4) ehitamise tehniliste dokumentide olemasolu; 5) ehitamise tehniliste dokumentide nõuetele vastavust; 6) ehitustööde kvaliteeti; 7) ehitustööde ohutust kolmandate isikute suhtes, ehitise ja ehitusplatsi korrashoidu ning keskkonna saastamise vältimist. 4. Projekteerimise ja ehitamise mõisted (ehitusseadus) §2 Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. 5. Ehituse ja ehitamise mõisted Ehitus on ehitiste püstitamine, rekonstrueerimine, laiendamine ja remontimine. Ehituse kaks aspekti- planeering ja ehitamine
ning ehitusjärelvalve ning riikliku järelvalve korralduse. §1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. (2) Käesolev seadus sätestab nõuded eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele ning neid ehitavatele isikutele niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud teiste seadustega. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.
....26 70.Tehnohooldus ja heakorratööde sisu ning olemus, nende põhilised erinevused .........27 76. Kasutusluba sisu, saamise eeldused, vajalikkus.......................................................28 77. Kohaliku omavalitsuse poolt läbiviidav ehitusjärelevalve põhikohustused ja õigused ......................................................................................................................................... 30 78. Ehituse ja ehitiste riiklik järelevalve põhikohustused ja õigused...............................32 79. Omanikujärelevalve põhikohustused ja õigused..........................................................33 80. Ehitise omaniku kohustused ehitusseaduse tähenduses.............................................35 82. Mälestised ja muinsuskaitse alal paikneva ehitise omaniku kohustused ja õigused....37 83. Ehitiste eluead ja nende omavaheline seos................................................................38 84
Tallinna Tehnika Ülikool Ehitusteaduskond Referaat ,,Ehitusprojekt. Staadiumud ja osad" Üliõpilane: Juhendaja: 2012 õa SISUKORD 1. Ehitusprojekt 3 2. Projekti staadiumid 3 2.1 Projekteerimise käik 4 2.2 Projekteerimise eeltööd 5 2.3 Projekteerimise lähtedokumendid 6 2.4 Projektistaadiumid 7 3. Muud ehitusdokumendid 12 4. Kasutatud allikad 15 1 Ehitusprojekt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus n67 ,,Nõuded ehitusprojetile" 1. Peatükk üldised nõuded. § 2
kõigi õigusaktidest ning lepingukohustustest tulenevate ja hallatava kinnisvara omanikule suunatud kohustuste täitmise korraldamine majanduskava alusel valdus- ja hoolduslepingute, aga ka kasutuslepingute ettevalmistamine ja (volituste olemasolul ka) nende sõlmimine omaniku poolt või tema nimel sõlmitud valdus- ja hoolduslepingute täitmise korraldamine ja järelevalve kasutuslepingute (üüri- ja rendikokkulepete) täitmise korraldamine hallatava objekti (kinnisvara) tulude/kulude arvestus (volituste olemasolul) omaniku esindamine kõigi tema õigusaktidest tulenevate ja hallatava kinnisvaraga seotud kohustuste täitmisel 2. Kinnisvara strateegilise haldamise sisu -kinnistu hooldusraamatu pidamine ( koostamine, täiendamine, juhindumine )
Veekogu omanik peab jatma veekogu äärde kaldareiba kallasraja kasutamiseks. 25. Maaparandustööde olemus ja omanike õigus korraldada maaparandust. Maaparandus on maa kuivendamine, niisutamine ja maa veerežiimi kahepoolne reguleerimine, samuti happeliste muldade lupjamine ning agromelioratiivsete, kultuurtehniliste ja muude maaparandushoiutööde tegemine maa tulundus maa sihtotstarbega maa ja maapiirkonnas paikneva põllumajanduslikult kasutatava elamumaa sihtotstarbega eluasemekohtade maa (edaspidi eluasemekohtade maa) viljelusväärtuse suurendamiseks. Iga omanik võib teha maaparandust, kui ta saab selleks loa ja aparatuuri. 26. Lihtsad maakorraldustoimingud, nende sisu ja vajadus kinnisvara korrashoius . Maakorraldus käesoleva seaduse tähenduses on tegevus, mille eesmärk on maakorraldustoimingute läbiviimisega võimaluste loomine kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks hajaasustuses
takistada veesõidukite liikumist. Veekogu omanik peab jatma veekogu äärde kaldareiba kallasraja kasutamiseks. 25. Maaparandustööde olemus ja omanike õigus korraldada maaparandust. Maaparandus on maa kuivendamine, niisutamine ja maa veereziimi kahepoolne reguleerimine, samuti happeliste muldade lupjamine ning agromelioratiivsete, kultuurtehniliste ja muude maaparandushoiutööde tegemine maa tulundus maa sihtotstarbega maa ja maapiirkonnas paikneva põllumajanduslikult kasutatava elamumaa sihtotstarbega eluasemekohtade maa (edaspidi eluasemekohtade maa) viljelusväärtuse suurendamiseks. Iga omanik võib teha maaparandust, kui ta saab selleks loa ja aparatuuri. 26. Lihtsad maakorraldustoimingud, nende sisu ja vajadus kinnisvara korrashoius . Maakorraldus käesoleva seaduse tähenduses on tegevus, mille eesmärk on maakorraldustoimingute läbiviimisega võimaluste loomine kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks hajaasustuses
........................................................................................................5 2.1.3Vabatahtlikkus .............................................................................................................5 2.1.4Lepingu objekt..............................................................................................................5 2.1.5Kehtiva õiguse kohaldamine........................................................................................ 5 3.1 Omanikujärelevalve .......................................................................................................6 3.1.1Ehitise omanik peab ehitisele enne ehitamise alustamist määrama omanikujärelevalve tegija, kelle tegevuse eesmärgiks on tagada:....................................... 6 3.1.2Omanikujärelevalvet peab tegema ehitamise alustamisest kuni ehitise kasutusloa saamiseni. .........................................................................................................................
2 (kahe) kuu jooksul pärast kahjust teadasaamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ehitusluba Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek: püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. Ehitusluba annab ühtlasi õiguse ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. Ehitusluba ehitise laiendamiseks annab ühtlasi õiguse sama ehitise rekonstrueerimiseks Ehitusloa andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. Omanikujärelevalve Enne ehitamise alustamist määrab ehitise omanik omanikujärelevalve tegijaks omanikujärelevalve tegemise õigusega isiku, kes ei või olla sama ehitist ehitav isik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul
ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. ·Ehitise kasutamiseks peab olema kasutusluba, välja arvatud riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise, riigikaitselise ehitise ja elamiseks mittekasutatava väikeehitise kasutamiseks. ·Kasutusloale kantavad andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. ·Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. ·Kasutusloa taotluse esitab ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse otsuse alusel. ·Võõrale maale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusloa taotlemisel peab tehnovõrgu või -rajatise omanik esitama kinnituse oma omandiõiguse kohta tehnovõrgu või -rajatise suhtes. ·Ajutise ehitise korral võib kasutusloa taotluse esitada ehitusloa taotleja.
Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. Ehitusmaterjal on ehitisse püsivaks paigaldamiseks ettenähtud materjal. Ehitustoode on ehitisse püsivaks paigaldamiseks ettenähtud toode.
A osa küsimuste vastused 1. Juhtimisteaduse olemus ja juhtimise kohta inimühiskonnas. JUHTIMINE ON EESMÄRGILE JÕUDMINE TEISTE INIMESTE KAASABIL MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Alas'i õpiku järg
projekteeritud energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta. Kehtib 10 aastat. Annab selleks vastavat kutset omav pädev isik. Energiamärgise andja kannab energiamärgise andmed elektrooniliselt ehitisregistrisse. 6. Millal tuleb taotleda projekteerimistingimusi? Projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. 7. Kaua kehtib ehitusluba ja kes väljastab? Ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Väljastab kohalik omavalitsus. 8. Mis asi on ehitusteatis, millal seda esitama peab? Ehitise ehitamisest teavitatakse pädevat asutust elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. 10 päeva enne ehitamise algust. 9. Millises avalikus registris on ehitised? Ehitisregistris. 10. Nimeta ehitusprojekti staadiumid
Võimaluse korral ühendatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlus planeeringu koostamise menetlusega. Sellisel juhul peavad olema täidetud mõlemale menetlusele kehtestatud nõuded. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (6) Käesolevas seaduses ettenähtud menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] § 2. Planeering (1) Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. (2) Planeeringu tekstis esitatakse planeeritava maa-ala ruumilise arengu analüüsile tuginevad ruumilise arengu eesmärgid ning planeeringulahenduste kirjeldused ja põhjendused. (3) Planeeringu vormistamise nõuded kehtestab regionaalminister. (4) Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis võivad sisaldada:
6. Ehituse kvaliteet. Primaarne ehituses on kvaliteet. Ehituse kvaliteet sõltub: - Projekti kvaliteedist - Ehituskorraldusest - Kasutatavatest materjalidest - Kasutatavatest masinatest ja tehnoloogiast - Töötajate oskustest - Objekti asukoht ja keerukus Otsustav on halvima kvaliteediga tegur. Kvaliteetse töö eest peavad hoolitsema oma pädevuse piires kõik töötajad alates töölisest ja lõpetades ettevõtte juhiga. Kvaliteeti kontrollivad ehitajale lisaks tellija, projekti autor, omanikujärelevalve, ehitusjärelevalve, insener. 7. Ehituskestvus (kestus). Ehituskestuse all mõeldakse tööde tegemiseks ja vaheaegadeks kuluvat aega alates ehituse algushetkest kuni ehitise käikuandmiseni. Ehituskestvus on töölepingus fikseeritav suurus, sõltub suuresti mehaniseerimise tasemest ja ehituskorralduse planeerimisel tehtud etappide ajastamisest. Maksimaalse ajalise ühildamise tagavad projekteerimis- ehitusleping ja juhtimisleping
3) Kolmandaks oluliseks põhjuseks oli aga see, et sajandite jooksul väljakujunenud majanduselu ja ühiskonnakorraldus muutus keerukamaks ning dünaamilisemaks. Uuest olukorrast tulenevate nõudmistega kohandumiseks hakkas aga arenema kulutuste eelneva hindamise süsteem, et kokkulepitud hinna alusel anda kogu vastutus projekti tööde täitmise eest peatöövõtjale. See läbi vabanesid ehituse omanik ja arhitekt paljudest korraldusprobleemidest ja omanik oli kaitstud täpselt piiritletud kohustusega tasuda, millega ta sidus ennast enne tööde alustamist lepingu sõlmimisel. Üle sajandi funktsioneeris see süsteem edukalt ja ta on ka tänapäeval laialt kasutusel, kuigi on kadunud selle esialgne lihtsus. Siiski pani selline meetod ühe täiendava kohustuse arhitektile: lõpetada tööjoonised ja lahendada ehitusega seotud pisiküsimused enne hinna määramist.
kaaskasutamisel takistuste tegemise lõpetamiseks, omavoliliselt ehitatud juurdeehitise lammutamiseks ning endise olukorra taastamiseks. Kuigi korteriomanikud olid reaalselt näinud ümberehitamist, ei esitanud nad pikema aja jooksul sellele vastuväiteid. Trepialuse ruumi suurus oli 10m2, see korteriomanike liikumist ei seganud. Kas on tegemist EhS rikkumisega, kui ümberehituseks puudus KOV luba? Arvestades, et vastavalt EhS § 12 lg. 2 peab ehitamiseks olema kehtiv ehitusluba, välja arvatud juhul, kui on tegemist väikeehitisega. Vastuolu EhS-ga seoses ei tekkinud, kui ümberehitusega ei kaasnenud ehitise osa lammutamist, rekonstrueerimist (ehitise piirdekonstruktsioonide ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmist ja asendamist, § 2 lg. 8) või tehnosüsteemide muutmist. Omavad siin tähtsust asjaolud, et ühistu otsusega tunnustati ehitusõigust, ümberehitamist salliti pikema aja jooksul? Ei. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg
omanikujärelevalve, hoonete energiaauditite ning ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise, hoonete energiamärgiste väljastamise või ehitusjuhtimisega tegelemise juhtimiseks ja kontrollimiseks ning 2) nõustab ettevõtjat, et oleks tagatud käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimine. (2) Vastutaval spetsialistil peab olema ehitamiseks, projekteerimiseks, ehitusuuringute tegemiseks, omanikujärelevalve või ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemiseks või ehitusjuhtimisega tegelemiseks: 1) omistatud kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses, mille kohaselt isik korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle töö eest, või 2) erialane kõrgharidus ja erialane kolmeaastane töökogemus. Ehitusettevõtja kohustused Ehitusettevõtja on kohustatud: 1) tagama ehitusprojekti kohase ehitamise; 2) tagama ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimise;
määramine teeseaduses sätestatud korras; 5) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 6) kujade määramine; 7) tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; 10. Missuguseid planeeringu liike teate? Planeering on konkreetse maa-ala (edaspidi planeeringuala) kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku Planeeringute liigid: 1) Üleriigiline planeering, mille eesmärk on planeeringu koostamine kogu riigi territooriumi ja majandusvööndi kohta.Üleriigilise planeeringu ülesanded on: asustuse arengu üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine; üleriigilise transpordivõrgustiku arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine,
lubatud hooneid, piiritlemine; 4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; 5) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 6) kujade määramine; 7) tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; 10. Missuguseid planeeringu liike teate? o Planeering on konkreetse maa-ala (edaspidi planeeringuala) kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. o Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku Planeeringute liigid: 1) Üleriigiline planeering, mille eesmärk on planeeringu koostamine kogu riigi territooriumi ja majandusvööndi kohta.
lahkunud. 25 Tarbija käitumise teooria. Kogu- ja piirkasulikkuse definitsioonid Kogukasulikkus tähendab tarbija poolt saadud rahulolu mingi kauba kogutarbimisest. Piirkasulikkus tähendab järjekordse kaubaühiku tarbimisest tingitud rahulolu muutust. 26 Koguprodukti, keskmise produkti ja piirprodukti mõisted (arvutusvalemid) Koguprodukt (TP) on teatud perioodi jooksul valmistatud kogutoodang. Keskmine produkt (AP) on koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutatava muutuvressursi hulga jagatis. Piirprodukt (MP) on täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursi kasutamise tulemusena; ta võrdub koguprodukti muutuse ja kasutatava ressursi hulga muutuse jagatisega. 27 Püsikulud ja muutuvkulud. Moodustamise iseärasused Püsikulu (FC) on kulu, mille suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. Muutuvkulu (VC) on kulu, mile suurus firma tootmisvahu muutudes muutub. 28 Keskmiste kulude liigid ja arvutusvalemid
Ehitisest tingitud ohtlike kemikaalide kemikaaliseaduse tähenduses (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) eritumine peab olema takistatud. Samuti tuleb vältida müra ning inimest ohustava kiirguse levikut ja vee või pinnase saastumist või mürgitamist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitise osades ega pindadel ei või koguneda niiskust inimese elu, tervist või vara ohustaval määral. (6) Ehitises võib olla selle kasutajate poolt tajutav müra tasemel, mis ei ohusta inimese elu ega tervist ning võimaldab rahuldavates tingimustes elada või töötada. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 27 sätestatud nõuded kehtivad ehitise kasutusaja jooksul. § 18. Ehitusprojekt (2) Ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele /.../. § 24. Ehitusloa väljastamisest keeldumine
Tööruumi planeerimine Krunt, territooriumi valik (kehtib ka toiduseadus) Ehitamisel tuleb omada ehitusluba. Või siis valmis ehitise kasutamisel on vaja kasutusluba.Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Ehitada tuleb vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel väikeehitise ehitamise korral. Ehitamisel tuleb vältida ehitamise kahjulikke mõjusid
omanikujärelevalve, hoonete energiaauditite ning ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise, hoonete energiamärgiste väljastamise või ehitusjuhtimisega tegelemise juhtimiseks ja kontrollimiseks ning 2) nõustab ettevõtjat, et oleks tagatud käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimine. (2) Vastutaval spetsialistil peab olema ehitamiseks, projekteerimiseks, ehitusuuringute tegemiseks, omanikujärelevalve või ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemiseks või ehitusjuhtimisega tegelemiseks: 1) omistatud kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses, mille kohaselt isik korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle töö eest, või 2) erialane kõrgharidus ja erialane kolmeaastane töökogemus. Ehitusettevõtja kohustused Ehitusettevõtja on kohustatud: 1) tagama ehitusprojekti kohase ehitamise; 2) tagama ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimise;
I teema. Haldustegevuse liigid KOHTUPRAKTIKA: OÜ Ex Plenti, RKHK 3-3-1-64-03; M. S., RKHK 3-3-1-31-06; Kalda, RKHK 3-3-1-95-07; Annuk, 3-3-1-7-10; Laikum, 3-3-1-38-10 KAASUSED Ülesanne: Andke hinnang, millise haldustegevuse liigiga on tegemist. Seminaris tuleb oma seisukohta suuliselt põhjendada. 1. Tartu Linnavalitsus otsustab anda AS-le Kodumaja ehitusloa elamu ehitamiseks Näituse tänavale. ?tegemist on kov organiga, ehitusluba üksikregulatsioon, haldusakt? määrus on üldakt, sisaldab õigusnorme, iseloomustab üldine ja abstraktne iseloom, adressaadid abstraktselt määratletavad, kehtib koguaeg. üksikregulatsioon reguleerib üksikjuhtumit, nt ehitusluba. 2. Tartu Ülikooli õigusteaduskond lasi ebaseaduslikult ehitada Näituse tn 20 õppehoonele juurdeehituse. Juurdeehitus varjab vaate kõrvalkinnistul asuvas korterelamus. Korteriomanik K
3) Kolmandaks oluliseks põhjuseks oli aga see, et sajandite jooksul väljakujunenud majanduselu ja ühiskonnakorraldus muutus keerukamaks ning dünaamilisemaks. Uuest olukorrast tulenevate nõudmistega kohandumiseks hakkas aga arenema kulutuste eelneva hindamise süsteem, et kokkulepitud hinna alusel anda kogu vastutus projekti tööde täitmise eest peatöövõtjale. See läbi vabanesid ehituse omanik ja arhitekt paljudest korraldusprobleemidest ja omanik oli kaitstud täpselt piiritletud kohustusega tasuda, millega ta sidus ennast enne tööde alustamist lepingu sõlmimisel. Üle sajandi funktsioneeris see süsteem edukalt ja ta on ka tänapäeval laialt kasutusel, kuigi on kadunud selle esialgne lihtsus. Siiski pani selline meetod ühe täiendava kohustuse arhitektile: lõpetada tööjoonised ja lahendada ehitusega seotud pisiküsimused enne hinna määramist.
Hoonete konstruktsioonid Vajalikud materjalid; www.mkm.ee/index.php?id=1727 www.ehitusteave.ee/tooted.htm www.evs.ee Eesti standardikeskus www.riigiteataja.ee www.ehituskeskus.ee T.Masso ,,Väikemajad" 1990 E.Neofert ,,Architekts Data" igasugused möödud Ehituskonstruktori käsiraamat Ehitiste planeerimine ja projekteerimine Reguleerib planeerimisseadus. Planeeringute koostamine on avalik, avalikustamine on kohustuslik. Planeeringute liigid: - Üleriigiline planeering asustuse arengu üldistatud käsitlus. Säästava ja ruumilise areng asustuse arengu suunamine, üleriigiline transpordivõrgustik, eri tüüpi maastike säilitamise tagamine, maakonnaplaneeringute ülesannete seadmine - Maakonnaplaneering arengu tingimuste ja oluliste strateegilist objektide asukoha määramine, ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine,
6 4. A.-le kuulub Tara vallas asuv Kure kinnistu. Tara Vallavalitsuse 10.10.2010. a korraldusega kehtestati Kure kinnistu detailplaneering, millega määrati kindlaks, et Kure kinnistule võib rajada kuni 2-korruselise ehitise, mis sobitub piirkonna puitarhitektuuri. Tara Vallavalitsuse 12.12.2012. a korraldusega anti A.-le Kure kinnistule 3-korruselise betoonehitise rajamiseks ehitusluba. Tara Vallavalitsuse 11.11.2013. a korraldusega anti Kure kinnistule rajatud ehitisele kasutusluba. Kuna Tara Vallavalitsus jättis Kure kinnistuga piirneva Kaarna kinnistu omaniku B. Kure kinnistu ehitusloa ja kasutusloa andmise menetlustesse kaasamata, sai B. neist dokumentidest teada alles 2013. a detsembris. B. soovib esitada kohtule ehitusloa ja kasutusloa tühistamise kaebuse. Kas Tara Vallavalitsuse 12.12.2012. a ja 11.11.2013. a korraldused kehtivad?
· 1. peatükk ÜLDSÄTTED · § 1. Määruse reguleerimisala · Määrus sätestab tulekahju ja selle ohu vältimiseks ehitisele ja selle osale esitatavad nõuded (edaspidi tuleohutusnõuded). · § 2. Olulised tuleohutusnõuded · (1) Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: 1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; 2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud; 3) on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud; 4) on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud; 5) on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda; 6) on võimalik inimesi ehitisest evakueerida; 7) on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega. · (2) Olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusaja vältel.
Ehituspäevik Ehitustööde päevikut peetakse iga päeva kohta, millal vastavat ehitist ehitatakse. Ehitustööde päevikusse kantakse. 1)tööpäeva mõjutavad tegurid, nagu näiteks ilm, konkreetsetel töödel rakendatud töötajad ja kasutatud seadmed; 2) ehitusobjekti olukorra iseloomustus, nagu näiteks alustatud tööd ja nende etapid, teostamisel olevate tööde katkestamine ja selle põhjus, katkestatud tööde jätkamine ja lõpetatud tööd; 3) järelevalve käigus tehtud märkused; 4) muud märkused nagu näiteks ilmastikutingimuste ja muude segavate asjaolude mõju. 5) Ehitustööde päevik peab olema identifitseeritav ehitise, ehitustööde päeviku pidaja, omanikujärelevalve tegija ning ehitustööde dokumenteerimise aja andmete kaudu. 6) Vajadusel kantakse ehitustööde päevikusse ettekirjutus või muu sissekanne eraldi, nagu näiteks ehitusmaterjali vastavussertifikaat, eritööde tegemise akt,
- ehitamine ehitusplatsil EHITIS füüsiline keha - hoone definitsioonid ja näited - rajatis KINNISVARA maa + ehitis EHITUSKULU - kulud - maa ostuks - finantskulud ( laenuintressid ) - kulud platsi vabastamiseks ja ettevalmistamiseks - kulud hoonele ja rajatistele - projekteerimise, järelevalve ja ( tellija ) juhtimiskulud EHITUSE ERINEVUS TÖÖSTUSTOOTMISEST · toode paigal, tööjõud ja vahendid liiguvad · tootmistsükkel pikk : aeg omaette hindamiskriteerium, spetsmeetodid plaanimisel · toodang kordumatu: individuaalne ettevalmistamine, ebarütmilisus * toodete suurus: brigaadiline töökorraldus, tehnoloogia mitmevariandilisus
5.Mida määrab detailplaneering. Detailplaneering määrab: a)kogu maaala kohta: 1)maa-ala kruntideks jaotamise, 2)krundi ehitusõiguse, 3)tänavad ja liikluskorralduse, 4)haljastuse ja heakorrastuse, 5)ehitistevahelised kujad, 6)tehnovõrkude paigutuse, 7)keskkonnakaitse abinõud; b)iga krundi kohta eraldi: 1)krundi kasutuse otstarve, 2)lubatud ehitiste arvu, 3)suurima ehitusalase pinna, 4)ehitise lubatud kõrguse. Planeeringust tuleb informeerida üldsust, planeering peab olema avalikult välja pandud ja kohalik omavalitsus korraldama selle avaliku arutelu. Detailplaneeringu kinnitab peale lahkhelide järelevalve korras läbivaatamist kohalik omavalitsus. Kui kinnisasja omanikule tekitati planeeringu tõttu kahju, on omanikul õigus saada kohe õiglast hüvitust. 6.Hinnariski jaotus tellija ja ehitusettevõtja vahel tegelike kulude katmisel põhineva lepingu puhul. Skeem ei anna tellijale hinnakindlust, tema hinnarisk on suur.
Riigihange on riigi, linna või valla eelarvest, riiklikest sobima laiale turule. Seetõttu turuhind võib osaleda ehitustegevuse aluseks. madalaima ehitushinna; 6)võimalus rakendada kõrge fondidest või riigi garanteeritud laenudest finantseeritavad madalamaks arenduskuludest, mille vältimiseks püütakse *Kui planeering on koostatud, siis seda avastatakse avalikult. kvalifikatsiooniga alltöövõtjaid; 7)omanik saab enam osaleda ehitused. ehitist sobitada üldkehtivate standartidega. Detailplaneeringu kinnitab lahkhelide järelevalve ja kohalik tööde juhtimisel; 8)garanteeritud maksimumhinna puhul on 5.Mida määrab detailplaneering
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
