Eesti rannajoon ja selle kaardistamine Rannajoon - kartograafia Kiira Mõisja Marko Pikkor, Heiki Potter Peep Krusberg Raivo Aunap Rannajoon - loodus Tõnu Oja Mats Meriste, Kalle Kirsimäe Ants Torim Rannajoon - juriidika Kaarel Lauk Mall Kivisalu Arutelu 1 Rannajoon Eesti põhikaardil Kiira Mõisja, M.Sc. Kartograafia büroo Maaamet 2 EPK10 kaardistusobjektid Projekt algas 1992.a. Kaardistatud objektide kaupa Rannajoont on kaardistatud: 1996 1998 1999 2001 2002 EPK on valminud paralleelselt õppimisega: probleemid, mida ise oleme te...
RANNAJOON RANNATÜÜBID Tallinna Nõmme Põhikool Greetel Kala RANNAJOON: Rannajoon on merede ja suurte järvede veepinna ja maismaa vaheline piir. Eestis peetakse kokkuleppeliselt suurteks järvedeks Peipsi järve ja Võrts järve. Rannajoone pikkus ei ole üheselt kindlaks määratav, sest see sõltub valitud punktide tihedusest, mille vahel mõõdetud kauguste summana rannajoone pikkust väljendatakse. Kui punkte on tihedamalt, on ka rannajoon pikem. Rannajoone asukoht ei ole püsiv. Ta võib muutuda loodete, tuule või muude lühiajaliste lühiajalist mõju omavate tegurite ajel. Pikemaajalist mõju rannajoone asukohale annavad : isostaasia ehk litosfääri ja astenosfääri vaheline gravitatsiooniline tasakaal ,eustaasia ehk globaalne maailmameredetaseme muutus, settimine ehk kuhjumine ja abrasioon ehk kivimite pinna mehaaniline ku...
Eesti Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti Vabariigiga ja idas Vene Föderatsiooniga. Eesti pindala on tänapäeval 45 227 ruutkilomeetrit, Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem. Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti Vabariigi territoorium üks osa Liivimaa territooriumist ning kuulus osaliselt või täielikult Taani, Rootsi, Saksa ja Vene riikide koosseisu. Eesti territooriumi põlisrahvas on eestlased. Tänapäeval on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. Eesti Vabariigi territoorium on jagatud viieteistkümneks maakonnaks. Iga maakond on omakorda jagatud valdadeks. Suurim linn on pealinn Tallinn. 1,29 miljoni elanikuga on EestiEuroopa Liidu üks väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist 1921Rahvasteliidu liige ning kuulub 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Or...
LÄÄNEMERI 9.1. Rannajoon Küsimused Vastused 1 Nimeta mereliike. Sisemeri, avameri 2 Milline meri on sisemeri? Sisemeri on ühendatud maailmamerega väinade kaudu. 3 Milline meri on Läänemeri? Sisemeri 4 Kas Läänemeri on sügav? Kui suur on tema Ei. 55m keskmine sügavus? 5 Nimeta Läänemere lahed (3) Põhjalaht ehk Botnia laht, Soome laht ja Liivi laht 6 Milline on Eesti rannajoon? Hästi liigestunud ja kääruline 7 Miks moodustab mööda eesti kaarti Sest rannajoone hulka loetakse ja saarte mõõdetud rannajoon 1/3 tegelikust Eesti rannajooned rannajoonest? 8 Mitu saart on Eestis? Üle 1500 9 Mis on poolsaar? Kitsas mandri osa, mida ulatub kaugele ...
Kordamisküsimused Eesti loodusgeograafia II 1. Millised tegurid kujundavad Eesti kliimat? - Pinnamood, paiknemine, atlandi ookeani tsüklonid (vihmane ilm), skandinaavia antitsüklon (ilus ilm), merelise ja mandrilise kliima üleminekuala. 2. Kuidas mõjutab Läänemeri Eesti kliimat? Läänemerelt tulevad hoovused, mis mõjutavad otseselt Eesti kliimat. 3. Milline on Eesti rannajoon ning millised rannikutüübid on Läänemeres? Eesti rannajoon on pikk ja liigestatud. ( Läänemere rannikutüübid: skäärrannik, luiteline laugrannik, järsakrand ?) 4. Milline on Läänemere soolsus? Miks see erinevates osades erinev on? Läänemere soolsus on 8-10%. Erinevus on tingitud sellest, et ookeanivee sissevoolamise hulk on erinevates kohtades erinev. 5. Millised on Läänemere keskkonnaprobleemid? Naftareostus, vee toitainetesisalduse tõus ehk eutrofeerumine, ebasoovitud ain...
Sisukord: Paiknemine 3 geoloogiline ehitus 4 pinnamood 5 kliimaolud 6 veestik 7 muld/taimkate 8 Vaatamisväärsused 9 kasutatud allikad 10 Paiknemine Põhja-Eesti rannikumadalik ehk Soome lahe rannikumadalik on Eesti maastikurajoon, mis ääristab Soome lahte.Ta kulgeb pika kitsa ribana Põhja-Eesti paekalda ja Soome lahe vahel. Poolsaarte kohal on Põhja-Eesti rannikumadalik paarikümne kilomeetri laiune, kohati aheneb aga kitsaks rannaribaks. Ta hõlmab ka 74saart, millest suurimad on Naissaar Väike- ja Suur-Pakri ning Prangli saar. (Pildil on Soome lahe rannikumadalik märgitud tumeda värviga) 2 Geoloogiline ehitus Soome lahe ning Põhja-Eesti rannikumadaliku kohal on pehmed aluspõhjakivimid (savid, aleuroliidid, liivakivid) sügavamalt kulunud, kuna lõuna pool on kulutustele vastupidavamad ordoviitsiumi lubjak...
7 Eesti rannikumeri Marianne Kangur KM31 Maakerge... Eesti jääb suuremas osas maakerke alale. Meri meie rannikul taandub, vee alt kerkivad karid, need muutuvad laidudeks ja saarteks, mis kasvavad lõpuks suurema saare või mandri külge poolsaareks. Kõige kiiremini toimub maakerge Hiiumaal umbes 23 mm aastas Saaremaa lõunarannik, Pärnumaa rannik ja Narva lahe rannik ei kerki peaaegu üldse, Ruhnu saar aga vajub. Kui maakoore kerkimine samas tempos jätkub, siis umbes 3000 aasta pärast on LääneEesti saared mandriga kokku kasvanud ning üksnes Väinamere kõige sügavamates kohtades on säilinud mõned väikesed järved. Ilmselt on ka Liivi laht järveks muutunud. Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahusid ja madalaid. Hästi teatakse Hiiumaast 15 km kaugusel loodes Soome lahte vii...
Tartu Kivilinna Gümnaasium SISE- JA VÄLISTEGURITE TOIMEL KUJUNENUD PINNAVORMID. Kerli villems 7b Tartu 2009 Sisukord : 1. Sisukord ........................................................ lk 2 2. Sissejuhatus .................................................. lk 3 3. Tuuletekkelised pinnavormid ...................... lk 4 -5 4. Rannikutekkelised pinnavormid .................. lk 6 -8 5. Vooluveetekkelised pinnavormid ............... lk 9 - 10 6. Liustikutekkelised pinnavormid ................ lk 11 12 7. Kokkuvõte .................................................... lk 13 8. Allikad ........................................................ lk 14 2 Sissejuhatus Pinnamood ehk reljeef on mingi piirkonna ...
Eesti · Pealinn Tallinn · Pindala 45 227 km2 · Riigikeel Eesti · Rahvaarv 1 318 005 · President Toomas Hendrik Ilves · Peaminister Andrus Ansip · Rahaühik Euro Eesti asub Läänemere idakaldal. Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi-Pihkva järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km), Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa. Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja...
A rida 1... Kuidas mõjutab Läänemere elustikku vee madal soolsus? Läänemere elustik on liigivaene. 2. Mis Eesti piirkonnas kaevandatakse põlevkivi? Kirde-Eestis Milleks põlevkivi kasutatakse? Fossiilkütuse tooraine; keemiatööstuse tooraine Too kaks näidet selle kohta, kuidas põlevkivi kaevandamine ja kasutamine mõjutab loodust: 1. Põletamine on kahjulik protsess; saastab loodust (eraldub ohtlikke aineid jne) 2. Kaevandamine kahjustab sealsete looma- ja taimeliikide elu 3. Kõrgrõhuala joonis Nooled vastupäeva. 4. Millist ilma põhjustab tsüklon Eestis? Suvel: Palju sademeid; jahe temperatuur; nõrk tuul Talvel: Sulailm; soe temperatuur; tuuline ilm 5. Vii kokku mõiste vastava selgitusega. Rannajoon – maismaa ja vee vaheline piir, mis muutub vastavalt .... Pagurand – ranna osa, mis kõrge veeseisu ajal jääb vee alla 6. Tõmba joon alla nendele teguritele, mis mõjutavad tänapäeval Eesti rannikuvööndi...
RANNIKUD REET TUISK RANNIKU SKEEM pagurand MÕISTED • RANNIK – ALA, KUS NII MAISMAAL KUI VEEKOGU PÕHJAS ILMNEB LAINETUSE MÕJU • RAND – ALA MAISMAAL, KUS ILMNEB LAINETUSE MÕJU JA RANNA- MOODUSTISED • RANNAJOON – PIIR VEE JA MAA VAHEL. MUUTUB VASTAVALT VEETASEMELE • AJUVESI – KÕRGE VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIVAD MERETUULED • PAGUVESI – MADAL VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIV MAATUUL • LUIDE – TUULE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNAVALL – LAINETUSE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNABARR – LAINETUSE MÕJUL VEEKOGU PÕHJAS TEKKINUD KUHJEVORM TEGURID JA NENDE MÕJU • RELJEEF – JÄRSKRANNIKUL KULUTAV, LAUGRANNIKUL LAINETUSE KUHJAV TEGEVUS • KIVIMID – PEHMED KIVIMID ALLUVAD LAINETUSE KULUTAVALE JA KUHJAVALE TEGEVUSELE ROHKEM • JÕED – TOOVAD SETTEID, MIDA PIKILAINETUS JA HOOVUSED EDASI KANNAVAD • KLIIMA – TUUL TEKITAB LAINETUSE, KUHJAB LUITED, MÕJUTAB ...
Eesti ja Euroopa veestik. Õpik lk 46-62, 84-85 Kordamisküsimused kontrolltööks; vaadake lisaks veel üle töölehtedel ülesanded 1. Selgita mõistet riimveeline veekogu! Tööleht · Veekogu, kus on soolane vesi ja magevesi segunenud, soolsus väike. 2. Iseloomusta Läänemere veebilanssi? (kust saab ja kuhu kaob vesi) tööleht · Vett juurde Sademed, jõed, põhjamere sissevool · Vett välja Aurab, väljavool 3. Miks on Läänemere soolsus väike? (tuua välja vähemalt 3 põhjust) tööleht, õpik lk 47 · Jõgedest tuleb magevett · Väike aurumine, sademeid palju, sajab magevett · Halb ühendus põhjamerega 4. Millised Läänemere osad jäätuvad kõige kiiremini ja miks? Tööleht · Valged ja helesinised. Soolsus väike, madal. 5. Kuidas mõjutavad mere soolsust: a) kliima, b) vanus, c) ühendus ookeaniga, d) jõed? Tööleht a) Väike aurumine, magevesi (aurab vähem kui vett tuleb) b) Noorem-magedam c) Halb ühendus- soolsus väike d) Jõed toovad...
Kliima 1. Nimeta Eesti kliima tüüp. 2. Miks Eesti kliimat nimetatakse üleminekukliimaks? 3. Kontnendaalse kliima põhitunnused. 4. Merelise kliima põhitunnused. 5. Nimeta Eesti kliimat kujundavad tegurid. 6. Millest oleneb maapinnale langeva päikesekiirguse hulk?selgita. 7. Milline on kõrgendike osa kliima kujunemisel? 8. Miks rannikualad saavad päikesekiirgust rohkem kui kõrgustikud? 9. Mis on tsüklon?Kuidas tsüklonit veel nimetatakse? 10. Õhu liikumine tsüklonis.Millist ilma tsüklon toob? 11. Kus tekivad Eesti kliimat kujundavad tsüklonid? 12. Mis on antitsüklon?Kus tekivad Eesti kliimat mõjutavad anti tsüklonid? 13. Antitsükloni mõju kliima kujundajana?Millist ilma toovad anti tsüklonid? 14. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse hulka? 15. Milline muutus toimub õhumassiga kõrgustike ületamisel? 16. Kuidas muutub kliima rannikult sisemaa suunas? 17. Kus on Eestis a)sademeterikkad?b)sademete vaesed paigad? 18. Mida näitab tuul...
PEIPSI RANNIK ÜLDANDMED: Eesti pikima rannajoonega (30km) Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi Peipsi järve vesi on nõrgalt aluseline Järves elab 37 liiki kalu ning 9 liiki kahepaikseid vanadel rannaluidetel kasvab männimets Rannajoon on enamasti sirge PEIPSI RANNIK PÕHJAS JA LÕUNAS ON VÄGA ERINEVAD põhjakallas lõunakallas Liivane rand Kinnikasvanud Luited Soostunud Nt: Kauksi Nt: Kasepää Peipsi järve põhi on lõunast madalam, seetõttu vajub vesi rohkem lõuna poole ja sealsed alad ongi rohkem kinnikasvanud PEIPSI JA PEIPSI RANNIKU TEKE Peipsi areng algas mandrijää taandumisega järvenõo lõunaosast põhja suunas. A...
Kulutusvorm-kulutab vee ja tuule abil, Kanjon-kitsas ja sügav(kalametsa kanjon), kiltmaa- paikneb enamasti üle 500m merepinnast, liustik-liikumises olev jäämass poraalaladel ja mäestikes, rannik-on maismaa ja ookeani või mere vahelisel kitsal alal(peipsi rannik), rand- suurt veekogu ääritsev maismaosa,mida mõjutab lainetus, rannajoon- vee ja maismaa kokkupuutejoon veekogu ääres, skäärannik- arenevad kaljurannad rohkete rannalähedaste kaljusaartega. Riarannik-rannikutüüp,mäeahelikud paiknevad rannajoonega risti, kuhje pinnavormid-setete kuhjumisega, lamm-emajõe lammorg,perioodiliselt suurveega üleujutav jõeoru osa. Delta-kasari jõgi,juhjunud setet tõttu hargneb jõgi. Moreen-pinnavorm ning lisaks liustiku kuhjatud sete.Oos-aegviidu oosid,kitsad kruusast ja liivast koosnevad vallid. Mõhn- kruusast ja liivast koosnevad kübkad.Voored-voolujoonelised ja orienteeritud mandrijää liikumise suunas,türi voorestik. Moreenitasandik-pinnavorm,valdava...
11. KL Geograafia HÜDROSFÄÄR Hüdrosfäär maa vesikest, mis moodustub maailmamerest ja sisevetest ( ka põhjavesi! liustikud! ) Veeringe vee ringkäik oleku muutudes. Mõjutavad tegurid : 1. Sademed. - osa ookeanist aurunud sademetest sajab sinna tagasi, osa kandub maismaa kohale - mida kaugemale mandri kohale liigub niiske mereline õhk seda suuremale alale kujuneb mereline kliima - kui õhumasside liikumist takistavad mäed, siis sajab suurem osa niiskusest mägisele rannikule maha - maailmamerelt aurub rohkem vett kui maismaalt, sest aurumine ei vähene vee defitsiidi tõttu, maailmamere pindala on 2.4 korda suurem kui maismaa oma 2. Auramine. - toimub kogu aeg maa- ja veepinnalt, natuke ka liustikelt - sõltub pinnase omadusest, taimestikust, maa ja õhu niiskusest, tuule kiirusest, temperatuurist - auramine on suurem seal, kus maa on ajut...
Pärnumaa geoloogiline ehitus Pärnu maakond asub Eesti edelasosas, Lääne- Eesti rannikumadalikul. Aluskord ja pealiskord. Aluskord lasub sügavamal, koosnedes kurrutatud ning lõhedest läbistatud tard- ja moondekivimitest. Aluskorra kivimitest saab osalise ette kujutuse vaid rändkividest. Enamik Eesti ja Pärnumaa rändkive kuulub graniidirühma.Pealiskorra kihid on väga erinevad sõltuvalt tektoonikast, lasumuse tingimustest, kivimite koostisest jm. Pärnumaal on selline selge lahknevus vanaaegkonna ehk paleosoikumi silluri ja devoni ladestu piiril. Pealiskonna moodustavad settekivimid, mis katavad aluskorra kurdunud ja lõhestunud kivimeid. Pärnumaa praegune reljeef peegeldab suurel määral aluspõhja reljeefi. Aluspõhja pealiskorra järgi jagab Pärnumaa siluri karbonaatsete kivimite ja devoni liivakivi avamusalade vaheline piir, mis kulgeb Tõstamaast põhja poolt alates alates edasi ja piki Pärnu jõge kirdesse. See...
1.Kuidas moodustatakse valitsus? President teeb võitnud erakonna esimehele ettepaneku hakata peaministriks. Peaminister selgitab oma plaane. Riigikogu hääletab. Peaminister paneb kokku valitsuse. 2.Millised on valitsuse peamised ülesanded? · Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat · Juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel · Koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid. · Suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust. 3.Koosta kohaliku omavalitsuse struktuur. JOONIS!!! Kordamislehelt. 4.Kirjelda Eesti kohtusüsteemi. Joonis!!! Kordamislehelt. · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi · Õigus süütuse presumptsioonile · Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel · Enesesüüdistuse välistamine · Poolte võrdsus 5.1.Seaduse ülemlikkus- kõik on seaduste ees võrdsed 5.2.Süütuse presumptsioon- Sa ei ole seni süütu kuni kohus on teinud oma otsuse. 6. 3 võimalust kodakondsuse...
Lnemeri 1. Lnemeri on maailma suuremaid poolsuletud sisemeresid. 2. Lnemerd mbritseb 9 riiki. Taani, Rootsi, Soome, Eesti, Lti, Leedu, Poola, Venemaa ja Saksamaa. 3. Valgala - Maa, kust vesi veekokku (merre) voolab. 4. Rannajoon erinevates riikides: 1) Rootsi ja Soome - Skrrannik 2) Saksamaa, Poola, Leedu, Lti - Luiteline laugrannik 3) Eesti - Tervikuna laugrannik, kohati jrsakrand 5. Suurimad lahed: 1) Phjalaht 2) Soome laht 3) Liivi laht 6. Suurimad saared & saarestikud: 1) Sjlland 2) Fyn 3) Lolland 4) Bornholm 5) Ojamaa 6) land 7) Ahvenamaa 8) Saaremaa 9) Hiiumaa 10) Rgen 7. Lnemere keskmine sgavus 52 m, suurim sgavus 459 m. 8. Riimveeks nimetatakse vett, mille soolasus jb vahemikku 0,5...18. 9. 10. Elustik Lnemeres on taimede poolest liigivaene. Loomastiku poolest isenditerohke, kuid liigivaene. 11. Kitsad Taani vinad kannavad siia Atlandi ookeani magevett, veevahetus ookeaniga on aeglane. 12. Vertikaalne...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut LÄÄNE-EESTI MADALIK Referaat TARTU 2012 Sisukord Sissejuhatus Lääne-Eesti on mitmekesiste loodus-ja kultuuriväärtustega piirkond mere ääres. See piirkond on mitu tuhat aastat noorem kui Kõrg-Eesti. Maakoor kerkib madalikul sajandi jooksul umbes mõnekümne sentimeetri võrra. Maakerge on kõige suurem Eesti looderannikul, kus see ulatub kuni 3 mm-ni aastas niimoodi kujunevad lahtedest aja möödudes rannikujärved, järvedest madalsood, mudapaljanditest rannaniidud, karidest laiud ja laidudest poolsaared. Lääne-Eesti piirkond on oma olemuselt pidevas muutumises. 1. Geograafiline ülevaade Lääne-Eesti madalik on Eesti tasandikualadel kujunenutest ...
Venemaa Lühikokkuvõte aastast 2010 Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias. Venemaa ulatub 11 ajavööndisse ning on maailma suurima pindalaga riik. Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaaviKaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina jaMongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. 1991. aastani oli Venemaa (Vene NFSV) Nõukogude Liidu pindalast suurema osa hõlmanud liiduvabariik. Venemaad loetakse Nõukogude Liidu õigusjärglaseks. Venemaa Föderatsiooni Riigihümn hümn Pealinn Moskva Pindala 17 075 200 km2 ...
Teenindava majanduse harud Alice Niinemäe 9a TBK Üldiselt Teenindava mjanduse hulka kuuluvad näiteks: Post, Kultuur, Tervishoid, Kaubandus, pangandus Eesti hariduselu Üldhariduskoole on igas suuremas asulas,kõrgkoolid on ainult suuremates linnades Riigi asutatud ülikoolid on Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool,Tartu Ülikool,Eesti Kunstiakadeemia, Põllumajandusülikool Põhiharidusega noored võivad soovil minna õppima kutsehariduskooli üle kogu Eesti Kutsekooli lõpetanu on saanud keskerihariduse nagu meiegi koolis Enamik elukutset õpetavad õppeasutused võtavad vastu vaid keskharidusega noori ,andes neile rakendusliku või kutsekõrghariduse. Tallinna Tehnikakõrgkool õpetab mitmesuguseid ehitus- ja metallitöö spetsialiste,Mereakadeemia laevajuhte ja – mehaanikuid jne. Väike lisa: Statistika viimase 12 õppeaasta nii õpilaste kui ka üld- Hariduslike kool...
GEOGRAAFIA KORDAMINE ( Õpik 6-9 ja 15-19, 16 Tv lk 4 h 5 ) Eesti asub Ida-Euroopa platvormil püsiv maakoore osa, mis koosneb kurrutatud aluskorrast ja kurrutamata pealiskorrast tekkisid kõige varem ( eestis koosneb aluskord kristallilistest kivimitest - gneiss, ja Fennoskandia kilbil kohdt maapinnal, kus paljanduvad aluskorra kivimid, aluskord graniit, gneiss, kvartsiit, eestis ei paljandu, 1,6-2,6 miljardit a tagasi, aguaegkond, pealiskord liivakivi, lubjakivi, dolomiit, eestis paljandub, 550 miljonit a tagasi, vanaaegkond, pinnakate - 2 miljonit a tagasi, teke on seostunud jääliustikuga, moreen sorteerimata kivimid, mis koosnevad erineva suurustega osakestest ja puudub ümar kuju, nt-rändrahn, veeristik, kruus, liiv, savi, muda, turvas (elutekkeline sete, tekib taimede lagunemine liig niiskes), inimtekkeline (põlevkivituhk, aheraine, prügi, tänapäeval pinnakatte jätkub-inimene, voolu vesi, tuul), tähtsus oluline veeke...
Johanna Einer EESTI MAASTIKU LIIGESTUS REFERAAT Õppeaines: Keskkonnakaitse alused Keskkonna- ja arhitektuuriteaduskond Õpperühm: TÖ31 Juhendaja: lektor T. Metslang Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................3 1.EESTI MAASTIKULISE LIIGENDUSE KATSETUSED..................................................4 2.EESTI MAASTIKE LIIGENDUS......................................................................................7 KOKKUVÕTE...................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................11 ...
HÜDROSFÄÄR · looduses eriline roll · teiste sfääridega läbi põimunud: atmosfääris veeaur litosfääris ja mullas põhjavesi organismide koostises vesi · veekogud ja neid siduv veeringe moodustavad iseseisva sfääri Veeringe maal · sademed ookeanide pinnalt aurunud vesi: - suurem osa langeb sademetena sinna tagasi - osa kandub õhuvooluga maismaale - mida kaugemale maismaale liigub mereline õhk, seda ulatuslikum on sademeterohke ala maismaalt auranud niiskus: - osa langeb sademetena maha maismaa kohal - vähesel hulgal jõuab niiskus ookeanide kohal tekkivatesse sademetesse · auramine veeringe teiseks lüliks toimub kogu aeg nii maa-kui veekogude pinnalt sõltub: - pinnase omadustest - taimestikust - õhu ja maapinna niiskusest - temperatuurist - tuule kiirusest · jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast ...
Eesti ja 1 Maaülikool Põllumajandus- Referaat aines Sander Kamenik LU1 Hiiumaa Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatu ............................ ............................ ............................ ............................ ........ 3 Loodusgeograafiline ............................ ...............................
GEOGRAAF IA 1)Iseloomusta Eesti geograafilist asendit. Eesti Vabariik asub Euraasia mandri loodeosas Põhja-Europas Läänemere idarannikul, põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima ülemineku alal. 1)Kirjelda Eesti rannajoont. Eesti rannajoon on ligi 3800 km pikk, millest ligikaudu 1240 on mandri rannajoon, ülejäänud läheb saarte arvele. Mandri-Eesti rannajoon on tugevalt liigestatud poolsaartest ja lahtedest. 1)Kirjelda eesti maapiiri. Eestil on neli naabrit: idas Venemaa, lõunas Läti, läänes Rootsi ja põhjas Soome. Eesti praegune piir Venemaaga kulgeb suurelt osalt piki veekogusid (Narva jõgi, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv). Vaid äärmises kagunurgas on Eestil Venemaaga lühikene maismaapiiri lõik. Piir Lätiga kulgeb Pedetsi jõest Iklani mööda maismaad, lääbe pool aga Liivi lahe ja Irbe väinas. Mere piir on Eestil põhjanaabri Soomega ja läänenaabri Rootsiga. 1)Nimeta eesti lavamaad. Millisele kõrgusele need jäävad? Kirde-Eesti ...
ÖKOSÜSTEEM · ÖKOSÜSTEEMI MOODUSTAVAD SAMAL TERRITOORIUMIL ELAVAD JA OMAVAHEL TOITUMISSUHETES OLEVAD ORGANISMID. LÄÄNEMERI · Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. · Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. · Rannajoon on väga liigendatud, suurimad lahed on Botnia laht ja Soome laht. Läänemeri on madal, keskmise sügavusega kuni 60 m. Läänemere pindala on 373 000 km². LÄÄNEMERE KAART LÄÄNEMERE TAIMESTIK · Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini-, 17 rohe-, 5 mänd-, 17 pruun- ja 16 taksonit punavetiktaimi[3]. · Üks karakteerse...
Londoni ja Helsingi kliima võrdlus 1. Linnade asukohad SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON Helsingi paikneb Soome lõunarannikul Soome lahe kaldal. Soome on riik, mis asub Põhja Euroopas, Euraasia mandril. Helsingi geograafilised koordinaadid on 60°10'24" N ja 24°56'55" E. Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Teisel pool Soome lahte on naaberriigiks Eesti. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Londoni geograafilised koordinaadid on 51°30 N 0°08 W. Lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche, the Engilsh Channel).London asub Suurbritannia saarel, Euroopa mandri looderanniku lähedal. 2. Kliimadiagrammid SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON 3. Tabel, kahe linna kliima võrdlemiseks Võrdlusandmed ...
Londoni ja Helsingi kliima võrdlus 1. Linnade asukohad SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON Helsingi paikneb Soome lõunarannikul Soome lahe kaldal. Soome on riik, mis asub Põhja Euroopas, Euraasia mandril. Helsingi geograafilised koordinaadid on 60°10'24" N ja 24°56'55" E. Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Teisel pool Soome lahte on naaberriigiks Eesti. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Londoni geograafilised koordinaadid on 51°30 N 0°08 W. Lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche, the Engilsh Channel).London asub Suurbritannia saarel, Euroopa mandri looderanniku lähedal. 2. Kliimadiagrammid SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON 3. Tabel, kahe linna kliima võrdlemiseks Võrdlusandmed ...
Eestlaste elutingimused kujundas jääaeg Arutlus Maa ajaloos on olnud mitmeid pikki jääaja perioode, kus mägedest tulevad suured liustikud alla ja katavad suured ma aalad. Nii on jushunud ka Eestiga, kuhu tuli jää skandinaavia mäestikest. Preagu elame me kahe jääaja vahelisel perioodil, mis on soe ja elamiskõllik. Eesti alad said jääst täiesti puhtaks tegelikult alles 13 000 11 000 a eKr. Kuid siiski on jääaja mõjusid tunda ja näha tänapäevani nii maasikus kui ka inimestes. Tänu jääaja maastikukujundustele, tekkisid ka juba IX aastatuhandell eKr Eesti aladel algsed asulad. Jääaeg muutis suuresti Eesti maastikku, näiteks kui jääaeg algas, tõid suured ja paksud jääliustikud kaasa suurel hulgal suuremaid ja väiksemaid kive ning kivimipuru, mis paljastasid paekatte, lihvisid kaljupanku ja jää sulades jätsid maha suuri rändrahne ning moreensetteid mis katava...
Referaat. Venemaa. Liisa Ilves Paikuse Põhikool 9B klass. 1 Sisukord. Üld andmed. Maa ja riik Rahvad Religioon SÜMBOLID KLIIMA PAIKNEMINE Boriss Jeltsin Vladimir Putin Dmitri Medvedev Pealinnad 2 Üld andmed. Vene Föderatsioon asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Riigi pikkus põhjast lõunasse on üle 4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km. Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzhaani ja Gruusiaga, edelas Ukrainaga, läänes Valgevene, Leedu, Eesti, Soome ja Norraga, Kalinigradi oblast piirneb Leedu ja Poolaga. Põhjas piirneb Venemaa mitme Põhja-Jäämere ala meredega: Barentsi mere, Kara mere, Laptevite mere, Ida-Siberi mere ja Tsuktsi merega, idas piirneb Beringi väina, Beringi...
Läänemere riigid-Taani, Rootsi , Soome , Eesti , Läti , Poola , Venemaa ja Saksamaa Kõige pikem on Läänemere rannajoon on Rootsil Kõige lühem on Leedul.ainus riik mille mandri l asuvad osad Läänemere ääres teineteisest eraldi, on vebena-lisaks Peterburi ümbrusele kuulub Poola ja Leedu vahel asuv Kalingradi oblast . Veevahetus Läänemeres -Läänemere veevarusid täiendavad kolm allikat, jõed, vee sisevoo põjamerest. -vesi jääb vähemaks kahel viisil , aurumine ja välja Põhjamerre -TÄielik vee vahetumine toimub umbes 30 aastaga Temperatuurikihistumine -läänemere pinnaveel on maksimitihedus temepratuuril vahemikus 1,5-3,5 kraadi -Päike soojendab kevadel vaid õhukest pinnakirhti ja tuul ning lainetus segavad soojuse sõgavamale -termokliin on kiht kus temperatuur järsult langeb. -termokliini sügavus suve jooksul kasvab ja on augusti lõpus umbes 14-20 meetrit. Vee kihistumine -Läänemere vesi on kihistnud ...
Kubism Eduard Lehmus Mis on kubism? Kubism on 20.sajandi kunstivool,mis hakkas välja kujunema Pariisis 1907.aastal Eelkäijaks prantsuse kunstnik Paul Cézanne Mõiste ''kubism'' võttis kasutusele prantuse kriitik Louis Vauxcelles Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju geomeetrilistena (kuup,silinder),tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena Pablo Picasso portree Man pa Café (Juan Gris) Paul Cézanne (19.jaan.1839- 22.okt.1906) Prantsuse impressionistlik ja postimpressionistlik kunstnik Varased tööd käsitlevad sageli inimesi maastikul Hiljem hakkas teda huvitama otse natuurist maalimine Suri 22.oktoobril kopsupõletikku Cézanne Moodne Olümpia (1873-74) Sainte-Victoire'i mägi (1885-1887) ...
Osula Põhikool Soome Referaad Koostaja: Kristel Rajatamm Juhendaja: Iines Urm Osula 2009 Sisukord: Üldandmed..............................................................................................................................3 Lipp.........................................................................................................................................4 Vapp........................................................................................................................................4 Majandus.................................................................................................................................5 Geograafiline asend................................................................................................................6 Kliima.............................................
Eestlaste elamistingimused kujundas jääaeg Maa ajaloos on esinenud pikki jääaja perioode, mil kliima on nii külm, et liustikud laskuvad alla mägedest ning katavad suure osa maismaast. Viimane jääaeg algas 2 miljonit aastat tagasi ja lõppes alles 10 000 aasta eest. Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu täheldatakse kliima soojenemist. Kunagi võib tulla ka uusi jääaegu. Eesti ajal on olnud 4 jääaega. Liustik , mis jääajal Eestimaad kattis oli mitmeid kilomeetreid paks. Võib vaid ette kujutada, milline raskus lasus maapinnal. Kui jää sulas, hakkas maapind kerkima. Kogu Eesti rannikuala on kerkinud juba viimased 10 000 aastat, tõustes igal aastal mõne millimeetri võrra. Kõige enam kerkib maa loodeosa. Seal on maapind kerkinud endisest rannajoonest kuni 20 m kõrgusele. Maapinna kerkimisest annavad tunnistusi pankrannik, maaga kokkukasvanud saared, järvedeks muutunud merelah...
Eesti Eesti laiub Läänemere idakaldal. Eesti kogupindala on ligikaudu 45 000 ruutkilomeetrit ja tema elanike arv on umbes 1,5 miljonit. Eesti on üks hõredamini asustatud riike Euroopas, ainult 35 inimest ruutkilomeetri kohta. Ligi kolmandik rahvastikust elab pealinnas Tallinnas. Piki Eesti rannajoont paikneb mitmeid lahtesid ja poolsaari. Lääne ja põhjakaldast eemal asuvad arvukad saared. Suurimad neist on Saaremaa ja Hiiumaa. Geograafiliselt saab Eestijagada neljaks : Põhja, lõuna, lääneja idaeestiks. PõhjaEesti on suhteliselt tasane ja madal. Siin on kena rannajoon abajate, neemede ja pankrannikuga. LõunaEesti on künklikum, kuid siin pole ühtegi mäge ega mäeahelikku. Eesti kõrgeim punkt SuurMunamägi on 318 m üle merepinna. Suurimad tööstuslinnakud asuvad IdaEestis. LääneEestis asuvad kaunid looduskaitsealad. Sisemaa on p...
Eestlaste elutingimused kujundas jääaeg Arutlus Maa ajaloos on olnud pikki jääaja perioode, mil kliima oli nii külm, et liustikud laskusid alla mägedest ja katsid suure osa maismaast. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta tagasi ja alles umbes 13 000 11 000 aastat eKr vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Suurel jääajal oli vahepeal ka soojemaid perioode, mil osa jääd taandus ja sulas. Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu täheldatakse kliima soojenemist. Kunagi võib tulla ka uusi jääaegu. Tänu jääaja maastikkukujundamisele, tekkisid ka algsed asulad Eesti aladel juba IX aastatuhande alguses. Kui jääaeg algas, tõid liustikujää 1-2 km paksused kihid Eestisse suurel hulgal kivirahne ja kivimipuru, mis paljastasid paepinna, lihvisid kaljupanku ning jätsid hiljem maha rändrahnud ja moreense...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Merili Sulg, Marianne Männistö LÄÄNE-EESTI MADALIK Juhendaja lektor Are Kaasik Tartu 2009 1 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Geograafiline ülevaade............................................................................................................... 4 1.2 Pinnavormid..........................................................................................................................4 1.3 Rannajoon ja rannikualad......................................................................................
Anna- Elizabeth Vetemaa Loodusõpetuse essee 24.04.2016 Venemaa Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Rahvaarv on 147 miljonit. Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Vene köök on laialt tuntud peamiselt oma delikatesside poolest: vähesoolane lõhe, punane-, must- ja roosa kalamari , marineeritud ja soolatud seened (kuuseriisikad ja kivipuravikud). Toidulauda iseloomustab külluslikkus ja seda mitte ainult varakate inimeste poolt. Venelased armastavad süüa palju ja tihti. Esimese roana on esikohal supid . Supid on vene köögi lõunalaual esimene põhiroog- tuntuim eestlastele Sel...
Vilsandi rahvuspark.................................................................................................................... 1 1.Vilsandi rahvuspargi asutamine...........................................................................................2 2. Vilsandi rahvuspargi elusloodus......................................................................................... 3 3.Loodusobjektid Vilsandi rahvuspargis.................................................................................3 3.1 Poolsaared .............................................................................................................. 3 3.2 Lahed......................................................................................................................5 3.3 Saared.....................................................................................................................6 4.Vilsandi rahvus...
Elurikkus on elujõud Tänapäeva maailmas elab väga palju organisme. Kõige väiksemaks organismide eristamise üksuseks on liik. Arvatakse et erinevaid liike on ligikaudu 1,6 miljonit. Erinevates maakera osades on suuri erinevusi nii elutingimuste kui ka liikide mitmekesisuses. Polaaralade elupaigad ja elutingimused on suurtel aladel üsna sarnased. Maapind on suurema osa aastast külmunud ning õhtutemperatuur on madal. Taimede kasvuks sobiv aeg jääb väga lühikeseks. Antarktise servaaladel kasvavad samblikud, samblad ja vetikad. Külmakõrbes puuduvad kõrged puud. Elu peitub peamiselt vees, kus on soojem. Vaalaliste, loivaliste ja veelindude toiduks on vees hõljuv plankton. Ka loomaliike on nii Arktikas kui ka Antarktikas vähe. Antarktika jääväljadel on peamisteks elusolenditeks pingviinid, Arktikas aga põhjapõder, karu ja väike näriline lemming. Ekvaatorilähedastel piirkondadel, kus on aasta ringi soe ja niiske...
Kliima soojenemine kui müüt Kõne Hea publikum, austatud õppejõud. Mina olen Siim Pening ja täna sooviksin Teile kõneleda kliima soojenemise müüdist. Siinkohal mainiks kohe, et tegemist pole just eriti populaarse arvamusega eriti nende seas, kellele see rohkem või vähem sisse toob. On ju ikkagi uhke tunne väljamõeldud probleemi müügist saadud raha eest hangitud turbotatud sportautoga mööda linna müristada. Alustaks esimese ja ilmselt kõige statistilisema (ja seega ka igavaima) faktiga. Nimelt olla kliima soojenemise kõige suurem näitaja see, et golobaalsed temperatuurid on väga kiirelt ja ennenägematult tõusmas. Samas, kaasaegse tehnoloogiaga taevas ja mägedes sooritatud mõõtmised näitavad ainult minimaalseid kõikumisi. Maapealsed jaamad, mis näitavad 0.6 kuni 0.8 kraadilist kasvu viimase saja aasta jooksul, paikneva harilikult keset linnade kasvavaid töötusrajo...
Venemaa Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Riik piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja- Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Venemaa moodustas kunagise sotsialistliku riigi Nõukogude Liidu põhiosa. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Venemaa rahvusvaheline mõjukus vähenenud, kuid on endiselt märkimisväärne, eriti SRÜ maades. Nimi Praeguse Vene riigi nimi on eesti keele normi järgi Venemaa Föderatsioon. Laialt on levinud nimekuju Vene Föderatsioon, sealhulgas diplomaatias. Nimekuju Vene Föderatsioon kasutati Vene NFSV lüh...
Kreeka Tairi Kaarna 11 B-K Sisukord Üldinfo Asend Rahvastik Majandus Maavarad ja eksport Reisimine Vaatamisväärsused Suhted Eestiga Veel huvitavat. Mida kaasa osta Kreekast Kasutatud materjal Üldinfo Asukoht: Balkani poolsaar Pealinn: Ateena, ligikaudu 5 miljonit elanikku Rahvaarv: ligikaudu 12 miljonit inimest Pindala: 131 944 km 2 Riigikord: Kreeka on parlamentaarne vabariik, riigipea president Rannajoone pikkus: 17 500 km Suuremad saared: Kreeta, Euboia, Kerkira, Kefalonia Saari kokku: 760, millest asustatuid 350 Kõrgeim mägi: Olümpos 2917 m Viisa: Eesti passi omanikele viisavaba: punase ja halli passi omanikele viisa kohustuslik Elektrivool: 220 V Vaktsineerimised ei ole kohustuslikud. Asend Põhjas asub neli naaberriiki: Albaani, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, sa arte ja poolsaarterohke. Selle pikkusjoon 14 88...
Eesti Euroopas geograafiline asend Koostaja: Vaike Rootsmaa Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Google Earth satelliidipilt Geograafiline asend ...on mingi koha või piirkonna (nt riigi, maakonna) asukoht Maal Eristatkse: loodusgeograafilist asendit majandusgeograafilist asendit poliitgeograafilist asendit Euroopa asend maailmas · Euroopa maailmajagu hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa ja seda ...
Leedu Leedu on riik Euroopas Läänemere kagurannal. Ta on lõunapoolseim Balti riikidest. Piirneb Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga. Loodus Rannajoon Leedul on 99 km liivast rannikut. Pinnamood Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad alad Leedus on Lääne-, Ida-Leedus ja Edela-Leedus (vastavalt Zemaitija, Aukstaitija ja Dzkija kõrgustik). Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi (293,84 m merepinnast). Kõrguselt järgmised tipud on Juozapin mägi (293,6 m) ja Kruopin mägi (293,4 m). Pikim jõgi on Nemunas Rahvastik Leedus elas 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 3 483 972 inimest, neist mehi 1 629 148 ja naisi 1 854 824. ...
Venemaa ja slaavi riigid referaat Venemaa ja slaavi riigid Slaavi riigid on: Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Poola, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi, Ukraina, Valgevene ja Venemaa. Sarnasused: Nende keel ja kultuur on sarnased. Kõik nad asuvad Venemaa külje all. Venemaa rahvastiku tihedus on 8,5 inimest/km² (kohta). Venemaa pindala on 17 075 200 km². Venemaa president on Dmitri Medvedev. Venemaa pealinn on Moskva. Rahva arv on Venemaa Statistikaameti juuli 2007 andmetel 141,3 miljonit inimest. Rahaühik on rubla (1 Eesti kroon = 2,2 Vene rubla). Venemaa usund on vene õigeusk. Venemaa suurim järv on Baikal 31 500 km² ja pikim jõgi on Leena 4400 km. Peamine väljaveokaup on nafta ja sisseveokaubad on masinad ja seadmed. Keeled ja rahvused: Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust ja seega räägitakse valdava...
Maroko Maroko on Vahemere äärne kuningriik, kus valitseb enamasti ka vahemereline kliima. Maroko asub Põhja-Aafrikas. Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres. Seda on raske pidada Aafrika riigiks, pigem on tegu tüüpilise vahemerelise araabia riigiga. Tema araabiakeelne nimetus al- Maghreb al-Aqsa tähendab kauget maanurka läänes, kus päike loojub. Maroko pealinn on Rabat, rahaühik on dirham (MAD) ja riigikeeleks araabia. Ajavööndina on seal maailma aeg (GMT). Maroko peamiseks usundiks on islam, vähesel määral leidub ka kristlust ja judaismi. Riigikorraks on põhiseaduslik monarhia ja ta on iseseisev riik. Tänapäeval on Maroko üpris tsiviliseeritud riik, kes üritab võimalikult rohkem arendada koostööd Euroopa Liiduga. Maroko kliimale on iseloomulikud kuumad ja kuivad suved ning pehmed, niisked talved. Sisemaa poole liikudes on ...
Tallinna Ühisgümnaasium Hiiumaa Referaat Anny Uusküla 9a klass Õpetaja: Merike Tuisk 2009 Hiiumaa on Eestis suuruselt teine saar, mis asub Lääne-Eestis. Hiiu saar on rombja kujuga, mis näeb välja nagu nelja poolsaare ühendus. Põhja osas laiub Tahkuna poolsaar, lõunas Emmaste, idas Sarve poolsaar ja läänes asetseb Kõpu poolsaar. Hiiumaa pindala on 989 km ² . Rannajoon on 310 km pikk. Saare pealinn on Kärdla. Pinnamood ja geoloogiline areng: Hiiu saar on endise merepõhja kõrgem ala, mis on Lääne-Eesti üldise maakore kerkimise tulemusena tõusnud üle merepinna. Suurem osa maastikurajoonist on kuhjevormiga. Maapind kõrgeneb rannikult sisemaa poole. Pinnakatte sügava osa moodustavad moreenid, mis on jäänud enam ulatuses liivade alla. Need moreenid on pärit nii jääjõgede deltast kui ka jääjärvedest. Tänu tu...
annaabi.ee 
