see võib kahjustada sinu elupaika ja see võib sinu põllu ära viia . 9. Erosioon on protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise.Materjali transportijaks võivad olla vooluvesi, jää, tuul jne. Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsalt protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. On ka käsitlusi, mis jätavad kas murenemise või transpordi erosiooni mõiste alt välja. 10. 11. Jäärak ehk uhtorg ehk ovraag on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. See on väike, kitsas ja sügav süvend, mis on kanjonist väiksem, aga vihmauurdest suurem. Uhtoru pikkus võib ulatuda mõnest meetrist kuni mitme kilomeetrini. 12. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid.
Beduiin on nomaadse eluviisiga araabia hõim (kõrbevöönd ) Sahel on Aafrikas , savannide ja Sahaara kõrbe piirialale kujunenud kuiv piirkond ( kõrbevöönd , savannidevöönd ) Masai on edela-Kenyas ja kirde-Tansaanias Kilimanjaro mäest loodes elav rahvas. ( savannivöönd ) Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub ( vahemereline vöönd ) Uhtorg Jäärak ehk uhtorg ehk uhtnõva ehk ovraag on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. (rohtlavöönd ) Pampa on tasane lähistroopiline rohtla Lõuna-Ameerikas (rohtlavöönd) Pusta rohtla Ungaris (rohtlavöönd ) Liaan Ronitaim ehk liaan on taimede kasvuvorm, mida iseloomustavad rohtsed, poolpuitunud või puitunud, enamasti suhteliselt pikad väänlevad varred, mis vajavad toetumiseks teisi taimi.(Vihmametsade vöönd )
Voored on välimuselt leivapätsi meenutavad kõrgendikud, mis on tekkinud jää voolimisel . Moreentasandikud on liustikutekkelised kuhjevormid . Oosid on enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke . Mõhnad on kruusast ja liivast koosnevad künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke . Vooluveetekkelised pinnavormid on jäärak e. ovraag, ning jõeorud. Meretekkelised pinnavormid on murrutuspank, murrutuslava , murrutuskulpad, rannabarr, maasäär ning rannavall . Karstivormid on karst, kurisu, salajõgi(nt. Jõelähtme, Kuivajõe, Erra), langatuslehter ning karstiväljad(nt. Kostivere, Katja, Kuimetsa) . Tuuletekkelised pinnavormid on rannaluited(nt. Narva-Jõesuu, Nõva, Häädemeeste). Eesti tuntumad meteoriidikraatrid on Kaali kraater, Olumetsa ning suurim, Neugrundi kraater, mis asub Soone lahe põhjas, Osmussaare
voolimisel. Moreentasandikud on liustikutekkelised kuhjevormid. Oosid on enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke. Mõhnad on kruusast ja liivast koosnevad künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. Liivikud on kruusa- ja liivatasandikud. Vooluveetekkelised pinnavormid on jäärak e. ovraag (vihmasadude tagajärjel nõlvadelt tekkinud uurded) ning jõeorud (ülemjooksul sälkorg, keskjooksul moldorg ja alamjooksul lammorg). Lamm on oru osa, mis vaid suurvee ajal on vee all. Terrass on astang uue lammu kohal. Kaldavall on suurvee ajal sängist väljunud liiv. Soot on mahajäetud jõelooge. Kärestik on madal, kiirevooluline jõeosa. Juga on astang jõesängi. Meretekkelised pinnavormid on murrutuspank (aluspõhja
kauboi, gautso - kes need on? (Nn ,,Metsik Lääs" Põhja- Ameerika preeria kuivem lääneosa) 3. KESKKONNAPROBLEEMID liigne põllustamine pinnase erosioon, UHTORUD ehk OVRAAGID ja tolmutormid: Mis tagajärjed sellel? Viljakama pealmise mullakihi ärakanne, aastate jooksul võib maa muutuda täiesti viljatuks; ovraagid takistavad põlluharimist. Eriti ohtlik kevadel, mil taimed pole veel kasvama hakanud, alles külvatud. Mis on erosioon? Mis on uhtorg ehk ovraag? Kuidas on võimalik vähendada erosiooniohtu? Teada 3 võimalust . tulekahjud muldade sooldumine, miks tekib? EROSIOON Erosioon on tuule või vee poolt viljakama pealmise mullakihi ärakandmine, mille tagajärjel mullaviljakus väheneb või tekivad uhtorud ehk ovraagid, mis ei lase põldu harida. Erosioon tekib: Kui pinnas on taimedega kinnistamata (näiteks rohtlaaladel), võivad vihma- või lumesulaveed ning tuul pinnase kergesti ära uhtuda
näiteks mikroobide ja taimejuurte metabolismi käigus toodetud happed. 15. Denudatsioon kulutus. 16. Akumulatsioon kuhjumine. 17. Vee-erosioon kallakulistel aladel vihmasadude, lume või jää intensiivsel sulamisel tekkinud vooluvete mõjul maa pindmise materjali ärakanne. 18. Eluuvium murendmaterjal, mis jääb nõlva ülaossa oma tekkekohale. 19. Deluuvium uhtsete, mille on moodustanud vee poolt kaasa viidud materjal reljeefi madalamasse ossa. 20. Ovraag sügav sälkorg, mille moodustavad tugevamate sadude järel suured vooluveed. 21. Lamm suurveega üleujutatud jõeoru põhi. 22. Karst nähtuste kogum, mis on tingitud põhja- ja pinnavee keemilisest ning osalt ka mehaanilisest toimest lahustuvatesse kivimitesse. 23. Eoolsed setted tuulesetted ehk tuule edasikantavad ja kuhjatud setted. 24. Glatsiaalsed setted e. liustikusetted jää sulamisel maha jäänud setted. 25
näiteks mikroobide ja taimejuurte metabolismi käigus toodetud happed. 15. Denudatsioon – kulutus. 16. Akumulatsioon – kuhjumine. 17. Vee-erosioon – kallakulistel aladel vihmasadude, lume või jää intensiivsel sulamisel tekkinud vooluvete mõjul maa pindmise materjali ärakanne. 18. Eluuvium – murendmaterjal, mis jääb nõlva ülaossa oma tekkekohale. 19. Deluuvium – uhtsete, mille on moodustanud vee poolt kaasa viidud materjal reljeefi madalamasse ossa. 20. Ovraag – sügav sälkorg, mille moodustavad tugevamate sadude järel suured vooluveed. 21. Lamm – suurveega üleujutatud jõeoru põhi. 22. Karst – nähtuste kogum, mis on tingitud põhja- ja pinnavee keemilisest ning osalt ka mehaanilisest toimest lahustuvatesse kivimitesse. 23. Eoolsed setted – tuulesetted ehk tuule edasikantavad ja kuhjatud setted. 24. Glatsiaalsed setted e. liustikusetted – jää sulamisel maha jäänud setted. 25
MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste harude...
imendumine ja ka mulla õhustatus. Inflatsiooni halvenemine suurendab pinnavoogusid, see aga viib edasisele erosiooni arenemisele. Mööda mulla pinda liikudes haarab vesi kaasa peenemad mullaosakesed. Pinnavee ühinemisel ojakesteks suureneb vee voolukiirus, tugevus ja seega ka võime kanda rohkem ja suuremaid mullaosakesi. Moodustuvad nn. ovraagid e. uhtorud v. jäärakud. Ovraagi sügavus võib ületada 10 m, pikkus ulatuda mitme km-ni. Tugevate vihmade tagajärjel ovraag pikeneb ja haruneb, tükeldab põllupinda ning rikub teid jm. rajatisi. Esimesena uhutakse ära kõige peenemad mullaosakesed ja huumus, järele jäävad jäme liiv, kivid. Mida tugevam on veevool või tuul, seda suuremaid osakesi ära kantakse. Erosiooni põhjused 1. Kündmine küntakse selleks, et hävitada umbrohtusid, parandada õhustatust ja infiltratsiooni. Liiga suured põllud tuul, kallakud erosioon. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
