud ja tundlik naine. Aglaja Jepatsin on romaani üks naispeategelastest
on parem) · armastus ja kired dunja ja razumihhin(kõige parem armastus raamatus), luzin, svidigailov, sonja ja roskolnikov roskolnikov oli abielu vastu, roskolnikov leidis sonjas selle, kes teda mõistaks, sest sonja oli nii õilis ja puhas inimene ja julges talle oma kuriteo ära rääkida, truu naine. IDIOOT tegevus peterburi-varssavi rongis, isuts seal vürst m, oli üle 4 aasta vaimuhaiglas, haiglase välimusega, aga pm terve, kohtas rongis parfjon ragosinit ja lukjani. jõudis peterburgi, pidi minema kauge sugulase majja, kohtus kindrali 3 kauni noore tütrega, algul terve pere võttis külmalt vastu, sest ta oli hullaris olnud, aga tegelt nägid kui siiras ja hea inimene Mõs oli, naiivne; kolm tütarta aleksandria, adelandria, aglaja(rabas mõssi oma iluga), oli näinud kindrali toas kabinetis näinud teisest peategelasest
DOSTOJEVSKI TEOSE ,,Idioot" analüüs 1. Dostojevski on öelnud ,,Romaani ,,Idioot" ideeks on kujutada positiivset täiusliku inimest. Raskemat sellest ei ole maailmas midagi, eriti praegu... Ülesanne on seepärast määratu". Kuidas sai kirjanik endale püstitatud ülesandega hakkama? 2. Millisena tundub sulle romaani peategelane vürst Mõskin ja miks? 3. Võrrelge kahte naist Nastasja Filippovnat ja Aglajat. Kelle poole kaldub sinu sümpaatia? Põhjenda. Kumba on rohkem, kas sarnasusi või erinevusi? Too näiteid. 4. Dostojevskil on kalduvus kujutada hingeleu kahestumist. Leia mõni kõrvaltegelane ja too sellekohaseid näiteid. 1. Dostojevski on saanud ülesandega hakkama suurepäraselt, sest ta suudab teoses välja tuua nii positiivse kui ka negatiivse üdini hea inimese juures.Peategelane
Kitzberg 5. Värssromaan A.Puskin ,,Jevgeni "Emajõe sünd" "Sügis" "Libahunt" Onegin" 3. Naljandid- Aapo Ilves 3. Ood (ülistuslaul)- 3. Draama- E.Vilde 3. Ballaad- M. Under "Porkuni "Ema on kajaka juures" K.J.Peterson "Kuu" "Tabamata ime" preili" 4. Mõistatused- Seest siiru-viiruline, pealt 4. Jant- O.Luts 4. Poeem- A. Puskin kullakarvaline 4. Haiku "Kapsapea" "Vaskratsanik" 5. Stsenaarium- Elmo 5. Kõnekäänud: sajab nagu 5. Eleegia (kurblaul)- Nüganen "Tõde ja oavarrest Juhan Liiv "Helin" õigus"IV 6. Vanasõnad: Kes teisele augu kaevab, see ise sisse 6. Pastoraal- August Alle 6. Kuuldemäng- Tom
kõrgel tasemel, kaastööd tegid Nikolai Triik, Konrad Mägi. I ALBUM (1905) kaastöö J. Liivilt, A. Kitzbergilt, F. Tuglaselt, M. Underilt, G. Suitsult. Kunstiline tase enneolematu, väga hea. Algab Suitsu artikliga ,,Noorte püüded" seletab lahti NE eesmärgid. Keeleuuenduse algusega eesti keeles on tugevalt seotud Johannes Aavik. Ta propageerib uuendusi ja uute sõnade toomist. Suits annab ülevaate Petersoni loomingust. Ilukirjandusliku poole pealt saab suursündmuseks Ridala luuletus ,,Talvine õhtu" väga hea impressionistliku luule näide. Lisaks veel ilukirjanduslikke lugusid Aino Kaldalt, Tuglaselt. II ALBUM (1907) keskendub ilukirjandusele, teaduslikku ja programmilisust vähem. Tuglase novell ,,Jumala saar". Kogumik Suitsu luuletusi. III ALBUM (1909) sensatsioon. Stiililiselt ja vormiliselt lööb lahku vanast traditsioonilisest eesti kirjandusest. Selgelt näha, et keskendub kitsale haritlaste ringile, pole mõeldud kõigile lugemiseks
1864a. "Ülestähendused põranda alt". Inimese põhiolemuseks on "ma tahan teha nii, nagu ma ei taha." Rodion Raskolnikov - Vaene aadlik. Sonja Marmeladov - Iseloomustab Peterburi perekonna olukorda. Raskolnikov usub, et inimesed ei ole mõeldud tapmiseks. Raskolnikov rääkis kuritöö ülestunnistamise kohta. Dostojevski ei jaga inimesi positiivseteks ega negatiivseteks. 1868.a. kirjutas romaani "Idioot". Dostojevski variant uuest inimesest. Lev Mõskin - Lõvi hiir. Põeb epilepsiat. Vürst, väga vanast aadlisoost, kes juba lapsena on nõnda haige olnud, et on enamiku oma elust veetnud Sveitsis raviasutuses. Arstid on tunnistanud ta terveks, tuleb Venemaale tagasi. See sama vend saab kaupmehe pojaga tuttavaks(Rogozin), kes on vürsti vastane. Kindral Japantsini perekond - Naine ja kolm täiskasvanud tütart. Mõskini ainsad sugulased. Käitub nõnda, et isegi teenrid peavad teda imelikuks. Käitub teenriga nagu omasugusega. Hingelt väga puhas, puhta lapse hingega
Meissaar 1935:12). Dostojevski seisukord paranes, ta võis töötada ja hoolitseda oma perekonna eest, mis ka pea suurenes. Tal oli 4 last, kelledest kaks surid õige noorelt. Sellest ajastust on pärit romaanid ,,Idioot", ,,Igavene mees", ,,Paharetid", ,,Kirjaniku päevik" (A.Meissaar 1935:12). Dostojevski kuulsus üha tõusis, ta vabanes ka lõplikult rahamuredest. 1880.a. juunis pidas ta oma kuulsa kõne Puskini mälestussamba avamisel, mis kutsus esile vaimustustormi. Samal aastal lõpetas ta oma peateose ,,Vennad Karamazovid", mis jäi ka kirjaniku luigelauluks. 1881.a. suri Dostojevski kopsuveresoonte lõhkemise tagajärjel, seistes ühtlasi oma kuulsuse tipul. Ta maeti määratu rahvahulga osavõtul (A.Meissaar 1935:12). Selline oli Dostojevski elukäik. Kas on selles palju rõõmustavat? Oli ta õnnelik? Ilmselt siiski mitte
,,loomulikku", neid põhjustab inimese enesesäilitamistarve, vajadus kaitsta oma kodu ja lähedasi. *1860ndatel tuli talle sisse suur loomejõud. Oli enda vastu väga nõudlik, kirjutas ühte peatükki mitu korda ümber, enne kui rahule jäi. 1868 ilmus 4-köiteline epopöaromaan ,,Sõda ja rahu"- tõlgete kaudu sai kuulsaks kiiresti üle Euroopa. *1873-1877 ilmus ,,Anna Karenina"- romaan kaasajast, esmatõuke selleks andis talle Puskini loomingu lugemine. ,,A K"(kujutab klassiühiskonda, mille ladvik on äärmiselt egoilstlik) on mitmeti vastandlik teos ,,S ja R"(seal kirjutati üldrahvuslikust ühtsusest, inimesed, kes püüavad mõjutada ajalugu). *1899 jõuab lugejani mahkas romaan ,,Ülestõusmine". Jätkab sotsiaalse kurjuse probleemi. Tolstoi leiab, et vene ühiskonnakorda on vaja muuta. Analüüsib kõlbelisi probleeme. Tolstoi jõuab järeldusele, et inimese kõlbeline allakäik on suurest tingitud
Fjodor Dostojevski romaani ,,Idioot" läbivaks teemaks on ilusad naisterahvad. Tol ajal, mil isikuomadustest, kommetest ja haritusest ei hoolitud, võis ainuüksi ilu sulle tagada kindlustatud ja muretu eluviisi mõne rikka vürsti või sõjaväelase tiiva all. Enam jaolt oli su tulevik otsustatud juba teismeikka jõudes, mil su vanemad olid sind mõnele meesterahvale maha müünud. Selliseks kujunesid ka kindral Ivan Jepatsini ja Lizaveta Prokofjevna tütarde elud. Aleksandra oli lubatud Afanassi Ivanovits Totski'le ning Adelaida vürst S'ile. On olukordi, mil ilu võib su elu pea peale keerata. Romaani ,,Idioot" ühe naispeategelase Nastasja Filippovna traagika seisnes tema silmipimestavas ilus. Vaatamata sellele, et ta suutis oma iluga võluda mitmeid mehi ja samas nendega selle abil ka manipuleerida, oli Nastasja siiski madala enesehinnangu ja psüühiliste kompleksidega naine
leidub ka erinevaid inimesi tegelikult ühe isiksuse sees. Võimalik, et keegi, kes on tegelikult sisemiselt rahulik, vaoshoitud ning iseseisev tahab teistele manada endast hoopis teise pildi, mille kohaselt tundub ta justkui seltskondlik peohing, kellega kunagi igav ei hakka ja kes millelegi piire ei sea. Ta tahab olla sarnane näiteks oma kaaslastele. Soovib olla nagu nemad ja käituda enesele loomuvastaselt. Täpselt sama tegi F. Dostojevski raamatus `Idioot' Aglaja Jepatsin. Naine, kes tegelikult oli väga sügavate tunnetega, naine kes vajas armastust ja hellust,kuid samal ajal teistele esitles end kui iroonilist ning teravmeelset inimest. Ta mängis lähedaste tunnetega, näiteks kuigi naine armastas väga vürst Mõskinit ei tahtnud ta seda üldse välja näidata ja pani teised arvama, et Aglajal pole Mõskini vastu vähimaidki tundeid. Taoline kahepalgelisus, millega ta tekitas palju saladusi tõid aga Aglajale rohkem kahju kui
18.sajandil elanud Lomonossov pani aluse vene uueaegsele kirjandusele, mis tõi kirjandusse poliitilise oodi ehk vene värsisüsteemi. 18.sajandi keskel jõudsid venemaale ka valgustusideed, mis ütlesid, et ülim väärtus on valgustatud inimene. Samas mõjutasid teatrit uued ideed ning kangelaseks sai lihtinimene. Proosas sai esikohale romaan, näitekirjanduses komöödia ja luules tundelisus ehk sentimentalism. 19. sajandi alguse vene kirjandus - vene romantism Vene romantismi iseloomustavad Puskin, Lermontov ja Gogol. Romantilise luuletaja süngete arvamuste kohaselt oli armastus õnnetu ja kaasas reetmist, üksildust ja egoismi ning seetõttu olid romantilised kangelased üksikud, mässumeelsed ja vastuolus rahvaga, olles elus pettunud ja kannatades spliini küüsis vahel oli neil väliselt ka mõni puue. Usuti, et õnnelikud on vaid tavalised, labased inimesed. Mässumeelsuse kohapealt eitati korda, põlati maailma ja usuti, et deemon on hea ning jumal halb.
1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" Deemon oli ingel, keda Jumal karistas. Deemon vihkab maailma ja teeb seepärast kurja. Aga ka see lõputu kurjusekülvamine on teda ära tüüdanud. Ta armub Tamarasse, kes oli erakordselt ilus neiu (kontrast kaunitar ja koletis). Deemon tapab ta.
Aadelkond pidas normaalseks, et enamik ühiskonnast on nendest alamad ja nii tuleb neisse ka suhtuda. Kuna ta ei taha kellelegi haiget teha kannatab ta seeläbi ise väga palju. Ta armastas Natasje Filippovnat,kellesse ta armus esimesest silmapilgust ja kellele ta tegi kohtumise esimesel õhtul abieluettepaneku, millest naine keeldus, kuna ei pidanud ennast nii puhta ja õiglase inimese vääriliseks. Tegelikkuses armastas Natasje Filippovna ka Mõskinit, seda hilej tunnistades, kui jooksis ära Ragozini juurest ja elas mõnda aega Mõskiniga, kui too külastas Moskvat, et kätte saada pärandust, mille oli talle jätnud tema tädi. 2. Natasje Filippovna- Tähtsaim naistegelane raamatus, kellel samuti väga keeruline ja psüühhiliselt raske elukäik, sarnaselt Mõskini omale. Ta oli alates 12-st eluaastast kasvatatud, et 18-selt saada Totski abikaasaks. Kuid Totski otsustab hoopis Jepatsini tütre Aleksandraga
Kas kurjus peitub ühiskonnas või inimeses endas? Romaan: ,, alandatud ja solvatud"- toob lugejani et inimene ei käitu mõistuspäraselt vaid tujude ja kirgede ajel.andestamis temaatika on oluline ,,kuritöö ja karistus"-teemad. Alandatute ja solvatute teema,kangelaste individualism, protesti teema. Pärisorjuse kaotamine,psühholoogilis-filosoofiline romaan.2 nädalat. Tegelased staatilised. Peateeglane dünaamiline. ,,idioot"- mõskin vürst, pidi saama päranduse, ta sõitis koos rogosini ja lebedeviga ühes vagunis, nad kohtusid taas nastasja sünnipäeval, aglaja hakkas talle meeldima,kuid nad ei abiellunud, sest nastasja oleks murdunud kui nad oleks abiellunud. Teda kutsuti idioodiks, sest ta oli teistest erinev ja lihtsameelne. ,,vennad karamazovid"-lõpetamata, vaatluse all on ühe perekonna suhted, isale ja vanematele vendadele vastandub noorim vend, lahkab usu teemat . Tsehhovi Looming:
Puskini ja Lermontovi elu ja luule Aleksander Puskin ja Mihhail Lermontov on mõlemad vene kirjanduse suurkujud. Nende teoseid on tõlgitud kümnetesse keeltesse. Eri maailmapaigus loetakse, lavastatakse teatrites ja ekraniseeritakse tänapäevalgi nende loomingut. See on jätnud püsiva jälje kogu maailma proosavaramusse. Seni kuni on olemas lugemisoskus, ei unune Puskini ja Lermontovi kirja pandud sõnad kunagi. Enne kui saab alustada Puskini ja Lermontovi luule analüüsiga, peab tutvuma nende elukäiguga. Mõlemad on sündinud Moskvas, Aleksander Sergejevits Puskin 6. mail 1799.aastal ning Mihhail Jurjevits Lermontov 15. oktoobril 1814. aastal. Nagu näha daatumitestiga, tegutsesid nad võrdlemisi samal ajal. Puskin enne ja pärast dekabristide ülestõusu ning Lermontov ainult peale dekabristide lüüasaamist. Ühine sünnipaik, mõlema kirjaniku vabadusejanu ja soov seda levitada üle Venemaa, põimis nende saatused kokku.
Värska Gümnaasium ALEKSANDR PUSKIN Koostaja: Reelika Ruunik Klass: 12. klass Juhendaja: Ilme Hoidmets Värska, 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 Uurimustöös ,,Aleksandr Puskin" vaatlen Puskini lapsepõlve, tema õpinguid lütseumis, elukäiku Peterburis, luuletajat pagenduses Lõuna-Venemaal ja vanematemõisas Mihhailovskojes, Puskinit pärast pagendust, Aleksandr Puskini abielu Natalja Gontsarovaga, kirjaniku surma, Puskini luulet, poeeme, muinasjutte, draamateoseid, proosat ja pikemalt värssromaani ,,Jevgeni Onegin"........................................................................................................................................ 4 Puskin lütseumis............
saatusele. Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega (vastandina romantismile, kus on kangelasteks erandlikud inimesed). Süzee areng lähtub reaalse elu loogikast, et oleks võimalikult tegeliku elu sarnane. Realism esineb valdavalt proosas, aga võib leida ka draamas ja luules. Eristatakse kriitilist realismi kriitiline käsitlus ühiskonna probleemide ja pahede suhtes. Realismi esindajaid kirjanduses: Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Puskin (peamiselt proosas), Zola, Dickens, Balzac, Stendhal, Tammsaare, Vilde Fjodor DOSTOJEVSKI (1821-1881) Sündis Moskvas vaestearsti peres, isapoolne suguvõsa oli aegu tagasi olnud põlisaadlikud, aga vaesunud seega varalisi võimalusi eriti ei olnud. Isa oli visa töötegija ja sai tagasi aadlitiitli ning ostis mõisa. Ema poolt oli esivanemate hulgas nii kaupmehi kui haritlasi, ema oli helde, lahke, elurõõmus, peenetundeline, paljulugenud (rääkis oma lastele Piiblilugusid
Idaslaavlased on valgevenelased, 1 ukrainlased, venelased. 9. 10. saj ei erinenud keeled veel nii palju teineteisest. Kirjakeel sai alguse 863. aastal. Kirillitsa rajasid Cyrillos ja Methodius. Nad rajasid selle keele lõunaslaavi keelte baasil. Kõik slaavi hõimud said sellest keelest aru. Ristiusus vastuvõtmise ajal oli võimalik välja lasta ka raamatud ühises loodud kirjakeeles. Kiievi vürst Vladimiri ajal võeti vastu ristiusk ta hakkas kohe asutama ka koole, kus hakati õpetama kirjakeelt. Ta asutas ka skriptooriumid, kus hakati ümber kirjutama raamatuid. Raamatute ümberkirjutamine oligi üheks tähtsamaks protsessiks keskajal. Iga kirjutaja pani sisse ka oma tähelepanekud. Nad tegid oma tööd loominguliselt. Selle tõttu alustatakse nüüd uuesti pühakirja koopiate uurimist. Iga eksemplar tollest ajast on unikaalne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
