Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

BIM TEHNOLOOGIA RAKENDAMISE POSITIIVSED JA NEGATIIVSED KÜLJED (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

BIM TEHNOLOOGIA RAKENDAMISE POSITIIVSED JA NEGATIIVSED KÜLJED
ESSEE
Õppeaines: Ehitusinfo modelleerimine (BIM)
Ehitusteaduskond
Õpperühm:
Juhendaja :
Esitamiskuupäev: 07.02. 2016
Üliõpilase allkiri :……………..
Õppejõu allkiri: ………………
Tallinn 2016
BIM tehnoloogia rakendamise positiivsed ja negatiivsed küljed
BIM ehk ehitusinformatsiooni modelleerimine oli veel mõned nädalad tagasi minu jaoks tundmatu sõna. Laiemat pilti nende kolme tähe olemusest ei tea ma õigupoolest tänaseni. Kuna ehitusinfo modelleerimist on tänaseks päevaks arendatud juba üle kümne aasta ja seda kasutatakse justnimelt ehitusvaldkonnas, siis puutun sellega kokku minagi. Kirjutise eesmärgiks ongi tutvuda lähemalt BIM sisu, põhimõtete, kasutusvaldkondade, eeliste ja puudustega.
BIM’st räägitakse viimasel ajal üha enam, päris mööda ei ole see läinud ka minust. Iga korraga hakkas mind aina enam huvitama nende kolme sõna tähendus, sest iga kuuldud definitsioon oli olnud erinev. Mis siis ikkagi on BIM, see on lühend sõnast Building Information Modeling (ehitise infomudel). Selle tehnoloogia aluseks on hoone elutsükli protsessi struktuur, mis algab omaniku tegevusest hoone kavandamise, projekteerimise, ehitamise, järelevalve, hooldamise kuni lõpuks hoone lammutamiseni. BIM on kui tellija , ehitaja ja kavandaja vaheline platvorm , kus toimub osapoolte omavaheline suhtlus ning kus erinevaid tarkvarasid kasutades luuakse ehitise infomudel – virtuaalne ehitis. BIM on rajatise info loomise ja juhtimise protsess kogu tema elutsükli vältel. See on ehitise digitaalne prototüüp, milles on välja toodud hoone füüsilised omadused, näiteks geomeetria ja funktsionaalsed omadused, näiteks materjalid. Loodud digitaalne mudel ongi jagatava info allikaks. Läbi digitaalse prototüübi toimub ehitusprotsessi haldamine ja organiseerimine ning see võimaldab kõikidel osapooltel alates varajasest projektistaadiumist üksteisega visuaalselt suhelda. Tänu sellele muutub ehitusprotsess tunduvalt efektiivsemaks.
Teatavasti on igal mündil kaks poolt, nii ka BIM puhul. Esiteks on tegemist uue ja areneva valdkonnaga ning sellest tulenevalt esinevad ka siin omad kitsaskohad. Nagu inimese puhul ikka on oma mugavustsoonist väljatulek alati raske, kuid seda just BIM nõuab, sest käegakatsutava tulemuseni jõudmiseks on vaja esialgu suuremat pühendumist. Muuta rutiini, mis aastate jooksul välja on kujunenud, on väga raske. Teiseks on Eestis levinud arusaam, et hetkel toimivat ja kasu toovat ärikorraldust ei ole mõistlik muuta, sest sellega kaasnevad kulutused uute seadmete, tarkvara soetamiseks ning inimeste koolitamiseks. Kolmandaks mure kohaks on riikliku poliitika puudumine. Valdkonnas puudub ühtne suund, mis põhjustab erisuunalisi arenguid ning tervikuna valdkond ei arene. Sellest tulenevalt tellija vähene teadlikus võimalustest, teatakse sõna BIM, kuid seda, milliseid võimalusi see pakub ei teata. Riikliult tasandilt tulenevad ka lepingulised piirangud, sest tänased hanke- ja lepingutingimused ei toeta BIM-i rakendamist. Neljandaks kitsaskohaks on ka tarkvarade paljusus . Just ehitusvaldkonnas on kasutusel väga palju erinevaid tarkvarasid, mis muudavad ladusa koostöö toimimise keeruliseks, sest on neid kes eelistavad juba tuttavaid tarkvarasid ning ka neid kes käivad kaasas uuendustega . Viiendaks võiks välja tuua projekteerimise/ modelleerimise keerukuse. Projekteerimise faasis muutub töö detailsemaks ja mahukamaks ning seega ka aeganõudvamaks. Lisaks puuduvad tihtipeale juhendid kuidas midagi teha. Lisaks on hetkel vähe parameetrilisi tootekatalooge, mis projekteerijate tööd kindlasti tõhustaksid.
BIM-i kasutegurid kaaluvad minu arvates suurel määral üle negatiivsed küljed. BIM-i kasutegurid ilmnevad hoone elutsükli faasides , mistõttu võib-olla tundubki esialgu uue tehnoloogia kasutuselevõtt inimestele mõttetuna. Sellest tulenevalt saabki BIMI-i funktsioone kasutada mitmes projekti elukaare etapis , mis kokkuvõtvalt säästab nii aega kui ka raha. Järgnevalt uurin põhjalikumalt BIM-i kasutegureid. Esimeseks ja kõige selgemaks BIM-i eeliseks on visualiseering, see hakkab silma kõige esimesena. Arusaadav projekti kontseptsioon ja detailide selgus. Tänu sellele saab projektist aru ka selline tellija, kes ehitusvaldkonnaga väga „sina“ peal ei ole. Teiseks muutub tõhusamaks vastuolude kontroll ja vigade tuvastamine läbi mudelite koordineerimise. Seetõttu on võimalik vältida projekteerimis ja ehitusvigu varajases staadiumis . Läbi selle on ka protsess tõhusam ja usaldusväärsem ning lõpptulemus kvaliteetsem. Kolmas suur eelis on simulatsioonide olemasolu, mis võimaldab simuleerida erinevaid olukordi ja takistusi, mis muudab analüüsi ja otsustamise kiiremaks. Samuti on võimalik simuleerida ja hinnata planeeritud ehituskäiku, liiklusohtust. Neljandaks hoiate kokku aega ja raha. Ajavõit tekib just selle arvelt, et läbi mudelite on võimalik ennetada riske ja ehitusvigu. Odavam on teha muudatusi mudelis kui juba valmis ehituses. Võidate aega mudelipõhiste mahtude arvutamisega, mille lisandväärtus seisneb selles, et see annab võimaluse korrigeerida mahtusid kooskõlas projekti muutusega. Viiendaks suureks eeliseks on kiirem ja parem infovahetus. Mudeli kasutamine seob erinevad valdkonnad ning annab võimaluse suhelda igapäevaselt kõigi osapooltega kvaliteetse lõpptulemuse saamiseks. Muudatusi on lihtne läbi viia ja see on koheselt kättesaadav kõigile osapooltele. Enam ei ole vaja sõita Võrust Tallinnasse et teha projektis muudatus .
Kirjutatu käigus sai pilt BIM-i olemusest, sisust, eelistest ja puudustest tunduvamalt selgemaks. Julgen väita, et tegemist on väga hea tehnoloogiaga, mida tasub kindlasti edasi arendada ka tulevikus. Seda juba põhjusel, et infotehnoloogia on pidevas arengus ja need arengud võiksid toimuda ka ehitusvaldkonnas. BIM on selleks eriti hea võimalus Nagu uute asjade puhul ikka on ka BIM-i puhul mõned kitsaskohad, kuid suures ülekaalus on siiski positiivsed küljed. BIM lihtsustab ehitusinformatsiooni loomist, organiseerimist ja haldamist ühtsel kõiki osapooli hõlmaval platvormil. BIM on ehitusvaldkonna suhtlusvahend ehk koostööks vajalik tehnoloogia. Läbi BIM-i muutub meie eriala kindlasti ka atraktiivsemaks.
BIM TEHNOLOOGIA RAKENDAMISE POSITIIVSED JA NEGATIIVSED KÜLJED #1 BIM TEHNOLOOGIA RAKENDAMISE POSITIIVSED JA NEGATIIVSED KÜLJED #2 BIM TEHNOLOOGIA RAKENDAMISE POSITIIVSED JA NEGATIIVSED KÜLJED #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 101 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Niv Õppematerjali autor
Põhjalik essee BIM tehnoloogia rakendamise positiivsed ja negatiivsed küljed

Sarnased õppematerjalid

Ehituse maksumuse hindamise uus väljakutse-BIM ja selle mõju ehitusmaksumuse hindamisele
28
pdf

Ehituse maksumuse hindamise uus väljakutse: BIM ja selle mõju ehitusmaksumuse hindamisele

ehitisest, mis võimaldab projektist välja võtta vajalikku informatsiooni ja ning seda analüüsida, et selle põhjal teha otsuseid kiirendamaks ehitise valmimise protsessi. BIM täiustab ehitusprojekti erinevate osapoolte suhtlemist ning tõstab oluliselt vahetatava informatsiooni kvaliteeti, nii et mõlemad pooled sellest üheselt aru saaksid ja seda kõike selleks, et vähendada ehitusprojekti ehitus- kui ka kasutuskulusid. Tänapäeval muutub tehnoloogia järjest kompleksemaks ja hoonete disain järjest keerulisemaks. Seetõttu on muutub järjest tavalisemaks arvutite kasutamine juba projekti algusfaasis. Hoone disaini keerukus, mis tuleneb hoone komplekssusest, võib tekitada palju probleeme mitte ainult disaineritele, vaid ka konstruktoritele ja töövõtjatele, kes seda ehitama hakkab. BIM võimaldab projekteerijal projekteerida hoone

Ehitus
Integration of Lean Con-and Building Information Modelling
109
pdf

Integration of Lean Con. and Building Information Modelling

Ergo Pikas Integration of Lean Construction and Building Information Modelling DISSERTATION Tallinn 2010 2 UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Author: Ergo Pikas- Civil Engineering student, Faculty of Construction, Tallinn University of Applied Sciences Supervisor: Rafael Sacks- Associate Professor, Faculty of Civil and Env. Engineering, Technion ­ Israel Institute of Technology Consultant: Roode Liias- Professor and Dean, Faculty of Civil Engineering, Tallinn University of Technology Title: Integration of Lean Construction and Building Information Modelling Archived: University of Applied Sciences, Faculty of Construction ABSTRACT This research can be divided into two. The first part investigates the current state of the construction industry, while the second part looks at new emerging busin

Ehitusjuhtimine
Ehituse juhtimine
40
docx

Ehituse juhtimine

organisatsiooni tervikuna tööle panna avatud süsteemina. Suletud süsteemide omadused: · Protsessi juhitakse juba kontrollides tulemuse vastavust etteantud kriteeriumitele ehk süsteemis toimub tagasiside tulemuste kohta · Protsessi juhitakse kõrvalekaldumise järgi ehk sõltuvalt erinevusest protsessi tegeliku ja soovitud tulemuse vahel. 14. Juhtimistegevuse tehnoloogia, täitjad ja vahendid; näited juhtimise tehnoloogia kasutamisest 15. Juhi motivatsioon, põhiülesanded ja vastutus alluvate ees Juhi motivatsioon ­ põhineb enese motiveerimisel Kuid eks ka juhile kehtib A.H. Maslowi püramiid ning F. Herzbergi motivaatorid ja hügeenitegurid. Ei leidnud esmapilgul artiklit juhi motivatsioonist, küll aga võib abiks olla järgnev artikkel ja

Ehituse juhtimine
Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt
122
pdf

Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt

Seetõttu polnud töövõtjal võimalik oma töid normaalselt korraldada ning tal tekkis ka võimalus nõuda hinda, milline oluliselt erines esialgsest. 2) Teine põhjus, mis on oluliselt seotud ka esimesega, on sotsiaalse, majandusliku ja moraalse kliima muutumine, mistõttu töövõtjal oli võimatu määrata võistupakkumisel projektile kindlat hinda, sest see sõltus riskist. Sellised tegurid nagu kõrge inflatsioon, tootmise ja tehnoloogia kiire areng, seaduste muutumine ja finantsiline ebakindlus näitavad seda, et praegune ühiskond on väga erinev endisest kogumaksumusele aluse pannud ühiskonnast ja sellega kaasnevad paratamatult ka muutused juhtimises. Nendes oludes tulid kasutusele ehituskorralduse alternatiivmeetodid, kusjuures mõnedes neist pole enam kohta formaalsetel töömahuloenditel, teistes aga pakkumushinnal.

Ehituse maksumusehindamine
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat
159
doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

juurdepääs kultuuriinformatsioonile. Kooskõlas riiklike haldusorganite informatsiooni kättesaadavust käsitlevas tegevuskavas e-Euroopa 2002 sisalduvate eeskirjadega, pakutakse käsiraamatus välja lisaks sisu käsitlevate kriteeriumide vastuvõtmisele ja rakendamisele ka kvaliteeti käsitlevate ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ja kultuurialastes veebirakendustes pakutavate vahetute arvutipõhiste infoteenuste juurdepääsukriteeriumide määratlemise ja rakendamise põhimõtteid. Erilist tähelepanu pööratakse erivajadustega kasutajatele, kusjuures see on avatud infoühiskonna tagamise oluliseks eelduseks. Ühiste kvaliteedikriteeriumide kohaldamine kõikidele kultuurialastele veebirakendustele tagab selle, et heatasemelist informatsiooni kultuuripärandi kohta antakse vähimate Euroopa normide kohaselt. Kvaliteedikriteeriume täiendavad analüüsi- ja hindamismeetodid, mis võimaldavad mõõta ja hinnata kultuurialase veebirakenduse kvaliteeti.

Kultuurilugu
Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused
105
doc

Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

(tavaliselt aasta) jooksul toimunud kaupade, teenuste ja kapitali rahvusvahelised vood. Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga d) Tollimaks Tollimaksu kogutakse riigi piiril nii riiki sisseveetavatelt kui ka riigist väljaveetavatelt kaupadelt. Traditsiooniliselt moodustavad tollimaksutulud ühe arenenud riigi maksutuludest suhteliselt väikese osa. Tollimaksude rakendamise eesmärgiks ei ole tavapäraselt mitte riigikassa täitmine vaid kodumaiste tootjate ja töökohtade kaitsmine välismaiste konkurentide eest. e) Tarbijahinnaindeks , infatsiooni mõõtmine Tarbijahinnaindeks näitab, mitme protsendi võrra on hinnad mingil perioodil tõusnud või langenud ehk milline on olnud inflatsioon (fikseeritul ostukorvil põhinev indeks). THI arvutamine põhineb nn. metoodikal, kus võrraldakse igakuiselt ostukorvi hinda mingi lähtemomendi tasemega

Majanduse alused
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

Arvestades olemasolevaid ressursse ja meie käsutuses olevat tehnoloogiat, saame me toota vaid piiratud koguses. Selliseid koguseid iseloomustab tootmisvõimaluste rada. 3 Tootmise sisend sisendtegur e sisendressurss on toore, materjal, pooltooted, masinad, seadmed, ehitised, energia, töö(jõud), tehnoloogia jne. Kõik see, mida tootjad saavad kasutada toodete ja teenuste valmistamisel e tootmisprotsessis. Tootmise sisendiks nimetatakse tegureid (kapital, tööjõud, materjalid, energia jt), millede poolt osutatud teenused võimaldavad toota hüviseid. Sisendi seisukohast võime analüüsida ka tootmistegevuses kasutatavate tootmistegurite koguseid ning nende erinevaid kombinatsioone (näiteks kui palju kasutada masinaid ning kui palju tööd (tööjõudu) nende masinate teenindamisel rakendada).

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs
Juhtimise alused
161
pdf

Juhtimise alused

9.3.4 Juht ja juhtimine teabeettevõttes 150 9.3.5 Teabeettevõtte tüübid 152 LISAD Lisa 1 Töökorralduse reeglid 153 Lisa 2 Tööjaotusmaatriksi näidis 159 SISSEJUHATUS Kursuse ,,Juhtimise alused" peaeesmärk on tutvustada kaasaegse juhtimisteooriat ja selle praktilise rakendamise küsimusi. Juhtimise aluste õppeaine peab üliõpilastele tagama: - juhtimismõtte arengu ajaloo ja põhiliste juhtimiskoolkondade kriitilise analüüsimise vilumuste väljakujunemise ning teoreetiliste seisukohtade juhtimispraktikaga kõrvutamise oskuse; - süsteemse mõtlemise väljakujunemise ja erinevate juhtimistasandite juhtide poolt täidetavate juhtimisfunktsioonide teoreetiliste aluste, olemuse, printsiipide ning nendevaheliste seoste sügava mõistmise;

Juhtimine




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun