Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Eesti Teise maailmasõja ajal Kuupäevad: 23. august 1939. Molotov-Ribbentropi pakt. 1. september 1939. Teise maailmasõja algus. 18. september 1939. Poola allveelaev ,,Orzel" põgeneb Tallinnast. 28. september 1939. Baaside leping. 7. oktoober 1939. Saksa kutsub baltisakslasi Eestist lahkuma. 18. oktoober 1939. 25000 punaväelast saabub Eestisse. November 1939. Talvesõja algus. Märts 1940. Talvesõja lõpp. 14. juuni 1940. Moskva esitab Leedule ulitimaatumi, nõudes punaarmee lubamist territooriumine ja valitsuse väljavahetamist; algab sõjaline agressioon Eesti vastu. 16. juuni 1940. Moskva esitab Eestile ja Lätile ultimaatumi. 17. juuni 1940. Eesti okupeerimine; Laidoner kirjutab alla ,,Narva diktaadile". 21. juuni 1940. Juun...
Aastaarvud II MS: märts 1938 Austria liitmine Saksamaaga 29.september 1938 Müncheni kokkulepe 23.august 1939 Molotov ja Ribbentrop allkirjastavad Moskvas NSV-liidu ja Saksamaa vahelise mittekallaletungilepingu ning selle salajase lisaprotokolli 1.september 1939 Saksamaa kallaletung Poolale; Teise maailmasõja algus 3.september 1939 Saksamaale kuulutavad sõja Inglismaa ja Prantsusmaa 17.september 1939 NSV-liidu sissetung Ida-Poolasse november 1939 märts 1940 Soome Talvesõda aprill 1940 Saksamaa hõivab Taani ja Norra 10. juuni 1940 sõtta astub Itaalia 22. juuni 1940 Compiegne`i vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel 22.juuni 1941 Saksamaa kallaletung NSV-liidule august 1941 Churchill ja Roosevelt kirjutavad alla Atlandi hartale 7.september 1941 Jaapan ründab USA sõjaväebaasi Pearl Harboris jaanuar 1942 Washingtonis kirjutatakse alla lepingule, mis keelab Kolmikpakti riikidega separaatrahu sõlmi...
Ansluss liitumine; 13. Märts 1937 Austria alade liitumine Natsi Saksamaaga. Suur-Saksamaa pärast Austria anslussi Natsi Saksamaa nimetus 1938. Mücheni sobing 29. September 1938, kirjutasid 4 suurriiki (Ing pm: Neville Chamberlain; Pr pm: Edouard Daladier; Ital: Benito Mussolini; Sak: Adolf Hitler) alla Mücheni lepingule, mille kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loobuma Sudeeni alates Saksamaale, et vältida sõda. 15. märts 1939 Saksaväed tungisid Prahasse ning Saksa mõjusfääri läks Tsehhoslovakkia. 21. märts 1939 Saksamaa nõudmised Poolale 22. märts 1939 Kleipeda (Leedu ala) ühendamine Suur-Saksamaaga 23. august 1939 MRP (Molotovi-Ribbentropi pakt) Natsi Saksa ja NSVL vahel koostatud mittekallaletungi pakt, mis sisaldas salaprotokolli, mille käigus jagati Ida-Euroopa maad oma vahel ära. (Saksa välisminister: Joachim von Ribbentrop; Vene välisminister: Vjatseslav Molotov) 1. september 1939 II ms alus; Saksamaa tungimin...
1) Austria ansluss millal toimus? Mis riigid olid asjasse segatud? Nimeta 3 põhjust, miks sai ansluss võimalikuks. Toimus 1938.aastal , seotud olid Suurbritannia , Saksamaa , Prantsusmaa , Itaalia. 1)Austria ei osutanud vastupanu ,Austria okupeeriti 2Teised riigid ei soovinud sõtta minna sakslastega 3)Austerlaste hulgas oli palju neid , kes pooldasid Austria ühendamist Saksamaaga 4)Sakslasi toetas Mussoliini , kes ennem pooldas Austriat. 2) Müncheni kokkulepe- millal toimus? Millised riigid sõlmisid? Mida tähendas Müncheni kokkulepe Tsehhoslovakkiale? Toimus 29.sept 1938.aastal.Sõlmisid selle Saksamaa ,Suurbritannia , Prantsusmaa, Itaalia sunniti ka osalema Tsehhoslovakkia . See tähendas viimasele okupeerimist. 3) Miks muutsid lääneriigid 1939. aastal oma poliitikat Saksamaa suhtes? Nad said aru , et Hitlerile ei piisa nende järelandmistest. 4) TV ül 2 lk 41 Enne Müncheni konverentsi Müncheni kokkuleppe 193...
II maailmasõda Lühikoronoloogia : 7. märts 1936 - Saksamaa okupeeris Reini demilitariseeritud tsooni 29. september 1938 - Müncheni kokkulepe Märts 1938 - Saksamaa okupeerib Austria 23. august 1939- Molotovi-Ribbentropi pakt 1. september 1939 - Saksamaa tungis Poolale kallale 17. sptember 1939 - NSV tungib Poolale kallale 1939-1940 - talvesõda 22. juuni 1941 - Barbarossa plaan 7. detsember 1941 - Jaapan kuulutab USA-le sõja 14. august 1941 - Atlandi harta 6. juuni 1944 - Teheran 4. - 11. veebruar 1945 - Jalta 17. juuli - 2. august 1945 - Potsdam 6. juuni 1944 - Normandia dessant 21. Aprill 1945 - Berliini okupeerimine NSV liidu poolt 2. september 1945 - II maailmasõja lõpp II ms lühidalt Sõja algus II maailmasõja alguskuupäev - 1. september 1939, mil Saksamaa tungis kallale Poolale. MRP Molotovi- Ribbentropi pakt (MRP) - NSV Venemaa ja Saksmaa vahel, Venemaa tahtis I...
Ajaloo kontrolltöö teine maailmasõda Toimumisaeg: september 1939 mai 1945 Põhjused: Saksamaa ja Nõukogude Liidu soov realiseerida oma ideoloogiad natsionaalsotsialismi ja kommunismi Molotov-Ribbentropi pakt võimaldas laiendada sõda totaalseks lääneriikide lepituspoliitika enne sõda millega ei sekkutud Saksamaa ja Nõukogude Liidu kasvavasse agressiooni 1933 Saksamaal saab võimule Hitler 1934 Hitler alustab riigi militariseerimist (sõjatööstuse väljaehitamist) 1936 Saksamaa hõivab Saarimaa (1. territoriaalne laienemine) 19. märts 1938 toimub Ansluß e. Saksamaa okupeerib Austria (ettekäändeks sealne suur sakslaste arvukus) 2. territoriaalne laienemine 28. september 1938 toimub Müncheni konverents, kus Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa arutasid Tsehhoslovakkia saatuse üle. Saksamaa nõudis Tsehhoslovakkiaga ühinemist, ettekäändeks 3 mln piiriäärset Sudeedi sakslast....
Kordamine 12. klassile II maailmasõda 1. Mõisted 1) Talvesõda Osa Teisest maailmasõjast. Nõukogude liit ründas Soomet. Lõppes Moskva rahulepinguga. 1939-1940. 2) Baaside ajastu NL sõjaväelased elasid eraldi sõjaväebaasides, kust senisel elanikkonnal tuli lahkuda. Nad üritasid hoiduda kokkupõrgetest vene sõjaväelastega. 3) Okupatsioon võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega. 4) Atlandi harta - 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Atlandi ookeanil Franklin D. Roosevelti ja peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. 5) Küüditamine Inimeste vägivaldne ümberpaigutamine. Eestist küüditati üle 30 000 inimese Nõukogude okupatsiooni ajal Siberisse. 6) Juu...
massiküüditamine- 2tk, 14. juuni. natsionaliseerimine- riigistati kõik eraettevõtted. metsavennad- põrandaalused rühmitused, võideldi vene okupatsiooni vastu ja peitsid ennast metsades. mobilisatsioon- mobileeriti eesti mehi väeüksustesse, et võidelda eesti nimel võõrvõimu vastu. suur põgenemine- otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reiimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. kolmikpakt-saksamaa, itaalia ja jaapani vaheline leping, millega lubati üksteist toetada.(1940 sügis) holokaust-jttuide hävitamiskava teise maailmasõja aastal. atlandi harta. ühine tegutsemine saksa vastu, algul usa ja suurbritannia, hiljem teised riigid liitusid ja sellest kujunes ühinenud rahvastedeklaratsioon. barbarossa plaan- välksõda, 22. juuni 1941. Jätkusõda- sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks. kapituleeruma- ettekirjutatud tingim...
AUGUST JAKOBSON KRISTEN KANEP ELUKÄIK • Sündis 2. septembril 1904, Pärnus. • Lõpetas 1926 Pärnu ühisgümnaasiumi. • Õppis Tartu Ülikoolis 1926-1929 majandus- ja 1931-1935 arstiteadust. • Valiti 1939 Eesti Kirjanike Liidu esimeheks. • 1940–1941 töötas ajalehe Kommunist toimetuses ning oli kirjastuse Ilukirjandus ja Kunst peatoimetaja, lisaks oli ta Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu organiseerimistoimkonna esimees. • August Jakobson sai Eesti NSV rahvakirjanikuks 1947. • 1944–1946 ja 1950–1954 oli Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu esimees, 1950–1958 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja. • August Jakobson oli NLKP liige 1942. aastast. • Suri 23. mai 1963, Tallinnas. LOOMING • Kirjutas romaane, lühiproosakogumikke, muinasjutukogusid, novelle ja näidendeid. • Tuntuks sai naturalismimõjulise romaaniga "Vaeste patuste alev". • Pär...
II maailmasõja eellugu ja algus · 1935 saksamaa alustab taasrelvastumist · 1935 berliini rooma telg · 1936 kominterni vastane pakt · 1935 saarimaa ülestõus 1936 Reini relvavaba tsoon · 1936 viidi sinna Saksa relvajõud Hispaania kodusõda (1936 1939) · Sõdisid rahvuslased (võit) o Toetasid: saksamaa ja Itaalia · Vabariiklased o Toetas: NSV LIIT Anasluss · Märtsis 1938 liideti Austria Saksamaaga Müncheni kokkulepe · 1938 september o Saksamaa soovis endale Tsehhoslovakkia Tsehhoslovakkia saatus · 1939 märtsis kadus Tsehhoslovakkia riik 23. august 1939 Sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt ehk Nõukogude-saksa Mittekallaletung. (oli ka salajane lisaprotokoll) 1. september 1939 · Saksamaa ründas Poolat · Seda Loetakse II maailmasõja alguseks! · Saksamaa edasitung oli kiire. Võetakse kasutusele mõiste Blitzkrieg välksõda. · Suur osa poolat la...
Teine maailmasõda: 1) Hispaania kodusõda (juuli 1936-1939 märts) Vastus: Hispaania kodusõda oli esimene sõda Euroopas pärast Esimest maailmasõda. 1936 tuli Hispaanias võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Sama aasta 17. juulil puhkes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Kodusõtta sekkusid ühelt poolt Itaalia ja Saksamaa ja teiselt poolt Nsv Liit. Franco väed hõivasid 1939 kevadel Madriidi ning 1. Aprill 1939 kuulutas Franco sõja lõppenuks. Kehtestati Franco diktatuur. 2) Austria ansluss Hitler asus 1938 oma maailmavallutuskava, esimeseks ohvriks sai Austria. Ta esitas Austriale ultimaatiumi, millega nõudis vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist etteotsa. Austria ei suutnud vastu seista ja alistus. 13. Märts 1938 marssisid Saksa väed riiki ja järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tuntuks kui ansluss. 4. A...
1940 12. märts: Lõppes Soome Talvesõda / 9. aprill: Taani okupeerimine Saksamaa poolt. / Aprill juuni: Norra okupeerimine Saksamaa poolt. / Juuniaugust: Eesti, Läti ja Leedu annekteerimine sõjalise jõuga ähvardades ning inkorporeerimine NL-u / 18. detsember: Hitler kinnitas Barbarossa plaani. 1945 4.11. veebruar Krimmi konverents 8. mai Saksamaa kapituleerus / 17. juuli2. august Potsdami konverents / 6. august USA heitis tuumapommi Hiroshimale / 8. august Nõukogude Liit kuulutas sõja Jaapanile / 9. august USA heitis tuumapommi Nagasakile / 2. september Sõda lõppes Jaapani kapituleerumisega Kummaline sõda- toimus Prantsuse-Briti ja Saksamaa vägede vahel. See sõda kandis sellepärast sellist nime, sest sõda oli välja kuulutatud, aga sõjategevust ei toimunud. Inglaste visa vastupanu sundis Hitlerit loobuma Suurbritannia-vastase meredessandi kavadest, ent nüüd hakati koostama sõjaplaane Nõukogude Liidu vastu. Samas tugevdas Sa...
BAASIDE AEG: 1933-Saksamaa lahkus Rahvasteliidust 1935-taastati üldine sõjaväekohustus,relvatusprogr. 1936-hõivati Reini, liit Itaalia, Jaapaniga 1939-lääneriigid loobusid järeleandmistest 23.august 1939- molotovi- ribbentropi pakt: vene saab ida-poola, eesti, läti,soome,bessaraabia, saksa poola, leedu. 28.sept vene saab leedu 1.sept saksa väed poola, 17.sept ka punaarmee 24.sept-nõue vastastikuse abistamise pakti allkirja- satmisele venelastega. 29.sept on agressiooni algus eesti vastu. 25.-26. sept arutati baasilepinguid, 5.okt allkirjastas Läti, 10.oktoobril Leedu 30.nov. 1939- sissetund Soome, Talvesõda, 13.märts 1940 sõlmiti rahuleping, 1/10 soomest venele.1939.a oktoobris toimusid läbirääkimised, et kokku leppida baasidega seotud küsimustes. Venemaa sai õiguse luua baasid:rohuküla, klooga,laulasmaa(kehtna,kuusik). 12.okt saabusid Tallinnasse3 vene miinilaeva. Maa- vägede sissemarss algas 18.okt. 6.okt 1939- hitler ütles, et eestis...
Ajaloo KT Missugused territooriumid hõivas Saksamaa enne II maailmasõja algust 1938-1939? · Austria, Slovakkia, Tsehhimaa, Klaipeda, Gdanski Nimeta aeg, osalised ja sisu! a) Müncheni konverents · 29.september 1938. aasta · Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia lõpuks ka Tsehhoslovakkia · Kokkulepe, mis sõlmiti, et hoida tagasi sõja algust. Saksamaa soovis kogu Tsehhoslovakkiat, aga kokkuleppega kehtestati, et Saksamaale jääb Sudeedimaa. Lõpuks see kokkulepe purunes ja Saksamaa vallutas kogu Tsehhoslovakkia b) Molotovi-Ribbentropi pakt · 23.august 1939 · NSVL ja Saksamaa · Mittekallaletungileping, millega taheti säilitada erapooletus, kui kumbki pool asub kellegiga sõtta. Lapinguga jagati Euroopa ka mõjupiirkondadeks: Saksamaale jäi Leedu ja Poola lääneosa, NSVL sai Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Poola idaosa Miks pu...
Ajalugu TEINE MAAILMASÕDA 2. Pane ajaliselt õigesse jrk. · Austria liitmine Saksamaaga 1938, märts · Müncheni kokkulepe 1938, september · Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt 1939, märts · Molotov-Ribbentropi pakt 1939, august 23. · Saksamaa kallaletung Poolale, II MS algus 1939, september 1. · Talvesõja algus 1939, november · Saksamaa kallaletung NSVL-le 1941 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Saksamaa tingimusteta kapituleerumine 1945, mai · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945, august 3. Õige aastaarv · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Talvesõja algus 1939 · Saksamaa kapituleerumine liitlastele 1945 · Teherani konverents 1943 · Potsdami konverents 1945 · Kurski lahing 1943 · Midway lahing 1942 · Prantsusmaa kapituleerumine Saksamaa ees 1940 · Moskva lahing 1941 4. Märkige sündmus, mis toimus · 01.0...
Ajaloo kordamisküsimused 1. Mõisted 1) Lepituspoliitika Suuremate riikide vaheline poliitika, kus proovitakse anda vastaste tingimustele järele ja seeläbi probleeme vältida. 2) Anschluss Austria ühendamine Saksamaaga. 3) Müncheni kokkulepe (sobing) Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Tsehhoslovakkia vaheline kokkulepe, mis andis Saksamaale loa okupeerida Sudeedimaa. Tsehhoslovakkiale sunniti see peale. 4) MRP Molotov-Ribbentropi pakt. Nõukogude Liidu ja Saksamaa mittekallaletungileping. Jagas Euroopa NSVL-i ja Saksamaa vahel ära. 5) Atlandi harta W.Churchill'i ja F.D.Roosevelt'i vaheline Hitleri-vastase koalitsiooni leping. 14.august 1941. 6) Teherani konverents 28.nov 1.dets 1943. a) Stalin, FDR, Churchill. b) Lääneriigid ei kavatse NL-ga Baltikumi p...
Teine maailmasõda (01.09.1939–02.09.1945) ❧ ❧ Esitluse koostamiseks kasutatud allikas: “Lähaajalugu I. Õpik gümnaasiumile” (autorid M. Laar, L. Vahtre; Avita 2006) Esitluses kasutatud piltide ja illustratsioonide allikas: Google’i pildiotsing SAMMHAAVAL UUE SÕJANI ❧ Uute konfliktikollete kujunemine ❧ Hispaania kodusõda ❧ Austria anšluss ❧ Müncheni sobing ❧ Tšehhoslovakkia häving ❧ Molotovi-Ribbentropi pakt Uute konfliktikollete kujunemine ❧ 1935: Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles’ rahulepingu: - üldine sõjaväekohustus - lennuväe ja sõjalaevastiku taasloomine - Inglise-Saksa mereväeleping - Rahvasteliidust väljaastumine ja Locarno lepingust loobumine - Itaalia ründas ja vallutas Etioopia (Abessiinia) ❧ 1936: Kominterni-vastane pakt (Saksamaa ja Jaapan) ❧ Saksamaa ühendas Saarim...
Kronoloogia 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus 1210 Ümera lahing 1217 Madisepäeva lahing 1224 Tartu langemine 1248 Talllinn saab linnaõigused 1343-1345 Jüriöö ülestõus 1558-1583 Liivi sõda 1623 Tartu Ülikooli asutamine 1684 tööd alustab Forseliuse seminar 1700-1721 Põhjasõda 1700 Narva lahing 1710 Eesti läheb Vene võimu alla 1739 ilmub esimene eestikeelne täielik Piibel 1739 Roseni deklaratsioon 1739 koolikohustuse algus Eestis 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 1802 ja 1804 esimesed talurahvaseadused 1816 ja 1819 talupoegade vabastamine pärisorjusest 1857 hakkab ilmuma Perno Postimees 1858 Mahtra sõda 1866 uus vallaseadus 1869 I üldlaulupidu 1884 Otepää kirikus õnnistatakse sisse sini-must-valge lipp 1905-1907 revolutsiooniaastad 1914 puhkeb Esimene maailmasõda 1917 revolutsioon ja tsaarivõimu kukutamine 1917 märts Eesti alad ühendatakse ühtseks aut...
Kordamisteemad - 9.klass Teema: Teine Maailmasõda 1. II maailmasõja poliitilised, majanduslikud ja ideoloogilised põhjused (õpik ptk 12) Poliitilised: · Ebapüsiv Versailles' süsteem · Rahvasteliit ei täitnud oma kohustusi · Saksamaa ja NSV Liidu enesekindlus kasvas Majanduslikud: · Hitler vajas vallutussõdu oma laenude tagasimaksmiseks · NSV Liit tahtis demonstreerida oma sõjatööstust Ideoloogilised: · Saksa rahvas vajas eluruumi · NSV Liit tahtis viia kommunismi maailma · NSV Liidul oli ,,vaenlase" kuju. Sellega võitlemiseks loodi hea juhtkonnaga Punaarmee 2.Sõjakate suurriikide Jaapani, Itaalia, Saksamaa ja NSVLiidu eesmärgid 1930.aastate lõpul. (ptk 11) Jaapanlased soovisid luua Ida-Aasias ühtse majanduspiirkonna ning võtta sealsed riigid Jaapani keisri kaitse alla. Itaalias väitis Mussolini, et Vahemeri peab muutuma Ita...
Desarmeerimiskonverents 1932-1934, osales 61riiki,toimus Genfis, org.Rahvasteliit. Versasille´i süsteemi kokkuvarisemine 16.märts 1935 sõjaväekohustus Saksamaal. Inglise-Saksa mereväekokkulepe.18.06 1935. SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE MAAILMAS. 1931.-tungib Jaapan mandzuuriasse, 1935-Itaalia tungib Etioopasse. Hispaania kodusõda(1936-1939). 1936.aasta juulis puhkes Hispaania vabariigis sjaväelaste mäss, mille eesmärgiks oli kukutada vasakpoolsesse Rahvarindesse koondunud parteide valitsus. Valitsusvastaste judude etteotsa astus kindral Fr.Franco. Mäss kasvas üle kodusjaks, millesse sekkusid vrriigid. Vabariiklasi asus toetama NL. Saksamaa, Itaalia ning Portugal tunnustasid ja abistasid sjaliselt Franco mässulist valitsust. Välisriigid kasutasid kodusda ka oma uute relvade katsetamiseks. Hispaania kodusda lppes 1939.aasta märtsis vabariigi langemisega.AGRESSORITE BLOKI KUJUNEMINE. Berliini Rooma telg 1936.okt(saksa liit.itaaliaga)Saksa-jaapani ...
II maailmasõda 1.september 1939 - 2.september 1945 Veel enne sõda... · 1939 olid Euroopas võimul 3 diktaatorit: Mussolini, Hitler ja Stalin. · 1936 sõlmisid Saksa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud NSVL vastu. Ühineb Itaalia. Tekib Tokyo-Berliini-Rooma telg. · 1936-1939 Hispaania kodusõda (juht kindral Franco). Mittevahelesegamispoliitika Euroopa poolt, v.a. NSVL, Itaalia ja Saksamaa (+ interbrigaadid eri rahvastest). Hispaanias Franco diktatuur. · 1938 Austria Ansluss. Saksamaa ja Austria liituvad pärast Saksa ultimaatumit. · 1938 Müncheni kokkulepe. Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa otsustasid, et Sudeedimaa läheb Saksale. · 1939 Klaipeda okupeerimine sakslaste poolt; Slovakkia kuulutas end Hitleri õhutusel vabaks; Tsehhoslovakkia okupeeriti sakslaste poolt. · 23...
II MAAILMASÕDA Soome ja Nõukogude Liit 08.12.1941 22. Juuni 1941 USA kuulutas Jaapanile sõja 01.09.1939-02.09.1945 Saksamaa tungib Nõukogude Jõudude vahekord peale Pearl Nõukogude Liidu ja Saksamaa Liidule kallale. Harbour'it sõda (22.06.1941-08.05.1945) Liitlasvägede kasuks, sest USA MOLOTOVI-RIBBENTROPI astus sõtta. (Prantsusmaa, PAKT 23.08.1939 Suurbritannia, Nõukogude Liit, USA <> Saksamaa, Itaalia, Jaapan). Sala...
Gustav Adolfi Gümnaasium II MAAILMASÕDA Tallinn 2018 Kronoloogia 1936 Reinimaa remilitariseerimini 1938 märts Ansluss ehk Austria annekteerimine 1938 29. september Müncheni kokkulepe 1939 23. august Molotovi-Ribbentropi pakt 1939 1. september Saksamaa sissetung Poolasse 1939 17. september Punaarmee siseneb Poolasse 1939 30. november Algab Talvesõda 1940 12. märts Lõppeb talvesõda 1941 22. juuni Saksa armee pealetung NSV Liitu 1941 14. august Atlandi harta 1941 7. detsember Pearl Harbor ja Jaapan kuulutab USA-le sõja 1943 Teherani konverents 1945 4-11 veebruar Jalta konverents 1945 17. juuli-2.august Potsdami konverents 1944 6. juuni Normandia dessant 1945 7. mai Saksamaa kapituleerub 1945 6. august USA heidab Hiroshimale tuumapommi. 1945 9. august USA heidab Nagasakile tuumapommi. 1945 2. sep...
Virtsu Põhikool Teine maailmasõda Referaat Koostas: Risto Kriik 9.klass Juhendaja: Lembit Tammsalu Virtsu 2007 Sisukord Virtsu Põhikool............................................................................................................ 1 Teine maailmasõda..............................................................................................................1 Referaat............................................................................................................................... 1 Sisukord......................................................................................................................2 ...............................................................................................................................................
Kordamine ajaloo kontrolltööks 13.dets Tuuli Varik Ajaloo kordamisküsimused 1. Millised riigid või territooriumid liitis endaga Saksmaa 1938-1939? (vihik + lk 92,94) Saksamaa liitis endaga : Austria, Sudeedimaa, Kaipeda, Leedu, Poola lääneosa. 2. Nimeta aeg, osapooled ja tingimused! ? Aeg Osapooled Tingimused Müncheni kokkuleppe 23.sept 1938 Suurbritannia Kohustati Tsehhoslovakkiat Prantsusmaa Sudeedimaa Saksamaale üle ...
Hispaania kodusõda-(1936.juuli-aprill 1939) oli esimene pärat I MS puhkenud sõda Euroopas. Vasakpoolsete ja parempoolsete natsionalistide vahel. Francisco Franco juhtis parempoolseid. Ta oli just kukutatanud vabariigi ja kehtestanud diktatuuri. Sõda oli poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste erinevuste tulemus. Franco väed suutsid samm- sammult oma positsioone parandada ning kontrollisid 1937.a lõpuks juba suuremat osa Hispaania territooriumist. 1939.a kevadel hõivasid nad Madriidi ning 1.aprill 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Austria ansluss- Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria. 1938.a veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria alistus. 13.märts 1939. Marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tauntuks kui ansluss. Müncheni konverents- toimus 29.sept.1938. Suurbritannia,...
Eesti II maailmasõja ajal II maailmasõda ja Eesti Eesti kuulutas end II maailmasõjas erapooletuks. 23.08.1939: MRP (Eesti NSVL huvisfääris). Eesti oli osa Idarindest (juuli 1941-dets 1944). I Nõukogude okupatsioon 1939-1941. Saksa okupatsioon 1941-1944. II Nõukogude okupatsioon 1944-1991. Kronoloogia 18. sept 1939: Poola allveelaev Orzel põgenes Tallinna sadamast. NSVL nõuab sõjaliste baaside lubamist Eestisse. 28. sept 1939: Baaside leping e. vastastikuse abistamise leping Eesti ja NSVL vahel. 16. juuni 1940: NSVL ultimaatum Eestile. 17. juuni 1940: Eesti okupeerimine. 21. juuni 1940: riigipööre Eestis (Johannes Vares Barbarus). 21. juuli 1940: ENSV 6. aug 1940: Eesti liitumine NSV Liiduga. Kronoloogia 14. juuni 1941: juuniküüditamine (u 10 000). Juuli-okt 1941: Suvesõda August 1941: Saksa okupatsiooni algus. Jaan 1944: Punaarmee sissetung Eestisse. Sept...
ARBUJAD Arbujad · Tegutsesid Tartus. · Enamik õppis või oli õppinud Ülikoolis. · Loomingut mõjutasid maailmakirjanduse suured autorid ja Noor-Eesti traditsioon. · Antoloogia (koguteos) "Arbujad" ilmus 1938. aastal. Koostatud Ants Orase poolt. Liikmed Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas, Bernard Kangro, Betti Alver, Heiti Talvik, Uku Masing, Mart Raud. Uku Masing (1909-1985) · Sündis Harjumaal 11. augustil · Sünninimi Hugo Albert Masing · 1930.a lõpetas Tartu Ülikooli · Oli teoloog, luuletaja, folklorist, etnoloog · "Neemed Vihmade lahte" (1935) Bernard Kangro (1910-1994) · sündis Võrumaal 18. septembril. · 1938 lõpetas Tartu Ülikooli kirjanduse eriala cum laude. · "Sonetid" (1935) · "Reheahi" (1939) · Tartu Ülikooli audoktor · Ajakirjanik ja luuletaja · Suri Rootsis · ...
Müncheni kokkulepe 29.september 1938.aasta sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia kokkuleppe. Selle lepinguga ei takistatud Tšehhoslovakkia vallutamist. Molotovi-Ribbentropi pakt Mittekallaletungileping, mis sõlmiti 23.august 1939. aastal Moskvas Saksamaa ja NSV liidu vahel. Sellele kirjutasid alla Nõukogude Liidu välisminister V.Molotov ja Saksamaa välisminister J.von Ribbentrop. See andis võimaluse tegutseda segamatult mõlemal poolel. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida-ja Kagu-Euroopas. II maailmasõja algus (1939-1942) II maailmasõda algas 1. september 1939.aastal Saksamaa sissetungiga Poolasse. 3.septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 1939. aasta novembris lõpul algas NSVL sõda Soome vastu. 1940.aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja Bessaraabia. 1940.aasta kevadel vallutas Saksa armee: Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hol...
Holokaust-juutide massiline hävitamine Atlandi harta-SM vastase võitluse eesmärkide kogum(14 aug. 1941) ÜRO-Ühinenud Rahvase Organisatsioon(1945) Talvesõda- Soome ja NSVL vahel(nov 1939-märts 1940) Jätkusõda- Soome polnud rahul Talvesõja tulemustega (25 juuni 1941-19 sept 1944) El Alamein-koht kus Briti-USA väed lõid puruks SM-Itaalia väed. (november 1942- veebruar 1943) Kollaboratsionism-vaenlasega koostöö tegemine. Lend lease-Usa majandusabi brittidele. Totaalne sõda- kogu ühiskond oli kaasatud sõtta. Ostland-SM okupatsiooni all olevad balti riigid. II rinne Briti-USA sõjategevus saksa vastu Euoopas 6 juuni 1944. Hiroshima-Little boy 6.august 1945 Nagasaki-Fat man 9.aug 1945 Koonduslaager-Saksa surma ja hävituslaager Geto-juutidele eralatud linnaosa piirkond. Paulus-SM kindral, andis vägedega alla Stalingradis. Rommel- SM kindral, SM-IT vägede ülemjuhataja Aafrikas. Churhill Briti peaminister 1943-te...
6. detsember 1917 kuulutati Soome iseseisvaks 1918. aastal nimetati Mannerheim riigihoidaks 1920. aastal lõppes soomlaste Vabadussõda 1922. aastal toimus Genovas koverents, jätkus Rapallos 1938. aastal vallutas Hiler Austria 29. september 1938. toimus Müncheni kokkuleppe 1939. aastal vallutas Hitler ära ülejäänud Tsehhoslovakkia 1939. aasta kevadel algasid Inglise-Prantuse-Nõukogude läbirääkimised 23. august 1939 sõlmiti Molotvi-Ribbentropi pakt 1939. aastal algas Talvesõda 1. september 1939 algas WWII 17. september 1939 tungis NSVL Poolasse 1940. aastal sõlmiti Kolmikpakt Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vahel. 1940. aastal ründas Itaalia Kreekat 1940. aastal vallutas Hitler: Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia, Hollandi ja Prantsusmaa. NSVl vallutas Läti, Leedu ja Eesti 22. juunil 1940 alistus Prantusmaa Compiegne'i metsas 1941. aastal allkirjastati USA ja Inglismaa vahel Atlandi Hart 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSVL 7. detsember 1941 r...
II Maailmasõda Konflikti kolded · 1935 keeldus Saksamaa Versailles' lepingut täitma. Asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. Viis väed Reini tsooni. Liitis Saarimaa Saksamaaga (Prantsuse piiril). Astus välja Rahvaste Liidust. Loobus Locarno lepingust. Lääneriigid vaid protestisid. · 1935 Itaalia vallutas Etioopia (Abessiinia). · Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi, nimetatakse rahustamispoliitika. · 1936 Saksa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, millega hiljem liitus ka Itaalia. · 1936 Hispaanias puhkes kodusõda. Kommunistide-, sotsialistide Rahvarinne (toetas NSVL). Vabadusvõitlejad eesotsas diktaator Francoga (toetajad Itaalia ja Saksamaa). · Lääneriigid lubasid mitte sekkuda. Diktatuurid toetasid uute relvadega. Kestis k...
Eesti Vabariik 1920-1940 Eesti piir TARTU RAHU 02.02.1920 ( N-Venemaa, Soome, Poola ) · sõjaeelne u. 47000, praegu u. 45000. 1944- 1945 Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast · sõja eel kuulus Hiiumaa Läänemaa koostisesse, praegu omaette maakond · sõja eel Virumaa, nüüd Ida- ja Läänevirumaa * osast Võrumaast Põlva mkn. · Lõuna- Harjumaa Rapla maakond ,* P-Tartumaa Jõgeva mkn.* Valga mkn. Laienenud · 1920-34 võim kahetasandiline 1934-40 võim kolmetasandiline prageu kahetasandiline EV SISEPOLIITIKA 1920-1940 1919- Maaseadus&Põhiseadus. Seadusandlik saja kohal. Riigikogul 3a. TäidesaatevValitsus RIIGIPEA puudus PõHISEADUSE MIINUSED: presidendi puudumine välisriikides ei saanud Eesti riigipea tuntsuks PLUSSID: täielikud demokr. Vabadused (keelat.kommunistide partei) 1. dets. 1924- kommunistide relvastatud riigipööre GrigoriZinovjev 2. 1929- algas majanduskriis. Rahul...
II Maailmasõja eellugu 1. Mis riik vallutati esimesena Saksama poolt ning mis kuus/aastal? 2. Mida tähendab anluss või millega on see seotud? 3. Mis riigi alasid nõudis Hitler järgmisena ning mis kuus/aastas? 4. Mis riigi peaminister üritas leida lahendust? Mis oli mehe nimi? 5. Kus, mis riigid ning millal kirjutasid alla kokkuleppele? 6. Millal vallutasid sakslased kogu Tehhoslovaia? Miks oli see võimalik? 7. Mis riigi linna sakslased endale nõudis? Mis alad nad okupeerisid? Mis riigile suruti peale majanduslepe? 8. Millal ning mis riigi valltasid Itaalased? 1. Austria, 1938 märts 2. Idee, mis tekkis peale I-mest Maailmasõda, kui väideti, et Austria ei suuda ise majandusega toime tulle ning ta tuleks st liita Saksamaale. 3. Tehhoslovakia, sügis 1939 4. Suurbritannia. J.A.Chamberlain 5. Münchenis, Itaalia/Saksamaa/Suurbritannia/Prantsusmaa, 29 sept 1938 6. 1938 kevadel. Teised suur...
Teine maailmasõda. Tööleht Magnus Kruusing 9d Kirjuta õige mõiste. 1. Austria liitumine Saksamaaga Ansluss 2. Sunnitöö ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati Koonduslaager 3. Sõjaline vastupanu vallutajate tagalas Partisani sõda 4. Läänerindel sügisest 1939 kevadeni 1940 valitsenud tegevusetu vastuseis inglasteprantslaste ja sakslaste vahel Kummaline sõda 29. septembril 1938. aastal kirjutasid Chamberlain, Daladier, Hitler ja Mussolini alla kokkuleppele, mis kiirendas Teise maailmasõja puhkemist. Müncheni kokkulepe 1. Milliste riikide juhid olid nimetatud isikud? Chamberlain- Inglismaa Daladier Prantsusmaa Hitler Saksamaa Mussolini Itaalia 2. Kuidas nimetati nende poolt allkirjastatud lepingut? 3. Millise riigi saatus otsustati selle lepinguga? Tsehhoslovakkia ...
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS MRP-mittekallaletungi leping NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23.augustil 1939. Lepinguga jaotati Vahe-Eurooma NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Mille alusel pidi NSV mõjusääri jääma Eesti, Läti, Leedu ja Ida-Soome. Baaside leping- 28.september 1939,NSV Liit ja Eesti sõlmisid lepingu, mille kohaset rajatakse Eestisse NSVL sõjaväebaasid, algas baaside ajastu 1939 sügis-1940 kevad. Sellea kaasnes 1939 baltsakslaste lahkumine. Okupatsioon Eestis-17.juuni 1940 okupeeriti Eesti. Juulipööre-sündmusi juhendas Andrei Zdanov, moodustati uus valitsus,peaministriks sai Johannes Vares-Barbrus. 14.-15.juuli uued valimised, uus võim:Eesti Töötva Rahva Liit (ETRL),Eesti Vb nimeti ümber Eesti Nõukoude Sotsilistlikuks Vabariigiks (ENSV). 6.august Eesti NSVL koosseisu, valitsuse nimeks sa Rahvakomisaaride Nõukogu, juhtis Lauristin. Korraldati ümber majandus (riigistati tööstused, trantsport, poed jne, tehti ettevalmistusi ...
Eesti II maailmasõja ajal Iseseisvuse kaotus 1)MRP 23.aug 1939 Molotov Ribbentropi pakt Salaprotokoll: pandi paika huvisfäärid NL- Soome, Eesti, Läti, osa Poolast koos Varssaviga Saksamaa- Leedu, Lääne- Poola 2)Sõpruse- ja piirileping 28.sept 1939 Salaprotokoll: NL- Leedu Saksamaa- Varssavi 3)Baaside leping 28.sept 1939 Baaside projekt Eestis, Lätis, Leedus, Soomes Surve avaldamine: allveelaeva Orzeli juhtum metallist põhja lastud Eesti poolt NL tulistas alla reisilennuki Oktoobris lahkusid balti-sakslased Eestist ehk umbsiedlung Sõjaväe baasid rajati Hiiumaale, Paldiskisse, Rapla piirkonda Eesti valitsemine baaside ajastul Muutused: vähenes suhtlus lääneriikidega aktiveerus koostöö Läti ja Leeduga oluliselt tihenesid kontaktid NL-ga baltisakslased lahkusid valitsus vahetati välja...
2. Maailmasõda (1.sept 1939 – 2.sept 1945) Saksamaa liitlased 1936 Saksamaa + Itaalia, Berliin-Rooma telg. 1936 antikomiterni leping Saksamaa + Jaapan, 1937 liitub sellega Itaalia. 1939 Saksa tundis kallale poolale NSVL tungis kallale poolale [MRP (mittekallaletungileping Saksa ja NSV Liidu vahel, 23. augustil 1939)] 17.sept Suurbritannia ja Prantsusmaa tungisid kallale Saksamaale – kummaline sõda (3.sept 1939 – aprill 1940) Saatsid lendlehti, propaganda. Maginot; Siegfried. 28. Sept 1939 Eesis baaside leping; Leedu ostetakse NSVL-lt. 30.nov 1939 – 12.märts 1940 – talvesõda soome VS Venemaa (5mln vs 200mln) Talvesõda Soomes 1939 – 1940, jätkusõda 1941 – 1944. 1944 Soomel oli vaja NSVL vastu relvi, pöördus Saksamaa poole. 1939 sõlmitakse teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 1940 Saksamaa ründab Taanit ja Norrat. Norralane V. Quis...
1.Kollektiivse julgeoleku organisatsiooniks oli Rahvasteliit, mille ülesanne oli tagada maailmarahu.(Ei laseks riikide vahelistel tülidel sõjaks kasvada.) Ei andnud soovitud tulemusi, sest: 1. mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale (USA, Saksamaal kui I maailmasõja agressorriik, Nõukogude Liit) 2. 1930-ndatel ei suudetud aktiivselt ja tulemuslikult vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale (Itaalia agressioonile Etioopia vastu 1935; Jaapan hõivab territooriumid Hiinas 1931; NSVL kallaletung Soome vastu 1939 jne.) 3. Rahvasteliidul puudusid relvajõud ja ta sõltus otsuste elluviimisel suurriikidest, kes suhtusid sageli nendesse kohustustesse vastumeelselt. Rahvasteliidu kaks tähtsaimat liiget, Suurbritannia ja Prantsusmaa, ei tahtnud eriti sanktsioone rakendada ja veel vähem olid nad huvitatud Rahvasteliidu nimel sõjategevuse alustamisest. 2. 1...
II maailmasõda ja külm sõda SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. CHAMBERLAIN-Briti poliit...
Kontrolltöö nr 5. 11. Rahvusvaheline olukord Teise maailmasõja eel. Võitjad ja kaotajad. 11a. Molotovi- Ribbentropi pakt: kuidas sai see võimalikuks? 12. Teise maailmasõja algusaastad (1939- 1942). Euroopa sõjast maailmasõjani. 12a. Talvesõda. 13. Teise maailmasõja käik aastail 1942-1945. Hitleri-vastase koalitsiooni võit. 13a. Teine maailmasõda. Totaalne sõda. 1. Mis toimus 1933. a. 30. jaanuar? Hitler sai võimule. 2. Mida tähendab ``ansluss``? Austria ühendamist Saksamaaga. 3. Millal ühendati Austria Saksamaaga? 1938 13.märts. 4. Kes olid sudeedisakslasd? Tsehhoslovakkia aladel elavad sakslased. 5. Kui suur osa Tsehhoslovakkia elanikkonnast olid enne 1945. a. sakslased? 1/4 6. Mis toimus 1938. a. 29.-30. september Münchenis? Müncheni konverents. 7. Millised riigid osalesid Müncheni konverentsil? Inglismaa,Prantsusmaa,Saksamaa,Itaalia. 8. Kes neid riike Müncheni konverentsil esindas? ...
1. Jagage Teine maailmasõda perioodideks ning esitage iga perioodi olulisemad jooned. 1. September 1939 - november 1942 = Saksamaa ja tema liitlased tungivad peale ning saavutavad võite, vastased on sunnitud pidama kaitsesõda. 2. November 1942 juuli 1943 murranguline periood, mil Saksamaa ja tema liitlased kaotavad ülekaalu ning initsiatiiv läheb Hitleri-vastasele koalitsioonile. 3. August 1943 august 1945. Hitleri = vastase koalitsiooni riikide pealetung, mis lõpeb Hitleri-Saksamaa ja tema liitlaste täieliku lüüasaamise ning kapitulatsiooniga. 1. periood jaguneb 3 etapiks: a.) 1. september 1939 22. juuni 1941 Hitleri kallaletung Poolale kuni kallaletungini NSV Liidule; b.) 22. juuni 1941 7. detsember 1941: Hitleri kallaletung NSV Liidule kuni Jaapani kalletungini USA-le ja Inglismaale ning USA sõjakuulutamiseni Saksamaale; c) detsember 1941 november 1942: saksamaa, jaapani ja nende liitlaste üldisest pealetungist kõikidel rin...
Kordamisteemad kontrolltööks 12. klassile II Maailmasõda 1. Saksamaa tegevus vabanemaks Versailles´I rahulepingust. – 1935. aastal Saksamaa ühepoolselt tühistab Versailles’i rahulepingu: kehtestab üldise sõjaväekohustuse, astub välja Rahvasteliidust ning loobub Locarno lepingu täitmisest. 2. Lääneriikide rahustamispoliitika (mida tähendas, kas õnnestus) – lääneriikide tegevusetus, mis põhines lootusel, et saavutatud edu järel (Itaalia ja Saksamaa vallutused) diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Kominterni-vastane pakt (millal, kes sõlmisid, kelle vastu) – 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan NSVL vastu suunatud pakti, millega järgmisel aastal ühines ka Itaalia. 4. Hispaania kodusõda (millal, seos teiste Euroopa riikidega) – 1936-1939. Francsisco Franco. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saks...
1 V. TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945: Teise maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aas Olulisemad sündmused ta 193 Saksamaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ja loodi Wehrmacht. 5 Inglise-Saksa mereväeleppega alustati laevastiku taasloomist Saksamaal. 193 Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni. 6 193 11.märts – Saksa vägede sisenemine Austriasse; Austria 8 Anschluss. 29.september – Müncheni konverents; Tšehhoslovakkia loovutas Sudeedimaa. 193 Märts – Leedu loovutas Klaipeda (Memeli) piirkonna Saksamaale; 9 Tšehhoslovakkia likvideerimine. Teraspakti sõlmimine Saksamaa ja Itaalia vahel. 23.august – Molotov-Ribbentrop pakti sõlmimine. 1.september – Saksamaa ründas Poo...
Albert Kivikas Kronoloogiline koondnimekiri Albert Kivika kirjutatud teostest (sulgudes on esitatud esmatrüki koht ja aeg). · "Ohverdet konn" (Tartu 1919) lühijuttude kogumik, koos Erni Hiirega · "Lendavad sead" (Tartu 1919) lühijutud · "Sookaelad" (Tartu 1919) viis novelli · "Mina" (Tartu 1920) lühijutud · "Verimust" (Tartu 1920) novellid ja lühijutud · "Maha lüüriline sokolaad!" (Tartu 1920) kirjanduslik manifest · "Jüripäev" (Tartu 1921) romaan · "Nõuandja" (Tartu 1921) lastejutt · "Lumimemm" (Tartu 1921) lastejutt · "Verine väits" (Berliin 1922) novell · "Ristimine tulega" (Berliin 1923) romaan · "Jaanipäev" (Tartu 1924) romaan · "Mihklipäev" (Tallinn 1924) romaan · "Murrang" (Tallinn 1925) romaan, "Jüripäeva" ümber töötatud väljaanne...
Teise rinde avamine. Operatsioon Overlord. Kaspar Lind Eellugu • Teise maailmasõja algus – 1. september 1939 • Saksamaa – NSV Liidu piiri- ja sõpruseleping – 28. september 1939 • Prantsusmaa kapituleerub – 21. juuni 1940 • Saksamaa tungib Nõukogude Liitu – 22. juuni 1941 • USA astub Teise maailmasõtta – 7. detsember 1941 Hitlerivastase koalitsiooni kujunemine • Lend-lease seaduse vastu võtmine – 11. märts 1941 • Suur Isamaasõda • Atlandi harta – 14. august 1941 • Teherani konverents – November kuni detsember 1943 Stalin, Roosevelt ja Churchill Teherani konverentsil Valmistused Dpäevaks • Pikk kavandamisprotsess • Maabumispäeva ja -koha valik • Sõdurite varustamine Tähtsamad väejuhid Bernard L. Montgomery Dwight D. Eisenhower Gerd von Rundstedt Osalised Liitlased 1. USA 2. Suurbritannia 3. Kanada 4. Vaba Prantsusmaa 5. Uus-Meremaa 6. Holland 7. No...
TEINE MAAILMASÕDA Sigmar Markov 11r Põhjused Saksamaa pidas Versaillesi rahu ebaõiglaseks Hitleri ambitsioonid Lepituspoliitika Majanduskriis Molotovi-Ribbentropi pakt Stalini soov vallutada Euroopa Osalevad riigid Teljeriigid Liitlased Kokku 11 riiki Kokku 61 riiki Saksamaa USA Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome Inglismaa Ungari Sõjaohvrid Riigid Sõdurid Tsiviilohvrid Holokausti ohvrid Kokku hukkunuid Kanada 45300 45300 Soome 9500 2000 97000 Prantsusmaa 217600 267000 83000 567600 Saksamaa 5533000 1600000 160000 7293000 Jaapan 2...
Ajajoon (12191999) 1208 1227 Muistne Vabadusvõitlus juuni 1219 Taanlased Tallinna all 1238 Stensby rahuleping 23. aprill 1343 Jüriöö ülestõus 1346 Taani müüs PõhjaEesti valdused Saksa Ordule 1347 Saksa Ordu müüs PõhjaEesti valdused Liivi Ordule 22. jaanuar 1558 Liivi sõja algus 2. august 1560 Oomuli lahing. Liivi Ordu viimane lahing. 1561 Liivi orduriigi lõpp. PõhjaEesti Rootsile. Osa alad venelaste käes. Ülejäenud (LõunaEesti) alad Poolale. 1582 Jam Zapolski rahu. Venemaa ja Poola vahel. Taastati sõjaeelne olukord. 1583 Pljussa rahu. Venemaa ja Rootsi vahel. 1629 Altmargi rahu. Kogu MandriEesti Rootsi val...
1930-rahvasteliit ei suutnud taltsutada sõjakaid suurriike. mussoliini tahtis et vahemeri muutuks itaalia sisemereks. saksa laienemine 1933-1939. 1930 lõpus-sõjakad suurriigid hakkasid innukalt oma vallutuskavasid teoks tegema. hitleri eesmärgiks oli suur saksamaa loomine. 1938-hitler hakkas oma ideid ellu viima. esmalt okupeeris saksamaa austria.(anlussiks hakati seda nimetama siis).hitleri positsioon tugevnes iga päevaga ja teda toetas mussoliini. müncheni kokkulepe-1938 (nad on meid maha müünud) 1938 sügis-hitler nõudis tehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased. suurbritanni peaminister-neville chamberlain. 1938 29. sept-suurbritannia, prantsusmaa, saksamaa, itaalia sõlmisid müncheni kokkuleppe. 1939 kevad-sakslased vallutasid kogu tehhoslovakkia, sest see riik oli väidetavalt lagunemas. tehhis moodustati saksamaast sõltuv vasallriik. hitler esines rahu kaitsjana. 1939 kevad-saksamaa nõudis, et poola...
Ajaloo konspekt AJ-5 1. Sajandivahetus "The races of Europe" (1899) On kahte tüüpi soome sugu rahvast: Põhja-Eestis elavad tsuudid (Tchouds) ja Lõuna-Eestis eestlased (Esths). Nad kõnelevad keelt, mis sarnaneb ungarlaste ja baskide keelega, kuid struktuurilt sarnaneb Aasia primitiivsetele keeltele ja Austraalia aborigeenide keelele. 1902. a. vene ajalehes: Mitte kaugel Vene keisri residentsist asub oma eraldatuses üksildane hall maa. See rahulik, külm põhjapoolne nurgake on lähedal riigi peamisele arterile, kuid samal ajal kauge kõigest venelikust nii oma mineviku kui oleviku poolest. Sellel maal elavad tsuhnaad ja tsuhhoneetsid, keda kaunikõlalisemalt kutsutakse eestlasteks. Nad on vaikivad, sünged, väheliikuvad, tõrjuvad. Venelased vabastasid eestlased sakslast ikkest, kuid eestlased pole selle eest tänulikud, nad on ikka sakslaste lõa otsas ja ajavad oma joont. "Eestlased, nende elu ja kombed" (1908) Esimesel pilgul näeb põliselanik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
