Kommuuni iseseisvust tunnistas vaid Venemaa ja Kommuuni nõukogu, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt, täitis Kremlist tulevaid korraldusi. Kommuun jätkas enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettevõtteid ja panku ning moodustati põllumajanduslikke ettevõtteid. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. Eesti Töörahva Kommuuni esimees ja lipp Jaan Anvelt Eesti Vabariigi sõjaline ebaedu EV sõjalise ebaedu põhjuseks oli vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Valitsusel polnud vajalikku varustust ega laskemoona, samuti puudus ka sõjavägi. Rahval puudus usk sõjapidamise võimalikkusesse, meeleolu mõjutas ka üldine sõjatüdimus. Kõige selle tõttu ähvardas Rahvavägi (EV sõjaväe ametlik nimetus tollal) läbi kukkuda. Eesti Rahvaväe sõdurid Vabadussõjas Murrang Sõjalisele ebaedule vaatamata jäi püsima Eesti riiklus, rahvuslastele
Ka 1917. aasta algul rahuldusid rahvuslaste juhid autonoomiaga ega püstitanud kaugemaid sihte. Küll aga jälgiti murelikult Venemaa nõrgenemist ja sellest tulenevat Saksa okupatsiooni ohu kasvu. Pärast Riia langemist sakslaste kätte augusti lõpul hakati Eesti tulevikku senisest põhjalikumalt arutama. Nii leidis Jaan Tõnisson Maanõukogu koosolekul, et kuna surmani haige Venemaa ei suuda enam Eestit Saksa sissetungi eest kaitsta, siis tuleb otsida toetust Antandilt. Tõnisson arvas, et Saksamaaga sõjajalal olevad lääneriigid võiksid soostuda neutraalse Balti puhverriigi loomisega Venemaa ja Saksamaa vahele. Esialgu jäi Venemaast lahkulöömine pelgaks fantaasiaks, kuid leidis järk-järgult laiemat kõlapinda. Poliitikute seas kõneldi mitmesugustest kavadest: Balto-Skandiast, Eesti-Soome unioonist, Eesti-Läti kaksikriigist jms. Oktoobripööre süvendas veelgi arusaama lahkulöömise möödapääsmatusest.
Iseseisvuse väljakuulutamine Enamlased ajasid samal päeval Maanõukogu laiali. Maanõukogu volitused läksid üle selle vanematekogule. Jõuti otsusele, et Eesti iseseisvus on vaja ka avalikult välja kuulutada. Jaanuaris 1918 saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon. Loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. Jaanuari lõpul 1918 katkestasid enamlased Asutava Kogu valimised. Rahvuslikud poliitikud otsustasid iseseisvuse välja kuulutada revolutsioonilisel teel. Saksa pealetung algas 18. veebruaril 1918. Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk, enamlased löödi Eestist välja. 19. veebruaril 1918 loodi Päästekomitee Maanõukogu vanemate otsusega. See oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik. 21. veebruaril 1918 kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti. ,,Manifest kõigile Eestimaa rahvastele", põhiautoriteks Juhan Kukk, Ferdinand Peterson.
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused · Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine · Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis · Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest · Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord · Eesti Rahvavägi ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner · Soome vabatahtlikud 4000 meest · Vene valged 50 000 ·
Jaan Poska). Eesti kujunes omalaadne kaksikvõim. Ensmilike asutuste kõrval tegutsesid Maanõukogud ja Maavalitsus ning algasid ettevalmistused Eesti Asutava Kogu valimisteks. Maanõukogu 15.novembri otsus : 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu . 2) Asutava Kogu kokkusaamiseni on võimul Eesti Maanõukogu(seadusandlikvõim). 3)Eesti kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Need otsused tähendasid sidemete katkemist Venemaaga. Iseseisvumine. Saksa pealetung algas 18. veebruaril 1918 a. Venelased põgenesid kuna olid sakslaste peatamiseks nõrgad. Kahe nädalaga olis enamlased Eestist välja löödud . 19. Veebruaril loodi Päästekomitee ( Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik). 21. Veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti (" Manifest kõigile Eestimaa rahvastele") . 23. Veebrual loeti Manifest Pärnu Endla teatri rõdul ette. 24. Veebruar Tallinnas tekkisid väikesed tulevahetused
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused • Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine • Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis • Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest • Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. – 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord • Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner • Soome vabatahtlikud – 4000 meest • Vene valged – 50 000
jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Suurbritannia, Soome,USA, Taani ja Rootsi. 1919. a. lõpuks nõustus Venemaa vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 hommikul.2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Puhkes 28 nov 1918 Punaaarmee rünnakuga Narvale. 29 marssis Punaarmee Narva sisse. Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun. Eenamalste sõnul iseseisev riik, kuna Moska püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas ainult Venemaa.Kiirelt tungiti edasi ja hõivati Jõhvi,Rakvere,Võru,Valga ja Tartu. Eesti sõjalise ebaedu põhjusteks olid vastatse ülekaal ja rahva meeleolu.Valitsusele polnud kedagi Punaarmeele vastu saata ja Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laia saatnud ning Kaitlseliit oli veel nõrk. Ka rahval puudus usk sõjapidamise
Tööleht: Eesti Vabariigi väljakuulutamine ja Vabadussõda 1. Millal, millise dokumendiga ja kus kuulutati välja EV? Eesti Vabariigi iseseivus kuulutati välja 1918. Aastal 23. veebruaril Iseseivusmanifestiga, mis loeti ette Pärnus 24. veebruaril,Tallinnas kuulutati välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus, peaminister K.Päts 2. Millal ja seoses millega algas ja lõppes Saksa okupatsioon 1918.a Eestis? Saksamaa pealetung algas 18.veeburar 1918. Vene armee riismed eelistasid vastupanule kiiret põgenemist, enamlaste Punaarmee, aga oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. 1918. Aasta novembri alguses puhkes Saksamaal revolutsioon, mis viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele. 11. Novembril 1918 kirjutas Uus valitsus alla Compiegne'i vaherahule. Samal päeval toimus ka Ajutise Valituse legaalne koosolek. Loodi ka Laidoneri eestvedamisel Eesti Kaitseliit 11
Esimesed sissetungikatsed löödi tagasi veel siia jäänud saksa vägede poolt. 28.novembril 1918 vallutati Narva ja seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mille eesotsa seisis Jaan Anvelt. Eestlastest enamlaste kasutamisega lootis Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast mitte sissetungist. ETK jätkas vahepeal katkenud enamlikku poliitikat. Punaarmee liikus kiiresti edasi ning detsembriks olid vallutatud Ida- ja Lõuna-Eesti (ca 2/3 Eestist). Eestlaste ebaedu põhjused: 1) rahval puudus kaitsetahe, sest arvati, et vaenlast st Venemaad ei ole võimalik võita, pealegi oli I ms-st sõjatüdimus ja majanduslik kriis 2) keelduti astmast Rahvaväkke või deserteeruti 3) vastase arvuline ülekaal 4) relvastuse ja sõjavarustuse puudulikkus 5) kõrgema sõjaväelise juhtkonna puudumine, seega puudus sõjaväeliste operatsioonide kordineerimine
Venemaast lahkulöömine 1917. aasta algul rahuldusid rahvuslaste juhid autonoomiaga, küll aga jälgiti murelikult Venemaa nõrgenemist ja sellest tulenevat Saksa okupatsiooni ohu kasvu. Pärast Riia langemist sakslastele, hakati Eesti tulevikku senisest põhjalikumalt arutama. Jaan Tõnisson leidis Maanõukogu koosolekul, et kuni surmani haige Venemaa ei suuda enam Eestit Saksa sissetungi eest kaitsta, siis tuleb otsida toetust Antandilt (Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia). Ta arvas, et Saksamaaga sõjajalal olevad lääneriigid võiksid soostuda neutraalse Balti puhverriigi (suurriikide või nende mõjupiirkondade vahel olev sõjaliselt või poliitiliselt nõrk riik) loomisega Venemaa ja Saksamaa vahele. Esimestel oktoobripöördejärgsetel nädalatel kujunes Eestis omalaadne kaksikvõim. Enamlike asutuste kõrval tegutsesid jätkuvalt Maanõukogu ja Maavalitsus ning algasid koguni ettevalmistused Eesti Asutava Kogu valimisteks
Venemaast lahkulöömine 1917. aasta algul rahuldusid rahvuslaste juhid autonoomiaga, küll aga jälgiti murelikult Venemaa nõrgenemist ja sellest tulenevat Saksa okupatsiooni ohu kasvu. Pärast Riia langemist sakslastele, hakati Eesti tulevikku senisest põhjalikumalt arutama. Jaan Tõnisson leidis Maanõukogu koosolekul, et kuni surmani haige Venemaa ei suuda enam Eestit Saksa sissetungi eest kaitsta, siis tuleb otsida toetust Antandilt (Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia). Ta arvas, et Saksamaaga sõjajalal olevad lääneriigid võiksid soostuda neutraalse Balti puhverriigi (suurriikide või nende mõjupiirkondade vahel olev sõjaliselt või poliitiliselt nõrk riik) loomisega Venemaa ja Saksamaa vahele. Esimestel oktoobripöördejärgsetel nädalatel kujunes Eestis omalaadne kaksikvõim. Enamlike asutuste kõrval tegutsesid jätkuvalt Maanõukogu ja Maavalitsus ning algasid koguni ettevalmistused Eesti Asutava Kogu valimisteks. Esialgu loodeti, et
*Moodustati välisdekloratsioon tutvustamaks Eesti taotlusi Lääne-Euroopale. Saksamaa asub pealetungile -Enamlaste riigipöörde järgselt aktiviseerusid ka baltisakslased. -Eestimaa rüütelkond tahtis Venemaast lahku lüüa ja küsida abi Saksa keisrilt. Saades teada baltisakslaste plaanidest kehtestasid venelased Eestis piiramisseisukorra. -18. veebruaril algas Saksa armee üldpealetung. -Mandrile jõuti 20 veebruar, hiljem alanud pealetung Lätist jõudis Valka 22 veebruaril. -Sakslased tungisid kiirelt edasi, sest Vene sõjavägi oli lakanud olemast ning Punakaart oli liialt nõrk. Iseseisvuse väljakuulutamine -19. veebruaril moodustati erandkorraliste volitustega Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid K. Konik, K. Päts ja J. Vilms. -Koostati Iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. -Kohtadel võeti võim enne Saksa vägede saabumist üle Rahvusväeosade ja Omakaitse
puudus. Paluti abi Soomest, UK’st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt. Sõja algus: Punaarmee ründas 22. nov Narvat aga sakslased lõid nad tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva venelastele ja läksid minema. 28. nov 1918. a algas Eesti Vabadussõda. - Eesti üksused taganesid - Järgmine päev Punaarmee Narvas - Dets. jätkus venelaste kiire pealetung. Langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva ja Mõisaküla. - Ebaedu põhjused: 1)vastaseid rohkem 2)meie relvastus ja varustus kehv 3)sitt juhtimissüsteem 4)madal võitlusmoraal ning sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun – eesti enamlased, eesotsas Jaan Anvelt, kommuun allus Moskvale Murrang Vabadussõjas: - Aastavahetusel hakkas olukord eestlastele paremaks minema.
puudus. Paluti abi Soomest, UK'st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt. Sõja algus: Punaarmee ründas 22. nov Narvat aga sakslased lõid nad tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva venelastele ja läksid minema. 28. nov 1918. a algas Eesti Vabadussõda. - Eesti üksused taganesid - Järgmine päev Punaarmee Narvas - Dets. jätkus venelaste kiire pealetung. Langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva ja Mõisaküla. - Ebaedu põhjused: 1)vastaseid rohkem 2)meie relvastus ja varustus kehv 3)sitt juhtimissüsteem 4)madal võitlusmoraal ning sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun eesti enamlased, eesotsas Jaan Anvelt, kommuun allus Moskvale Murrang Vabadussõjas: - Aastavahetusel hakkas olukord eestlastele paremaks minema.
Nõukogude Venemaa tühistas Saksa keisririigiga sõlmitud Bresti rahu ja alustas sõjategevust, et taastada Venemaa endises suuruses ning toetada revi Saksamaal. Punaarmee põhijõud olid suunatud Leedu ja Poola vastu, et sealt kaudu jõuda Saksamaale. II Vabadussõja algus. Eesti suunal koondas Punaarmee oma väed Narva jõe taha. Esimesed sissetungikatsed löödi tagasi veel siia jäänud saksa vägede poolt. 28.novembril 1918 vallutati Narva ja seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mille eesotsa seisis Jaan Anvelt. Eestlastest enamlaste kasutamisega lootis Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast mitte sissetungist. ETK jätkas vahepeal katkenud enamlikku poliitikat. Punaarmee liikus kiiresti edasi ning detsembriks olid vallutatud Ida- ja Lõuna-Eesti (ca 2/3 Eestist). Eestlaste ebaedu põhjused: 1) rahval puudus kaitsetahe, sest arvati, et vaenlast st Venemaad ei ole võimalik võita, pealegi oli I ms-st sõjatüdimus ja majanduslik kriis
Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis. Punaarmee vastas seisid Saksa väed ning Eesti Kaitseliidu salgad. Vabadussõja algus Punaarmee ründas Narvat 22.11, kuid see löödi tagasi. Valitsus saatis Narva alla kõik sõjalised jõud. 28.11.1918 algas Eesti vabadussõda. Eesti üksused olid sunnitud taganema ning järgmisel päeval marssis Punaarmee Narva. 1918 detsembris jätkus Punaarmee edasitung Eestis. Rahvaväe ebaedu põhjusteks olid vastase arvuline ülekaal, relvastuse ebapiisavus, juhtimissüsteemi puudumine. Eesti Töörahva Kommuun Kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun, mis kujunes Nõukogude Venemaa sisemist autonoomiat omavaks osaks. Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, eesotsas Jaan Anvelt. Natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, mõisatest moodustati põllumajanduslikud ühistud. Ainsa riigina tunnustas ETK ,,iseseisvust" Nõukogude Venemaa
tõelisemaks, tuleb Eesti kuulutada iseseisvaks ning taotleda tunnustust lääneriikidelt> 1918. a. loodi tutvused tutvustamaks Eesti taotlusi. Saksamaa asub pealetungile- Aktiveerusid ka baltisakslased> paluti abi Saksa keisririigilt.> Enamlased kehtestasid piiramisseisukorra: kõik mõisnikud kuulutati lindpriideks. Samal ajal katkestati Brestis rahuläbirääkimised NV-ga ja Keisririikide vahel ning Saksamaa alustas ettevalmistusi pealetungiks idarindel. 18 veeb algas Saksa armee pealetung. Iseseisvuse väljakuulutamine- 19 veeb. Eesti Päästekomitee- K. Konik, K. Päts, J. Vilms.> Iseseisvusmanifest. Korra pidamine läks Omakaitse kätte. > 23 veeb. ``Endla`` teatris loeti manifest avalikult ette.> samal ajal astusid enamlased laevadele. 24. veeb. moodustati EV Ajutine Valitsus> peaminister K. Päts. Saksamaa pealetung kuni 3. märtsini, mil võeti Eesti enda võimu alla. Saksa okupatsioon- Eesti iseseisvust ei tunnistatud> ajakirjandus tsensuurile, vangistati
jätkasid illegaalseid kokkusaamisi · Koheselt kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliitilised koosolekud, suleti mitmed ajalehed, arreteeriti juhtivaid rahvuslasi, natsionaliseeritud kirikud muudeti rahvamajadeks ning koolides kaotati usuõpetus. · MAJANDUSREFORMID * Algas pankade ja ettevõtete riigistamine, maa kuulutati riigiomandiks, mõisnikelt võeti maad ära, kuid neid ei jagatud talurahvale. F. Saksamaa pealetung 1918. a veebruaris ja Eesti Vabariigi väljakuulutamine · Mõne päevaga hõivati suurem osa Valgevenest ja Ukrainast. Peagi alustati ka Eestis ja Lätis. · Vene sõjavägi oli lakanud olemast, loodav Punakaart oli liialt nõrk. · 19. veebruaril moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Päts (Maaliit), Jüri Vilms (Tööerakond) ja Konstantin Konik (Demokraatlik Erakond).
Tartu rahule järgnesid Venemaa rahulepingud Leeduga 12. juulil 1920, Lätiga 11. augustil 1920 ja Poolaga 18. märtsil 1921. Eesti Vabadussõda Eesti Vabadussõja alguseks peetakse 28. nov.1918, kui punaarmee ründas Narvat, eesmärgiga vabaneda taganevatest Saksa vägedest. Pärast esimeste kallaletungide tagasilöömist lahkuvad Saksa väed Narvast. Et jätta sissetungile kodusõja ilmet, kuulutati Moskva poolt Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun. Punaarmee kiire edasitung jätkus ka pärast Narva vallutamist. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Narva, Rakvere, Jõhvi, Tartu, Valga ja Võru. Oht ähvardas ka Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. Eestil oli sõjaline ebaedu! Sõjalise ebaedu põhjustas vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Saksa okupatsioonivõimud on Eesti rahvusväeosad laiali ajanud. Laskemoona, varustust nappis, seega polnud sõjaväe loomine mõeldav. Kaitseliitu polnud veel loodud
.............................................................................2 Sissejuhatus ..........................................................................................................3 Ettevalmistused sõjaks ..............................................................................................4 Vabadussõja algus esimesed lahingud ......................................................................5 Eesti Töörahva Kommuun .............................................................................................6 Eesti vabastamine .........................................................................................................7 Riigielu taastamine ..........................................................................................................8 Eesti vägede suurpealetung ....................................................................................
Sidemete katkemine Venemaaga Välisdelegatsiooni tegevus ja juhtivad tegelased (A.Piip, K.Pusta, J.Tõnisson). Jaanuaris 1918 saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon ning loodi sidemed suuriikide diplomaatidega. Esimesed vastukajad olid lootusatndvad. Päästekomitee tegevus ja liikmed. Oli esialgselt mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. Liikmed: poliitikamees K.Päts, advokaat Jüri Vilms ning arst Konstantin Konik. Eestlaste ebaedu põhjused Vabadussõjas 1918.a lõpus. Vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laiali ajanud, vastalustanud Kaitseliit oli veel väeti. Sõjaväe loomist takistas ressursside nappus. Rahval puudus usk sõjapidamise võimalikusesse. Alahinnati ennast ning ülehinnati vastast. Meeleolu mõjutas ka sõjatüdimus, kuna äsja oli lõppenud 4 aastat kestnud I maailmasõda. Eestlaste sõjaõnne pöördumise põhjused 1919.a algul
poolt valitsevat balti hertogriiki. rahvusväeosad saateti laiali. 12. Miks lahkusid sakslased Eestist? Kuna esimeses maailmasõjas oli sakslane kaotuses ja see hakkas lõppema ja tänu sellel hakati ka saklasi eestist minema ajama 13. Millal toimus Eesti Vabadussõda (kuupäevaliselt)? 28.november 1918 14. Kuidas üritas Moskva näidata alanud sõda? Moskva üritas anda sissetungile sõja ilmet ning kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun. 15. Mida kujutas endast Narvas välja kuulutatud Eesti Töörahva Kommuun? Kommuun -enamlaste sõnul iseseisev riik . Kuulutati Narvas välja, et anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas vaid Venemaa. Jätkas enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettrvõtteid jms. 16. Kuidas suhtusid eestlased alanud Vabadussõtta? Eestlased suhtusid alganud vabadussõtta võrdlemisi negatiivselt, kuna meeleolu
- Maanõukogu võlitused läksid üle selle vanematekogule - korraldati illedaalsed nõupidamised - jõuti veendumusele, et lisaks Venemaast eraldumisele on vaja Eesti iseseisvus ka avalikult välja kuulutada - loodi sidemeid suurriikide diplomaatidega, et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvumisse (vastukajad olid lootustandvad) Vabadussõda * puhkes 28. nov 1918 Punaarmee rünnakuga Narvale - Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (eesotsas Jaan Anvelt) enamlaste sõnul iseseisev riik, ent tegelikult juhiti seda Venemaalt - Punaarmee hõivas Narva - Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu Eesti sõjalise ebaedu põhjused: * vastaste ülekaal * rahva meeleolu * valitsusel polnud algul kedagi Punaarmee vastu saata (Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laiali ajanud) * vastalustanud Kaitseliit oli veel nõrk * sõjaväe loomist takistas relvade, laskemoona jm varustuse nappus
Algas Saksa okupatsioon, mis kestis 1918. Aasta novembrini. Siis taandus Saksamaa kõigilt rinnetelt ja Punaarmee nägi selles oma võimalust ja tungis üle Narva jõe, algas Vabadussõda 4. 28. Novembril 1918. Algas Vabadussõda Punaarmee rünnakuga Narvale. Alguses oli Punaarmee edasitung väga kiire, järjest langesid enamlaste kätte Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. Uue aasta alguses ähvardas oht ka Tallinnat. Eestlaste ebaedu põhjusteks olid: 1. Sõjave moodustamine oli ikka veel pooleli, käsuliinid ei toiminud korralikult. 2. Varustuse suur puudus. 3. Inimestel puudus usk võiduvõimalusse, ei usutud, et Eesti suudab kaitsta ennast nii suure ja võimsa riigi eest. Inimestel oli sõjatüdimus. Mobilisatsiooniste ei tehtud väga välja ja kui jõutigi rindele mõeldi peamiselt taganemisele. Detsembri teises pooles toimus aga murrang. Punaarmee pealetung pandi seisma ja alustati vastupealetungi.
Maanõukogu otsus::15nov 1)eesti tulevase riigikorra määrab eesti austav kogu 2)kuni austava kogu kokkusaamiseni on ainuke kõrgema võimu kandaja Eesti maanõukogu 3)eestis kehtivad maanõukogu kinnitatud seadused. Saksa pealetung algas 18veb1918 Vene armee riismed eelistasid Vastupanule kiiret oõgenemist,enamlaste Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk Päästekomitee 19veb maanõukogu otsusega. Oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes Oludes,iseseisvuse väljakuulutamiseks.Kuulusid Päts,Jüri Vilms.Konstantin konik.21ven.kiitis vanem- Nõukogu heaks iseseisvusmanifsti-manifest kõigile Eestimaa rahvustele.Juhan kukk ja Ferdinad Peterson. I korda avanes võimalus selleks pärnus 23veb kell
Ning hakati mood hertsogiriigi relvajõude. Lõplik eesmärk oli riigi liitmine Saksamaaga. Käis vägivaldne saksastumine, toimusid pidevad rekvireerimised. Päts viidi Preisimaale vangilaagrisse. Vabadussõda on ainuke sõda, mida Eesti on pidanud. Vabadussõda oli koalitsioonisõda. Vabadussõda on osa Vene kodusõjast. Samamoodi käis Eestis kodusõda. 3.11 puhkes Saksamaal revolutsioon ning 11.11 sõlmiti Compiegne'i vaherahu, mis lõpetas Maailmasõja. Vaherahu tingimuste järgselt pidid Saksa väed Eestist taanduma, tegevust alustab uuesti ajutine valitsus. Punaarmee lootis maailmarevolutsiooni, seega loodeti Saksamaale tungida ning revolutsioon läbi viia. Annuleeriti Bresti rahuleping. 19.11 anti võim ajutisele valitsusele üle. Võeti vastu otsus sõdida Nõuk Venemaa vastu. Olukord sõjaks oli ebasoodus, ainus relvastatud jõud oli Kaitseliit. Toimus vabatahtlik mobilisatsioon, mis kukkus läbi. Punaarmee üritas esimest korda Narvat vallutada 22
põhiseadusi; selle põhjal Eesti (Riigikogu, parlament), muus vabariik Hinnang on parlamentaarne vabariik osas jäi I põhiseadusele samaks Landeswehr - baltsisakslaste armee Landeswehr´i sõda - 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 Põhja - Lätis - Saksa vägede juht oli kindral Rüdiger von der Goltz - Eesti vägede juht Ernst Põdder Eesti Töörahva Kommuun - oli Narvas 29. novembril 1918 kuni 18. jaanuar 1919, 52 päeva eksisteerinud Nõukogude vabariik. - sotsialistlik riik, mis loodi selleks, et näidata Vabadussõda kui kodusõda - iseseisvust tunnustas ainult Venemaa ning Kommuuni nõukogu - eesotsas Jaan Anvelt - jätkas enamlaste poliitikat - punane terror (poliitiliste vastaste represseerimine) Murrang. Sõjalisele ebaedule vaatamata jäi Eestis riiklus püsima ja rahvas leidis eneses uusi jõuvarusid. Niipea kui
vabariik Eesti saatis enamlaste asemel novembrirevolutsiooni sotsiaaldemokraadid, seetõttu ei loovutanud Saksa väed võimu mitte bolsevikele vaid Ajutisele valitsusele. 38 peatükk Vabadussõda 28. november 1918-1920 2.veebruar (3.jaanuar 1920 - lõppes tegelikult tulistamine) Jutusta vabadussõja algusest suveni 1919 (lk. 201-205) põhilistest sündmustest 28. nov. tehti eestlastest sõjaväeüksused 29. nov. oli Narva venelaste käes, kuulutati välja Eesti töörahva kommuun (juhiks Jaan Anvelt), mis oli vastukaaluks EV-le (Lenini plaan näidata kodusõda) venelased hakkasid peale tungima, algas punane terror Pööre sõja käigus dets. tungiti peale, oldi Tlnast 35km kaugusel, enamlased valmistusid mässuks eestlastele tõi jõudu juurde Inglise laevastiku saabumine 1919 alustati vastupanutungi, abi tuli rootsist, soomest, taanist, tekkis vabatahtlikke üksusi nt. Julius Kuperjanovi pataljon, vägesid pandi juhtima Laidoner,
et on kõrgeima võimu kandja Eesis ja et kehtivad ainult nende loodud seadused. Selles otsuses on tagantjärele nähtud Eesti riiklikuse õiguslikku (de jure) teket. Kuigi enamlased ajasid veel samal päeval Maanõukogu laiali ei katkenud selle tegevus, võim läks üle vanematekogule. 1918. aasta jaanuaris saadeti Lääne-Euroopasse delegatisoon, et luua diplomaatilis suhteid. Ka rahva seas oli omariikluse idee juba laialt levinud. Saksa pealetung algas 18. jaanuaril. Paljudes linnades võtsid rahvuslikud jõud enamlastelt võimu üle juba enne sakslaste saabumist. 19. veebruaril moodustati (iseseisvuse väljakuulutamiseks) Päästekomitee kuhu kuulusid Päts, Vilms ja Konik. 21. jaanurail kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti. 23. veebruaril loeti manifest ette Pärnus Endla teatri juures. 24. veebruaril läks Tallinn rahvuslaste kontrolli alla. Sama päeva õhtul
11.nov 1918 toimus Ajutise valitsuse koosolek. Loodi Eesti Kaitseliit. Rahvuslased võtsid järgnevatel päevadel okupatsioonivõimudelt asjaajamise üle. 21.nov läks võim lõplikult eestlaste kätte. Vabadussõda puhkes 28.novemrbil 1918 Punaarmee rünnakuga Narvale. Narvas kuulutati välja eesti töörahva kommuun- enamlaste sõnul iseseisev riik.Kommuun jätkas enamlaste poliitikat, natsi suurettevõtted ja pangad, moodustati põllumajanduslikke ühisettevõtteid jms. Eesti oli ebaedu küüsis, langes Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu. Põhjuseks oli rahva meeleolu ja vastase ülekaal. Kaitseliit oli veel nõrk, sõjaväe loomist takistas relvade laskemoona jm varustuse nappus. Rahvas puudus usk edusse. Alahinnati ennast ja ülehinnati vastast., oli sõjatüdimus. Paljud mehed ei teinud mobilisatsioonikäsust välja, paljud ei ilmunud teenistuskohta, paljud jooksid väeosades laiali, tihti põgeneti. Peagi muutus meeleolu
Miks ja milliste sündmustega algas Eesti Vabadussõda Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, kui Punaarmee ründas Narvat. Saksamaa kapituleerus 11. nov 1918 jaVenemaa tühistas Bresti rahulepingu. Punaarmeel oli eesmärk taastada oma mõjuvõim Eestis ning liita Eesti taas Venemaa külge. Sõjaväed viidi aladelt välja. Seejärel Punaarmee (Vacietis, Eesti punased väeosad) koondusid Narva jõe taha. Punaarmee pealetung 28nov 1918- vallutas Narva. Punaarmee ründas Eestis 2suunas: 1) Narvast Tallinna poole, jõudsid Tapale 2) Pihkvast Tartu peale, suundusid osa Kesk-Eestisse Kehtestati Eesti Töörahva Kommuuni valitsus (J. Anvelt) Arestid, tapmised. Tallinnas tegutses Eesti Ajutine Valitsus (K. Päts) kui suure ala vallutas Punaarmee? 1918. aastal vallutas Punaarmee Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu.
Novembris varisesid Saksamaa liitlased üksteise järel kokku ja Saksamaal endal puhkes novembrirevolutsioon. Saksa keiser põgenes Hollandisse, kuulutati välja vabariik. Lahkuma valmistuvad Saksa väed loovutasid võimu Konstantin Pätsi juhitud Eesti Ajutisele Valitsusele. Sel hetkel ilmnes, kui ettenägelik oli olnud iseseisva riigi väljakuulutamine juba veebruaris. Peatükk 38 VABADUSSÕJA ALGUS 19181919 Sõja puhkemine ja Eesti Töörahva Kommuun Narva taha koondati Punaarmee üksusi, kes valmistusid sissemarsiks. Lisaks valitsusele tegutses enamlik Tallinna Nõukogu ja ilmus ajaleht ,,Kommunist". Eesti sõjaväeosad olid laiali saadetud, Omakaitse jõud nõrgad. Sõja alguseks loetakse 28. novembrit 1918, mil kiiruga formeeritava Eesti sõjaväe esimesed üksused (s.h mitusada koolipoissi) said veel kohal viibivate Saksa üksuste kõrval Narva all oma tuleristsed. 29
sõlme. Pärast Tapa vallutamist pööras kapten K. Parts soomusrongid Tartu peale. Ootamatu löögiga tungiti Punaarmee tagalasse ja paisati segamini kõik väeosad Tapa ja Tartu vahel. Soomusrongidega ühinesid teel leitnant Julius Kuperjanov oma partisanidega. Ühiselt vabastati Tartu 14. jaanuaril 1919. 1919. aasta jaanuaris saavutas Eesti Ajutine Valitsus kogu eesti rahva poolehoiu. Sõjaväest kõrvalehoidmine ja väejooks lakkasid. Pärast Tartu vabastamist jätkus Eesti vägede pealetung nii ida kui lõuna suunas. Viru rindel vabastas 1. diviis kindral A. Tõnissoni juhtimisel 19. jaanuaril Narva. Suurt osa Narva lahingus etendas meredessant. See maabus 17. ja 18. jaanuaril Utria rannal. Pärast Narva vabastamist stabiliseerus rinne Narva jõe üldjoonel. Muide, Narvas sai Eesti sõjavägi saagiks oma esimese lennuki. Lõuna-Eestis opereeris Eesti 2. diviis polkovnik Viktor Puskari juhtimisel. Liikudes edasi Eesti lõunapiiri poole, lähenesid Eesti väed Valgale