Eesti Riigikogu Mis on Riigikogu ülesanded? · Võtab vastu seadusi ja otsuseid · Otsustab rahvahääletuse korraldamise · Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79 · Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121 · Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks · Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande · Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja · Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed · Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed · Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste
RIIGIKOGU JUHATUS Riigikogu juhatus Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, mis koosneb Riigikogu esimehest ja kahest aseesimehest: · Riigikogu esimees - Ene Ergma · Riigikogu I aseesimees - Kristiina Ojuland · Riigikogu II aseesimees - Jüri Ratas Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ja Riigikogu liikme staatuse seadusele. Riigikogu juhatuse volitused kestavad ühe aasta. Seejärel valivad Riigikogu liikmed enda hulgast uue juhatuse. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab kohad komisjonides, kinnitab komisjoni koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks Riigikogu töönädala päevakorraprojekti
Valimiste lõppvooru pääseb 2 enim hääli saanud kandidaate. Selleks et valimiskogul osutuks kandidaat valituks peab saama enamus häältest, kui seda ei saavutata toimub valimisvoor, kuhu pääseb 2 enim saanud hääli kandidaat. riigikogu ülesanded - Võtab vastu seadusi ja otsuseid, Otsustab rahvahääletuse korraldamise, Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse, Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse, Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks, Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande, Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja, Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed, Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed, Otsustab Vabariigi
kui on ringkonnal mandaate. Üksikkanditaat võib esitada ennast ainult samas ringkonnas, kus ta kandideerib. Struktuur Riigikogu tööd korraldab juhatus, mis on Riigikogu liikmete hulgast valitud organ. See koosneb Riigikogu esimehest ja kahest aseesimehest. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ja Riigikogu liikme staatuse seadusele. Riigikogu juhatuse volitused kestavad ühe aasta. Seejärel valivad Riigikogu liikmed enda hulgast uue juhatuse. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab kohad komisjonides, kinnitab komisjoni koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks Riigikogu töönädala päevakorraprojekti.
tema liikmete, Eesti Panga nõukogu esimehe, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöri ja õiguskantsleri poole (PS § 74) - uurimis- ja kontrollikomisjonide moodustamise õigus ( PS § 71 lg 1) - riigieelarve täitmise aruande kinnitamine (PS § 65 p 6) - umbusaldamise avaldamise õigus (PS § 65 p 13, § 97) Valimisfunktsioon - valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79 (PS § 65 p 3) - annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks (PS § 65 p 5) - nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri (PS § 65 p 7) - nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed (PS § 65 p 8) - nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed (PS § 65 p 9) Osalemine Euroopa Liidu otsuste tegemise protsessis - mis annab mandaadi Vabariigi Valitsuse seisukohtadele Euroopa Liidu
Riigikogu fraktsioonid Fraktsioon on ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis. Riigikogus on 4 fraktsiooni: Eesti Reformierakonna fraktsioon (33 liiget), Eesti Keskerakonna fraktsioon (20 liiget), Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon (22 liiget) ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon (19 liiget). Kokku kuulub fraktsioonidesse 94 Riigikogu liiget, 7 saadikut fraktsiooni ei kuulu. Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Fraktsiooni registreerib Riigikogu juhatus. Fraktsioon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe
koosneb Riigikogu esimehest ja kahest aseesimehest: o Riigikogu esimees - Ene Ergma 11 o Riigikogu I aseesimees - Kristiina Ojuland o Riigikogu II aseesimees - Jüri Ratas Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ja Riigikogu liikme staatuse seadusele. Riigikogu juhatuse volitused kestavad ühe aasta. Seejärel valivad Riigikogu liikmed enda hulgast uue juhatuse. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab kohad komisjonides, kinnitab komisjoni koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks Riigikogu töönädala päevakorraprojekti
Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. 15. Kuidas nimetatakse ametisse kohtunikud? President nimetab kohtunikud ametisse eluaegsetena. Kohtunike ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus. 16. Milline kohus teostab põhiseaduslikku järelvalvet? Riigikohus 17. Millal saab Riigikohtu esimeest ja liikmeid võtta kriminaalvastutusele? Vabariigi Valitsuse liiget saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 18. Millised ülesanded on Riigikontrollil, millised õiguskantsleril? Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan. Riigikontroll kontrollib: 1) riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust; 2) riigi vara kasutamist ja säilimist;
sisulist mõju seadusandluse menetlemisele Esimehe ülesanded: Kirjutab alla vastuvõetud seadustele ja RK otsustele; Saadab eelnõud Valitsusele arvamuse andmiseks; Täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid; Kutsub kokku RK istungeid Komisjonid on Riigikogu peamine analüüside, läbirääkimiste ning õigusaktide ettevalmistamise ning redigeerimise organ; Riigikogu töö põhiosa õigusaktide eelnõudega toimub komisjonides. Iga komisjon tegeleb erineva eluvaldkonnaga. 1) Alatised komisjonid (keskkonnakomisjon; kultuurikomisjon; maaelukomisjon; majanduskomisjon; põhiseaduskomisjon; rahanduskomisjon; riigikaitsekomisjon; sotsiaalkomisjon; väliskomisjon; õiguskomisjon;Euroopa Liidu asjade komisjon) 2) Erikomisjonid: (Erikomisjonid ehk spetsiifiliste ülesannetega `nimeta' komisjonid; Poliitiliste programmiliste seisukohtade väljatöötamine teatud kitsas valdkonnas) (Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon; Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise
moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. Ehk lühidalt ja konkreetselt: 1) Parlamendi uue koosseisu kokkutulemine 2) Riigipea nimetab peaministrikandidaadi 3) Peaministrikandidaadi ettekanne parlamendis tulevase valitsuse tegevusprogrammist 4) Parlament annab peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks 5) Peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu riigipeale 6) Riigipea nimetab valitsuse ametisse 7) Valitsus annab parlamendi ees ametivande
seaduse eelnõu ei saa nõutavat häälteenamust, loetakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükatuks Riigikogu liikme mandaat, õigused ning piirangud (Riigikogu liikme staatuse seadus) "Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites" Demokraatia nõue rahvatahet ei tohi takistada ega moonutada keegi (sh fraktsioon, erakond ja valija) ja midagi (nt. valimiseelsed lubadused) ei tohiks takistada, mõjutada saadiku rahvatahte väljendamisõigust; "Riigikogu liige on puutumatu" Garantii riigi (täidesaatva võimu) RK asjadesse sekkumise, tagakiusamise vastu; "Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis" Ühelt poolt, on tähtis vältida väärtuste ja huvide konflikti saadik peaks otsustama ühiskonna kui terviku huvides;
.................................................................................................. 5 5.Presidendi valimise kord Eestis....................................................................................5 6.Parlamendi ühe- ja kahekojalisus (sh kahekojalise parlamendi moodustamise võimalused).................................................................................................................... 6 7.Parlamendi formaalõiguslik struktuur – juhatus, alatised komisjonid, erikomisjonid (Riigikogu näide)............................................................................................................. 6 Juhatus......................................................................................................................... 6 Komisjon...................................................................................................................... 6 8
Riigikogu juhatus koosneb esimehest (Ene Ergma) ja kahest aseesimehest (Keit Pentus, Jüri Ratas). Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab kohad komisjonides, kinnitab komisjoni koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Millega tegelevad alatised komisjonid? Riigikogu alatine (alaline) komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Millal luuakse erakorralisi/ajutisi komisjone? Erakorralisi/ajutisi komisjone luuakse erakorraliste ja oluliste probleemide uurimiseks. Töö kestab mõned kuud ja lõpeb ametliku raporti esitamisega parlamendile.
· Maksude alandamine · Eesti Euroopa viie rikkama riigi hulka! Andrus Ansip · okt 1956 sündinud · 1979 TÜ keemia · NLKP, 1988 2. veebr ämma juures · 1992 Yorki ülikool, ärijuhtimine · 1996 raske liiklusavarii · 1998-2004 Tartu linnapea · 2004-2005 majandus- ja kommunikatsiooniminister · 2005- peaminister · 2007 aasta eurooplane (Financial Times) · Abielus, 3 last Isamaa ja Res Publica Liit · Asutatud 2006 (Isamaaliit 1995; Res Publica 2001) · Erakonna esimehed: Isamaaliit:1995-1998 T. Jürgenson, 1998-2002 M. Laar, 2002-2005 T. Kelam, 2005-2006 T. Lukas; Res Publica: 2001-2002 R. Taagepera, 2002-2005 J. Parts, 2005- 2006 T. Veskimägi; IRL 2007- M. Laar · Juhatuse liikmed veel: E. Ergma, J. Parts, T. Lukas, A. Herkel, E. Nool, H.-V. Seeder, I. Raudne, K.-M. Vaher, L. Vahtre, L.-L. Pakosta, P. Tulviste, M. Kübar, M. Mihkelson, M.
kolmanda neljapäevani. Riigikogu otsustusvõimelisuse sätestab Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab Riigikogu liikme staatuse seadus. Ülesanded §65 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; 5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja; 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; 10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude
seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. Funktsionaalne- riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk institutsionaalne- riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel. Personaalne- ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 2. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! Võimude tasakaalustatuse printsiip: idee, et võimuharud oleksid üksteisest sõltuvuse.. Tagada see, et ükski võimuharu ei hakkaks teise üle liiga palju domineerima
12) Mitmesse fraktsiooni võib riigikogu liige kuuluda? V: Ühte 13) Kuidas jaguneb erinevate tegevuste vahe riigikogu töö tsükkel --------------------------------------- V: 14) Kes kutsub kokku riigikogu erakorralise istungi järgu? V: Riigikogu komisjoni erakorralise istungi kutsub kokku komisjoni esimees oma algatusel või siis, kui seda nõuab vähemalt kolmandik komisjoni koosseisust 15) Kuidas antakse avalikkusele teavet kinnisel istungil toimuvast? V: Riigikogu juhatusel on kohustus anda massiteabevahendite ülevaatel Riigikogu kinnisel istungil toimunust. 16) Millistel tingimustel on riigikogu otsustusvõimeline? V: kui kohal on üle poole tema koosseisust. 17) Millistel juhtudel on hääletamine riigikogus salajane? V: Salajane on hääletamine üksnes järgmistel juhtudel: 1) Vabariigi Presidendi valimine; 2) Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine;
olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 2. Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Funktsionaalne - riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk inst. - riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel. Personaalne - ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 3. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! võimude tasakaalustatuse printsiip: idee, et võimuharud oleksid üksteisest sõltuvuses ja need mehhanismid on erinevad kuidas nad tasakaalustavad nt: kontrollimehhanism ( arupärimine ), ametisse nimetamine
Memo Erle Neeme 19.01.2016 Sissejuhatus Käesolev memo annab ülevaate seminar-praktikumi raames külastatud institutsioonide tegevuse kohta (Riigikogu, Vabariigi Valitsus ja Rahandusministeerium) lähtudes kehtivast õiguskorrast ning analüüsib seminar-praktikumi asjakohasust. 1. Riigikogu Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille 101-liikmelise koosseisu valib rahvas. Riigikogule kuulub põhiseaduse kohaselt seadusandlik võim (PS § 59). Riigikogu liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Riigikogu tähtsamad ülesanded rahva esindajana on välja töötada seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhtlust. PS § 65 sätestab Riigikogu ülesanded vastavalt: võtab vastu seadusi ja otsuseid; otsustab rahvahääletuse korraldamise; valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid
ISESEISEV KODUNE TÖÖ infot leiad www.riigikogu.ee , www.valitsus.ee , www.president.ee , www.agri.ee , sinu valla/linna koduleht jt 1. Millised on Riigikogu alatised komisjonid? Riigikogus on 11 alatist komisjoni ja need on Euroopa Liidu asjade komisjon Keskkonnakomisjon Kultuurikomisjon Maaelukomisjon Majanduskomisjon Põhiseadusekomisjon Rahanduskomisjon Riigikaitsekomisjon Sotsiaalkomisjon Väliskomisjon Õiguskomisjon 2. Millised on Riigikogu fraktsioonid ja kes neid juhivad? Riigikogu fraktsioone on 6 ja need on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja
Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. Komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu . Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Istungite vaheajal võib kokku kutsuda erakorralise istungjärgu. Riigikogu istungid on avalikud. Riigikogu töökorraldus (2) Erakondi esindavad Riigikogus fraktsioonid (saadikurühmad). Igal Riigikogus esindatud erakonnal on oma fraktsioon. Iga saadik võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Fraktsioonis kujundatakse erakonna seisukohad arutlusele tulevates küsimustes, koostatakse seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas hääletada. Riigikogu töökorraldus (3) Parlamendi otsused langetatakse (tavaliselt) avalikul hääletamisel. Salajast hääletamist kasutatakse ametiisikute valimisel . Poolthäälteenamus tähendab seda, et positiivse otsuse langetamiseks peab poolt hääletama
•Erakonnal on põhikiri ja programm •Registreeritud erakonnad: •Eesti Iseseisvuspartei •Eesti Keskerakond •Eesti Konservatiivne Rahvaerakond •Eesti Reformierakond •Eesti Vabaduspartei -Põllumeeste Kogu •Eestimaa Ühendatud Vasakpartei •Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid •Erakond Eestimaa Rohelised •Erakond Isamaa ja Res Publica Liit •Sotsiaaldemokraatlik Erakond Vaid erakonnad võivad riigikogu valimistel osaleda oma nimekirjaga. Seadusandja saab otsustada milliseid ühendusi nimetada erakondadeks ehk millistele ühendustele on erakondade seadustega antud eriõigused. Mida tugevamad erakonnad on, seda efektiivsemalt on nad võimalised osalema parlamendi töös ja seda enam on tagatud nende poliitiline vastutus järgmistel valimistel.
2. XII Riigikogu koalitsioon ja opositsioon (mitu liiget on ja millised erakonnad moodustavad RK koalitsiooni, millised opositsiooni)? Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse. Opositsiooni aga need erakonnad kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. 3. Nimeta riigikogu fraktsioonid ja nende juhid. Eesti Keskerakond (K) - Kadri Simson Eesti Reformierakond (Re) - Jaanus Tamkivi Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) - Kaia Iva Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) - Sven Mikser 4. Nimeta Riigikogu alatised komisjonid ja nende juhid. Euroopa Liidu asjade komisjon (ELK) - Arto Aas Keskkonnakomisjon (KKK) - Erki Nool Kultuurikomisjon (KK) - Urmas Klaas Maaelukomisjon (MEK) - Kalvi Kõva Majanduskomisjon (MK) - Kaja Kallas Põhiseaduskomisjon (PSK) - Rait Maruste Rahanduskomisjon (RK) - Sven Sester Riigikaitsekomisjon (RKK) - Mati Raidma
Riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel neljaks aastaks. 3. Nimeta Eesti Vabariigi Riigikogu ülesandeid- Parlamendi peamine ül. on seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. · Võtab vastu seadusi ja otsuseid · Otsustab rahvahääletuse korraldamise · Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79 · Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121 · Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks · Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande · Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja · Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed · Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed · Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste
2) Regionaalsete huvide esindajana valitakse ülemkoda kas otse rahva poolt (nt. USA) või sinna delegeeritakse regionaalvõimude esindajad (nt. Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa). · Töövaldkondade jaotuses: Seisuslikus kojas on saadikukoht eluaegne. Regionaalseid huve esindav ülemkoda on regulaarselt ümbervalitava saadikukohaga. Parlamendi struktuur: · Parlamendi juhatus (esimees ehk spiiker, aseesimehed). · Alatised ja ajutised komisjonid. · Fraktsioonid ehk saadikurühmad. · Koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees, kelle valivad parlamendisaadikud. (nt. Suurbritannias nõutakse spiikrilt täielikku neutraalsust, kuid Mandri-Euroopas jääb ta edasi partei liikmeks. USA-s ja Indias on spiiker aga oma erakonna juhtiv tegelane). Eestis kuulub parlamendi esimehe koht koalitsiooniparteile, kuid üks aseesimeestest esindab opositsiooni.
parlamendid kahekojalised, nagu näiteks Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa Kahekojalise parlamendi ülemkoda täidetakse sageli kahel erineval viisil: tsensuslikul ja territoriaalsel (kus on osariigid ja liidumaad). Väiksemates riikides on harilikult ühekojalised parlamendid. Eesti parlamenti nimetatakse riigikoguks. Selle juhtorganiks on juhatus, mille moodustavad esimees ja kaks aseesimeest. Parlamendi tähtsaimad tööorganid on komisjonid ja komiteed, mis võivad olla alatised ja ajutised. Igaüks neist keskendub ühele valdkonnale. Sinna kuuluvad saadikud oma professionaalsuse, mitte maailmavaate alusel. Saadikurühmad ehk fraktsioonid moodustatakse parlamendis samas erakonnas (valimisnimekirjas) olemise põhimõttel. Sinna kuulumine ei ole kohustuslik, kuid on heaks poliitiliseks tooniks. Eesti Riigikogus on hetkel Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
Eestit valitsevad rahvas, riigikogu, valitsus, peaminister,president. Eesti kõrgeim aukandija on president. Riigi tegelik juht on peaminister. Valitsus moodustatakse riigikogu koos presidendiga president nimetab ministrid ametisse, president määrab loodavale valitusele peaministri. Pärast riigikogu valimisi selgitavad erakonnad läbirääkimiste käigus välja, millised erakonnad moodustavad valitsuse. Kui riigikogu otsustab peaministrile volitused anda, moodustab peaminister ministrid valitsusse. Koalitsioon riigikogu erakonnad, kes kuuluvad valitsusse. Opositsioon riigikogu erakonnad, kelle esindajad valitsusse ei kuulu ja kelle ülesanne on esile tuua valitsuskoalitsiooni ja valitsuse töö puudusi ning pakkuda uusi lahendusviise. 3. Riigikogu: mis ta on, peamised ülesanded, kuidas tekib, mõisted Riigikogu komisjon ja fraktsioon (lk 24-26), mis parteid kuuluvad praegu
Peaministri esindusfunktsioon seisneb eelkõige valitsuse nimel esinemises suhetes teiste institutsioonidega ja välisriikide valitsustega, aga ka valitsuse õigusaktide ja muude dokumentide allkirjastamises. Portfellita Ministrid: Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriumi ja kelle ülesanded määrab kindlaks peaminister oma korraldusega, mis tehakse teatavaks Vabariigi Valitsuse istungil. Nende ministrite kulutused kaetakse Riigikantselei eelarves eraldi selleks ettenähtud vahenditest. 9.3. Vabariigi Valitsuse liikme tööülesannete ühitamine Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada mõne ministri juhtima kahte ministeeriumi; 2) Peaministriametiga ei saa ühitada ministriametit; 3) Vabariigi Valitsuse liige ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse, tegutseda ettevõtjana,
ja 2 aseesimehest - Laine Randjärv ja Jüri Ratas. Esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti. Riigikogu juhatuse ülesanded: korraldab Riigikogu esindamist; jaotab kohad komisjonides ja kinnitab nende koosseisu; registreerib fraktsioonid; koostab ja esitab kinnitamiseks töönädala ja päevakorda; määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni. Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget, Keskerakond – 20, IRL – 22, Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 19 liiget. Riigikogu ülesanded: Võtab vastu seadusi ja otsuseid; valib Presidendi; ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid; võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; nimetab Presidendi ettepanekul riigiametisse; otsustab Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; otsustab umbusalduse avaldamise
ametisoleku kestust. · Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel. · Õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis,kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest. · Ainupädevus võtta vastu riigieelarve, mille alusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha ("rahakoti võim") · Õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupäerimisi. 2.Kaudse kontrolli vormid: · Parlamenti kuuluvad valitsusparteide juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt · Ministrid, kes on olnud varem parlamendisaadikuks, toovad valitsussse kaasa parlamenditöö stiili · Sotsiaalne kommunikatsiooni kanal. Valijaskonna hääl kõlab parlamendi seisukohavõttudes tugevamalt kui valitsuse tegevuses. 5. Eesti Riigikogu seaduse menetlus: 1
valdkonna parlamentaarse kontrolliga. Riigikogu formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid; poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Riigikogu igapäevatööd juhib esimees ehk spiiker, kelle valivad riigikogu saadikud. Komisjonid on riigikogu tööorganid. Riigikogu jaguneb koalitsiooniks ja opositsiooniks. 4. Põhiseadus § 65 5. Seadust saab algatada riigikogu liige, riigikogu fraktsioon, riigikogu komisjon ja vabariigi valitsuse. Eelnõu antakse üle riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetelemiseks juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjoniks saab see alatine komisjon, kelle valdkonda see kuulub. • Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu ja algataja ettekanded. Otsustatakse, kas menetlemist jätkata teisel lugemisel • Teisel lugemisel toimuvad vaidlused eelnõu üle. Otsustatakse, kas eelnõu pannakse
haridus kõigile kättesaadav. Oluline toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine · Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses Eesti Reformierakond (1994) · Esimehed: S. Kallas, A. Ansip + Jänes, Kruuse, Lang, Ligi, Paet, Pentus · Liikmeid üle 7 000 · Riigikogus 33, Tartu linnavolikogus 17, Europarlamendis 2 kohta. · Maksude alandamine, avatud turumajandus, lauskonkurents Isamaa ja Res Publica Liit (2006) (Isamaaliit 1995; Res Publica 2001) · Erakonna esimehed: o Isamaaliit: Jürgenson, M. Laar, T. Kelam, T. Lukas o Res Publica: R. Taagepera, J. Parts, T. Veskimägi o IRL M. Laar · Juhatuse liikmed: Ergma, Parts, Lukas, Nool, Vaher, Pakosta, Tulviste, Kelam jpt · Liikmeid üle 9 000 · Riigikogus 23, Europarlamendis 1 koht · Traditsiooniliste (pere)väärtuste kaitse Sotsiaaldemokraatlik Erakond (1999, kuni 2004 Rahvaerakond Mõõdukad) · Esimehed: A. Tarand, T. H. Ilves, I. Padar, J. Pihl, S
Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14 lg3 2) EL toimimise lepingu art 20 lg2 punkt b, art 222 lg2, art 223 lg1 3) EL põhiõiguste harta art 39 4) Euroopa inimõiguste ja põhivabanduste kaitse konventsiooni 1.lisaprotokoll art 3 * Riigikohtu lahendid, Euroopa inimõiguste lahendid – hoiab aega kokku, oluline teada kuidas kohus käitub kui antud probleem jõuab välja kohtusse (RKPJKo 01.09.2005, 3-4-1-13-05, elektroonile hääletamine / RKÜKo 01.07.2010, 3-4-1-33-09, poliitiline välireklaam / RKÜKo 01.07.2015, 3-4-1-2-15, Erik ja Kalda / Hirst vs Ühendkuningriik / Yumak ja Sadak vs Türgi) VALIMISÕIGUSE PÕHIMÕTTED