Suurel näljahädal ei paistagi lõppu olevat. Eelmise aasta aastal ikaldus vili septembrist alguse kõikjal ning kõik saanud suur näljahäda, peamised toiduvarud mis tõi kaasa said otsa, loodeti massiliselt levivad sellest aastast paremat nakkushaigused, saaki, aga selle aasta üleeuroopalise põua ja esimene pool on kaasa metsatulekahjud on toonud samuti jätkumas. Kõige selle üleeuroopalise põua. põhjuseks oli ligi kolm Kõige kehvem seis ongi kuud kestnud põud teraviljaga mis lihtsalt ning suur põud on ka kuivab ära. Ainuke asi sellele aastale üle mis veel kasvab on kandunud ning oodata kartul, aga saatus on on saagi hävimise sellise käigu teinud, et jätku. Kuna eelmisel suurem osa alles jäänud kartulist kasvab aasta esimesel poolel mõisate põldudel. Ning on olnud sajandi kuna mõisnike olukord suurim suremus, kõige on ...
CURRICULUM VITAE Personal Information Name: Sinu Nimi Date of Birth: 18.12.1092 Nationality: Estonian Address: Võidu Street 10-23, Tallinn Education and Qualifications Secondary School: Kiviõli First Secondary School Experience 2009 summer: assistant in Erra gardening and babysitter for three months Other Skills First Aid Certificate Interests sport, cars, cooking,reading,fishing 10 February 2010-02-10 Dear Sir/Madam, I am writing to apply for the position of farm worker in France which I saw advertised in The Guardian last week. I would be interested in picking grapes. I enclose a copy of my CV. I would like to work for you because I am very interested in farm work
JÕE LÄHE Punasoo idaserv SUUBUB Soome lahte VALGLA RIIGID Eesti VALGLA PINDALA 810 km² PIKKUS 51 km JÕE VOOLUHULK 6,7 m³/s PAREMPOOLSED LISAJÕED Ojamaa jõgi ja Kohtla (Roodu) jõgi VASAKPOOLSED LISAJÕED Hirmuse jõgi ja Erra jõgi Purtse jõgi algab Tudu lähedalt Punasoo idaservast, läbib Püssi ja Lüganuse ning suubub Purtses Soome lahte. Jõe pikkus on 51 km, valgala 810 km², aasta keskmine vooluhulk Lüganuse lävendil 6,67 m³/s. Jõgi erineb tüüpilistest Põhja-Eesti jõgedest, sest tal puudub paeastangult langev juga. Voolates piki paealuspõhja riket asendab astangut pikal langusel kärestikuline voolus. Purtse on küllap kõige ägedamate kärestikkudega jõgi Eestimaal
Moreenitasandik:krg,kagu est.Otsamoreen:vaivara sinimed, pudedad vallid.jsulamisvee uuristatud.Oosid:krvemaal;kruusast veeristikust, pikliku kujuga. Mhn:viitna krvemaal;mar, kruusast,liivast.Slkorg:vooluvesimoldorg:phjaerosioon;lammorg:klgerosioon;k aldavall:voolusngi lhedal vall Terrass:jrsu astanguga tasand Rannabarrid:kpu ps. uhtmaterjali settimine maasred:sre tipp saaremaal. Rannavall: osmussaar, merephjast liiv mis on les heidetud. Salajed karstitekkeline erra langatuslehter: karstitekkeline lne est. Luited: nva, lahtise liiva kuhjumine, sinisavi-joosu-keraamika;fosforiit-maardu-vetised; plevkivi-harju-keemiatstus;paekivi-phja est-ehituskivi;liiv-piusa- klaas;turvas-oru-kte.
või tehnovahenditeta Vee erikasutus on vee kasutamine veekogu või põhjaveekihi seisundit mõjutavate ainete, ehitiste või tehnovahenditega. Inspektor tuvastas, et osaühing võttis pumbajaama kaudu vett 14 000 kuupmeetrit rohkem kui talle vee erikasutusloaga oli lubatud. Keemiatööstus on veemõõtjad küll paigaldanud, kuid need ei töötanud. 2003. a suvel Kiviõli lähedal kasutusele võetud uuest karjäärist välja pumbatav vesi on muutnud Erra jõe veekvaliteeti halvemaks. Võetud proovid näitavad, et S04 ja lämmastiku sisaldus on suurenenud ning vesi on muutunud karedamaks. Erikasutusloa kohaselt peab veekasutaja kindlustama, et vee kvaliteet ei halveneks. Keskkonnainspektor tegi ettekirjutuse, mille kohaselt peab osaühing sisse seadma erinevatest põhjaveekihtidest tarbitud veekoguste arvestuse. Millise seaduse punkte rikuti? § 9.Vee erikasutusluba ja ajutine vee erikasutusluba -
1945 aastal alustas tegevust Jõhvi Rahvamaja . Kus rahvas sai käija laulmas, tantsimas ja käsitööga tegelemas. Jõhvi kultruuri elu areneb iga aastaga paremuse poole.On ka ehitatud Kontserdimaja . Rahvas muutub aina aktiivsemaks keskuse külastajaks. On loodud mitmeid näiteringe ja huvirnge nii noortele kui ka vanadele. KODUKOHA KULTUURI TEGELASI · Einar Iila Kaalukas osa Jõhvi kultuuriloos on Einar Iilal, kes on sündinud 1942 aastal Erra vallas. 45 aastat oma elust on olnud hõivatud taidlustegevusega,rahvatantsuga,laulukoorides laulmisega ja paljude teiste tegevustega mis talle huvi pakkusid. · Kaarin Veinberg Tuntuim kultuuritegelane Kaarin Veinberg alustas Jõhvi linnast oma eluratast veeretama viiekümmnendate algupoolel.Mitmekülgset kultuuritegevust alustas ta Kohtla-Järve Kultuurimajas direktorina, edasi juhatajana Tammiku klubis.Tema poolt kehtestatud rolle Jõhvi draamaringis mäletatakse siiani
Eesti pinnavormid Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas . Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad, madalikud, orundid ja nõod . Kõrgustikud on suurepinnalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendike, orge, nõgusid jt. Väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks nt. Pandiver(kõrgeim tipp Emumägi 166 m.) ja Sakala(kõrgeim tipp Rutu mägi 144 m.) kõrgustikud ning kuhjekõrgustikeks nt. Karula(kõrgeim tipp Tornimägi 137 m.), Otepää(kõrgeim tipp Kuutsemägi 217 m.) ja Haanja(kõrgeim tipp Suur Munamägi 318 m.) kõrgustikud . Kulutuskõrgustike välimus sõltub aluspõhjast, need on tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid . Kuhjekõrgustike välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod . Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud . Eestis on nt. Harju lavamaa ja Viru...
Jõhvi kultuuritegelased · Peeter Veevo- 1919. aastal alustas Jõhvis tööd koolmeistrina. 1928-44 aastail Jõhvi algkooli juhataja.1923-1943. aastail juhatas Jõhvi Haridusseltsi laulukoori. Juhatas Jõhvi Haridusseltsi tegevust ja osales näitetrupi töös, mängis sümfooniaorkestris.Oli mitu korda ka kohalikel laulupidudel kooride üldjuhiks. · Kaalukas osa Jõhvi kultuuriloos on Einar Iilal, kes on sündinud 1942 aastal Erra vallas. 45 aastat oma elust on olnud hõivatud taidlustegevusega, rahvatantsuga,laulukoorides laulmisega ja paljude teiste tegevustega mis talle huvi pakkusid. · Tuntuim kultuuritegelane Kaarin Veinberg alustas Jõhvi linnast oma eluratast veeretama viiekümmnendate algupoolel.Mitmekülgset kultuuritegevust alustas ta Kohtla- Järve Kultuurimajas direktorina, edasi juhatajana Tammiku klubis.Tema poolt kehtestatud rolle Jõhvi draamaringis mäletatakse siiani
Ungern-Stenberg · Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene -) on baltisaksa aadlisuguvõsa. Pärimuse järgi põlvneb Sternbergide suguvõsa 1211. aastal Ungarist Liivimaale rännanud Johann von Sternbergist. · Venemaa keisri ja Riiginõukogu poolt kinnitati 20. detsembril 1865. aastal Ungern-Sternbergide suguvõsa parunitiitel · Perekonnale kuulusid Eestimaa alal erinevatel aegadel järgmised mõisad: Adila, Alavere, Anija, Araski, Aruvalla, Porkuni, Ehmja, Erra, Voore, Habaja, Hiiu-Suuremõisa, Harku, Hüüru, Kõrgessaare, Ülgase, Jõelähtme, Jõgisoo, Kärdla, Kernu, Väike-Lähtru, Kuie, Kuuste, Lagedi, Lasila, Lauka, Lehtse, Kiideva, Klooga, Nõva, Ohekatku, Niibi, Palivere, Partsi, Paunküla, Patsu, Pajaka, Pikva, Põlli, Putkaste, Rooküla, Salutaguse, Taebla, Kohala, Vaida, Kiltsi, Valtu, Undla, Üksnurme ja Wrangelshof. · Enne võõrandamist 1919. aastal kuulusid neile: Adila, Aru, Heinrichshof, Essu,
Geograafia 13.12.2007 EESTI pindala 45 227 km² rahvaarv 1 351 000 inimest km²l rahvastikutihedus 30 inimest EV asub Euraasia loodeosas PõhjaEuroopas Läänemere idarannikul, merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Põhjast ja läänest piiravad Läänemeri ja selle osad Soome laht ja Riia ehk Liivi laht. naabrid Rootsi, Soome, Venemaa, Läti merepiir 3800 km Arvukamalt saari Väinameres. territoriaalvetesse kuulub üle 1500 saare, asustatud 20. PÕHIKAART Maaamet tegeleb EV territooriumi kaardistamisega, alludes keskkonnaministeeriumile Põhikaart kogu territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline kaart. EV põhikaart jaguneb 1: 10 000 mõõtkavas digitaalkaardiks, 1: 20 000 mõõtkavas trükitud paberkaardiks. aerofoto > töötlemine > kohanimed, reljeef vektorkaart koosneb punkt ja joonobjektidest + tekstid, koordinaatristid (kasutamine arvutiga) rasterkaart objektid on väiksed ruudukujulised pildielemendid Põhikaart on ...
Vana-Babüloonia periood. Vana-Babüloonia ehk Amoriitide dünastia ( XIX-XVI). Varsti pärast Uri III dünastia nõrgenemist algas linnriikides võimule tulnud amoriididünastiate omavaheline võitlus ülemvõimu pärast. Uri III dünastia (XXII-XXI või 2112-2004) valitsejad: Ur-Nammu, Sulgi, Amar-Sin, Su-Sin, Ibbi-Sin/Suen. Koos Ibbi-Siniga lõpeb Sumer. See oli 2000 aasta paiku (peamised vaenlased amoriidid ja Eelam). Idast tulnud Eelami ja simaski (Simaski Eelami linn ja kuningadünastia) hävitasid ~a-l 2004 Uri linna. Pärast seda võttis võimu üle Isini linna I dünastia. Poliitiline võim läks Uri endiste alamate kätte ning Isini kuningas Isbi- Erra (Isbiera, 2017-1985), Marist pärinev endine Urile allutatud amoriidi väejuht, kuulutas end kohe Uri III dünastia viimase valitseja Ibbi-Sini (2030-2004) mantlipärijaks. Ta kihutas vallutatud pealinnast välja ka seal pesitsenud Eelami garnisonid. "Sumeri kuninganimistu" ütleb selgelt, et Urist vi...
Puukoolid Eestis Eestis on väga palju puukoole ja mõned neist on: Kanepi Aiand OÜ, Neeva Aed, Karukäpa Puukool OÜ, Riina Puukool, Luua Metsanduskool, Peter Kask Kalevi talu Kalevi Puukool, Aavo Laur FIE, Aedvara OÜ, Aivar Haak Arli Puukool, Aivar Saatmann Põhjatamme talu, Dendrohooldus OÜ Luigu puukool, Eesti Metsataim AS, Enno Loos FIE, Erra Aed Tulundusühistu, Estplant AS, Eve Metsalu Muru talu, Forestplanter OÜ, Gump OÜ, Haljassaare OÜ, Haljus Tulundusühistu, Harri Poom FIE, Ignase puukool, Jaak Rillo Palamuse Puukool, Juhani istikuäri Jõhvis, Juhani puukooli istikuäri Lohkvas, Nurga Puukool, Tartu Puukool, Seedri Puukool ja Päidre Puukool. Perefirma Kanepi Aiand OÜ tegutseb praegusel kujul alates aastast 1993. Kuni 2002. aastani olid nad registreeritud FIE nime all. Peale seda on nad registreeritud OÜ
Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Suhteline kõrgus on 20-50 m (max. 80 m Vällamägi). Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad, madalikud, nõod, orundid. Kõrgustikud on suurepindalalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendikke, nõgusid, orge jt. väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks (välimus sõltub aluspõhjast, tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid; Pandivere, Sakala) ning kuhjekõrgustikeks (välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod. ; Haanja, Otepää, Karula). Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud (Harju lavamaa, Viru lavamaa). Madalikud on kuni 50 m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üle ujutatud (hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist, suuremad asuvad Lääne-Eestis. Nõod on keskelt madalamad ning ser...
F5, G, H, K1 ,K2 Uhaku Kõrgekalda Erra c, d, g, h, k, l, m1, m2, n O2uh x1, x2, a1, a2, a3, a4, b1, b2, b3, Pärtlioru
Kordamine kontrolltööks 7 kl. geograafia Pinnamood, pinnavormid ja nende kujunemine Saar - mandriga võrreldes väike maismaaosa, mida igast küljest ümbritseb meri. Kuidas jaotatakse tavaliselt maailmameri? 4 suureks ookeaniks Nimeta ookeanid Atlandi, India ja Vaikne Ookean ning Põhja-Jäämeri Kus asub maailmamere sügavaim koht Kõige suuremas ja kõige sügavamas ookeanis ? Vaikses ookeanis. 11 022 m. Mis on kõige väiksem ja madalam ookean? Põhja-Jäämeri Kuidas jaotub maakeral vesi ja maismaa? Vesi 71% Maismaa29% Nimeta mandrid Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Antarktis, Austraalia Kõige väiksem manner - Austraalia Kõige suurem manner ? Euraasia Maakera kõrgeim koht - Dzomolungma mägi Himaalaja kõrgustikus 8846m Maismaa madalaim koht ? Euraasia mandriedelaosas Surnumeres 395 allpool merepinda. Nimeta maailma suuremad saared Gröönimaa (kõige suu...
Pindala on 3 364,05 km² ning maakonnas elab 149 483 inimest . Rahvaarvu poolest Eesti kolmas maakond ja pindalalt viies maakond. 20% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased. Ida-Virumaa majandusel on Eestis ülioluline koht — seal toodetakse peaaegu kogu Eestis tarbitav elektrienergia. Maakonna majanduses on tähtis koht põlevkivil. Tähtis koht maakonna majanduses on puidu-, ehitusmaterjalide ja metallitööstusel. Alevikke on 14 - Aseri, Avinurme, Erra, Iisaku, Lohusuu, Lüganuse, Mäetaguse, Olgina, Sinimäe, Sonda, Tammiku, Toila, Tudulinna, Voka Suuremad linnad Jõhvi Jõhvi on ajalooliselt oluline transporditeede ristumiskoht. Tänapäeval on Jõhvi piirkonna kultuuriliseks keskuseks, mis võlub kaunite kirikute, multikultuurse õhkkonna ning eriliste kultuurifestivalidega. Linna ümbruses saab nautida nii kaunist loodust kui tutvuda põlevkivi kaevandamise saladustega. Jõhvi on ka Ida-Virumaa halduskeskus. Narva - Hea energia linn
Hiiumaa Emmaste 88 8 51 595 4040 2455 Hiiumaa Krgessaare 88 7 36 383 3764 173 Hiiumaa Putkaste 88 7 54 544 4093 2072 Hiiumaa Rahu Eest 88 6 118 618 3860 1921 Hiiumaa Sprus 88 5 131 775 3816 3228 Hiiumaa Ühendus 88 3 73 313 3401 1363 Ida-Viru Avinurme 83 19 103 234 864 3320 1859 Ida-Viru Erra 83 23 119 205 1034 3574 1810 Ida-Viru Iisaku 83 23 172 269 716 3459 2072 Ida-Viru Juuni Vit 83 25 139 205 450 3438 1704 Ida-Viru Kaljurand 83 26 143 215 522 4105 2161 Ida-Viru Kohtla-Järve 83 30 150 173 1394 3382 1479 Ida-Viru Lüganuse 83 30 140 207 1181 3815 3385 Ida-Viru Mäetaguse 83 25 164 243 1148 3149 3300
Hiiumaa Emmaste 88 8 51 595 4040 2455 Hiiumaa Kōrgessaare 88 7 36 383 3764 173 Hiiumaa Putkaste 88 7 54 544 4093 2072 Hiiumaa Rahu Eest 88 6 118 618 3860 1921 Hiiumaa Sōprus 88 5 131 775 3816 3228 Hiiumaa Ühendus 88 3 73 313 3401 1363 Ida-Viru Avinurme 83 19 103 234 864 3320 1859 Ida-Viru Erra 83 23 119 205 1034 3574 1810 Ida-Viru Iisaku 83 23 172 269 716 3459 2072 Ida-Viru Juuni Vōit 83 25 139 205 450 3438 1704 Ida-Viru Kaljurand 83 26 143 215 522 4105 2161 Ida-Viru Kohtla-Järve 83 30 150 173 1394 3382 1479 Ida-Viru Lüganuse 83 30 140 207 1181 3815 3385 Ida-Viru Mäetaguse 83 25 164 243 1148 3149 3300
aegadel kirjutatud ajaleheartiklitest. Seega olengi suurimat tähelepanu pööranud Lipu katsumustele teel tippu. Lisaks olen võrrelnud Lippu ka teiste kergejõustiklastega. Samuti mõned paralleelid tänapäeva ja Nõukogude aja olukorraga, kuhu jäävad Heino Lipu parimad aastad spordis. 1 1. Heino Lipu lapsepõlv Heino Lipp sündis 21.juunil 1922. aastal Virumaal Erra vallas, mis asub Kiviõli piiril. Lipp on pere kolmas ehk noorim poeg. Isa Julius Lipp oli talupoeg, kes tegeles põhiliselt põllu harimisega. Nende maalapp oli 26 hektari suurune, millest kolmandik oli heinamaa. (Heuer_1997) Lipu ema oli tugev ja terve talunaine, kes tüdrukuna ei tundnud vastast väleduses ega kannatanud igapäevast tööd tehes tervisehädade all.(Teemägi:1963) Veel 70. eluaasta vanuselt imestasid Tartu arstid naise tugeva südame üle.(Teemägi _1963).
Avalõhed leidub loodudel tektooniliste lõhede karstumine laius 1m, sügavus mitu m, pikkus mitukümmend meetrit (Kostivere karstialal) Kurisud mitmekümne m laiusede lehtri, lõhe- või liuakujulised kurisud, kuhu neeldu pinnavesi, vesi voolab maa all edasi ja tule taas päevavalgele karstiallikatena. Kurisud asuvad enamasti väikeste jõgede sängides, suletud nõgudes. (Jõelähtme, Kuivajõe, Erra jõed). Langatuslehtrid tekivad maa-aluste karstiõõnsuste lae sisselangemisel. Karstiliste lohkvormide liitumisel võivad nende vahele jääda ka positiivsed pinnavormid karstisillad ja jäänukpangased so positiivsed pinnavormid. Suurim Kostivere karstiväli Jõelähtme jõgi voolab maa alla langatuslehtrid, avalõhed. Karstikoopad on teada 29 koobast. TEHNOGEENSED TASANDIKUD 1% Eesti pindalast Tekivad: 1. Pealiskihtide äravõtmisel (turvas,kruus, liiv, savi) 2
Regilaul taandus Eestis üldiselt 19. sajandi jooksul. Mõnes piirkonnas (Kihnu, Setumaa) on see käibel veel tänapäevani. 3. Siirdevormilised laulud esindavad regilaulutraditsiooni üleminekut uuemale riimilisele laulule, neis on vanemate laulude tunnused segunenud uuematega.Esimene terviklik rahvalaul ilmus trükis Christian Kelchi (16571710) kroonikas "Liefländische Historia" (1695). Jörru! Jörru! Jooks Ma tullen? Erra tulle Ellaken. Miks ep ella eile tulnut? Eile ollin Ella üxinesse Nüht ollen Wirbi wiekesse Tulle Home Homikulla, Sies ollen Jelle üxinesse Karkotella Kaste Ella Siuka Sittika Willula Siess ollen Walmis Wainijull, Kaunis karja Satemalle. 3.2
Arheoloogia Arheoloogia muutus 19. Sajandil. Teati, kuidas kuningad elasid, kuid huvitas ka kuidas rahvas elas hakati kaevama. 19. sajandil oli kirjeldusel suur roll, sest ei osatud leitud asju dateerida. 20. sajandi keskpaigani oli arheoloogia abiteadus. Tänapäeval on aga ajalooteaduse haru, mis uurib kaevatud asju (muistiseid) ja rekonstrueerib nende abil ajalugu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia · Klassikaline arheoloogia Arheoloogid ei kaeva dinosauruseid, kaevatakse neid asju, mis on inimeste ajast. 2,6 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed tööriistad. 5000 aastat tagasi ilmusid esimesed kirjavärgid. Keskaja arheoloogia on väga oluline, sest kirjalikke allikaid on sellest ajast väga vähe. Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi: linna, asustus, majandus, arhitektuuri, religiooni, surma ja militaar. Surmaarheoloogia on kalmete uurimine...
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Võru Lahingukool JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT 2012 EESSÕNA Jaoülema käsiraamat on oma olemuselt õpik, mille kaante vahele on koon- datud meie Kaitseväe arusaam jalaväejao lahingutegevusest. Jaoülema käsiraamat on suunatud sõjaaegsetele maaväe ja Kaitseliidu jao-ülematele ning seda peab kasutama põhilise õppevahendina jaoülemate väljaõppes. Kuigi käsiraamatu kirjutamisel on silmas peetud eelkõige jalaväejao üle- maid, sobib see kasutamiseks ka kõikide teiste relvaliikide jagude ja mees- kondade ülemate väljaõppes. Jaoülema käsiraamat annab võimaluse ühtlustada jaoülemate väljaõpet Kaitseväe väljaõppekeskustes ja Kaitseliidus ning tagab ühtse arusaama jaoülema rollist lahingus. Selleks, et see ühtne käsitlus vastaks kõige pa- remini meie vajadustele ja lahinguvälja nõudmistele, ei tohi käsiraamatu kasutajad mitte mingil juhul õpikut ainult passiivs...
a «Grenade I (S p.) {It.} ·. 10' W SlTolj(Of §] Int ernat ional bo und ary Gil"'all,Jr ' GI BRALTAR (U.K.) / Medit erra n e an ® N ational cap it al * Oth er capital 0'
Ordoviitsiumi ja Siluri karbonaatkivimite avamusalal leidub rohkesti karstivorme: karre, avalõhesid, karstilohkusid (kurisuid), langatuslehtreid, karstikaevusid, karstikoopaid, karstikraave, karstiorge ja karstihäilusid ning mitmesuguseid karstijäänukeid (näiteks Kostivere karstialal karstiseen). Paljudes kurisutes kaovad ajutised ojad või jõed maa alla (loendatud enam kui 50 kohas), moodustades maa-aluseid jõgesid ehk salajõgesid (Jõelähtme, Kuivajõe, Erra jmt). Karsti on kõige rohkem intensiivse veevahetusega Pandivere kõrgustikul ning Harju lavamaal klindi ja mattunud orgude lähedal. Suurimad on Kostivere (umbes 159 ha), Tuhala,Uhaku, Kata ja Kuimetsa karstiväli. Krüogeensetest pinnavormidest on tuntuimad kohati enam kui 15 m sügavused glatsiokarstilised sulglohud ehk söllid, mida Vooremaal nimetatakse oitudeks. Glatsiokarstiliselt on tekkinud ilmselt ka Väiku-Palkna, Udsu jmt sügav järvenõgu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
