Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti tulevik on ka minu tulevik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kodumaad, otsima, töökas, kohusetundlik, generatsioon, võtnud, olekski, kultuuriga, traditsioone, verivorsti, tavadest, pärand, loobuda, majanduslangus, usaldust, naabritega, toetavad, raskel, meiegi, laenas, halvem, austus, tegutsemist, arenemist, lubada, esmatähtis, karjäär, vananev, inimestevahelisi, tervikuna, tolerantsed, istukserinevaid võimalusi. Liitudesse astumine loob neid ainult juurde. Minu meelest leiab eestlane tänu erinevatele kommunikatsioonivahenditele ja keelteoskusele liiga palju võimalusi välismaal. Sealsed paremad tingimused ahvatlevad meie rahvast ning eestlased tahavad seetõttu minna mujale õppima või tööle. Selle asemel, et põgeneda Eestist peaks hoopiski mõtlema sellele, kuidas hoida eestlasi ja jätkata traditsioone teiste rahvaste abiga. Ka eestlasel ja venelasel on üksteiselt palju õppida. Eestlane võiks võtta eeskuju venelaste lahkusest ja venelane eestlase töökusest. Iga rahvas võiks mõista, et kõige parem on olla kodumaal ja oma rahva tuleviku heaks pingutada. Varjuks meie tulevikule on ka päris kaua negatiivne püsinud iive. Loomulikult tekitab muret rahva aeglane kasvamine, aga minu meelest ei tohiks sellest nii suurt probleemi ka tõstatada. Rahvaarv kasvab lihtsalt lainetena
meres või järves on väga reostav. Kui kõik inimesed peseksid oma autot või midagi muud sellist näiteks merevees, siis oleksid lood veega kindlasti juba päris halvad. Ka õhku on võimalik puhtamana hoida, sõites ühistranspordiga. Bussid on suured ja mahutavad palju inimesi. Autod on aga väiksed ja tihti sõidab ühes aotos vaid üks inimene. Kui kakskümmend inimest, kes sõidavad autos üksi, kasutaksid ühistransporti, siis oleks liikluses kakskümmend autot vähem. Ja olekski midagi Eesti puhtamana hoidmise heaks tehtud. Et hoida Eestit täisväärtusliku riigina, ei tohi kaotada eesti keelt. Üha rohkem inimesi kolivad välismaale, kuna välismaal on tihtipeale rohkem võimalusi ja paremad palgad. Kuid, kui inimesed aina lahkuvad Eestist välismaale, võtavad nad omaks ka teise keele ja nende lapsed hakkavad samuti rääkima teist keelt. Seepärast võiks ikkagi ju võimaluse korral jääda Eestisse.
Eesti-meie ühine kodu Eesti Vabariik on koduks minule ja paljudele teistele inimestele. Siin elab umbes 1,3 miljonit inimest. Peale eestlaste elab Eestis veel mitmeid teisigi rahvusest elanikke. Sündmused, mis toimuvad Eestis peaks puudutama kõiki siin elavaid inimesi, kuna see on meie ühine kodu. Eestimaa on küll väike, kuid me võime seda kompenseerida oma ühtekuuluvusega. Nagu ütles ühiskonnategelane Jakob Hurt: ,, Kui me ei saa suureks arvult, saagem suureks vaimult!" . Siinkohal peaksimegi mõtlema, mida me saame teha selleks, et Eestis oleks parem elada. Tänapäeval on saanud suureks probleemiks see, et paljud noored kipuvad ära välismaale, kuna seal on paremad palgad ning lihtsam ära elada. Leian, et kodumaa jääb kahjuks siinkohal tahaplaanile. Meie peaminister Andrus Ansip lubas enne viimaseid valimisi, et viib meid viie rikkama riigi hulka. Ma loodan, et nii see ka läheb ja meie riik suudab maksta väärilist palka oma haritu
Tänapäeval on palju harituid inimesi, kes teavad, millised on Eesti ja ka välismaailma keskkonna probleemid. Iga inimene on kuulnud sellest, et rahvastiku populatsioon suureneb, kliima soojeneb ning õhk on saastatud. Üha enam on hakatud mõtlema nii maailmas kui ka Eestis keskkonna säilitamise peale. Mõeldakse välja seaduseid, arendatakse tehnoloogiat ja muid mooduseid, mis vähendaks meie koduplaneedi kahjustumist, kuid sellest ei piisa. Inimesed teevad, mis nad heaks arvavad, see on neil juba loomuses, kuid nii me ei jõua küll kuhugi. Eesti üheks suurimaks keskkonna probleemiks on põlevkivi kaevandamine ning sellest energia tootmine. Põlevkivi kaevanduste rajamisel lõhutakse mitmed looma- ja taimeliikide elu-ning kasvukohad. See rikub meie ilusat Eestimaa maastikku ning rikub tohutult looduslikku tasakaalu. Suurim tagajärg energia tootmisel on õhu saastatus. Põlevkivi põletamisel paiskub õhku palju süsinikdioksiidi, mis muudab meie osoonikihi õhemaks ning klii
need, kes tuleviku Eestit kujundavad, sest, et meie riigi tulevik on noorte käes. Ilma keskmiste ja vanadeta me niikuinii ei saaks ja ka ei tahaks, sest nendelt on siiski palju õppida, meeldigu see meile või mitte. Paljuski sõltume oma eelkäijate tegudest ja oleme neile tänulikud või vähemtänulikud. Täna elame globaliseeruvas ja multikultuurses maailmas. Sel on omad võlud, aga samas ka teatavad puudused. Ilmselgelt on noored tolerantsemad, kui vanem generatsioon. Kõik rahvused ja nahavärvid on väärtuslikud ning neid peaks kohtlema kui võrdseid. Just noored on need, kes saavad suurendada inimestevahelist sallivust ning vähendada rassismi. Siinkohal peaks igaüks alustama iseendast, tuleb maha suruda eelarvamused ning kohelda inimest kui indiviidi, mitte lahterdada ja liigitada neid sõltuvalt usu, nahavärvi või millegi muu vähegi erineva tõttu. Sellegipoolest on teatud iseärasusi, mis ei
“Minu tuleviku Eesti” Eestimaa on südantsoojendav ja väike riik oma 1,3 miljoni inimesega. Kuid on ka palju asju, mis ohustavad meie riiki ja siis tõusebki esile küsimus, mida saame me oma ilusa ning väikese riigi heaks teha? Arvan, et Eestist saab tulevikus väga edukas Euroopa väikeriik. Noortel ei tule pähegi, et minna välismaale tööd otsima või elama, sest miks? Meil on ju olemas meie enda väike Eestimaa. Eestist kaob euro ning taas võetakse kasutusele meile kõigile tuttav kroon. Müügilt kõrvaldatakse ära tubakas ning kange alkohol. Aina vähemaks jääb röövleid ning pätte. Pikenevad ka vangla karistused. Tõusevad palgad ning juurde tekib palju uusi töökohti ning firmasid kus saab alustada tööd. Rahaprobleemid kaovad ning pensionäride palk tõuseb
Nõukogude Eesti - anekdoot,tragöödia või areng ? Meid solgutati ühest võimust , teisse võimu seega 1944.a. Läksime jälle sakslaste käest Nõukogude Venemaa võimu alla ja taastati Eestis Nõukogude võim . Võimustruktuur sarnases Nõukogude Liidule - Kõik mida Nõukogude võim vastu võttis , võtsime ka meie. See sarnases ainiti sellele ,et me olime terve see aeg ainult kellegi teise mõju all . Meil ei olnud mitte midagi . Isegi Venesõjaväelased võtsid meie riigi käest viimased majanduslikud asjad : maad,rahad,aususe. Aususe all mõtlen ma seda ,et sõjaajal ei olnud mitte ükski inimene üdini aus. Kõiki huvitas vaid see ,et endal oleks hea. Ja ,et mida rohkem Nõukogude Liidu heaks kiitu saad , seda rohkem tahad veel kaebama minna. Ehk see näitas ,kuidas Nõukogude liit hellitas neid kes neile vastu tulid ja vihkas neid , kes nende üle kohut mõistsid. Sellepärast olidki tänav täis mundris mehi, kes kontrollisid inimesi , vaatlesid ja kuulasid k
Meist igaühest sõltub Eesti püsimine Juba mitmeid aastaid oleme olnud jälle vaba ja iseseisev Eesti Vabariik. Selleks, et me nii kaugele üldse jõudsime, tuli üle elada poliitikutel mitmeid magamata öid. Keegi polnud millegis kindel, kuid nüüd oleme ometi püsiv Eesti riik. Et seda säilitada, peaksid noored seda endale teadvustama. Kuid kui püsivad oleme me praegu? Iga pisemgi abi oli teretulnud. Ning selleks, et püsiksime praegu ja ka edaspidi, saab meist igaüks sellele natukenegi kaasa aidata, kui selleks on tahtmist. Selleks on vaja vaid natukene tahtmist ning ettevõtlikust, et teha üks väike heategu meie Isamaa jaoks. Kõigepealt tuleks hakata mõtlema iseenda peale, kas ma ikka teen kõike nii, kui peaks. Kindlasti on asju, mida saab teha paremini. Seda peaks mõtlema iga endast lugupidav kodanik. Kõik peaksid andma endast kõik, et see, mille oleme saavutanud ka püsiks! Väga tähtsaks võiks pidada meie ümber olevat loodust. Ei tohiks
täiskasvanutele, kui ka vaesematele inimestele ilma, et nad peaksid oma rahast suuri summasid välja käima seda rohkem oleks riigis harituid inimesi ning kodanikud oskaksid langetada paremaid otsuseid riigi heaks. Majanduslikult heas seisus riik tagaks ka võimaluse praktiseerida, mida ma olen õppinud. Selle tarvis peaks riik olema võimeline looma organisatsioone ja uusi teaduslikke ettevõtteid, et haritud inimesed ei läheks võõrsile tahetut otsima. Oluline on ka turvalisus riigis. Sellises riigis oleks alati võimalus saada abi õigus- ja kaitseorganitelt. Kaitseorganid oleksid piisavalt tugevad, et valitseks rahu ning ei tekiks sõjalisi konflikte. Turvalises riigis oleks ka rangemad seadused ning nende rikkujaile karmimad karistused, et kurjategijaid ning kuritegevust vähem oleks. Seaduste puhul ei kehtiks ka rikkujatele peaaegu, et samasugune karistus.. Mõrvarid siiski pandaks peaaegu eluks ajaks vangi ning
kasulik, nii ka inimühiskonnas. Iseseisvudes võttis Eesti eeskujuks liberalistliku heaoluriigi mudeli. Lisaks sellele on meie kodumaa hakanud vaatama ka üha enam ameerikaliku haridussüsteemi poole. Selles süsteemis puudub riiklik õppekava ja kontroll ning iga osariik õpetab seda, mida tema regioonis väärtustatakse. Kuigi selline süsteem pole eriti eeskujuks, ei ole Eestil endal paremat ette näidata. On teada fakt, et mõned ameeriklased ei leia oma kodumaad kaardilt üles ja Eestit võib tabada samasugune tulevik. Arvatavasti võib praeguse üha süvenema harimatuse põhjuseks olla motivatsiooni puudumine. Motivatsiooni puudumine tekib huvipuudusest õppeaine vastu, kui kõik õpivad kõike, nagu meie haridussüsteemis tavaks. Minu arvates ei saa üht inimest kõik huvitada, ta ei saa kõiges olla geniaalne. Võimalik, et meie riik püüab kasvatada noori, kes paberil haritlased, aga tegelikkuses ei tea nad midagi,
talle lubatud. Kahelda aastakümneid on aga juba natuke patt ei saa garanteerida, et ka kõik teised seda teevad. Siinkohal tuleb lisada, et «meil läheb ju niigi hästi» ei ole kuidagiviisi argument. Mis puutub töös ühiskonnale kätte näidatud suunda, siis osaliselt on selle dikteerinud terve mõistus, osaliselt sellekohase maailmavaatelise lünga olemasolu antud hetkel. Kindlasti on need mõtted pigem visand kui vähegi valmis visioon. Olles võtnud enesele pooljultunult vabaduse vastata avalõigu lõpus esitatud küsimusele selle abstraktse «eurooplase» eest, võib autor nüüd vähemalt proovida vastata ka pealkirjas päritule. Praegusel hetkel on eurooplane eelkõige otsustaja või siis peaks seda olema. Seda, mida tähendab olla eurooplane homme ja nädala pärast, hakkavad näitama tänased teod. Pikka aega olid eestlased Nõukogude Liidus, kuni selle liidu koosseisus olevad liiduriigid
Loodan südamest, et aja möödudes muutub kõik paremaks. Samal ajal, kui maailmas toimuvad hiiglaslike kahjudega maavärinad ja vulkaanipursked, tabavad ka Eestit rängad tormid. Juba ammustest aegadest on ennustatud aina suurtemate looduskatastroofide tulekut. Mitte kunagi ei või kindel olla Eesti tuleviku suhtes, kuid usun, et eestlased on oma esivanematelt õppinud ühtehoidmist ja toetavad teinetest igal raskel hetkel. Eestlased on tuntud kui töökas rahvas. Üsna negatiivne on iga riigi jaoks kuritegevus. Eesti põhiseaduses on kirjas, et kuritegevus on raskesti karistatav. Pidevalt saadetakse kedagi vangi ja aina rohkem inimesi sureb õnnetustes. Selle vältimiseks on muudetud karistused raskemaks ja rahatrahve on suurendatud. Alles hiljuti paigaldati maanteede äärde kiiruskaameraid,et hoida ära raskeid liiklusõnnetusi. Samuti on Eesti jaoks negatiivne alkoholi liigne tarvitamine. Ajakirjanduses
(Hennoste 2008: 23). Paljusid mõisteid käsitatakse keeles kontekstist sõltuvalt. Uudised on aja jooksul muutunud rohkem meelelahutuslikumaks, kuid ikka on nad jäänud inimestele esmatähtsaks. Need on midagi niisugust, mida elanikkond peaks teadma ja nad vastavad küsimustele, mis lugejatel argipäevaelus tekivad. Meelelahutusekski on mõnikord hea lugeda midagi sellist, mis hetkeks argielu unustama paneb, naerma ajab, meelt lahutab. Sageli suunab loetu edasi mõtlema, uusi allikaid otsima. Uudis erineb arvamuslugudest ja publitsistikast selle poolest, et ta on objektiivne, ei esita kirjutaja arvamusi, seisukohti. Uudis peab olema erapooletu, sõltumatu ja tasakaalustatud (Aava: 153). Uudisekirjutaja peab olema erapooletu ega tohi asuda kellegi poolele, ükskõik kelle kasuks või kahjuks olukord on kujunenud. Siis on ajakirjanikul raskem, kui juhtumisi on üheks osaliseks keegi tuttav. Kuid ajakirjanikud peavad selleks igal ajal valmis olema. Ajakirjanik
Milleks meile aktiivne kodanik? Kodanikkond on riigi üheks peamiseks tunnuseks. Põhiseadusega on aga määratud kodanike kohustused, õigused ja vabadused. Seega on kodanikel kohustused oma riigi ees, mida tuleb täita. Tähtis on, et kodanikud tunnetaksid seda, et igaühest sõltub meie igapäeva elu, et igal häälel on tegelikult vastukaja. Kui inimene seda mõistaks, siis julgetaks olla ka aktiivsed ühiskonnaliikmed. Milleks muidu on meil selline ilus ütlus ,,kus viga näed laita, seal tule ja aita", see kehtib küll vaieldamatult igal tasandil. Kodanik peaks enam pühenduma ühiskonna arengu üle muretsemisele. Ometi on ainsaks aktiivsuse märgiks meie kodanikel: pass taskus. Enamik meie riigi kaasvõitlejatest on passiivseks muutunud: ei käida enam valimistel, ega üldse ei huvituta riigi toimimisest. Tuues paralleele Eesti ärkamisajaga - kas ekisteeriks praegusel kujul üldse meie riiki, kui ei oleks tollal olnud nii aktiivseid kodanikke nagu Hurt, Jannsen, Jakobson? Loo
Tänapäevase Eesti head ja vead Mida siiski saab nimetada tänapäevases Eesti Vabariigis heaks või halvaks? Sellele küsimusele pole kerge vastata. On nii halba kui ka paremat. Aga samas pole olemas halba ilma heata. Elul Eestis pole mõnes mõttes vigagi. Eestimaal on väga kaunis loodus ning pinnamood. Lõuna-Eesti künkad, põhja-Eesti pankrannikud, võimsad põllud, imeilusad metsad, kaunid saared - mida ilusamat võiks veel inimene oma riigi looduselt tahta. Me elame ka täiesti riskivabas piirkonnas. Pole läheduses vulkaane, tuumajaamu. Ei esine meil ka tornaadosid ega maavärinaid. Ka pole meil ohtlikke putukaid ega mürgiseid roomajaid. Samuti on meie kultuuriruum rikkalik ning mitmetahuline, see suuresti ka meie oma keele ilust. Meie rahvusest on sirgunud palju mailmakuulsaid kirjanikke, sportlasi, lauljaid ning muude ametialade esindajaid. Vaatamisväärsused ning muistised lisavad samuti Eestile väärtust. Meie rahvas hoiab kriitilistel hetkedel kokk
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
praeguseks hetkeks on olukord juba paranenud. Toetades rohelist majandust ning erinevaid loodusprojekte, on võimalik muuta inimeste arusaamu. Samuti aitaks kaasa see, kui lapsi suunataks juba noores eas väärtustama erinevaid vaimseid väärtusi nagu loodus. Nii nagu on muutunud vaimsete väärtuste hindamine, on muutunud ka suhtumine töösse ja rahasse. Raha ja edukus on ühed põhiväärtused, mida hinnatakse ja mille poole tänapäeval püüeldakse. Kui vanem generatsioon tegi tööd ühiskonna hüvanguks, siis tänapäeval tehakse tööd ja teenitakse raha pigem enda heaolu saavutamiseks hoolimata ühiskonna arvamusest ja vajadustest. Raha ja materjaalsete hüvede väärtustamine tuleb välja ka kirjandite analüüsist, kus suur osa noori peavad esmatähtsaks hea hariduse omandamist ja seeläbi ka edukat ja tasuvat karjääri (Rajaleidja kodulehekülg – Tänaste noorte väärtushinangud).
Õpetaja kutse-eetika eripära tuleneb sellest, et ta kasvatab lapsi ja on kohustatud nendes kõlblusprintsiipe juurutama. Kõlbeline kasvatus on kasvatuses väga tähtis Seetõttu on aktuaalne analüüsida ka õpetaja kutse-eetika aluseid. Vaatleme just eetika aluseid, sest nendest tulenevad konkreetsed käitumisreeglid iseenesest. Järgnevate kutse-eetika aluste omandamine võib tähendada teatud tööd iseendaga, mis hiljem töörõõmuna mitmekümnekordselt ära tasub. Austagem oma kodumaad! Uhkus kodumaa saavutuste üle on omane kõikide elukutsete esindajatele. Kodumaa saavutuste tunnetamine loob psüühilise heaolu ja on optimismitunde aluseks. Õpetajale on sügav kodumaa-armastus eriti vajalik. Ilma selleta ei suuda me tunda rahuldust oma tööst. Valdavaks muutub puuduste nägemine koolis ja õpilastes. Siis, kui me sügavalt armastame oma kodumaad ja õpilasi, suudame üksikpuudustest üle olla ning täie pingega töötada tuleviku heaks.
Paljud inimesed kolivad Eestist ära, arvates et igal pool mujal on parem. See kõik oleneb inimestest endast, mida nad oma elult ootavad ja tahavad. Põhjuseid välismaale minemiseks on mitmeid: paremad elamistingimused, palgad on kõrgemad ja inimlikum keskkond . Alguses tundub iga riik parem ja ahvatlevam. Kuid lähema tundmaõppimise käigus selgub, et rohi pole kuskil rohelisem ega taevas sinisem. Ükskõik kui kaua kuskil võõras riigis elatakse, ei asenda kodumaad mitte miski ja paratamult tekib igatsus ja soov tagasi tulla. Mulle meeldivad eesti keel ja eesti meel ning meie imekaunis Eestimaa loodus. Igapäevaellu tuleks sisse tuua palju rohkem inimlikkust, eetilisust ja kaasinimestega arvestamise. Kuigi elul Eestis on omad head ja halvad küljed, olen siiski õnnelik, et olen sündinud ja üles kasvanud just siin, Eestimaal .
Tragöödiad toidavad rahva eneseteadvust. Tihtipeale on meil tarvis mingit sorti õnnetust või sündmust, et mõista, mis on meile meie elus tõeliselt tähtis, kellest me tegelikkuses kõige rohkem hoolime ja mis meile enim korda läheb. Nii imelik kui see ka pole, kuid tõsiasi on see, et enamus tragöödiad lähendavad omavahel inimesi. Tragöödiad panevad meid mõtlema meie elude üle, kellena me siia maailma sündinud oleme, milleks me eksisteerime ja mis eesmärk üleüldse meie eludel on. Sageli teeme me tähtsaid ja ka vähetähtsamaid otsuseid enne pikemalt järelemõtlemata. Me ei mõtle alati sellele, mis tagajärgi meie otsused ja teod endaga kaasa võivad tuua. Öeldakse, et ´´vigadest õpitakse´´. Mina arvan, et see ütlus peab paika. Loomulikult küll mitte kõikide inimeste puhul,kuid üldsuses kindlasti. Kui me oleme milleski väga eksinud, käitunud valesti, võib see endaga kaasa tuua suure kahetsustunde ning halvimal juhul isegi tragöödia. Tra
Kodanikuks olemise võlu ja vaev Riigi põhitunnusteks peetakse territooriumi, rahvast ehk elanikkonda ning suveräänset riigivõimu. Seega on riigi oluline tunnus elanikkond, kes asub selle riigi maa-alal ning allub sealsetele seadustele. Elanikkonna suurem osa on tavaliselt selle riigi kodanikud, kuid lisaks neile võib riigis asuda ka välismaalasi, kelle riigis viibimise alused reguleeritakse vastavate seadustega. Eesti tähistab iga-aastaselt kodanikupäeva. Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele. Eesmärgiks on teadvustada kodanikustaatust ja ühtlasi tõsta kodanikuuhkust. See aitab ühes iseseisvuspäeva ja võidupühaga kaasa isamaalisuse ja riikluse hoidmisele Eesti elanikkonna hulgas. Seda päeva tähistatakse 26. novembril. Ka see aasta pole erandiks ning tähtpäevani on jäänud vähe aega. Nagu ka varasematel aastatel, on nüüdki kuultuuriminister Laine Jänes välja kuulutanud konkursi kandidaatide leidmis
Kui samas mõelda, et me oleme sulgenud nii palju vabrikuid ja tehaseid ja nii palju senised oskustöölised on jäänud tööta, siis kas on kõige selle ülesse ehitamises mõte. Kogu selline tegevus on aeganõudev ja kulukas. Ja kui senised oskustöölised on omandanud endale muu eriala, siis ei ole kunagi garanteeritud, et nad on nõus astuma ,,sammu tagasi" ja jätkama sealt, kust kunagi pooleli jäeti. Kuna Eestis on nii suur osa haridustöötajaid, siis võibolla olekski kõige õigem kogu vaev ja ressurss suunata kõrgkoolide toetustele ja arendamisele, et sealsed õppijad saaksid praktiseerida võimalikult suurel osal enda teadmisi ja võtta osa mingisugustest maailma tasemel olevatest projektidest (praegune Eesti kosmosesütik) Samamoodi oli ka essee alguses välja toodud, et juba varases ajas õpetatakse õpilasi kasutama arvuteid ja kogu riiklik tegevus üritatakse e-riigistada. Kui mõelda nendele kahele punktile,
Mees, kes teadis ussisõnu Andrus Kivirähk Peategelane: Leemet, mees, kes oskab viimasena ussisõnu. Ta on sündinud külas, kuna ta isa tahtis ka olla uuema aja inimene ja veenis Leemeti ema külla kolima. Pärast seda, kui Leemeti isa oli tolle ema koos oma armukesega-karuga voodist leidnud tappis karu Leemeti isa. Leemet, tema õde Salme ja ema kolisid metsa tagasi. Leemet on põhimõtetega poiss, kes ei hülga vanu kombeid ja tavasid uute vastu. Talle tundub see kuidagi kohatu hüljata kõik vana ja hea kultuur uue pärast. 1. Uue aja inimesed Isa oli ilmselt teist meelt. Tema tahtis olla uue aja inimene ja uue aja inimene pidi elama külas, lageda taeva all ning päikese all, mitte hämaras metsas. Ta pidi kasvatama rukist, töötama terve suve nagu mingi räpane sipelgas, selleks et saaks sügisel tähtsa näoga leiba kugistada ja olla sedasi võõramaalastega sarnane. Uue aja inimesel pidi olema kodus sirp, millega ta sügisel küürakil maas vilja lõikas; tal pidi olema
Sõna jõud ja jõuetus Sõna ülesanne on väga laialdane. Seda saab kasutada nii headel kui halbadel eesmärkidel. Sõna abil on võimalik väljendada südamlikke soove ja teha teistele inimestele midagi head. Samas võib sõna abil teha väga haiget. Kahjuks teevadgi kõige enam valu just sõnade abil tehtu. Need haavad ei parane ka aastate jooksul. Miks muidu väidetakse, et mõõga haav pareneb, aga sõna haav mitte. Sõnal on ka suur tähtsus meie igapäevasel vestlusel, mis muidu ei oleks võimalik kui poleks sõnu. Meie omandatavad teadmised tulevad samuti läbi kuuldu, milleta poleks võimalik elada. Samuti ei saaks me übritsevast keskkonnast inforamtsiooni. Meil poleks võimalik oma tundeid ega soove väljendada. Isegi loomariigis on loomadel ainus võimalus omavahel suhelda sõnu kasutades. Hea omadus inimestel on võime mõelda ja sõnu kasutada. Võime mõelda oli inimestele juba väga ammustel aegadel, mil mõeldi ka välj
See on demokraatia pärisosa. See on olnud ka kodanike viimase aasta selge sõnum poliitikutele. Demokraatia suurimaid voorusi ongi võimu seaduspärane ja veretu vahetus, kus riik jääb püsima, kus otsustajad vahetavad üksteist välja. Demokraatia õpetab, et kui ollakse rahva nurina suhtes tuim või tumm, siis tuleb peagi, juba järgmistel valimistel võimule keegi teine. Kuigi demokraatlikus ühiskonnas levib tunne, et võim ei taha kuulata, siis hakatakse oma hääle kõlamapanekuks otsima teisi vahendeid. Selleks loodi läinud aasta lõpul ka Rahvakogu, mille tegemisi täna tunnustan. See värske, kodanike vabale tahtele rajanev algatus on juba osutunud kohaks, kus kodanikud said teha ettepanekuid, millest peagi võivad saada seadused. Rahvakogu, rõhutan, loodi kodanike, sealhulgas muutuste vältimatuses veendunud poliitikute endi poolt kodanike jaoks, Eesti demokraatia tervise ja tuleviku huvides.
kus siis on meie kodumaa kaitsjad kriisiolukorras? Õnneks siiski viimasel ajal on sellist suhtumist, et sõjaväeteenistus on ajaraiskamine ja mõeldud ainult luuseritele, mõnevõrra vähemaks jäänud. On päris palju noori mehi, kes valivadki sõjaväelase elukutse, on valmis käima ka välismissioonidel, ehkki see pole kindlasti mitte ei ohutu ega mugav. Samas on saadud kogemusest kindlasti kasu siis, kui on tarvis kaitsta oma kodumaad. Sellepärast olekski tarvis muuta noorte suhtumist riigikaitsesse, ajateenistus peaks olema mitte häbenemistväärt tegevus vaid auasi. Enamvähem sama võib öelda ka Kaitseliitu kuulumise kohta. Esimese vabariigi ajal oli Kaitseliit üsnagi arvestatav jõud kodumaa kaitsmisel. See võiks ka praegu nii olla. Teatavasti on riik just nii tugev, kui tugev on tema nõrgim lüli – seega iga üksikisik. Kui riigi turvalisuse eest tunneb vastutust ka iga üksik selle riigi kodanik, siis on riik
Eesti tulevik on meie noorte kätes Palusin Lääne-Tallinna keskhaigla uroloogiaosakonna juhatajal ning kirurgil dr. Heino-Enn Arpol rääkida lühidalt arstiteadusest ning ka eestlaste tervisega seonduvatest probleemidest. Miks te hakkasite arstiks? Sellele lihtsale küsimusele ei ole nii lihtne vastata. Elukutse valik sõltub paljudest asjadest. Kooli ajal olin mina nagu üks tavaline, keskmine koolipoiss, tegin sporti ja tundsin huvi väga erinevate asjade vastu. Otsest huvi arsti elukutse vastu ei olnudki. Haridus on ju oluline ja arstiteaduskonda oli suur tung. Aga, jah, kodust kaasa antud soovitus ja sedasorti väärtushinnangud aitasid sellele valikule kaasa. Kuidas näeb arstiks saamine tegelikult välja? Eesti oludes saab arstiks õppida vaid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Esimesed aastad õpitakse põhiaineid nagu anatoomia, füsioloogia ja farmakoloogia. See on nagu maja vundament. Seal tuleb palju tuupida ja faktoloogilisi asju
Milleks mulle rekreatsiooni korraldaja: sisustan oma vaba aja ise! Maailmas on palju erinevaid inimesi, kes sisustavad oma vaba aega erinevalt. Me teame, et meie esivanemad said hakkama ilma elektrita ja kõige sellega kaasnevaga. Ei teatud midagi mobiiltelefonidest ega arvutitest. Tänapäeva noored aga, ei kujutaks oma elu ettegi ilma selliste vahenditeta. Aastatega on palju muutunud, lausa väga palju. Tänapäeva inimesed on jäänud nii laisaks, et ei suudeta või ei taheta endale tegvust leida. Selleks on leitud keegi teine ehk siis rekreatsioonikorraldaja. Kui sajandeid tagasi said inimesed hakkama ilma uhke tehnikata, siis on ilmselge, et ka meie saame hakkama ilma rekretsioonikorraldajata. Milleks lasta korraldada enda eest tegevusi, mis meile meelepärased. Me saaksime sellega isegi edukalt hakkama. Tuleb ennast lihtsalt kokku võtta ja mõelda sellele, mis kõige rohkem meeldib. Raske ongi tegevusega algust teha. Tuleb joone peale saada ja kõik hakkab sujuma, ses
Kuidas saan mina olla hea kodanik? Riigi kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Mõningatel juhtudel peetakse antud riigi kodanikeks ka selles riigis registreeritud juriidilisi isikuid. Aga mida tähendab olla hea kodanik? Mida ei tohiks teha selleks, et olla hea kodanik?Mida mina pean selleks tegema ja mida ma teha ei või? Kas häid kodanikke on palju? Kas mina olen hea kodanik ja mis teeb minust hea kodaniku? Olla hea kodanik ei ole kerge. Peab järgima Eesti Vabariigi põhiseaduse korda ja teisi tähtsaid seadusi nagu näiteks liiklusseadus. Peab teadma, kes on Eesti Vabariigi president, peaminister ja muud tähtsad riigitegelased. Kui neid inimesi ei tea on raske riigiteeamdel kaasa rääkida, kui sa ei tea kes on Andrus Ansip või Toomas Hendrik Ilves. Eeskujulik asunik peaks tundma oma riigi sümbloleid, oskama hümni ning rääkima ametlikku riigikeelt. Hea kodanikuna peaks omama või omandama haridust, et jõuda elus kaugele ja mõist
reklaamida ja otsime rohkem noori huvilisi kes tahaksid tegeleda ja osaleda Reforminoortes ja oma sõna maksma panna.Reforminoortes on selleks hea käiia , et me saame oma arvamust õelda ja oma mõtteid välja õelda, mis teeksid meid ja teisi noori edukamaks ja mis moodi saaksime oma riiki aidata, või oma Väikest Saaremaatki kuidas seda hoida ja kuidas saaksid ka teised aru kuidas tuleks hoida oma kodumaad ja mitte seda reostada.Meil on palju Poliitikuid käinud rääkimast Eestis toimuvast Demokraatiast ja mis asju ajatakse riigikogudes ja miks just nii valitkase ja kas naad täidavad neid lubadusi mis nad annavad.Muidugi pooled ei täida oma lubadusi mis peaks ja see on suht inimeste ära kasutamine kui inimene valib omale erakonna ja ääletab ja ootab seda head elu mis nemad on lubanud ja siis nad ei täida oma lubadust .
Eestlaste ja muulaste segaabielud näitavad ikka reeglina eestistumise suunda, mitte vastupidi, nii oli see ka keset sügavat stagnaaega. Ärme pelga võõraste huvi meie kultuuri ja keele vastu. Tehkem nõnda, et teised rahvad vaimustuksid sellest, mida oleme loonud, et nad tahaksid meie keelt õppida. Tegelikult see protsess juba käib. Taasiseseisvunud Eestisse on elama asunud sadu väliseestlasi ja teistest rahvustest inimesi, kes on siin õppinud ära keele, võtnud omaks kohalikud kombed ja kellest on saanud tõelised Eesti patrioodid. Viimase kümne aastaga on Eestis neljakordistunud nende muulaste arv, kes oskavad vabalt eesti keelt. Ärme alahinda seda protsessi. Venekeelsete noorte enamus vastab veendunult, kui endastmõistetav ja hädavajalik on osata Eestis eesti keelt. Eestikeelsetesse lasteaedadesse on nii suur tung, et üks Rootsist Eestisse kolinud pere oli sunnitud lasteaeda vahetama, sest muukeelsed lapsed olid eestikeelses
Ajal, mil võimalusi ja valikuid rohkem, ei taha noored enam varakult pereelu alustada. Abiellumine ei ole enam moes, lahutuste arv on suur ja suhted tekivad ja purunevad kiirema tempoga kui vanavanematel. Erinevatest rahvustest abieludega on eestlane saanud võõrast verd oma soontesse ja geenidesse. Võib olla siin peitubki meie sitkuse, vastupidavuse ja vastupanu saladus kõigile katsumustele. Oleme võõra vere ja teised kultuurid vaikselt endasse sulatanud, oleme nad omaks võtnud ja tasapisi eestistanud. Eestlaste segaabielud näitavad ikka reeglina eestistumise suunda. Kellegi jaoks ei ole saladus, et on inimesi, kes elavad koos omasoolisega. Samamoodi elati juba Rooma impeeriumi päevil. Homod võivad vabalt elada ja nautida teineteist. Olen seisukohal, et mõnes teises riigis võivad homod abielluda, aga arvestades Eesti rahvaarvu ja iivet, tuleks meil sellest loobuda. Olen arvamusel, et ka lapsel on õigused- õigus naissoost emale ja meessoost isale. Otsida
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid. uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Moraaliprintsiibid võivad sattuda omavahel vastuollu (Pea oma lubadust! Aita hädasolijat!) Moraal aitab korras hoida ühiskondlikku masinavärki, sest inimene elab oma elu teiste inimeste seas ja moraal juhib vastastikuseid suhteid. "Mitte ming
annaabi.ee 
