Paaril viimasel aastal on rahvaarvu vähenemine aeglustunud. Esialgsetel andmetel sündis Eestis 2014. aastal ligi 13 700 last, mis on paarsada last rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, sündis 2014. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem. 2014. aastal suri 15 500 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes vaid +/-300 inimese võrra. 2014. aastal nii sisse- kui ka väljaränne vähenes. Eestisse saabus 2014. aastal elama 2900 inimest ja Eestist lahkus 4600 inimest. Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt hakkab välisränne lähiaastatel vähenema seoses aktiivses rändeeas (2039- aastased) rahvastiku vähenemisega. POSTIMEES.ee»Eesti uudised http://www.postimees.ee/3057909/eesti-rahvaarv-vahenes-mullu Ekvivalentnetosissetuleku põhjal arvutatakse ka ebavõrdsuse näitajad, nagu sissetulekukvintiilide suhte kordaja ja Gini koefitsient
Seejuures on rahvaarv vähenenud pea kõigis Eesti piirkondades, kuid Tartu maakond on selle koha pealt erand. Alates 1990. aasta esimesest jaanuarist oli jäänud tartumaalasi 2000 aastaks Statistikaameti andmeteil vähemaks ümardatult 13 000 võrra ja tõusud alates 2000'st aastast kuni 2012 aastani umbes 1000 inimese võrra. See toimub tänu positiivse rändeiibele ja positiivsele iibele ( aastal 2011 positiivne iive 362). Statistiliselt kajastatud väljaränne oli 2011 aastal 725 inimest, mis on peaaegu kaks 6 korda väiksem samal aastal sisserännanute hulgast ( 4492inimest). Sama aasta loomulik iive oli plussis 362 inimese võrra. Positiivne on see näitaja püsinud alates 2004 aastast. Loomulik iive oli Tartumaal negatiivne viimati 2003. aastal. Samas ei ole näitajad samasugused Tartumaa pealinnas Tartus, kus rahva arv on kahanenud, aastast 2000 kuni 2011, 3569 inimese võrra. Tartumaa on oma näitajatelt üsna tavapärane haldusüksus
... .........3 Rahvastikuanalüüs........................................................................................................................ .......4-7 Rahvaarv .................................................................................................................... .........4 Soo- vanuskoosseis............................................................................................................. 4 Sündimus.................................................................................................................... ........4 Suremus...................................................................................................................... ........5 Tartu 2010 Rahvastikuprognoos...............................................................................................
sügiseti). Veel on seal lihtne ringi reisida, kuna tegemist on sarnase linnaga nagu Aasia Frankfurt. Koos Tapeiga on see Aasias üks kesksemaid ühendussõlmi. 4. Loomulik ja mehaaniline iive a)Sündimuse näitajad: 12.31 sündi/1,000 elaniku kohta (2012 est.) Maailma tasemel koht:158 Suremuse näitajad: 7.17 surma/1,000 elaniku kohta (Juuli 2012 est.) Maailma tasemel koht: 126 Loomulik iive: Sündimus-suremus. Sündimus on 12,31, suremus 7,17. Loomulik iive on 12,31-7,17=5,14 tuhande elaniku kohta. b)Imiku suremus: kokku: 15.62 deaths/1,000 sündiva kohta maailma tasemel koht: 111 mehed: 15.38 deaths/1,000 sündiva kohta naised: 15.9 deaths/1,000 sündiva kohta (2012 est.) Keskmiselt lapsi naise kohta: 1.55 last sündis/naise kohta (2012 est.) Maailma tasemel koht: 181 Imiku suremuse näitajad on küllaltki madalad, kuna Hiina on arenenud riik ning imikuid sureb põhjustel vähe
............................................................................................ 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Rahvastiku areng ja koosseis...................................................................................................... 4 Eesti rahvastiku hõivatus 1934. aastal.................................................................................... 4 Sündimus ja vanuseline koosseis............................................................................................ 4 Suremus...................................................................................................................................5 Asustus....................................................................................................................................6 Migratsioon.......................................................................................
cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2119rank.html#mx 2 http://www.prb.org/pdf17/2017_World_Population.pdf 3 https://www.census.gov/data-tools/demo/idb/region.php?N=%20Results%20&T=13&A=separate&RT =0&Y=1997,2007,2017,2027&R=-1&C=MX 4 http://migrationsmap.net/#/MEX/departures Sisse rännatakse ka Hispaaniast ja Kuubast.5 Arvestades kõiki faktoreid (sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne) on Mehhiko iive siiski negatiivene, peamiselt selle pärast, et väljaränne on suur. 1990. aastal oli Mehhiko rahvastikus kõige rohkem 0- 35 aastaseid inimesi. Kui sünnist kuni 15. eluaastani on poiste osakaal rahvastikus veidi suurem siis järgnevates vanuse klassides on meeste ja naiste osakaal tasakaalus (vaata lisa 1, joonis 3). 2017. aastal oli meeste ja naiste osakaal kuni vanuseni 19 võrdne, alates 20. eluaastast on aga mehi rahvastikus veidi vähem kui naisi. Sammuti on vanureid aastal 2017 tunduvalt rohkem kui seda oli 1990. aastal
uurib rahvastikuteadus e. demograafia. Rahvastikugeograafia uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, hõive muutusi nii maailma kui erinevate territooriumide lõikes, samuti nende mõju loodus-, majandus- ja ühiskondlikele protsessidele. Rahvastikualaseid teadmisi on seega tarvis eelkõige loodus-, majandus-, poliit- ja kultuurgeograafia paremaks mõistmiseks. Rahvastikku iseloomustatakse väga paljude näitajatega: Rahvaarv Rahvastiku hõive Rahvuslik koosseis Sündimus ja suremus Ränne Sooline ja vanuseline koosseis Rahvastik kui selline on väga muutlik nähtus. Inimesed sünnivad, vananevad ja surevad, õpivad ameteid, vahetavad töö- ja elukohti. Kõik rahvastikku iseloomustavad näitajad on omavahel tihedas seoses ja muutuvad pidevalt kindlate seaduspärasuste alusel. See aga muudab omakorda rahvastiku jälgimise keeruliseks, eriti suurriikides. Selleks, et toimuvaid muutusi aegsasti märgata ja õigesti mõista, on vaja neid
vanuses naiste seas 7,1 aastat. Leedus 30-aastaste meeste eluea vahe 11,3 aastat. 2000. aastal oli kõrgharidusega mehel eeldus elada 13,1 aastat kauem kui algharidusega mehel, naistel 8,6. Aastatel 2001-2004 oli 30-aastasel kõrgharidusega, abielus ja linnas elaval leedulasest mehel veel elada keskmiselt 47,7 aastat, vastanditel 27,3 aastat. Naiste puhul oli see 55,8 ja 40 aastat. 4. Rahvaarv Balti riikides 1995-2009 1995-1999 rahvaarvu langus pidurdus, väljaränne vähenes, iive oli negatiivne. Sest hakati pidama oluliseks majanduslikku kindlustust, arvestati terviseriskidega ja naiste vanus esimese lapse sünnitamisel kerkis. Iive Lätis ja Leedus 2000-2009 oli negatiivne, Leedus olid elamispindadel kõrged hinnasd, inimesed muretsesid tuleviku pärast, palju surmasid, vähe sünde. Eestis oli 2000-2009 iive nullilähedane, majanduslik olukord parane, elanikel oli kõrgem keskmine eluiga.
sündinute arv ning tulevikus võib oodata rahvaarvu vähenemist. 1.2 Loomulik iive Brasiilias sünnib aastas 14,1 inimest 1000 inimese kohta. Seevastu sureb seal aastas 9,7 inimest 1000 inimese kohta. Kuna Loomulikuks iiveks on 4.4‰, millest saab järeldada et iive on positiivne ning sündimuste arv on suurem. Brasiilia rändesaldoks on -0.1% 1000 inimese kohta (2017 aasta seisuga) seega on riigis pigem väljaränne, kuid see arv on nii väike et ei mängi olulist rolli rahvaarvu muutsutele tulevikus ja ka praegu. Võrreldes Eesti ja Saksamaaga on Brasiilia nende kahevahel, kuna Eestis on väljaränne suurem, koguni -3.5% ning Saksamaal toimub jällegi sisseränne, 1.5% (CIA 2017 andmete järgi). Imikusuremus Brasiilias on 17.5 1000 sündinu kohta, võrreldes Saksamaa ja Eestiga on see number pea 4 korda suurem. Arvatavasti põhjuseks seal leviv kohtlik Zika viirus ning suremuste mure on
Population: Spain Yea Population r 2005 43,704,367 2010 46,505,963 2015 48,146,134 2020 50,015,792 2025 51,415,437 2030 52,445,388 2035 53,138,844 2040 53,450,198 2045 53,270,006 2050 52,490,640 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Migrat- Rahvaarv Sündimus Suremu sioon Loomulik u kasv Surmade Rände- Loomulik Rahvaarvu () s () () iive (%) (%) Sündide arv arv saldo iive muutus 126,96
nationmaster.com/country/fr-france/peo-people 5 World Urbanization Prospects: The 2007 Revision Population Database - http://esa.un.org/unup/p2k0data.asp 6 France (Major Cities): Regions & Marjor Cities Statistics & Maps on City Population http://www.citypopulation.de/France-Cities.html 7 Pariis Vikipeedia, vaba entsüklopeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Pariis 4. LOOMULIK JA MEHAANILINE IIVE Prantsusmaal on loomulik iive positiivne: aastal 2012 on tuhande elaniku kohta sündimus 12,72 inimest ja suremus 8,85 inimest. Prantsusmaa iga naise kohta on keskmiselt 2,08 last. Imikusuremus tuhande elaniku kohta on 3,37.8 Võrreldes Eestiga on Prantsusmaal sündimus 2012. aastal ligi 20% kõrgem ning suremus ligi 35% väiksem. Ka imikusuremuse näitaja on Eestis võrreldes Prantsusmaaga tunduvalt halvem: Eestis sureb tuhande elaniku kohta poole rohkem imikuid (Eesti näitaja 2012. aastal on 6,98).
Rahvastik ja asustus Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 9. klass · RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive.
iga 25 aasta järel. Elatusvahendid kasvavad aritmeetilises progressioonis, mis viib ressursside nappuseni Rahvastikuprobleemid on seotud ressurssidega ja vastupidi. 14 Olulised mõisted Rahvaarv on mingis piirkonnas elavate inimeste arv. Eristatakse tegelikku rahvaarvu (de facto) ja sinna juriidiliselt kuuluvat ehk alalist rahvaarvu (de jure) Rahvastiku kujunemist mõjutavad kolm peamist protsessi on sündimus, suremus ja ränne ehk inimeste elukoha vahetused. Loomulik iive on sünni-ja surmajuhtumite vahe. Rändesaldo on antud piirkonda mujalt saabunute ja mujale lahkunute vahe. Koguiive saadakse loomuliku iibe ja rändesaldo summana – see näitab rahvaarvu muutumist antud piirkonnas. 15 Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid Aasta jooksul sünnib maailmas üle 130 miljoni lapse Ügas minutis üle 250 lapse
Joonis 1 Elanike arvu muutus, % kumulatiivselt 4 Joonis 2 Rahvastikudünaamika Värska vallas rahvastikurühmade lõikes aastatel 2000-2010 Joonis 3 Rahvaarvu jagunemine Värska vallas vanuserühmade lõikes Võrreldes Värska valla rahvaarvu erinevate vanuserühma lõikes aastatel 2000 ja 2010, siis on näha, et kõige rohkem on praegu vallas 40-54 ja 15-24 aastasi elanikke. Kuna sündimus on selle ajavahemiku jooksul olnud väike, siis 0-14 aastaste arv on vähenenud. Vähenenud on ka 25-39 aastase vanuserühma elanike arv, kuna paljud on lahkunud vallast. Tabel 2 Värska valla rahvastiku jagunemine vanusrühmade ja võrdluspiirkondade lõikes(allikas: statistikaamet.ee) 0-14 15-24 25-39 40-54 55-64 65+ Kokku 133999
(IDB, 2011) Võrreldes teiste maailma riikidega asub ta rahvaarvu kasvutempo poolest 145. kohal. Sarnane on kasvutempo veel Bermuudas (0,59) ja Tais (0,57). Võrreldes riigiga, mis asub kasvutempo poolest esimesel kohal - Zimbabwe, on vahe Hispaaniaga 3,74. (CIA, 2011) Rahvaarvu kasvu põhjuseks võib olla see, et sündimuse üldkordaja on kõrgm kuni aastani 2017, kui suremuse üldkordaja. Hoolimata sellest, et peale aastat 2017 ja edaspidi ennustatakse, et suremus on suurem kui sündimus on rahvaarv ikka kasvanud. See võib olla näiteks sellepärast, et lapsi naise kohta näitaja kasvab vaikselt. Arvan, et põhjus võib olla ka selles, et oodatav eluiga Hispaanias on suhteliselt kõrge, keskeltläbi 81 eluaastat. Inimesed ei sure nii kiiresti ära ja samal ajal ka sünnib neid. Maailma riikide hulgas asub Hispaania oodatava eluea alusel 14. kohal. Sarnane on see näitaja veel Prantsusmaal ja Sveitsis. Kõige kõrgemal kohal asub Monaco, kus oodatav eluiga on 89 aasta
7. Mitme miljoni inimese võrra kasvab rahvaarv iga aasta? Mitme aasta järel kahekordistub maakera rahvaarv? 80 mln; kahekordistub 35-40 aasta pärast. 8. Oska arvutada absoluutset loomulikku iivet, suhtelist loomulikku iivet, suremuse üldkordajat, sündimuse üldkordajat. · Rahvaarv 1 340 935 · Sünnid - 14 887 · Surmad 17 316 · Absoluutne loomulik iive 14 887 17 316 = - 2439 · Suhteline loomulik iive 2439 : 1 342 409 *1000 = - 2 · Sündimuse üldkordaja 14 887 : 1 342 409 *1000 = 11 · Suremuse üldkordaja- 17 316 : 1 342 409*1000 = 13
Prantsusmaa rahvaarvu kasvutempo on aastast 1950 kuni 2015 aastani kasvanud kiiresti, iga aastaga on rahvaarv kasvanud ligi miljoni korra suuremaks ning pole kordagi langenud. Prognoos kuni 2050 aastani näitab, et rahvaarv kasvab ka edasi, 2015-st aastast kuni 2050 aastani on tõusnud rahvaarv ligi 3 miljoni võrra suuremaks. (Graafik 1) 4. Rahvaarvu kahanemise ja kasvamise tegurid Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide arv arv iive kasv üldarv Prantsusmaa 824000 12‰ 610000 9‰ 3‰ 0.4% 1‰ 73000 Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Prantsusmaa sündide arv on 2015 aastal olnud suurem surmade arvust ligi 200000 ning samuti
11 10,5 10 rahvaarv (mln inimest) 9,5 9 8,5 1950 1955 1960 1965 1970 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 2010 Joonis 2 allikas: census Aastal 1950 oli Ungari rahvaarv 9,338 miljonit inimest. See kasvas kuni 1985. aastani ja saavutas 10,649 mln elanikku. 1950-1960 kasvas rahvaarv 64.55 tuhat inimest aastas. Seda põhjustas kõrge sündimus ja tolleaegne poliitika. 1947 - 1989 oli Ungaris kommunismi aeg, mil oli ka kõrge migratsioon. Peale kommunismiaja lõppu, 1990-ndate alguses muutis Ungari oma migratsioonipoliitikat. 1. Reguleeriti võõrtööjõu palkamist 2. Jõustus Kondakondsusakt 3. Piirivalve muutus palju rangemaks 2004. aastal ühildati poliitika Euroopa Liidu nõuetekohaseks. 2000. aastal langes sündimus censuse andmetel 1995 aastal ja 2000 aastal circa 18%. 2000-2010 on sündimus enam-vähem sama olnud.
(24,5%) ning välisrände tõttu lahkub 7,7% kõigist lahkujatest. Jooniselt 3 on näha, et kõik saabujate ja lahkujate saldo on negatiivne nii siserännet, välisrännet kui ka loomuliku iivet vaadates. Viimaste aastatega on paremaks läinud loomuliku iive ja siserände näitajad, kuid siiski viitavad kõik näitajad rahvaarvu edasisele vähenemisele Saare maakonnas. Joonis 3. Saaremaa saabujate ja lahkujate saldod Joonistelt 4 ja 5 on näha, et kõige suurem väljaränne toimub 25-39 aastaste vanuserühmas ning arvestades seda, et paljudel selle ealistel inimestel on juba perekonnad , kes kolivad koos nendega on loogiline, et suur väljaränne toimub ka 0-14 aastaste ja 15-24 aastaste vanuserühmas. Teiseks põhjuseks, mis väljaränne on 15-24 aasta seas suur, on ilmselt ülikoolidesse õppima siirdumine. Väljarände peamiseks põhjuseks on suure tõenäosusega tööpuudus. Kõigis eelpool mainitud vanuserühmades on väljaränne sisserändest 2-7% võrra
Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Venemaa lipp ja vapp............................................................................................. 2 1. Rahvastik............................................................................................................ 3 1.1 Riigi rahvaarv................................................................................................... 3 1.3 Keskmine eluiga............................................................................................... 4 1.4 Rahvastikupüramiid.......................................................................................... 5 1.5 Tööjõud............................................................................................................. 5 2. ASUSTUS............................................................................................................ 6 2.1 Rahvastiku tihedus ja paiknemine...
sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda protsessi on oma erakordsuse tõttu hakatud nimetama demograafiliseks plahvatuseks rahvasikuprotsess, mil suremus langub, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku kooseisus on palju lapsi ja noori. 2002. a keskel elas maakeral 6,23 mld inimest, mis on rohkem kui kogu varasema inimkonna ajaloo jooksul kokku on elanud. ÜRO 2001. a hinnangu kohaselt suureneb maakera elanike arv minutis 140 inimese võrra. See tähendab rahvastiku juurdekasvu igal aastal umbes 80 mln võrra (Saksamaa elanike arv). ÜRO prognoosis 2050. aastaks maakera rahvastikuks 11,0 miljardit.
võimu haaranud ja vasakäärmuslaste terror ka Eestis kasvanud, asusid kõik parteid, välja arvatud Nõukogude Venemaaga kokkujäämist soovinud enamlased, iseseisvuse väljakuulutamist toetama. Parteide otsuste näol oli tegemist poliitilise seisukohaga, aga iseseisvumiseks pidid olema nii sisemine valmidus kui ka välised eeldused. Väliseid eeldusi pakkus kahe eestlasi sajandeid härrasrahvana valitsenud impeeriumi kurnatus maailmasõjast ja Sündimus Suremus Loomulik iive 1920-1924 19,6 16,5 3,1 1925-1929 17,8 ühelt poolt kindlustas 16,5 Saksamaa kokkuvarisemine, 1,3 teiselt poolt 1930-1934 16,8võit venelaste eestlaste 14,9 üle Vabadussõjas.1,9 1935-1939 16,1 15,0 1,1
.................................18 9.3. Vana-Liivimaa .....................................................................................................................19 9.4. Rootsi kuningriik .................................................................................................................20 9.5. Venemaa ..............................................................................................................................20 9.6. Iseseisvus .............................................................................................................................21 9.7. Teine maailmasõda ..............................................................................................................22 9.8. Nõukogude okupatsioon ......................................................................................................23 9.9. Iseseisvuse taastamine ............................................
ka inimestest mitte sõltuvad majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja keskkondlikud tegurid. Siseränne: · kolimine maalt linna; · linnast maale; · linnadevaheline; · maalt maale. Välisränne: · vabatahtlik (töö, õpingud, abielu, pensionipõlve pidamine); · sundränne (põgenemine; looduskatastroofid; küüditamine). 4 Väljaränne Eestis Alates Eesti taasiseseisvumisest on ülekaalus väljaränne. Väga paljud venelased, valgevenelased, ukrainlased jt. läksid ja lähevad veel praegugi tagasi oma kodumaale. Palju on ka neid, kes suunduvad teistesse Euroopa riikidesse. 1990. aastate I poolel asendus sisseränne väljarändega. Seoses Vene sõjaväe lahkumisega ning endiste liidulise alluvusega tehaste tootmise vähenemisega moodustas ESA andmetel 199098 negatiivne rändesaldo 85 000 inimest
Keila Gümnaasium 9B klass Toomas Torm Eestimaa Referaat Juhendaja: Nils Härsing Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus 2 1.Paiknemine 3 · 1.1 Kliima 3 · 1.2 Jõed 3 · 1.3 Järved 3 · 1.4 Saared 4 · 1.5 Taimestik 4 · 1.6 Loomastik 4 · 1.7 Maastikud 5 o 1.7.1 Metsad 4 o 1.7.2 Niidud ja loopealsed 4 o 1.7.3 Sood 5 · 1.8 Kaitsealad 5 2 Rahvastik
Hispaaniaga.Pärast Boliivia, Paraguaya ja Urugaya eraldumist järelejäänud maa-ala Argentinaks. Riigi elanikkonda ja kultuuri oli suuresti kujundanud sisserändajad kogu Euroopast, kuid enamik neist pärines Itaaliast ja Hispaaniast, mis andis suurima osa uustulnukatest 1860-1930 aastatel.Umbes 20. sajandi keskpaigani olid Argentina ajaloos domineerinud sisepoliitilise konflikti perioodid föderalistide ja unitariansite vahel ja tsiviil- ning sõjaliste rühmituste vahel.Pärast II maailmasõda, Peroni populismi ajajärgu ja hilisemate valitsuste otsesele ning kaudsele sõjalisele sekkumisele järgnes 1976a. sõjalise hunta võimu haaramine.Demokraatia tuli tagasi aastal 1983 pärast ebaõnnestunud katset Falklandi (Malviini) saari jõuga tagasi saada, ning kestis edasi, hoolimata mitmetest probleemidest, millest kõige heidutavam oli raske majandusliku kriisini 2001-02 viinud vägivaldsed avalikud protestid, miwtõttu järjestikuste astusid tagasi mitmed presidendid.
Üle üldine pe re plane e rimine Kätte s aadav te rvis ho ius üs te e m Ne g atiivne lo o mulik iive Eakate o s akaal rahvas tikus tõ us e b 20-25 %-ni 30 31 1.Rahvastik u iive riigiti 2. Rahvastiku vanuseline koosseis mõnedes riikides 32 33 Kokkuvõtteks Demograafiline üleminek (siire) rahvastiku protsesside areng, kus traditsiooniline rahvastiku taastootmise tüüp (kõrge sündimus, kõrge suremus) asendub kaasaegse rahavstiku taastootmise tüübiga (madal sündimus, madal suremus) I Traditsiooniline kõrge sündimus (40-45 ); kõrge suremus; väike iive; kuni 15.saj. II Demograafiline plahvatus kõrge sündimus (40-45 ); suremus langeb (~15); suur iive (30); rahvaarv kasvab kiiresti III Rahvastiku vananemine sündimus langeb; suremus on väike; iive väheneb; noorte osatähtsus väheneb
Eesti rahvaarv praeguspiirides (tuh. inimest) Aast Rahvaar Aast Rahvaarv a v a 1782 490 1945 u.800 1881 882 1959 1191 1914 1000 1989 1566 1922 1020 2000 1370 1940 1054 2008 1341 XVIII sajandi lõpus algas ka Eestis demograafiline siire. See on rahvastikuprotsess, mille tulemusena kujuneb ümber rahvastiku sündimus ja suremus, selle aastane juurdekasv (iive) kui sündimuse ja suremuse vahe, aga samuti vanuskoosseis. Demograafiline siire algab, kui elutingimuste paranedes hakkab langema suremus. Et sündimust mõjutavad sajanditevanused traditsioonid, siis see esialgu ei muutu või koguni kasvab, sest emad elavad kauem ja jõuavad rohkem lapsi sünnitada. Rahvastiku iive suureneb pidevalt, rahvaarv kasvab plahvatuslikult. Seda etappi kutsutaksegi demograafiliseks plahvatuseks
GRUUSIA JA ABHAASIA Referaat Juhendaja: ................. Tartu 2015 SISUKORD: 1. GEOGRAAFILINE ASEND.................................................................................. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON............................................................................... 4 3. ARENGUTASEME NÄITAJAD.............................................................................6 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID......................................................................7 5. RAHVASTIK..................................................................................................... 8 6. LINNASTUMINE............................................................................................... 9 7. ENERGIAMAJANDUS.........................................
1. mõisted rändesaldo-sisse- ja väljarände vahe loomulik iive- sündimuse ja suremuse vahe migratsioon- ränne, inimeste alalise elukoha vahetus emigratsioon- väljaränne immigratsioon- sisseränne demograafilise ülemineku teooria- demograafiline üleminek väidab, et kõik ühiskonnad on liikunud kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt rahvastiku arengu etapilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegse arengu tüübile rahvastikupüramiid- rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav püramiid aglomeratsioon- inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. A. paiknemine lubab kasutada sama
aastal Antsla, Kunda, Kärdla, negatiivseks, olles Vilo. Valdade ühendamised, eriti suuresti lahuta- Mõisaküla, Põltsamaa ja Võõpsu, 1921. miinustes mised, aastail ümbernimetamised aastail 1925-27. Neil ja aastal Kallaste, Mustvee, Sindi ja Tõrva, ületas väljaränne piirimuutused Eestist märgatavalt toimusid läbi kogu 1923. aastal Elva ja Suure-Jaani, 1925. sisserännet. omariiklusaja. Väljarände Üldtendentsiks peamiseks oli aastal Keila ning 1926. aastal Mustla. põhjuseks olid parema valdade arvu aeglane vähenemine elu otsingud, - kui Kokku anti Eestis alevi staatus 22 mis
kohta 5 371 India ………………………………… Põhjendus………..…………………… Jaapan ………………………………… Põhjendus………..…………………… Millised järgmistest faktidest iseloomustavad kõrgelt arenenud riiki? A. Oodatav keskmine eluiga on 78 aastat. B. Sündimus on 46‰. C. Põllumajandus annab 52% riigi SKT-st. D. 72% töötajatest on hõivatud teenindavas sektoris. F. Kuni 15 aastaste laste osakaal rahvastikus on 33%. H. Üle 65 aastaste inimeste osakaal rahvastikus on 18%. 41. oskab kaartide ja statistiliste andmete abil iseloomustada ja võrrelda riike, sealhulgas Eesti; Selgita, kuidas mõjutavad Eesti majandust järgmised tegurid: a) loodusvarad – b) tööjõud – c) naaberriigid – d) geograafiline asend –
Aastal 1999 6,0 mlr inimest. Käesoleval aastal täitus 7 mlr inimest. Robert Thomas Malthus (1766-1834) teooria kohaselt kasvab rahvaarv geomeetrilises progressioonis (2*2*2...), elatusvahendite hulk aritmeetilises progressioonis (2+2+2...). Seni pole elatusvahendite puudus kätte jõudnud, kuid kasutusele on võetud ka sadu miljoneid aastaid tagasi kivimites salvestunud päikeseenergia (fossiilkütused). Demograafiline plahvatus on rahvastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib või kasvab ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori. Rahvastiku iive on rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne, eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutset ja suhtelist iivet. Rahvaarvu suurenemine XIX sajandil oli keskmiselt 5 promilli, XX sajandi esimesel poolel 8 promilli, teisel poolel 20 promilli, praegu üle 10 promilli. Seega iga aasta suureneb rahvaarv umbes 75 mln inimese võrra
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
