piiridele. Sissetung pidi toimuma korraga kahest suunast Narva alt Tallinna peale ning Pihkva ruumist Võru ja Valga sihis. Punaarmee rünnak Narvale 22. novembril löödi sakslaste poolt küll 2 tagasi, ent ühtlasi kiirendas see Saksa vägede lahkumist Eestist. Ajutine Valitsus saatis Narva alla kõik käepärast olevad sõjalised jõud. 28. novembril 1918. a algas Narva all Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Pärast Narva vallutamist tõsteti esile eesti enamlased kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK). Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Taas natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, omanikelt konfiskeeriti vara ning poliitilised vastased suruti maha ,,punase terrori" läbi. 1918
Eesti Vabadussõda ja Tartu rahuleping Jarno Mirma TE11 Eesti Vabadussõda 3. veebruaril 1918 kuulutati Pärnus välja Eesti iseseisvuse manifest. 24. veebruaril kuulutati manifest välja Tallinnas. Kauaoodatud rahu see endaga kaasa ei toonud, sest ees ootas sõda omariikluse kaitseks Nõukogude Venemaa vastu ning ka Landeswehri vastu. 12. novembril otsustas Ajutine Valitsus luua regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli Peastaap kindral Larka juhtimisel. Ajutise Valitsuse esimeseks reaalseks toeks
Paju lahing). Leitnant J. Kuperjanovi juhtimisel võidelnud partisanid ja Soome Põhja Pojad vallutasid ägedas lahingus Paju mõisa viimase Punaarmee tugipunkti enne Valgat. J. Kuperjanov sai lahingus surmavalt haavata.............................................6 Vastupealetung........................................................................................................... 7 Pärast poolteist kuud kestnud taandumist leidis Eesti armee endas jõudu, et astuda Punaarmeele vastu. 1918. aasta detsembri tegeles sõjavägede ülemjuhatus Eesti armee ülesehitamisega. Viidi läbi sunduslik mobilisatsioon ja saadeti uusi väeosi. Suureks abiks Eestile oli Briti Kuningliku laevastiku eskaadri jõudmine Tallinna reidile ja Soome vabatahtlike saabumine. Teadmine, et võitluses Nõukogude Venemaa vastu ei olda enam üksi, tõstis tunduvalt sõdurite ja rahva meeleolu. 5
,,jalutuskäigust sakslastelt mahajäetud Narva linna". Öösel vastu 25. novembrit hakkasid rügemendid mässama. Osa komissare poodi üles, osa pääses pimeduse katte all põgenema Jamburgi. Enamlased alustavad pealetungi 1918. aasta 28. novembri varahommikul algas ägeda suurtükitule toetusel punaarmee rünnak Narvale.See toimus eesti poole kindlustatud kaitseliini vastu.See rünnak tõrjuti saksa ja eesti üksuste poolt edukalt tagasi, kuid enamlased ei leppinud veel kaotusega. Eesti Vabadussõda oli alanud meile edutult. Narvast väljas aga ilmnes kurb tõde enamus polgus olnud sõdureid oli laiali jooksnud. Järele oli jäänud vaid umbes 350 meest,neist pooled olid ohvitserid. Kuid ka punaste edasitung takerdus. Punaüksuste moraal polnud kuigi hea ja seda eriti vene polkudes. Eesti kommunistlikud polgud oleksid tahtnud küll heameelega edasi liikuda, kuid kaotusrohked lahingud pidurdasid ka neid. 29. novembril 1918 kuulutati Narvas "Eesti Töökommuuni" nime
veebruaril 1919 pealetungi Lätis, Leedus ja Valgevenes seisma panema. Läänerindel opereerivate Punaarmee jõudude kokku 285 000 mehest suunati Eesti vastu 80 000 võitlejat. Märtsist kuni maini 1919 püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpuleviimisega 75.000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. Samal ajal sai Punaarmee lüüa Leedus ja Lätis, kaotades Vilniuse 23. aprillil ja Riia 22. mail.12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Suurbritannia saatis 12. detsembril 1918 oma laevastikueskaadri Tallinna. Tänu inglaste abile oli Eesti rannik julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. Suurima vabatahtlike hulga lähetas Soome, kokku 3500 meest. Esimesed neist jõudsid lahingutesse 8. jaanuaril 1919, võttes osa Eesti vägede võidukast vastupealetungist
TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM Eestlaste relvastus Vabadussõjas Referaat ajaloos Signe Kangur 11.b TALLINN 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 1.1 Vabadussõda algab.....................................................................................lk 3 1.2 Kaitsejõudude organiseerimine. Kaitseliit.................................................lk 3 2. SÕJAVÄE VARUSTAMINE SÕJA ALGUL 2.1 November 1918..........................................................................................lk 4 2.2 Taandumine................................................................................................lk 4 3
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused • Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine • Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis • Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest • Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. – 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord • Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner
veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas. 24. veebruaril moodustati Tallinnas praeguses Eesti Panga hoones ka Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. 1917. aasta novembri lõpus olid Saksamaa ja tema liitlased teinud idarindel Nõukogude Venemaaga vaherahu ja asunud pidama rahuläbirääkimisi. Nende katkemisel 1918. aasta veebruaris alustas Saksamaa 1918. aasta koos liitlastega idarindel uut suurpealetungi. Demoraliseerunud Vene armee taganes peaaegu vastupanu osutamata. Sakslased hõivasid mõne päevaga Eesti, Põhja-Läti, Valgevene ja Ukraina. 3. märtsil 1918 sõlmis Lenini valitsus Brest-Litovski rahulepingu. Venemaa väljus sõjast, loovutades 1918. aasta augustis Saksamaale ja tema liitlastele ka kõik õigused enamikule kaotatud aladest. 18. veebruaril 1918 tungisid Saksa väed saartelt Mandri-Eestisse ja 4. märtsil 1918 vallutati Narva. Eestis
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused · Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine · Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis · Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest · Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord · Eesti Rahvavägi ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner · Soome vabatahtlikud 4000 meest ·
Vabadussõda uurimisöö Koostaja: xxx IX Juhendaja: xxx Roosna-Alliku 2007 Sisukord ......................................................................................................................................... 10 Kokkuvõte Nagu näha oli Vabadussõda meie jaoks kasulik, kuna eestlased võitlesid välja endale sellega Iseseisvuse. Enne iseseisvumist viimane ja otsustav lahing oli Võnnu lahing mille eestlased võitsid. 1918................................................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus
Tapa, Valga, Võru ja Tartu. 1919.a alguseks oli pool Eestit vallutatud. Punaarmee paiknes 35 km kaugusel Tallinnast. EESTI KOMMUNISTID. Vaenlase kõrval tungisid Eestisse ka eestlastest koosnevaid Punaarmee väeosi. Eesti kommunistid moodustasid Narvas oma valitsuse. Rahvas pettus õige pea kommunistides, sest nad ei täitnud rahva ootusi. Näiteks ei jaganud nad mõisnikelt ära võetud maid talurahvale. KAITSE KORRALDAMINE. Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp. Veinika Lemsalu 2 Sõja alguses ei uskunud paljud eestlased, et Eesti suudab suure Venemaaga edukalt võidelda. Eesti võitu uskusid peamiselt noored, kes astusid vabatahtlikena Eesti kaitseväkke. Vabatahtlikest moodustati hiljem Vabdussõjas kuulsaks saanud väeüksused, nagu Kuperjanovi pataljon ja Sakala pataljon. Esialgu Eesti väed siiski taganesid. Olukord sõjaväes paranes alles siis, kui sõjavägede ülemjuhatajaks sai JOHAN LAIDONER.
Eesti Vabadussõda Sisukord · Vabariigi sünd · Sõja algus · Sõja kulg 19181920 · Landeswehr · Vabadussõja tulemused Sissejuhatus · Peale I maailmasõda kuulutati 24. veebruaril välja Eesti iseseisvus ja ametisse nimetati Ajutine valitsus Konstantin Pätsi juhtimisel. · Peale Saksamaa taandumist, soovis Nõukogude Venemaa taastada endist Vene impeeriumi vägevust. · Vabadussõda peeti Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.nov 1918 3 jaan. 1920 Nõukogude Venemaa ja 1919. Lätis Landeswehr ´ist Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Eesti vabariigi sünd 1917 · 1917 · 27 oktoober võtsid võimu enda kätte · 15 november Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu · 24. detsember Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks · 1918
ametnikud eestlastega. Asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. Valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele. Siit tekkis esimene konfliktiallikas: tagandatud vene ametnikud esinesid valitsse ees hulgaliste kaebustega eestlaste separatismi aadressil, nõudes oma senise valitseva seisundi taastamist. · Teiseks ülesandeks sai olukorra võimalikult kiire realiseerimine kohtadel. Pinget lisas Maapäeva valimiste väljakuulutamine Poska poolt, mis nõukogude arvates sündis ülepeakaela ning oli seetõttu sunnitud Tallinnast lahkuma. · Kolmandaks pingeallikaks muutusid vene soldatid. Eestlased soovisid rahvusväeosade loomist. Venemaa Ajutise Valitsuse toel suudeti luua Rakveres 1. Eesti Polk, mis kujunes oma rahvusliku meelsuse ja tugeva distsipliinitundega tõsiseks toeks eesti poliitikutele järgnevatel ettevõtmistel. Järk-järgult läks korda rahvusväeosade arvu
Kiili Gümnaasium Referaat Eesti Vabadussõda 1918- 1920 Kert Kustavson Õp. Riina Raja Kiili 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Sõja osalised ja nende väejuhid ning lisaväed 3. Sõjakäik 4. Tartu rahu 5. Kokkuvõte 6. Pildid Vabadussõjast ja sellega seonduvast 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Saksa VI reservkorpuse vastu. Kulus ainult 17 päeva peale I Maailmasõja lõppu, kui hakkas Eesti Vabadussõda. Sõja osalised ja nende väejuhid ning lisaväed Sõdisid kolm osapoolt: Eesti, Nõukogude Venemaa ja Saksa VI reservkorpus. Eestlaste
2 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade Eestis 1918. aastal alguse saanud Vabadussõjast. Koostamisel olen kasutanud õpikut kui ka internetti. Õpikuks on 10. klassi ,,Eesti ajalugu" Avita kirjastuselt. Uurimustöö on jaotatud eraldi osadeks vastavalt alapealkirja ja lehekülje numbri järgi. Sõda sai alguse 28. novembril 1918. Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaa vägede ja Saksa väekoondise vastu . Sõda vältas 3. jaanuarini 1920. Sõjas oli kasutuses nii suurtükke (vt. joon. 1), soomusautosid (vt. joon. 2) kui ka tanke (vt. joon. 3). Kasutades Saksamaal puhkenud revolutsiooni, tühistas Nõukogude Venemaa valitsus kõik sakslastega sõlmitud kokkulepped ning alustas ettevalmistusi impeeriumi endiste piiride taastamiseks
Saue Gümnaasium Referaat Vabadussõda Saue Gümnaasium Gunnar Mizer 9c. klass 30.12.2012 Saue Gümnaasium Eesti Vabadussõda 02.11.1918-02.02.1920 Vabadussõda pidasid noore Eesti Vabariigi väed Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede (Punaarmee) ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist
veebruaril 1919 pealetungi Lätis, Leedus ja Valgevenes seisma panema. Läänerindel opereerivate Punaarmee jõudude kokku 285 000 mehest suunati Eesti vastu 80 000 võitlejat. Märtsist kuni maini 1919 püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpuleviimisega 75.000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. Samal ajal sai Punaarmee lüüa Leedus ja Lätis, kaotades Vilniuse 23. aprillil ja Riia 22. mail. 12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Suurbritannia saatis 12. detsembril 1918 oma laevastikueskaadri Tallinna. Tänu inglaste abile oli Eesti rannik julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. Suurima vabatahtlike hulga lähetas Soome, kokku 3500 meest. Esimesed neist jõudsid lahingutesse 8. jaanuaril 1919, võttes osa Eesti vägede võidukast vastupealetungist
VABADUSSÕDA X KLASS II TUND VABADUSSÕJA PERIODISEERING 28. november 1918 - 5. jaanuar 1919 Nõukogude Vene vägede sissetung Eestisse- Eesti armee taandumine 6. jaanuar 1919 21. veebruar 1919 Eesti armee vastupealetung kevadsuvi 1919 Nõukogude Vene vägede uus pealetung juuni juuli 1919 Landeswehri sõda suvi sügis 1919 Loodearmee pealetung Peterburile ja selle toetamine november detsember 1919 Kaitselahingud Narva all NÕUKOGUDE VÄGEDE SISSETUNG Ja nad tulid... Ebaedu põhjused vastase arvuline ülekaal eestlaste relvastus ja varustus oli ebapiisav puudus otstarbekas juhtimine madal võitlusmoraal sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun
Rahutused laienesid kõikdesse suurematesse linnadesse, kus asus palju vene töölisi. Väiksetes maakohtades teadvustati revolutsiooni toimumist alles 10.märtsil, mil tähistati vabaduse ja revolutsiooniohvrite mälestuspüha. -Korratused linnades likvideeriti kiiresti. Venemaa Ajutine Valitsus määras kubermangudesse Kubermangukomissarid. Eestimaa Kubermangukomissariks sai Tallinna linnapea, eestlasest advokaat Jaan Poska. - Tegevust alustas miilits Autonoomia -Eesti rahvulikud jõud kasutasid hetke vajalike reformide teostuseks. Eesmärgiks seati autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. - Petrogradis hakkas asjaajamine venima. Seadusprojekti läbisurumiseks kasutasid eestlased isiklikke sidemeid kui 26.märtsil Petrogradis korraldatud eestlaste demonstratsiooni. Kolonnides kanti revolutsiooni punalippude kõrval sinimustvalgeid rahvuslippe. Valitsuselt nõuti autonoomiaseaduse kohest kinnitamist.
Seevastu vastase jõudude sidumiseks mõeldud äkkrünnakud Pihkva ruumis olid meile edukad. Saadi hulgaliselt vange ja sõjasaaki ning purustati Punaarmeele tähtsaid strateegilisi objekte. Nendes lahingutes suudeti vastasele demonstreerida oma sõjalist üleolekut. BERMONDTIAAD e. EESTI SÕJALINE ABI LÄTILE. 1919. a. jaanuaris küpses Berliinis resideeruvate vene monarhistide peades plaan luua Saksamaa sõjavangilaagrite asukate baasil Kuramaal armee. Juunis koondatigi Lätisse endistest vene sõjavangidest Saksamaa toetusel formeeritud vene valgete väesalk isehakanud vürst polkovnik Pavel Bermondt-Avalovi juhatusel. Sakslased lootsid kasutada seda üksust enamlusevastases võitluses, ning seetõttu ka varustas teda igakülgselt. Samal põhjusel kuulus talle esialgu ka liitlasriikide toetus. Bermondt-Avalov sattus üsna pea konflikti teiste vene valgete rühmitustega, mistõttu sõltus tema nn. "Läänearmee" täielikult sakslaste 6.
erapooletust.24.veebruaril 1918 lahkusid Tallinna sadamast viimased enamlaste üksused ning sakslased polnud veel linna jõudnud. Kasutades soodsat momenti, kuulutas Päästekomitee välja Eesti iseseisvuse, loeti etteIseseisvusmanifest, moodustati Eesti Ajutine Valitsus (peaministriks K.Päts) ning alustati võimu ülevõtmist maal. Miks ja milliste sündmustega algas Eesti Vabadussõda Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, kui Punaarmee ründas Narvat. Saksamaa kapituleerus 11. nov 1918 jaVenemaa tühistas Bresti rahulepingu. Punaarmeel oli eesmärk taastada oma mõjuvõim Eestis ning liita Eesti taas Venemaa külge. Sõjaväed viidi aladelt välja. Seejärel Punaarmee (Vacietis, Eesti punased väeosad) koondusid Narva jõe taha. Punaarmee pealetung 28nov 1918- vallutas Narva. Punaarmee ründas Eestis 2suunas: 1) Narvast Tallinna poole, jõudsid Tapale
Euroopas. Venemaa astus sõtta Antanti poolel, kuid ei olnud sõjaks valmis. Sõja mõju Eestile: 1) Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised 2) Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud omandati sõdimiskogemusi ning paljud said vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. 3) sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise > osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret
sõja läbi tekitatud kahjud Eesti Vabariigile. Samuti määrati Eesti- Nõukogude Vene piir. 1918 11. november - Omakaitse likvideeriti. Tegevust alustas Eesti Kaitseliit, millele läksid üle Omakaitse varad. Eesti Kaitseliitu võisid kuuluda ainult eesti rahvusest kodanikud. 16. november Ajutine Valitsus esitas üleskutse Eesti Rahvaväe kokkukutsumiseks. 19. november Eesti Ajutine Valitsus võttis valitsemise ametlikult üle. 22. november Punaarmee Põhjarinde 7. armee 6. Kütidiviis paneb toime esimese katse vallutada Narvat. Rinnet hoidnud Saksamaa väed lõid rünnaku tagasi. 25. november Nõukogude Venemaa Läänerinde väed alustavad rünnakut Pihkvale. 27. november valmis Eesti soomusrong nr. 1, mis oli organiseeritud Johan Pitka juhtimisel. 28. november soomusrong nr. 1 sõitis kapten Karl Partsi juhtimisel Narva suunas rindele. Pärast Partsi lahkumist jäi soomusrongi nr. 1 komandöriks kapten Anton Irv. 28
3 1.SÕJA ALGUS 11.novembril 1918, samal päeval, mil kirjutati alla Esimest maailmasõda lõpetavale vaherahule, astus Tallinnas taas kokku Eesti Vabariigi valitsus. Esimene maailmasõda oli küll lõppenud, kuid äsja saavutatud iseseisvus oli tõsises ohus kuna Kommunistlik Venemaa ei leppinud Eesti iseseisvusega. Veel samal kuul tungisid üle idapiiri Punaarmee väesalgad. 28.novembril 1918 algas raske Vabadussõda.(3) 4 2.SÕJA KÄIK 11. novembril 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele. 13. novembril 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe
mobilisatsioon oli sisuliselt läbikukkunud. Rindel oli ülekaaluka vaenlase vastu võitlemas 1918. aasta lõpus kõigest mõni tuhat meest. Aasta lõpul nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner. Peale uut mobilisatsiooni oli 5. jaanuariks 1919 ülemjuhatajal kasutada rohkem kui 14 000 meest. 7. jaanuaril alustasid Eesti väed vastupealetungiga, vaenlane taganes erilist vastupanu osutamata ning Eesti väed liikusid päeva jooksul edasi 4-8 kilomeetrit. Kuni 10. jaanuarini edenes meie armee edukalt ning vaenlane taganes. Esimene tagasilöök tuligi 10. jaanuaril kui Punaarmee vallutas tagasi Taagepera. Siiski taganes vaenlane endiselt ning 12. jaanuariks olid Eesti väed jõudnud Rakvere alla, mis ka samal päeval hõivati. 14. jaanuaril said eestlased veel ühe suure võidu, nimelt vallutasid Kuperjanovi pataljon koos kahe soomusrongiga Tartu. Mõned päevad hiljem hõivasid Eesti väed ka Elva, seega oli muutumas olukord Lõunarindel paremaks
Vabadussõda Eestis toimus vabadussõda 1918. aasta novembrist kuni 1920. aastani Nõukogude võimu vastu ja 1919. aasta juulis Landeswehri vastu. 11 novembril jäi Saksamaa Esimese maailmasõja tulemusena Lääneliitlastele alla. 13. novembril tühistas Nõukogude Venemaa valitsus ühepoolselt pärast Saksamaal toimunud Novembrirevolutsiooni ja saksa vägede evakueerimise algust, Saksa keisririigiga sõlmitud Brest - Litovski rahulepingu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja
3 1.SÕJA ALGUS 11.novembril 1918, samal päeval, mil kirjutati alla Esimest maailmasõda lõpetavale vaherahule, astus Tallinnas taas kokku Eesti Vabariigi valitsus. Esimene maailmasõda oli küll lõppenud, kuid äsja saavutatud iseseisvus oli tõsises ohus kuna Kommunistlik Venemaa ei leppinud Eesti iseseisvusega. Veel samal kuul tungisid üle idapiiri Punaarmee väesalgad. 28.novembril 1918 algas raske Vabadussõda.(3) 4 2.SÕJA KÄIK 11. novembril 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele. 13. novembril 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe
Vabadussõda Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks. Vabadussõda toimus 28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Esimese maailmasõja tulemusena alistus Saksamaa Lääneliitlastele 11. novembril 1918. aastal. 13. novembril 1918
Roland Keiso 12a 28. novembril 1918. a algas Narva all Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Pärast Narva vallutamist tõsteti esile eesti enamlased kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK). Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Taas natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, omanikelt konfiskeeriti vara ning poliitilised vastased suruti maha ,,punase terrori"
ülemvõimu pärast Euroopas. Venemaa astus sõtta Antanti poolel, kuid ei olnud sõjaks valmis. Sõja mõju Eestile: 1) Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised 2) Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud omandati sõdimiskogemusi ning paljud said vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. 3) sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise > osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret
a. veebruariks juba 30 000. Palju aitasid kaasa sõja edasisele käekäigule erialustel löögiüksused, s. h. Kuperjanovi pataljon. 12. detsembril 1918 saabus Inglise laevastikueskaader, tulid ka Soome vabatahtlikud. Oluliselt tugevnenud Eesti sõjavägi suutis lõpuks Punaarmee pealetungi edasiliikumise peatada. Suurt rolli selles mängis ka paranenud sõjatehnika. Relvastusega varustas Eesti armeed peamiselt Suurbritannia. Vabadussõjas olid Eesti armee löögirusikaiks kohapeal valmistatud soomusrongid ja soomusautod. 30. jaanuaril peeti Valga lähistel Paju lahing, Pajus oli Punaarmee viimane tugipunkt enne Valgat. Valga vabastamine Punaarmeest oli väga tähtis, sest Valgas asus raudteesõlm. Leppimata ebaõnnestumisega, koondas Punaarmee 80 000 meest juba märtsis 1919 Eesti rindele. Eestlasi oli vastu panna vaid 30 000 meest. Vaenlase ülekaalust hoolimata suudeti säilitada kaitset.
Eesti Vabadussõda Sõja algus 28. novembril 1918 algas Narva all Eesti Vabadussõda. Punaarmee 6. kütidiviisi üksused (kokku 7000 meest) tungisid üle Narva jõe. Pealetungis osalesid ka eesti kommunistlikud polgud Viljandi ja Tartu kütipolk. Punaarmee esimese rünnaku Narvale olid 22. novembril tagasi löönud veel sakslased, ent ühtlasi kiirendas see Saksa vägede lahkumist Eestist. Ajutine Valitsus saatis Narva alla kõik käepärast olevad väed. Viru rinne oli Vabadussõja alguse tähtsaim kaitsesuund, sest punaste pealetung ohustas Tallinna. Kaitset juhtis 1
Valitsusele. Siinsete sündmuste sõlmpunktiks kujunes Tallinn. 2. märtsil arenes tööseisakutest tehastes ülelinnaline streik ja miiting Uuel turul. Paksu Margareeta juures tapeti vangla ülem ja valvurid, vangid vabastati. Rüüstati politseijaoskondi ja kohtuid. Öösel jätkusid tulekahjud. Taolised sündmused toimusid ka teistes asulates, kus oli palju vene töölisi. Korratused likvideeriti, senised kubernerid tagandati. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Revolutsiooni ajal tekkisid ka Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Autonoomia Eestis taheti kasutada sobivat hetke vajalike reformide teostamiseks. Eesmärgiks seati autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. Märtsi lõpus avaldati määrus Eestimaa kubermangu valisemise ajutise korra kohta. Eestimaa kubermang ja Liibimaa kubermangu põhjaosa ühendati, eesotsa asus komissar ning moodustati Ajutine Maanõukogu. Rahvuslaste tegevus ja pingekollete kujunemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
