? , , , . , , . , . , . « ». , : , , , ArchiCad AutoCad ( 3D Max) . , . , , . : : . . . . $ 100 . - $ 400-500 () $ 1500 . : , , , , , . . : -, , , . : , , , . : -, : . -. , .
aastal tõi Apple turule esimese graafilise liidesega operatsioonisüsteemiga tavatarbijatele mõeldud arvuti „Apple Lisa Computer“. Kuigi BIM ideoloogia sai alguse Ameerika Ühendriikidest, siis defineeriti BIM, nagu me teame seda tänapäeval, ära kahe Ungarist pärit programmeerijast geeniuste poolt – Leonid Raiz ja Gabor Bojar, kes olid hiljem ka kaas-asutajateks ja asutajateks sellistele tänapäeval laialt kasutusel olevatele tarkvaradele nagu Revit ja ArchiCAD. 1984. aastal nägi ilmavalgust Graphisofti tarkvara ArchiCAD, mis oli esimene tarkvara virtuaalse hoone kontseptsiooni ehk BIM tegemiseks. Joonis 10.1. 1984.a. ArchiCAD-i tarkvara ekraanitõmmis Aasta pärast elektroonilise joonistuslaua ilmumist, december 1982, tuli turule 2D CAD Autodesk AutoCAD. Metamorfoloogiliselt võib öelda, et 1982 võeti Ungaris arhitekti mudel ja tõsteti see arvutisse, mille tulemusena tekkis CAD/BIM ArchiCAD, samal ajal kui U.S
vaja käsurea toiminguid teha. Samas tekitavad minus kahtlusi need tasuta lisaprogrammid. OpenOffice`s ei leidnud ma harjumuspäraste fontide valikut. Ilmselt saab neid juurde paigaldada, kuid see on jälle lisavaev. Kui püüdsin Gimp`iga fototöötlust teha, olin Photoshop`iga harjununa üsna hädas, eelkõige seepärast, et eeldasin samasugust käitumist. Muidugi on sellega võimalik harjuda, kuid kasutan mõnikord spetsiifilisi programme, nagu näiteks ArchiCAD ja see Linuxiga ei ühildu. Muidugi leidub ka Linuxi jaoks mõeldud tasuta analooge aga siis peab hakkama jälle ümber õppima. Ja kuna mu naine kasutab ka mõnikord minu arvutit, siis ei saa kohe kindlasti Debianile üle minna, seda enam, et mu naine, kui olin talle Debianist rääkinud, küsis: ,,Kes see Debian on, kas mõni vähetuntud tegelane ,,Kääbikust"?". Lõpetuseks panen ühe pildi ka juurde. Nädalavahetusel Tartus käies avastasin, et Tartu bussipiletid kannavad Debiani logo
tehtud töötlustehnoloogia/töötlemisrajad ja genereerib sellest CNC-tööpingi kohase NC-koodi automaatselt valmis. 15. CNC tööpink on uus ja postprotsessor ei ole piisavalt testitud. Kui lisatakse tööpingile lisa mootoreid agregaate või puurimisüksuseid. 16. CAD- tarkvara kasutatakse: projekteerimiseks, 2D joonestamiseks, 3D modelleerimiseks. 17. Enamlevinud CAD tarkvarad: AutoCAD LT (2D), AutoCAD (3D), Solid Works (3D), Solid Edge (3D), ArchiCAD (3D), CADKEY (3D), MicroStation (2D/3D), RhinoCeros (3D). 18. CAD joonestamisel tuleb jälgida: Joonesta hoolikalt, Kasuta joonestamisel erinevaid tasemeid (eri värvid), Väldi kattuvaid jooni, Kui võimalik jäta mõõtmed ära (kõikidesse CAM- tarkvaradesse ei kandu mõõtmed korralikult üle), Mõõtkava 1:1, ei ole vaja kasutada mõõtkavasid, Salvestamine sobivasse vormi (.dxf jne.), olenevalt CAM- tarkvarast. 19. CAM- tarkvara kasutatakse: tööradade ja NC-koodi tegemiseks,
CAD/CAM/CNC struktuur Postprotsessor Põhilised probleemid postprotsessoritega: · CNC tööpink on uus ja postprotsessor ei ole piisavalt testitud · Kui lisatakse tööpingile lisa mootoreid agregaate või puurimisüksuseid CAD- tarkvara CAD- tarkvara kasutatakse: · projekteerimiseks · 2D joonestamiseks · 3D modelleerimiseks Enam levinud CAD- tarkvarad: · AutoCAD LT (2D) ja AutoCAD (3D) · Solid Works (3D) · Solid Edge (3D) · ArchiCAD (3D) · CADKEY (3D) · MicroStation (2D/3D) · RhinoCeros (3D) · jne CAD- joonestamisel tuleb jälgida: · Joonesta hoolikalt · Kasuta joonestamisel erinevaid tasemeid (eri värvid) · Väldi kattuvaid jooni · Kui võimalik jäta mõõtmed ära (kõikidesse CAM- tarkvaradesse ei kandu mõõtmed korralikult üle) · Mõõtkava 1:1, ei ole vaja kasutada mõõtkavasid · Salvestamine sobivasse vormi (.dxf jne.), olenevalt CAM- tarkvarast CAD- joonestamisel tuleb jälgida:
compensation. In addition to 3D shop drawing models, detailers still produce 2D documents, which are often requested by city authorities. The shop drawing review process is expected to become completely digital within the next 5-10 years. The next big step forward in the steel detailing industry is expected to be multi user modeling. In Tekla Structures v.16 this is called “Model Synchronization” and in ArchiCAD v.13 “BIM Server.” The main model is uploaded to a central server, and everyone who wants to gain access, simply logs on and locks the part of the structure they will be working on. This takes collaboration to the next level allowing several people to edit one model at the same time. Everyone can see who is currently accessing the model and which part are they working on. To build a structure in virtual space, the detailers, fabricators and erectors need to be
annaabi.ee 
