Puitkarkassiga majaga ehituse ulatuslik kasv viimase kümne aasta jooksul tuleneb peamiselt ühepereelamute valdkonnas valitsenud ehitusbuumist. Kuigi puitkarkassil põhinevate korterite ehitamine on Venemaal endiselt üsna harvaesinev, on ühepereelamute ehituses vastavad meetodid paremini väljakujunenud. 9 Joonis 2.3 Elumajade ehitus Venemaal aastatel 2000-2008 Allikas: Rosstat, 2009 Saetud okaspuupuidu eksport saavutas 2007. aastal rekordilise taseme (19,1 miljonit m 3), kuid vähenes seejärel 2008. aastal 17,2 miljoni kuupmeetrini (vt. tabel 2.4). Venemaa ümarpalgile 2008. aasta lõpus kavandatud ekspordimaksude tõus (20 kuni 80%) tekitas märgatavat ebakindlust nii metsalangetajate, saeveskite kui ka puidukaupmeeste jaoks ning see mõjus negatiivselt Venemaa ekspordile ja ka tootmisele. Lisandunud globaalse majanduskriisi ja krediidilanguse tõttu varises tootmine 2008. aasta neljandas kvartalis
vajadustest Kohalikul toorainel baseeruv ja kohaliku turu vajadusi rahuldav tööstus oli valdavalt väiketööstus. Tähtsamateks harudeks olid: · mineraalide töötlemine · toiduainetööstus · puidutööstus Perioodil 1900 1913 suurenes tööstustoodang umbes 2,4 korda. Tööstuse kogutoodangus moodustas 1/3 tekstiilitööstuse toodang Teisel kohal oli toiduainetööstus (peamiselt viina ja piirituse tõttu) Kolmandal kohal oli metallitööstus. Kergetööstus andis sajandivahetusel 62 % tööstuse kogutoodangust. Metallitööstus hakkas üle kanduma Tallinnasse, kus paiknes ¾ metallitööstuse ettevõtetest. Narva ja Tallinn andsid kokku 77,9 % tööstuse kogutoodangust. Esimese maailmasõja eel sõjatööstuse ettevõtteid ei olnud. Vahetult enne sõda ehitati laevatehased, mis hiljem hakkasid tootma ka suurtükimürske.
(Saarmann 2006) Puitkiudplaate toodetakse puidukiududest, mis seotakse üksteisega vildistamise (kõrgel temperatuuril kokkupressimine) teel. Tööstuslikku tootmist alustati juba 1920- ndatel aastatel. MDF-plaat (Medium Density Fiberboard) on puitkiudplaadi ja laastplaadi vahepealne tüüp lisatakse ka sideainet.(Saarmann 2006) 2 Tootmine, kaubandus ja turgude areng Eestis 2.1 Tootmine ja tarbimine Puitplaaditööstus on suuruselt teine puidutööstuse haru. Puitplaatide lõppkasutusvaldkonnad on mööblitööstus, ehituses nii struktuurielemendid (põranda ja katusekattematerjalid) kui ka siseviimistlus, pakkematerjalid ja DIY (do it yourself) mööblidetailid. Eesti puitplaaditööstus on viimastel aastatel tootnud maksimumvõimsustel, kuid tootmismahtude laiendamisega ollakse väga ettevaatlikud. (Eamets et al. 2005) 4
Soome sisemajanduse koguprodukti (SKP) struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile ning püsinud viimastel aastatel muutumatuna. 2012. aastal andsid Soome SKP-st suurema osa kinnisvara- ja äriteenused 21,8%, tööstus 21,2%; kaubandus 9,9%; tervishoiu- ja sotsiaalteenused 9,8%; transpordi- ja sideteenused 7,9%; ; ehitus 7,0%; põllu- ja metsamajandus ning kalandus kokku 2,7%. Soome majanduskasvu veduriks on viimastel aastakümnetel olnud eksport, mis annab SKP-st üle 40%. Neil aastail, kui Soome jaoks olulistel eksporditurgudel USA-s ja Saksamaal valitses langus, oli Soome toodetel raske head turupositsiooni saavutada, kuid seejärel suudeti leida uusi, kiiremini arenevaid turge Ida-Euroopas ja Aasias. Rahvusvaheliste institutsioonide hinnangul esineb Soome majanduses siiski probleeme, mis võivad majanduskasvu pidurdada. OECD näeb kasvu pidurdamise
Enim mõjutas sisemajanduse nõudlust kapitali kogumahutus, mis kasvas 21%. Põhiliselt suurendasid kapitali kogumahutust nii ettevõtete kui ka valitsemissektori investeeringud hoonetesse ja rajatistesse. Ettevõtete tooraine varud vähenesid. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid 4% esmajoones seetõttu, et kasvas alkohoolsete jookide tarbimine, sõidukite ostmine ja isiklike transpordivahendite ekspluatatsioon (nt autokütuse ja varuosade ostmine). Kaupade ja teenuste eksport suurenes 2012. aastal hindade mõju arvestades 6%. Kaupade eksport kasvas 7%, mida mõjutas enim arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete väljaveo kasv neljandas kvartalis. Kaupade ja teenuste sissevedu suurenes 9%. Enim mõjutas kaupade ja teenuste importi masinate ja seadmete, elektriseadmete ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete sissevedu. Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi saldo suhe SKP-sse oli 2012. aastal 0,5%. 24
Jaapanis leidub vasemaaki ja polümetallilist maaki. 10.2 Millised tööstusharud on Jaapanis esindatud? Jaapanis on esindatud järgmised tööstusharud: 17 Kõige enam on autotööstust, siis on elektroonikatööstus ning kolmas on laevaehitus. Seejärel on ka esindatud järgmised tööstusharud(mitte järk):masina ja metallitööstus, must metallurgia, kergetööstus, toiduainetööstus, keemiatööstus, naftatööstus, värviline metallurgia, alumiiniumitööstus, metsa-ja puidutööstus. Vähesel määral ka kalatööstus ning tselluloosi-ja paberitööstus. 10.3 Kus paiknevad suuremad tööstusharud? Suuremad tööstusharud paiknevad suuremate linnade ääres. Seega ka rannikul. Suurimad tööstusharud asuvad Tokyo, Osaka, Yokohama linnakutes. 10.4 Milliseid tööstusharusid riik impordib ja ekspordib?
arvutimälusse salvestatud juhendite kohaselt. Perspektiivikaks peab Jaapan robotite tootmist ja nende rakendamist koduses majapidamises (ennustuse kohaselt 30% 2010. a valmistatud robotitest), meditsiinis ja hoolekandes. 2002. aastal tootis Jaapan 62 335 robotit koguväärtusega 391 mlrd jeeni. 5.7. Toiduainetetööstus Toiduainetööstuses on oluline osakaal väikeettevõtetel: kuni üheksa töötajaga ettevõtted moodustasid 44 % antud tööstusharu ettevõtetest. Rahalises väljenduses on suurimad tootmisharud toiduainetetööstuses: mittealkohoolsed joogid (2248 mlrd jeeni) piimatooted (2247 mlrd) ja õlu (2227 mlrd). Kiiresti kasvas õlle tootmine, mida otsustati 2003. mais täiendavalt aktsiisiga maksustada. 5.8. Tekstiilitööstus Kiire majanduskasvu aastatel kaotas tekstiilitööstus kiiresti oma osakaalu Jaapani majanduses: Kui 1960. a andis tekstiilitööstus 12 % tööstustoodangust ja 30 % ekspordist,
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on koostatud selleks, et anda huvilistele akt
Kartell-ettevõtete liit, kus ettevõtted jagavad omavahel müügiturud, määravad kindlaks toodetavate kaupade hinna ja hulga. Ettevõtted säilivad iseseisvatena. Sündikaat-iseseisvate ettevõtete ühendus, kus kaupade turustamist teostab omaette kontor. Trust- monopol, kõikide ettevõtete omand on ühendatud ning nende omanikud on muutunud osanikeks, kes saavad kasumit neile kuuluvate aktsaite järgi. Kontsern- ühe tööstusharu ettevõtete, kaubandusfirmade, pankade, transpordi ja kindlustuskompaniide ühendus. Uute tööstusharude teke 20. sajandi algul Jätkus tööstuse areng ja kiiresti arenesid uued tööstusharud: elektrienergia- ja keemiatööstus. Nende baasil tekkisid omakorda uued tööstusharud, nt keemiliste värvide tootmine.Kiiresti arenes autotööstus. See omakrda andis tõuke nafta- ja kummitööstuse arendamisele(esialgu osati teha seda looduslikust kautsukist).
päeva. (1) Majandus Põhinäitajad Koht maailmas RTK järgi 32 RTK ühe elaniku kohta 18 850 $ Maksebilanss 1,1 mrd$ Inflatsioon 0,4% Tööpuudus 18, 2% Soome majanduse tugevad küljed: Tööstus tugineb ekspordile ja kauba headusele laialdane kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliskapitali investeerimistingimuste parandamine ja värav Venemaa ja Balti riikide majanduse juurde. Soome majanduse nõrgad küljed: 1980. aastate tehnilisele majanduskasvule järgnesid rasked tagasilöögid ( STK vähenes aastail 1991-93 15%). Suur ühiskondlik sektor ja välisvõlg (viimane moodustab SKT-st 22%). Lääne- Euroopa suurim tööpuudus (1993. aastal 22%)
Aastal 1850 hakkas tööle Kunda mõisameierei (hilisem Linnuse tsehh- praeguseks suletud), millest on saanud tänaseks meie Rakvere tootmistsehh. AS Maag Piimatööstuse nime sai ettevõte 2003. aastal. MAAG Piimatööstus on kõige laiema tooteportfelliga piimatööstusettevõte Eestis, sealjuures ainuke piimatööstus, mis tegeleb lisaks piimatoodete, juustu ja kohukeste tootmisele ka jäätise tootmisega. MAAG Piimatööstus on ainus glasuurkohukeste tootja, mis töötleb tooraine ja toodab värskest kohupiimast toote samas majas. MAAG Piimatööstus kasutab ainsa jäätisetootjana enda toodetud koort. Oleme Eestis kodujuustu segmendis turuliidrid. MAAG Piimatööstus tõi esimesena Eestis turule CalymerTM loodussõbraliku kannupakendi (loe lähemalt siit http://www.farmi.ee/huvitavat) ning on siiani Eesti ainus piimatööstus, mis omab piimatoodete pudelisse villimise liini. Tootmispinda on MAAG Piimatööstuse hetkel ca 11 000m2. Jõhvi ja Rakvere linnades
tootmise madal kapitaliseerituse tase. Maailmapanga riikide ettevõtluskeskkonna võrdlev analüüs ,,Doing Business 2012" paigutab Eesti 183 riigi hulgas 24. kohale ja regionaalset konkurentsi silmas pidades oleme Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas kõrgel 8. kohal. 2011. aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 15,97 miljardit eurot, mis tähendab aastast kasvu 7,6%. Kasvu vedas eelkõige töötlev tööstus, mida toetas kaupade tugev eksport, suurima mõjuga oli elektroonika ja seadmete tootmine ja eksport. Perioodil 2004- 2010 kasvas tööviljakus aastas keskmiselt 3%, 2010. aastal 6,3% võrreldes eelneva aastaga. Euroopa Liidu riikide hulgas edestas tootlikkuse kasvukiiruselt Eestit ainult Leedu. Ettevõtlussektori kogukasum oli 2,8 miljardit eurot, mis on 40% suurem kui aasta varem. Ettevõtete tootlikkuse näitajad jooksevhindades on puhta lisandväärtuse alusel kasvanud 2011. aastal nii hõivatu kui töötunni kohta.
Töötus on seal samuti väike. Põllu- ja metsamajanduses on mahud selles regioonis tagasihoidlikud, kuid needki majandusharud on tõhusad. Tallinna regioon ja seda peamiselt Tallinna linn annab 2/3 Eesti eksporttoodangut, kuid sinna saabub 4/5 kõigest, mida Eesti sisse ostab. Eesti kaubavahetuse defitsiidi tekitabki peamiselt Tallinn, natuke aitab kaasa ka Tartu regioon, kõigis ülejäänud regioonides ületab eksport importi. Seevastu teenib Tallinna regioon ka peamise osa teenustekaubanduse ülejääki. Arvukalt elab inimesi (13% Eesti rahvastikust) veel Ida-Virumaal, kuid see regioon on arengus mahajäänud, ehkki majanduskäibelt ja investeeringute mahult teisel kohal. Rahvatulu 1 inimese kohta on seal madalaim kogu Eestis, kogurahvatulu aga vaid 8% Eesti üldmahust. Seal on kõige suurem tööpuudus. Ka sissetuleku suuruselt 1 elaniku kohta on ta vaesemate hulgas
1,60 t). Suurimad energeetikafirmad Jaapanis on Tokyo Electric Power (suuruselt 3. ettevõte; 2002. aasta käive 365 mlrd jeeni), Kansai Electric Power (8. ettevõte; 234 mlrd jeeni) ja Chubu Electric Power (10. ettevõte; 234 mlrd jeeni). Metallurgia Metallitööstus ja masinaehitus 2002. aastal Jaapani toorterase toodang suurenes 4,7 %, jõudes 107,75 mln tonnini. Terase eksport kasvas 19,2 %, 36,32 mln tonnini ja import vähenes 13,6 % 5,26 mln tonnini. Olles masinaehitusseadmete tootmiselt maailma number üks, on Jaapan oluliselt suurendanud numeerilise kontrolli masinaehitusseadmete tootmise osakaalu, mis töötavad arvutimälusse salvestatud juhendite kohaselt. Perspektiivikaks peab Jaapan robotite tootmist ja nende rakendamist koduses majapidamises (ennustuse kohaselt 30% 2010. a valmistatud robotitest), meditsiinis ja hoolekandes. 2002
Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Umbes 3500-4000 a. tagasi oli Eesti territooriumist metsaga kaetud ligikaudu 85%. Seoses põllumaade rajamisega ja puidu kasutamise laienemisega hakkas metsade pindala vähenema. XVIII saj. teisel poolel algas metsade pindala intensiivne vähendamine, algas põllumaade laiendamine. XVIII saj lõpul oli Eestis metsasus 28%. XIX saj. jooksul metsakasutus intensiivistus, see oli seotud paberi- ja puidutööstuse ettevõtete rajamisega. 1 1887. a. oli Eesti metsasus vaid 19,8%. Metsade pindala hakkas uuesti suurenema pärast II maailmasõda. 1958 - 29% 1973 - 36,1% 1993 - 47,6% Metsade pindala suurenemisel peale II maailmasõda on kaks peamist põhjust: 1. Metsade pindala suurenes põllumaade arvel. Viiekümnendatel aastatel viidi ellu väheviljakate põllumaade metsastamise programmi. 2
on kasutusel kauem. Hooned ja muud rajatised on kõige pikema kasutusajaga, kuid lõpuks ka need amortiseeruvad ja lammutatakse või jäävad püsima varemetena. Tõsi osa oma kasutusaja lõppu jõudnud toodete materjalist läheb korduvkasutusse ning seda osa püütakse suurendada. Sellise tsükli käsitlemisel on vaja arvestada ka tootmise ja tarbimise energeetilist komponenti, mis on spetsiifiline ja mõnevõrra keerulisem kui puhtmateriaalne. Loodusest üldistatud tootmiseks võetud tooraine, toodangu valmistamisel tekkivad jäätmed ja tarbitud või kasutatud toodang koormavad loodust ja muudavad seda. Kas üldistatud tootmise tulemustel muutub inimese elukeskkond halvemaks või paremaks, see sõltub üldistatud tootmise tulemustest. 2. Õhu seirest Eesti sadamates Seirejaamad peavad olema suuremate kaubasadamate suuremate terminalide juures ja jaamad mõõdavad seda liiki saasteparameetreid mida nõuab terminali spetsiifika nt nafta käitlemise
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
kartulikasvatuse levik. Külades süvenes sotsiaalne kihistumine maata mehi oli 60%, kõige teravam probleem oligi maapuudus. Domineerima hakkas väikepõllumeestekiht, palju mõisamoonakaid (mõisatöölised), sulaseid, teenijaid, kehvikuid, paljud läksid linna, välisriikidesse 18901913 toimus tööstuse struktuuris hulk muutusi. 1890. aastate alguses olid Eesti kuus tähtsaimat tööstusharu tekstiili-, metalli- ja masina-, puidu-, mineraalainete töötlemise, toiduaine- ning paberi- ja tselluloositööstus. Tervikuna oli enne I maailmasõda majanduslikult aktiivsest elanikkonnast 63% hõivatud põllumajanduses, 15% tööstuses ja 22% teistes majandusharudes (sides, transpordis, teeninduses). Tähtsaim tekstiilitööstuse tootmisharu, puuvillatööstus, valmistas ülevenemaalise tööjaotuse raames puuvillast lõnga Lódi piirkonna tekstiiliettevõtete ning toorriiet
Valitses isolatsionism. 1 1.2 SAKSAMAA Saksa keisririik kuulutati välja 1841. aastal Prantsuse-Preisi sõja tulemusena Versailes. Viimaseks Keisriks oli Wilhelm II: "Saksa tulevik on merel." (kuni 1918). Kantsler Otto von Bismarc. 1.2.1 MAJANDUS Saksamaa ühendamine kiirendas majanduse arengut. Saksamaa oli saanud Prantsusmaalt Elsass'i ja Lotringi kaevanduste piirkonnad. Arenema hakkas metalli tootmine, keemiatööstus, elektrotehnika jne. Tekkisid monopolid: perekond Thyssen; Krupp - relvatööstus; Siemens - kellad, autod; AEG - elektrotehnika. 1.2.2 SISEPOLIITIKA Mitmepartei süsteem. 1890 sai kantsleriks Bülow. 20. sajandi alguses moodustati hotendoti plokki valitsusliit (juht - B. von Bülow), mis hääletas maksude tõstmise ja hotendotide mässu mahasurumise poolt. Kuid see liit lagunes sisemiste vastuolude tõttu varsti. Võimule tuli mustsinine polkk (sinine - aadlikud, must - vaimulikud) -
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
....................................................................................165-168 Kergetööstus...................................................................................................................169 Teenundus.......................................................................................................................170 Transport.........................................................................................................................171 Import ja eksport..........................................................................................................172-174 Turism..........................................................................................................................175-193 Kokkuvõte......................................................................................................................194 Lisad..................................................................................................................
üleilmne elurikkuse hävimine maailmamere seisundi halvenemine, veereostus muldade viljakuse vähenemine (degradatsioon), kõrbestumine rahvaarvu kiire kasv suur energiatarve, fossiilkütuste arvel happevihmad uued tehnoloogiad GMO elupaikade hävimine keemiareostus radioaktiivsed jäätmed osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. Maailmamerevee ja magevee reostus: reostamine olme- ja tööstusheitvetega, jäätmete paigutamine ookeanidesse, põllumajanduses kasutatavate ainete vette sattumisel
toiduainetetööstus). Üleüldiselt: 1900 aastal oli 300 tööstusettevõtet, neist 9s oli 500 töölist ja 66% eestlasi, 1914 oli selliseid aga 14 ettevõtet ja 73% eestlasi. Sõja ajal oli oluline metalli ja riiete tootmine sõjatöööstusele. Maailmasõja eelõhtuks andis tekstiilitööstus 36%, metalli ja masinatööstus 19%, Paber 14%, toiduained 12% jne. Põhja-Eestis töötas maailmasõja eel vabrikutes 80% rahvast, sõja ajal 90% tööliskonnast. Oluline tööstusharu oli tekstiilitööstus(puuvill, kalev ja lina). Puuvill oli domineeriv, kui toorainet pidi sisse vedama. Tehti niiti ja toorriiet, aga saadeti edasi venemaale. Kalevitööstus oli väike. Linavabrikuid oli mitmeid, eriti väikseid pärnus ja viljandis. Linavabrikute omanikud olid eestlased. 1914 tehti modernne kunstsiidi vabrik. Tekstiilitööstuste nö pealinn oli Narva. Masinatööstus koondus Tallinna. Sadamatehased olid üsna vana ajalooga. 1870a oli ka raudteetehased
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
miseks vajalikke materjale. Kuna masinate kasutuselevõtmisega kasvasid valmistoodangu mahud hüppeliselt, ladustati toodetud kaupu enne müüki suurtes kogustes. Suurte kaubakoguste tootmine ja ladustamine tingis omakorda vajaduse müüa kaupu kaugematel turgudel. See omakorda sundis mõtlema mere- ja maismaatranspordi arendamisele ning olemasolevate võimaluste paremale ärakasutamisele. Suurte tootmismahtude puhul hakati üha enam mõtlema ostmise, tootmise, jao- tuse ja müügi planeerimisele. Neid hakati käsitlema kui omavahel seotud protsesse.
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
