Eesti mured on ka minu mured. Inimesed peaksid üksteisest hoolima. Tuleks olla teiste suhtes tähelepanelikum, vaadata tulevikku ja mitte elada nii, et ainult olevikus oleks kõik hea. Nähes, mis toimub meie ümber siin väikesel Eestimaal tuleb masendus peale. Kõigil on koguaeg kiire. Kõik teevad tööd, et nende elujärg oleks parem kui naabri oma. Märkamatult käiakse üksteisest mööda, kuid seda, et elamine ja toit kallinevad pidevalt näeb igaüks. Viimasel ajal on Eestis päevakorrale tõusnud küsimus seoses energia hinna tõstmisega. Praegu, kui maailma on tabanud majanduskrahh ja paljud inimesed jäävad tööta ning toimub massiline koondamine. Väikeettevõtted kaovad ja pankadel pole raha. Kõik hinnad langevad, aga energia hinda tahetakse tõsta. Kellegil pole enam raha, et elektritarbimise eest maksta. Sellele ei mõelnud aga keegi, et põlevkivi saab ükskord otsa ja uusi kohti, kust põlevkivimaaki leid...
Eesti mured on ka minu mured Et alustada Eesti rahva mure diagnoosimist, tuleks määratleda, mis see mure tegelikult on ja seda saan ma teha ainult enda isiklikust vaatepunktist. Mure tähendab minule valu, palju pahandust ja häda, häda otsas. Mure on iga inimese elus üheks lahutamatuks osaks, mida pole võimalik ignoreerida kuid aga lahendada ja neist võitu saada. Mina olen enamus oma mured lahendatud saanud, kuid on ka palju lahendamata muresid. Need on mured ümbritsevast ühiskonnast ja kogu rahvast. Mured, mida mul raske lahendada on on minu kodumaa - Eestimaa enda mured. Väike edasijõudnud arenenud maade hulka kuuluva Eesti mured on samahästi kui ka minu mured. kuid mis on siis Eesti mured? Antud hetkel on minu jaoks kõige aktuaalsemaks mureks Eestis majanduskriis ning liig alkoholi tarbimine. Vaadates praegust ühiskonda ja kogu maailma milles on ka Eesti osakaal, on selgelt näha, et tulevik on kalju ääre peal. ...
Eesti Vabariik 1920-1939: rõõmud ja mured Arutluses käsitlen Eesti Vabariigi algusaastate majandus- ning valitsusprobleeme, mis viivad meie riigi kokkuvarisemise staadiumisse, probleeme naaberriikidega ning rõõme mida üks Eesti kodanik sai lõpuks kogeda. 15.06.1920 võeti vastu põhiseadus mis pidi sätestama Eesti sisepoliitilise valitsemiskorra ning õigused.Põhiseaduses võis ju kirjas olla, et kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, kuid reaalsuses ei võetud rahva arvamust üldse kuulda.Tegutseti nii, kuidas Vabariigi Valitsus ette nägi. Uute parteide pidev võimuletulek ning laialisaatmine tekitas palju probleeme. Inimesed kaotasid usalduse riigikogu ning tähtsamate riigiepeade vastu, kuid miks rahvas peakski neid usaldama, kui pidevalt käib sahmerdamine ning tagasiastumine. Sellise võimuvõitluse käigus, unustati kindlasti riigi juhtimine sootuks. 1929. aasta lõpul kui algas ülemaailma majanduskriis hakkasid parteid võitlema ning e...
Minu Eesti rõõmud ja mured Aegade jooksul on Eestit nähtud väga erinevalt. Nii näevadki eri ajastu kirjanikud ja luuletajad Eestit igaüks omamoodi. Ühe jaoks on Eesti õitsev oaas, teise jaoks revolutsioonist laastatud maa, kus võimutsevad rikkad ja tugevad. Minu tänapäeva Eesti on nii üht kui teist. Erinevalt eurooplastest on meil loodus täiesti olemas. Sood, järved, metsad ja karud koos ilveste ja huntidega. Eurooplastel pole midagi sarnast ja seda nad ei saa osta ka mis tahes raha eest, ega odavalt Türgist või Hongkongist sisse vedada. Loodus kas on või ei ole. Meil on ja paljud inimesed kolivad linnast taludesse, sest linnal pole nõudlikule inimesele midagi pakkuda. Ilus Eestimaa loodus on nimelt see, mis mulle vaid rõõmu pakub. Samuti olen rahul eestlaste kultuurieluga: eesti kirjandus, teatrid, filmitööstus, muusikud, maalijad, skulptoristid ja loomulikult mitmekesine folk...
Eesti rõõmud ja mured Igaüks näeb Eestit väga erinevalt. Ühe jaoks on Eesti revolutsioonist laastatud maa teise jaoks õitsev oaas, kus võimutsevad rikkad ja tugevad. Minu arvates on tänapäeva Eesti nii üht kui teist. Erinevalt teistest euroopa riikides on meil väga kena loodus. Sood, metsad, järved koos imekenade ja omapäraste loomadega. Eurooplastel pole midagi sarnast ja seda ei saa mis tahes hinna eest osta. Loodus kas on või ei ole. Paljud linnainimesed kolivad ka linnast maale, et nautide Eesti imekaunist loodust. Ilus Eestimaa loodus on see mis mulle rõõmu pakub. Samuti olen väga rahul kultuurieluga: teatrid, filmitööstus, muusikud ja loomulikult folkloor. Kultuur on see mis hoiab meid koos ja see on meie õnn. Laulu- ja tantsupeod on ideaalseks näiteks, kuid tavaliselt lõppeb see ühtehoidmine peo lõpuga. Eestis on minu jaoks positiivsel kohal ka meie riigi ...
Eesti Vabariik 1920 1939: Omariikluse rõõmud ja mured Eesti saavutas iseseisvuse 2. veebruaril 1920. aastal. Sellest ajast hakkas Eesti Vabariik arenema omasoodu ja oma riigina. Vaatamata meie poliitikute kogemuste puudumisele arenesid nii poliitika, kultuur kui ka majandus aastatel 1920 kuni 1939 küllaltki jõudsalt. Kahtlemata polnud alles tekkinud väikeriigi juhtimine kerge ning sai tehtud nii õigeid kui ka valesid otsuseid. Samas kaasnesid omariiklusega tingimata palju rõõmu, isegi kui vahel võis tunduda, et domineerivad pigem mured. Oma riigi loomisel tuli eestlastel alustada tühjalt lehelt. Kuigi Jaan Poska saavutas rahulepingu sõlmimisel Eesti Vabariigile väga soodsad tingimused, saadi ju Venemaalt 15 miljonit kuldrubla mõningate kulude katmiseks ja Eestil polnud mingeid täiendavaid kohustusi Venemaa ees, tuli välja töötada täiesti uus põhiseadus. Esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 192...
Tänapäeva Eesti rõõmud ja mured Maailmas ei ole olemas ideaalset riiki, mis rahuldaks kõigi selle riigi elanikke. Nii ei ole ka Eesti perfektne riik, kus elada, aga siin on palju positiivset, mis hoiab meie Eesti Vabariiki koos lisaks meile kui Eesti riigi elanikud. Eesti riigi üheks suurimaks trumbiks on meie e-lahendused. Eesti on sellel alal just tänu e- lahendustele maailma esirinnas. Need lahendused muudavad inimese elu palju kvaliteetsemaks, mugavamaks ja kiiremaks. Eesti oli üks esimeste seas, kes võttis ID-kaardi ka muudes eluvaldkondades kasutusele. Näiteks ID-kaardiga sa saad internetipanka sisse logida või poodides sooduskaardina kasutada. ID- kaardiga saad ka digiallkirja anda, mis on samaväärne käsitsi antud allkirjaga. Hiljuti sai ka Eesti kosmose riigiks, saates kosmosesse oma esimese satelliidi. Selle projekti eestvedajaks on Mart Noorma, kes on saate Rakett 69 peakohtuni...
Mis on poliitika? Poliitika mõiste pärineb kreeka keelest polis, mis tähendas linna, riik aga samuti linna - või riig asjaajamist. Poliitika on inimtegevuse valdkond, mille raames toimub ajaajamise kordineerimine, juhtimine ja kontroll. Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni, mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või eri gruppide vahelistes suhtes kehtivad reeglid. Poliitiliste otsuste tegemises osalevad erinevate huvidega sotsiaalsed subjektid nagu näiteks erinevad parteid, organisatsioonid, üksikisikud, huvigrupid. Poliitilise tegevuse tulemusel saavad subjektid võimule riigis ja omavad mõjuvõimu ühiskonnas. Vajadus poliitika järele tuleneb sellest, et sotsiaalsetes gruppides on erinevate huvide ja arvamustega sotsiaalseid subjekte. Poliitiliste ostuste tegemisel tuleb saavutada kokkulepe, mis eelab kompromissi erinevate huvide ja...
Eesti Vabariik 1920-1939: omariikluse rõõmud ja mured Ajaloo arutlus Peale Eesti iseseisvuse väljakuulutamist, vabadussõja lõppu ning Tartu rahu tuli hakata inimestel sama iseseisvalt riiki üleval hoidma ning seda edasi arendama. Sellega seoses oli palju probleeme, kuid iseseisvus andis inimestele lootust ning palju häid külgi Eestimaa arendamisele. Esmalt tuli paika saada riiklik korraldus ning põhiseadused. Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) Asutav Kogu, mis loodi 23. aprill 1919 hakkas tegelema esimeste Eesti päris seadustega. Nii loodigi Maaseadus aastal 1919 ning omariikluse saavutamisel loodi esimene Eesti Põhiseadus. Need seadused andsid Eesti rahvale nende kauaoodatud maad tagasi ja hakati suurt tähelepanu pöörama kodanikuõigustele. Eesti Vabariik oli muutunud vägagi demokraatiliseks. Parlament oli 100-liik...
Eesti Vabariik 1920-1939 omariikluse rõõmud ja mured Pärast Eesti iseseisvuse välja kuulutamist ning teiste riikide poolt aksepteerimist tuli Eesti inimestel tegeleda erinevate probleemidega, mis aga ei tähenda seda, et omariiklusega oleksid kaasnenud ainult negatiivsed emotsioonid. Esimene suur probleem, millega pärast iseseisvust tegeleda tuli oli majanduse hoidmine samal tasemel ja selle arendamine. Eesti majandus oli suures sõltuvuses idaturust. Enne Vabadussõda veeti enamus tooraainest sisse idast ning hiljem eksporditi sinna valmistooted. Lisaks sellele oli Eesti vahendajaroll Venemaa ja Euroopa suhetes, olles läänepoolseim Vene impeeriumisse kuuluv ala. Kui Eesti iseseisvus, siis tõmbas Venemaa Eestiga kauplemisele sisuliselt kriipsu peale. Seega oli puudus nii toorainetest kui hiljem ka turust. Tuli hakata kauplema Lääne-Euroopaga, kuid selle jaoks ei olnud toote kvaliteet piisav ning ka toote omahind oli tihti ostja jaoks lii...
Eestimaa mured ja rõõmud Mul tuleb pidevalt tunne, et tahaks kritiseerida kõike, mis seostub Eestiga. Raske on leida midagi positiivset seal, kus ma seda ei näe, samas tuleb tunda rõõmu sellest, mis mul juba olemas on, mitte otsida seda sealt, kus seda pole. Millised on siis minu mured ja rõõmud tänapäeva eestis? Sellel teemal saakski jääda lõputult arutlema, sest igal asjal on omad head ja halvad küljed. Palju pakub rõõmu see, et Eestis on olemas head võimalused korraliku hariduse saamiseks. Praeguseks ajaks on igal lõpetajal võimalus valida mitmesuguste erinevate koolide vahel, kus oma edasist haridusteed jätkata. Pideva konkurentsi tingimustes erinevate kõrg- ja kutsekoolide vahel on saavutatud see, et pakutav haridus on konkurentsivõimeline ka mujal maailmas, mitte anult Eestis. Samas on nendesse koolidesse sisse saamine omamoodi konkureerimine paremate võimaluste ja laiemate val...
Omariikluse rõõmud ja mured Paljud riigid iseseisvusid omalajal peale I Maailmasõda saavutades nii omariikluse kui ka demokraatia. Sealhulgas saavutas ka Eesti 1918 aastal oma iseseisvuse. Väikeste rahvaste iseseisvust tuleb läbi võitluse, keegi ei kanna talle iseseisvust kandikul. Kas Eesti oli iseseisvuseks valmis, ning mis muresid ja rõõme see rahvale kaasa tõi? Eesti Vabariigi omariikluse loomine oli riigimeeste jaoks suur ettevõtmine. Omariiklus on ja oli rahvuse kõrgeim vorm, mille poole omalajal kogu eesti rahvas ühtselt pürgis. 1918 aastal 24. veebruarlil kuulutas Eesti Päästekomitee välja iseseisvuse. Esmakordselt olid siinsed kohalikud elanikud tõsiselt oma maa ja tahte peremehed. Eesti jaoks oli see aeg loomulikult raske, sest kui teistes riikides puudus demokraatia traditsioon ning diktaktuurid said vaikselt võimule üle Euroopa, siis Eestis puudus absoluutselt igasugune omariikluse trad...
Eesti Vabariik 1920 - 1939: omariikluse rõõmud ja mured Alates Tartu rahust, millega lõppes Eestis Vabadussõda ja mis sõlmiti 2. veebruaril 1920, sai Eesti Vabariik hakata arenema iseseisva riigina. Arenes Eesti kultuur, poliitika ning majandus, seda arengut jätkus riigile kuni 1939. aasta septembrini, mil Eesti allutati Nõukogude Liidu võimule. Ajavahemikus 1920-1939 langetati riigis mitmeid otsuseid, mis kõik mõjutasid elu Eestis. Osa neist otsustest olid valed ja põhjustasid probleeme, kuid nendega kaasnes ka saavutusi ja rõõme. Mina arvan, et rõõmud kaalusid üles omariiklusega kaasnenud mured. Vabariigi juhtimiseks puudusid eestlastel kogemus. Siiani oldi poliitikas lepitud vähemtähtsate ametitega, juhid olid alati olnud võõramaalased, need, kelle võimu all Eesti parajasti oli. Hoolimata vähestest kogemustest suudeti riik siiski funktsioneerima saada. 1920 vastu võetud I põhiseadusega sai kõrgema ...
Eesti riik on noorte kätes Eesti riik on võrreldes teiste maailma riikidega territooriumilt pisike ning kuulub vanuselt pigem nooremate hulka. Läbi ajaloo oleme olnud mitme võõrvõimu all ning meie iseloomise ning -otsustamise aeg on olnud üürike. Eesti riik ning selle tulevik sõltub eelkõige riigi kodanikest ning nende maailmavaadetest. Siinkohal on eriti oluliseks just noored, kes oma riigi hüvanguks võiksid läbi eneseharimise, -teostuse ja tolerantsusega oma kodukohale tuge pakkuda. Paljudele on kutsuvaks tulukeseks naaberriigid, kus sissetulek on suurem ja elumured kuuldu järgi väiksemad. See kõik on aga suhteline. Materiaalsed hüved ei ole siiski võrreldavad sotsiaalsete väärtustega. Kuigi külas on kena, on sõbrad siiski kodus. Tihtilugu on selline väljaränne ajutise iseloomuga-minnakse, nähakse, proovitakse ja tullakse koju tagasi. Selline on positiivne stsenaarium. Riigile kulukam on koolitada spetsialiste ja neid valitsuse poli...
Üksikisik ja ühiskond Ühe aasta tähenduse saame teada, kui küsime seda üliõpilaselt, kes jorutas aasta oma kooliajast maha. Kuu tähenduse saame teada emalt, kelle laps sündis kuu aega varem. Nädalast saab selge pildi, kui vestelda nädalalehe toimetajaga. Tunni tähenduse saab teada armastajailt, kes ootavad omavahelist kohtumist. Minuti tähtsusest saab aru, kui rääkida inimesega, kes jäi rongist maha. Sekundi pikkusest teavad pajatada inimesed, kes on läbi elanud raske õnnetuse. Aeg jookseb, kell tiksub ja koos ajaga muutuvad inimesed ja nende väärtused. Koos nendega muutub ühiskond. Ajaga koos on muutunud ühiskonna mudel. Samuti on ajaga muutunud inimeste õigused ja rollid. Vanasti olid naised selleks, et hoida kodu korras, aidata oma meest ja kasvatada lapsi. Mehed olid oma maja peremehed, keda kõik kuulasid ja austasid. Näiteks Anton Hansen Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" oli peategelase...
Ene Sepp ,,Medaljon" Tutvustus Raamatu autor on noor Raplast pärit neiu Ene Sepp. Oma esimese raamatu kirjutas Ene 17-aastaselt. Raamatu kirjutamist alustas ta vaid jutukesena vihikusse koolitundides. Koolis pani ta ka raamatu tervikuks kokku. ,,Medaljon" võitis 2008.aastal Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäeva noorsooromaani võistlustel kolmanda koha. Looming ,,Medaljon" ,,Minevikuta mälestused" ,,Minevik olevikus" ,,Hooveri maja " Luuletused ,,Hingesugulus" ,,Palved" ,,Unistused" Raamatu sissejuhatus ,,Medaljon" on lugu noortest, nende vahelistest suhetest, arusaamatustest vanematega, kooliga toimetulemist ja elustiilist. Peategelasteks on 15-aastane Heidi ja 16-aastane Tanel, kelle teed ristuvad kummalisel kombel. Heidi Heidi on igati korralik ja sõnakuulelik noor tütarlaps, kes saab ühel ilusal koolipäeval oma poisi ...
Ene Sepp ,,Medaljon" Annely Lindmets Tutvustus Raamatu autor on noor Raplast pärit neiu Ene Sepp. Oma esimese raamatu kirjutas Ene 17-aastaselt. Raamatu kirjutamist alustas ta vaid jutukesena vihikusse koolitundides. Koolis pani ta ka raamatu tervikuks kokku. ,,Medaljon" võitis 2008.aastal Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäeva noorsooromaani võistlustel kolmanda koha. Looming ,,Medaljon" ,,Minevikuta mälestused" ,,Minevik olevikus" ,,Hooveri maja " Luuletused ,,Hingesugulus" ,,Palved" ,,Unistused" Raamatu sissejuhatus ,,Medaljon" on lugu noortest, nende vahelistest suhetest, arusaamatustest vanematega, kooliga toimetulemist ja elustiilist. Peategelasteks on 15-aastane Heidi ja 16-aastane Tanel, kelle teed ristuvad kummalisel kombel. Heidi Heidi on igati korralik ja sõnakuulelik noor tütarlaps, kes saab ühel ilusal k...
Mis on Eesti eesmärk? Tere kallid klassiõed ja vennad, lugupeetud õpetaja. Juba Jakob Hurt omal ajal ütles: ,,Olgem eestlased ent saagem ka eurooplasteks." Sel ajal ei teatud EL-st, kui sellisest, mis meil tänapäeval eksisteerib, veel mitte kui midagi, kuid Hurt juba siis teadis mille nimel tasub püüelda. Teatavasti loodi EL 1952a kui terase- ja söe ühendusena, Eesti ühines EL-ga alles 2004a. Tervelt sajand hiljem kui Hurt seda pakkus. Tihtipeale heade mõtete ja õigete sammude teostamiseks kulubki aastaid ennem kui neist asja saab. Vahepeal võib veel sada muud asja juhtuda, kuid jonni jätta ei või. Nüüd on Eesti EL-i liikmesriik. Kas meie suur unistus ja eesmärk on täitunud, kõik mured on lahendatud? Vaevalt. Siit need mured alles algavad. Uus organisatsioon, uued probleemid. Kuhu siit edasi püüelda? Mis on Eesti eesmärk kaugemas tulevikus? Kes peaks lausuma uue tunnuslause, mille nimel...
Sinimustvalge eestluse säilitaja? Sinine kui lõputusse laiuv taevavõlv, must kui silmapiirile ulatuv metsatukk ning valge kui paksu lumevaiba alla puhkama jäänud loodus. Need kolm lihtsat, kuid aastasadu armastatud loodusnähtust ongi silmadeks meie päris oma Eesti Vabariigi riigilipu tekkeloole. Olenemata raskest aastate pikkusest näljahädast ja kohutavatest küüditamistest, oleme meie eestlased, jõudnud läbi tugevate tuulte ja raskete tormide, läbi rüüstavate sõdade ja küüditamiste, hoolimata mitmeid sajandeid kestnud võõra maa võimu okupatsioonist Eestis, suutnud hoida seda, mis tollel raskel ajal ühel nurka surutud rahval tegelikult südames oli sinimustvalget trikoloori. Selles lipus peitub aastakümnete ja sadade pikkune töö ja vaev, naer ja nutt. Seal peitub miski seletamatu jõud ja tundmatu emotsioon, mida igakord vaadates sa tead, sa pole üksi. Oma ...
Andrea Ainjärv Omariikluse rõõmud ja mured Aastad 1918-1940 olid Eesti esimeseks riikliku sõltumatuse perioodiks. Sõltumatuse periood algas Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aasta 24. veebruaril, katkes järgmisel päeval Saksa okupatsiooni tõttu, kuid jätkus juba sama aasta novembris kuni 1940. aastani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris ja annekteeris. Jaanuaris 1918 astuti esimesed konkreetsed sammud omariikluse poole. Selleks, et välja selgitada teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvumisse, saadeti Lääne Euroopasse delegatsioon ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. Algsed vastukajad olid lootustandvad. Siseriiklik propaganda Eesti iseseivsuse kasuka leidis samuti toetajaid. Rahva seal oli omariikluse isee levinud juba enne kui poliitikud sellest avalikult kõnelema-kirjutama hakkasid. Mida selgemaks sai enamlas...
Kumb on olulisem, ka Eesti kroon või Euroopa euro. Vanasti oli kõikidel riikidel oma raha. Saksamaal, Soomes margad, Sveitsis, Prantsusmaal frangid, Hispaanias peesod, Itaalias liirid jne. Nüüd, on nendes maades kasutusele võetud ühine raha euro. Meile tahetakse ka eurot. Kumb siis on olulisem, kas Eesti kroon või Euroopa euro? Muidugi oleks mul kahju loobuda Eesti kroonist aga minu arvates oleks meile parem euro, sest siis poleks mingeid valuuta probleeme. Kaugel välismaal või isegi siinsamas Soomes oleks lihtsam arveldada ja maksta. Pole vahet kuhu sõidad kõikjal on üks raha, poodides vaatavad siltidelt vastu sarnased hinnanumbrid ja pole vaja arvutada mis see meie rahas maksab. Ma arvan, et meil oleks euroga sama lihtne kui praegu id-kaardiga. Tüütu on ju enne igat reisi passi otsima hakata. Hoiad koguaeg oma id-kaarti rahakotis teiste kaartide hulgas ja võid igasugused passi mured Euroopa liidu piires unustada....
Küüditamine aastal 1941 Referaat Tartu 2008 Vaevalt oli vene enamlus Eestis võimu haaranud, kui algas vägivald eesti rahva kallal. Oli plaanitud ulatuslik küüditamine eesti rahva füüsilise hävingu teostamiseks, mille tegelikku algust tähistas 14. juuni 1941. Nagu vapustus käis üle maa, kui tol juunikuu ööl ilmusid tuhandeisse kodudesse NKVD (Norodnõi Komissariat Vnuternnih Del Siseasjade Rahvakomissariaat) rässakad püssimehed ja käsutasid kiirustades mehed, naised ja väetid lapsedki voodist. Veoautod kihutasid ahastava inimlastiga raudteejaamadesse, kuhu trellitatud loomavagunid olid valmis seatud. Perekonnad lõhuti - naine-lapsed lahutati mehest ja isast ning tuubiti vagunitesse. Läbi suveööhämaruse lisandus üha ja üha uusi inimkoormaid rongidele. Saabus perekondi pakkidega, mis sisaldasid hädavajalikku, oli aga ka õnnetuid, keda veeti vagunitesse tühjade kätega. Need vi...
MEIE SÜNNIMAA RÕÕMUD JA MURED. Eesti on meie sünnimaa. Siin on hea elada, meil on palju mille üle rõõmu ja uhkust tunda, aga kõik kahjuks ei ole ainult positiivne, on ka palju negatiivseid asju. Meie kodumaal ei ole kõik just väga heas korras, palju on mida parandada. Eesti teede seisukord ei ole just kiita, paljudes kohtades laiutavad suured augud, eriti hull on olukord, aga suuremates linnades. Seis on lausa nii hull, et neil teedel hukkub aastas mitmeid sadu inimesi. Kui kõik need surmad jääksid olematta, võiks mõne aasta pärast Eesti iive olla positiivne. Üpriski kehv olukord on ka hariduses. Suletakse palju väikesi maakoole, samal ajal tekib, aga väikseid kõrg- ning kutsekoole nagu seeni pärast vihma. Selle süül võib tulevatel aastatel puudus tekkida korralikest oskustöölistest ja me peame hakkama võõrtööjõudu importima, mistõttu jääb palju Eesti kodanike tööta. Kuid kõik ei ole ju halvasti. Vaadake ka...
Mandariinid Zaza Urushadze 2013 aasta Eesti-Gruusia koostöös valminud mängufilm "Mandariinid" on esimene Eesti päritolu film, mis on nomineeritud parima mitteinglisekeelse filmina Kuldsele Gloobusele ja parima võõrkeelse filmina Oscarile. Olemuselt kujutab ta endast sõjavastast temaatikat, mis rõhutab üksikisiku olemust, tundeid ja mõtteid. Linateos toob esile vastaspoolte inimlikkuse, eestlaste suure südame ning sõjatandril elamise mured. Filmi idee autoriks on kaasprodutsent Artur Veeber. Sellele mõttele tuldi 2009. aastal, kui lavastaja Zaza Urushadze oli Tallinnas Gruusia filmide nädala raames oma filmi "Kolm maja" linastusel. Võtted toimusid 2012. aasta detsembri keskpaigast järgneva aasta jaanuari lõpuni, ühtekokku 32 päeva. Film monteeriti ja helindati Eestis. Seda toetati Euroopa Nõukogu fondist Eurimages 110 000 euroga, Eesti Kultuurkapitalist 22 000 euroga. Kokku läks film maksma 650...
Referaat Muutuv Eesti pere Ene-Margit Tiit Akateemia 2008 nr 4 lk 801-818 Kas Eesti pered sarnanevad teistel Euroopa riikide peredega? Kas perede moderniseerimisega muutuvad naised niiöelda karjääriinimesteks ja sündimus langeb? 20 sajandil on arenenud maades koos elutingimuste ja sotsiaalse keskonnaga täielikult muutunud ka pere ja perekond. Sajandi alguses oli perekonnas selge rolli ja tööjaots, laste arv peredes küllaltki suur ning tähtsaks peeti abielu, mille püsivus oli kõrge. Sajandi keskpaiku hakkab perekond muutuma. Naised omandavad sagedamini haridust ja elukutse ning hakkavad järjest vähem majanduslikus mõttes abukaasas...
Eestimaa rõõmud ja mured Aegade algusest peale on eestlane üks muretseja rahvas olnud. Juba sõna ,,muretsema" on kahetähenduslik. Muretsetakse hinnete pärast või kui keegi on haige. Muretsetakse ka maju, lapsi, toitu ja muud. Tundub, et muretsemine on eestlastes juba sügavalt sees. Võib-olla tuleb see näiteks ajaloost. Eestimaa oma ajaloo tõttu on andud põhjust muretsemiseks. Meie naaberriigid on meie maid endale tahtnud ja see on toimunud ikka läbi tule ja mõõga. Vanasti olid haigused ja näljahädad, mis panid inimesi muretsema, seetõttu hakkasid nad endale hankima paremat peavarju ja rohkem toitu. Siit võibki öelda, et hankima ja muretsema on üks ja sama väljend. Aga praeguse kirjandi teemaks on ,,Eestimaa rõõmud ja mured". Eestis on palju asju, mis vajaks parandamist. Sõiduteed ei ole eriti korras, võiks hakata neid rohkem parandama. Kui on halvad sõiduteed, on rohkem avariisid. Talv Eestis võib ...
Mart Saar Kristiina Moosel Gertrud Pleksner Kristin Suur Pilleriin Sootna Elulugu 28.09.1882 Viljandimaa - 28.10.1963 Tallinn Alustas 5 aastaselt Õppis orelimängu iseseisvalt 1901.a. suri isa Vabastati õppemaksust 1904, 1907, 1910 süstemaatiline rahvaviiside kogumine Tartusse õpetajaks Esines organistina, klaverisolisti või -saatjana 1909-1911 Peterburg-Tartu Chopin, Grieg, Debussy, Skrjabin Tartu Õpetajate Seminaris 1919.a. Tartu Kõrgeimas Muusikakoolis 1921.a. Tartus tulekahju Hävisid paljud teosed Pühendus edaspidi komponeerimisele Kriitikutel vastakad arvamused 1927.a. hinnangud muutuvad 1928-1929 "Muusikaleht" Kolib Hüpassaarde. Suured mured ja raskused "Helikunsti" stipendium 1930.a. kriitika ühtselt tunnustav Kõrge hinnang Lätilt, Soomelt, Rootsilt 1943.a. Tallinna Konservatooriumi õpetajaks Ester Mägi, Jaan Rääts, Harri Otsa Järjest vähem aega komponeerimiseks 1956.a. Halve...
Muusika ühendab Muusika võib ühendada inimesi mitmel moel, kas või nii kõvasti ühendada, et saavutatakse tänu koos laulmisele vabariiklus. Ehe näide on sellest Eesti vabariik, eestlased laulsid end vabaks. Kõike mis toimus aastast 1987 kuni vabaks saamiseni 20. augustil 1991 nimetatakse laulvaks revolutsiooniks. Laulva revolutsiooni põhimõte oli saada Balti riigid vabaks ilma verevalamiseta, Eestis see õnnestus, kuid Lätis ja Leedus mitte. Pole midagi paremat kui taasiseseisvumine ilma ohvriteta, Eestlaste laulmine hoidis kõiki õneelikuna ja püsis lootus, et Eesti saab jälle vabaks. Tänu kõigele sellele lootusele ja ka õnnele tuli Eestis ka suur beebibuum, siit üks järeldus, laulmine toob lapsi. Kuid kas muusika ühendab ainult ühe riigi rahavast? Vastus on ei! Muusika võib ühendada kahte, kolme, nelja inimest, kuid muusika võib ühendada erinevaid riike, uske ja usulahke. Ehe näide sellest...
Minu Eestimaa kui värvilaik Euroopa kaardil Eesti eristub teistest Euroopa riikidest paljude aspektide poolest. Endise Nõukogude Liidu osana ja noore iseseisva riigina on elatud üle palju raskusi. 2016. aastal on peamised probleemid pagulaskriis ja vaesus. Kuidas tulla välja sellistest muredest linnastuvas Eestis, kus elavad tegelikult maalähedased inimesed? Minu Eestimaal on tõuse ja mõõne, isegi kui suuri mäestikke või tasandikke meie maal pole. Esineb muresid ja rõõme. Tänase päeva mured on eelkõige seotud poliitikaga. Osa rahvast on vihane, et kodanike palgad on väiksed, aga võõramaalaste vastu võtmiseks jagub riigil raha küllalt. Inimeste peades istub ikka veel hirm võõrvõimu vastu ja kõik võõras tahetakse välja tõrjuda. Jah, me oleme kadedad ja ei taha võtta pagulasi vastu, sest me tahame oma rahva seast põgenevaid hoida enda juures tõstes elukvaliteeti. Eesmärk on üllas, aga teostus raske. Vananev ra...
Demokraatiad tänapäeva maailmas Demokratiseerumise lained 1826(?)-1922 Ladina-Ameerikast Mussolini ja NSVL-ni 1945-1960 II ms-st Hrustsovi sula lõpuni 1974 - ? Portugalist autoritaarsete reziimide tugevnemiseni Demokraatiate kaart Freedom House 2006 aasta andmetel Vabadus maailmas 2001/2006 (Freedom House'i andmetel) Allikas: Freedom in the World, Freedom House Annual Report Demokraatia tunnused Mitmeparteisüsteem Täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus Regulaarselt toimuvad vabad ja salajased valimsed, millega ei kaasne valimistulemuste võltsimist Suuremate poliitiliste parteide vaba võimalus meedia ja avaliku kampaania kaudu oma vaateid tutvustada Vabaks demokraatiaks ei kvalifitseeru riigid, kus valimised ei vastanud eelmisel slaidil toodud kriteeriumitele mitmed viimased valimised riigis on võitnud pidevalt üks poliitiline jõud (üheparteilised riigid (domin...
Miks peaksid üliõpilased saama üliõpilaspalka? Lugupeetud õpetaja, klassikaaslased. Ma esinen Teile selle kõnega, mis räägib üliõpilaspalga vajalikkusest. Kujutage või meenutage, kuidas kõrghariduse saamise aeg teile oli või oleks. Kõrghariduse saamine on raske, rääkimata veel siis kui oled pärit mitte just kõige jõukamast perest. See pole just kõige suurem lõbu kui sul on tasuda elamispinna, toidu ja muidugi ka hariduse eest. Õppemaksu saab küll õnneks riigi poolt natuke madalamaks, aga ikkagi on ta suur. Rahapuudus võib põhjustada stressi ja see omakorda veel hullemaid asju, isegi enesetappu. Stressi leevendamiseks tuleks Eestis luua üliõpilaspalk. Igale üliõpilasele paar tuhat krooni kuus peaks olema hea. Seda muidugi, kui õpilane ise soovib seda ja on valmis selle nimel korralikult koolis käima. Pole mõtet anda abiraha inimesele, kes sellega midagi peale ei oska hakata. Üliõpilasi teatakse ka kui odava tööjõuga inimesi. Kui...
Surmatants Maal surmatants on umbes 30 meetri pikkune , millest 7,5 meetsri on säilinud Tallinna Niguliste kirikus. Kunstnik on sakslane Bernt Notke. Tema tuntuim maal oli ,,Surmatants" mis oli saksamaal Lübecki Maria kirikus, mis on praeguseks hävinenud. Selle maali eeskujul tegi ta Niguliste kiriusse sarnase maali. Maali väärtus hinnatakse koguni nii suureks, et kui eesti riik peaks minema pankrotti siis maali müümine lahendaks mured. Mina arvan , et kunstnik mõtles maalile valmistades et kõik inimesed on surma ees võrdsed. Maalis sain mina nii aru, et olgugi kes sa elus oled, ei ole tähtis kas paavst, aadlik , kuningas või tavaline inimene, surres läbime me kõik sama teekonna. See pilt on minu jaoks kui tee lõpp enne surma. Et kui sa oled läinud mööda mehest kes seisab seal pukis oled sa surnud, sealt läheb edasi tee juba kas põrgu või taevasse. Selle jutustaja puki kõrval istub luukere kes on juba surnud ning mängib muusikat lahku...
Mis on mulle tähtis Mulle kui kooliõpilasele on kindla peale tähtis hinded kuna need teevad vanemad õnnelikus ja mis saaks olla tähtsam kui vanemate rahulolu. Peale selle on mulle ka tähtis palju muud. Peale perekonna ja iseenda on tähtsad ka sõbrad, kes mõistavad mind ja annavad nõu. Peale nõuannete saab nendega vahvalt aega veeta ja käia üritustel, kust saab uusi kogemusi. Eesti on tähtis, kuna ma tunnen siin ennast vabalt, sest olen siin kasvanud ja harjunud elama selle korra järgi. Ma ei tahaks elada teises riigis. Sellepärast ma oleksin ka nõus sõja korral valmis riiki aitama. Haridus on mulle tähtis kuna ema ütleb mulle tihti, et mul pea lõikab ja ma võiksin ülikooli minna. Peale selle oleks tore saada kõrgemale ametikohale, kus on kõrgem palk ja paremad töötingimused. Vabaaeg on tähtis mulle kuna koolis või tööl olevast pingest on võimalik vabaneda ja tegeleda oma hobidega. Mulle meeldib vabal ajal olla arvuti...
Tere lugupeetud noored Tahan teile selgitada, miks on Eesti koht, kus elada. Mujal pole tegelikult nii hea, kui te kaldute arvama. Räägin sellest, kas minul on Eestis hea elada ja mis teeb selle riigi nii eriliseks. See, kas elu on hea või halb, ei sõltu vist niivõrd ühiskonnagrupist kui igaühest endast. Halb ja hea on kinni meie peas. Mulle meeldib, et Eestis on nii palju ruumi loodust, avarust, inimesed pole igal pool jalus. See on väga rahulik riik, koos kauni loodusega. Ma ei kujutaks ette, kui elaks kuskil välismaa suurlinnas, kus elutempo on nii kiire ja rahulikult asja võtta ei saagi. Geograafiliselt asub Eesti minujaoks väga heas kohas. Meri on käeulatuses, ei ole liiga palav, ei ole liiga külm. Olen mere-eluga harjunud ega taha merekohinast ja metsamühinast kuhugi kaugemale minna. Olen õnnelik veel selle üle, et Eestis pole suuri looduskatastroofe. Meil puuduvad tsunaamid, orkaanid, maavärinad, vulkaanipursked ja paljud tei...
1. Mida tähendab kodanikuühiskond? Kodanikuühiskond - osalusühiskond, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks. 2. Kas Eestis on välja kujunenud tugev kodanikuühiskond? Põhjenda oma arvamust. Jah, kuna üksteise abistamiseks ja heaolu loomiseks on nii mõndagi tehtud. 3. Mida tähendab erakond? Mis on erakonna eesmärgiks? Erakond - kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon. Erakonna eesmärgiks on võimule pääsemine ja oma huvide realiseerimine poliitikas. 4. Kes võivad kuuluda Eesti Vabariigi erakonda? Eesti Vabariigi erakonda võivad kuuluda vaid Eesti Vabariigi kodanikud. 5. Mille poolest erinevad vasakpoolsed erkonnad parempoolsetest? Vaskapoolsed rõhutavad sotsiaalset õiglust ja võrdsust ühiskonnas, parempoolsed aga indiviidi vabadust, konkurentsi ja õigust valikule; Vasakpoolsed pooldavad riigi suuremat rolli m...
Haldjatants Referaat Koostaja: Eva Hein 9. Klass Juhendaja: Hele Kriisa Laagi 2009 Sisukord Sissejuhatus 1. Raamatu autor 2. Raamatu tegevusaeg ja koht 3. Sisututvustus, põhiprobleemid 4. Tegelased 5. Lemmikraamat 6. Kasutatud materjal Sissejuhatus "Miks sa seda tegid?" Vaikisin ja põrnitsesin vistrikku naispolitseiniku vasakul põsel. Mis vahet seal on, kas ütlen midagi või ei, nagunii ei saa mitte keegi mitte millestki aru. Poevargusega vahelejäämine oli lõpp. Kõik oli purunenud. "Koolist öeldi, et sa oled tubli tüdruk. Sinu klassijuhataja oli täiesti endast väljas, kui kuulis." Nii, kool samuti. Sinna ei saanud ma ka enam minna. Kõik teed olid püsti ees. Põrnitsesin oma käsi. Küünealused olid mustad, sinine veresoon tuksles vasakul käelabal otsekui väike oja, mille vabadus oli liiga kitsasse sängi aheldatud. See katkend on raamatu alg...
Lydia Koidula isamaaluule Lydia Koidula oli üks ärkamisaja silmapaistvamaid luuletajaid. Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. Tema isamaaarmastus lasi tal luua erakordseid isamaalisi luuleteoseid, mida tunneme ka tänapäeval. Lydia Koidula isamaaluules on väga loomuomane romantilisus ja erinevate abstraktsete sõnade kasutamine. Tema tuntuim luulekogu ,,Emajõe ööbik" koosned suurel määral just isamaalistest luuletustest. Koidula luuletuses ,,Mu isamaa on minu arm" väljendab kirjanik kokkukuuluvust oma isamaaga. Koidula räägib sellest, milliseid tundeid tekitavad temas kodumaa rõõmud ja mured, milleni ta ise oleks võimeline isamaa heaks minema. Luuletuse lõpus on ka Koidulale omast loodusearmastust: ,,Su linnud und mul laulavad, mu põrmust lilled õitseta, mu isamaa". Luuletaja räägib ka oma luuletustes rahva minevikust ning leiab sealt raskeid kannatusi ja valu mis kõik o...
Kas ükskõiksus on kuritegu? Kas ükskõiksus on kuritegu? See on üks teemadest, millele ühtset vastust anda ei saa. Kas ükskõiksus, mis on tegelikult inimese emotsionaalne seisund, saab olla vastuolus seadusega? Me elame 21. sajandil ning meil on voli mõelda kõigele ning tunda ja väljendada oma tundeid täielikult. Tegelikult sätestab seadusandja, et pealtnägija on kohustatud abitut hädalist aitama või vähemalt kutsuma kohale päästeameti. Kas kõik seda ka teevad, on omaette teema. Näiteks eesti rahvas pelgab astuda kontakti võõraste inimestega – nende ülesanne on liikuda punktist A punkti B ning nad ei lase mistahes koperdaval vanaeidel või röövi ohvriks langenud noormehel enda trajektoori rikkuda. Jah, see on ühiskond, kus me elame. Üldiselt on kuritegelik ükskõiksuse tagajärg. Väike detail võib päästa elusid, nt mõne emotsionaalselt ebastabiilse inimese jutu ära kuulates ning nõu andes võib muuta maailma, võib kategooriliselt mu...
Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias. Head sõbrad, hea Eesti rahvas kõikjal maailmas, oma kodudes ja siin saalis. Mõte Eesti iseseisvusest on täna, Eesti Vabariigi 95. Aastapäeval, taas enesestmõistetav. See ei vaja ei selgitust ega tõlgendust, sest see on alustõde. Nii nagu vabadus pole enam pürgimus, ei ole sellele ka enam meie, Eesti jaoks alternatiivi. Eesti mõtteline iseseisvus on põlistunud. Ja nii see peabki olema. Sellelt aluselt, ise seda sageli teadvustamata, vaatame täna tulevikku. Just sellel seistes muretseme oma rahva elujärje ja elujõu pärast.Sellel alusel seistes võrdleme ennast teistega, aga enam mitte endiste saatusekaaslastega vaid nendega, kelle vahepealne ajalugu, vahepealsed võimalused on olnud hoopis teistsugused kui meil. Ja just nii see peabki olema. Sest kaua me ikka otsime oma probleemide põhjust minevikust nagu mõni endine koloonia, kes jätkuvalt p...
Eestimaa mured ja rõõmud Eesti asub Põhja-Euroopas. Siin valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. On väike riik, pindalaga 45 227 ruutmeetrit. Eesti on maailma metsarikkaim riik , väiksed mäed ja ümbritseb meri. Loodus annab meile neli kaunist aastaaega , mis teeb Eesti looduse mitmekülgseks. Eestit ei läbi laamade kohtumispaiku ehk siin pole suuri maavärinaid, tsunamisid. Tormid ja uputused jäävad võrreldes maailmaga imepisikeseks. Looduse suhtes on siin väga rahulik. Suureks ohuks on tuumaelektrijaamad. Kui juba Trsernoboli katastroof mõjus meile, siis lähematel on veelgi suurem mõju. Kõige lähemad tuumaelektrijaamad asuvad Soomes, Rootsis ja Venemaal. Tuumakiirguse tagajärjeks võib olla vähk . Kui see mõjub sugurakkudes, siis on tagajärjeks geneetiline väärvorm ehk järglased on mutanteerunud. Mis võiks saada Eestile saatuslikuks kui pole see loodus...
Mis mind mu oma laste kooliaega ettekujutades muretsema või rõõmustama paneb. Me kõik kujutame vahel ette enda tuleviku ja mis on selles rõõmustavat või muret tegevat. Oma laste kooli minekuaega ettekujutades on tore unistada, mis kõik muutub ja kui hea see siis on. Aga mis siis ikkagi mind unistades muretsema või rõõmustama paneb. Kindlasti olen ma rõõmus, et mu lapsed üldse saavad koolis käia. Maailmas on palju kohti, kus erinevate põhjuste tõttu ei saa kooliharidust. Sellepärast olengi ma õnelik, kui ka paarikümne aasta pärast on Eesti riigis võimalus lastel minna kooli ning nad saavad end harida rohkemate võimalustega kui praegu. Arvestades pragust kiiret tehnika ja majanduse arengut rõõmustab mind ettekujutus sellest kui palju uusi ja huvitavaid võimalusi avaneb tulevasele põlvkonnale uurimiseks ja õppimiseks. Näiteks tehnika areng on aidnud juba praegu teadlastel selgitada mõningaid ...
Naiste rõõmud ja mured ,,Tõde ja õigus" Selle ajastu naistel oli kindlasti väga raske elu. Majapidamistööde ning laste kasvatamise vahelt ei jäänudki aega, et puhata ja elu üle rõõmu tunda. Esmaseks ülesandeks oli perenaistel hoolitseda järeltuleva põlve eest. Samuti pidid nad talus kõvasti tööd rügama. Üheks ülesandeks võib pidada ka meeste lepitamist ja riidude ära hoidmist. Krõõdal oli igale probleemile huvitav ja omanäoline lahendus. Ta oli vaatamata oma haprusele väga töökas ja sai oma ülesannetega Vargamäel väga hästi hakkama. Alguses talle ei meeldinud Vargamäele kolides tema uus kodu ja sellepärast ta tegigi usinasti tööd, et muuta koos Andresega Vargamäe nende unistuste koduks ja kindlasti heaks taluks oma järeltulijatele. Alles Krõõda surivoodil hakkas Andres mõtlema, kuidas oli ta teda tööga kurnanud. Samuti oli ka Mariga Vargamäe An...
Eesti rahva mure liiga palju alkoholi tarbimist. Alkoholiga seonduvad vigastussurmad nõuavad Eestis ligikaudu 1500 elu aastas, mis on 8 korda rohkem ühe miljoni elaniku kohta kui Saksamaal. Paneb mõtlema või mis? Enam polegi nii harv nähtus kui uudistes räägitakse alkoholi tõttu juhtunud õnnetusetest. Paljude eestlaste jaoks on alkohol mõnuaine, stressimaandaja või lõõgastaja, kuid tegelikult on alkohol mürk, mille väikesed kogustedki võivad põhjustada alkoholisõltuvust. Alkohol on olnud probleemide allikaks juba aastaid, kuid tänavu on need probleemid aina tihedamaks muutunud. Eestlastele mõjub see laastavalt kui liiga palju inimesi järjest rohkem hakkavad oma tervist alkoholiga rikkuma. Paljud inimesed armastavad depressiooni korral matta oma mured alkoholi. Kui alkoholi mõju aga ära läheb siis on juba tahtmine jälle tarvitada ,,mõnujooki". Sellest hakkab juba kooruma alkoholism. Kuid alkoholilembelised inimes...
Eestlane-Kes ta on ? Tihtipeale tekib küsimus 'Kes eestlane on?'. Ei saa öelda kindlaid iseloomujooni, mis eestlastel on. Iga inimene on isemoodi ja kõikidel on erinev iseloom ja käitumine. Kuid siiski saame me rääkida enamikest inimestest. Minu arust on eestlased natuke igavad ja tuimad. Nad pole nii elurõõmsad ja temperamentsed nagu mõned rahvused. Tänavapildis näeb vaid halle masse. Keegi ei püüa erineda, eestlased kardavad olla teistsugused Eestlastel on töö suhtes 7 head omadust: kiirus, kohusetundlikus, tulemustele orienteeritus, töödistsipliin ja töökus, korruptsioonivõõristus ning odavus. Kui on vaja mingi asi ära teha, saavutada tulemus, siis eestlane saavutab selle. Ta otsib selle viisi kuidas selle ära teha, kui vaja muudab lahendust, aga teeb selle tähtajaks ära. Näiteks eestlastele ei pea ütlema, et teha seda ja seda, ta näeb ja teab ise, et ta peab seda tegema. Tänapäeva noored tahava...
See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja väikese õega. Ema hakkab aga tihti joomas käima ning ei hoolitse enam koduste asjade eest. Kristiina peab hoolitsema õe eest, ostma kõrvale pandud rahade eest toitu ning saama samas ka oma asjadega hakkama. Talle on toeks tema sõbranna Triin, kellele ta aga ei taha oma muredest rääkida, sest Triinu elu on liiga täiuslik, et teda mõista, ning sõber Argo, keda ta ei taha oma probleemidega koormata, sest tol on neid endalgi palju. Tal on ka poisssõber Sven, kes talle väga meeldib, aga kellest ta hoiab eemale pärast seda, kui too on näinud tema ema purjus peaga, sest ta arvab, et Sven ei taha olla koos joodiku lapsega. Nõnda hakkavad kuhjuma kõik mured, kuni Kristiina ema satub haiglasse, raha on otsas ja Kristiina jääb poes vahele nukuvargusega, se...
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool ,,Hingring" Doris Kareva Koostaja: Claudia Juhendaja: 2013 Luulekogu analüüs Valisin luuletaja Doris Kareva, sellepärast et olin Doris Karevast nii palju head kuulnud ja tahtsin tema loominguga rohkem kursis olla. Doris Kareva on sündinud 28. novembril 1958. Ta on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Kareva esimene luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis ,, Trükitähed". Suurema lugejate hulgale ilmusid tema luuletused ajakirjas Noorus. Kui Kirjanike Liidu Tallina noortesektsioon ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetus kuulutasid välja konkursi "Noorte kirjandussündmus `76" oli osalejate hulgas ka abiturient Doris Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid". [1] ,,Päevapiltide" puhul mä...
Kokkuvõtte Anna Haava elust Anna Haava sündis 15. oktoobril 1864 ja elas Haavakivi talus, mis sai nime kivide ja haabade järgi. Talul oli looduslik ümbrus, erinevad maastikuvormid: kuppelmaastik ja tasased põllud. Anna mured said alguse juba peale sündi, kui ta nii haigeks jäi, et talle isegi elupäevi ei lubatud ja seetõttu ka hädaristimisele minna tuli. Kuid õnneks ta siiski paranes. Tema kujunemisloos on esikohal isa, kellelt ta päris sisemise täiusetungi ja ebamäärase püüdlemise ideaalide poole. Just isa viiulimäng, jutustused ja raamatute ettelugemised panid lapse fantaasia liikuma. Kui isa talle ette luges, siis värsid ja laused muutusid tema jaoks piltideks ja helideks. Lapsepõlvekodu loodus on ta luulet viljastanud. Tema luuletuse tekstid pärinevad mälestustest: ehavalgus, kuma taevaservas, Tal oli elav mõttekujutus ja värsileidlikus. Lapsepõlves tuli tal vastu seista vanema õe Liisiga, kellel...
Eestaste rõõmud ja mured läbi ajaloo Aegade jooksul on Eestlased läbi elanud nii mõndagi rõõme kui ka palju muresid. Läbi ajaloo on võideldud Eestis võimu pärast, meie võim on vahetunud üheksal korral . Kuid teadagi toob ikka võimuvõitlus kaotusvalu oma inimeste kui ka oma maa pärast. Läbi ajaloo on siiski üheks kõige aktuaalsemaks teemaks olnud mure meie julgeoleku pärast, eriti oli see siis, kui Saksamaal pääses võimule Hitler ja ka Nõukogude Liit hakkas üha agressiivsemat välispoliitikat ajama. Kuid tänapäeval ei ole mure julgeoleku pärast kadunud, kuigi me oleme liitunud NATO-ga, ikkagi millegi pärast kardavad väga paljud inimesed Venemaa kallale tungi Eestile. Kuid selle kõige kõrval on meil siiski kokkuvõttes rohkem rõõme: Meil on alati olnud väga kaunis loodus kaunid metsad, järved, sood. Ja ühtlasi on ka see aidanud meid, kui me oleme võidelnud vaenlaste vastu. Eestis on väga rikkalik kultuur, ajaloo jooksul on kultuurilisi...
Kas on kerge olla noor? Noor on muutunud tänapäeval väga suhteliseks mõisteks. Iga üks piirab seda erinevate vanuste vahemikega, näiteks Eesti riigi jaoks on noor 7-26 aastane inimene, aga ühenduse Euroopa Noored jaoks on noored 13-30 aastased. Ka sõltub noor olemise raskus sellest ka ollakse alaealine või juba täisealine. Seega on ka nooruse raskused erinevates vanustes väga erinevad. Samuti erinevad erinevates ühiskondades elavad noored, näiteks ei saa võrrelda Araabia ja Eesti noorte raskusi. Eesti alaealiste laste kõige suurem probleem on kindlasti kõike piiravad seadused. Paljud lapsed tahavad juba varajases nooruses teha kõike seda, mida teevad täiskasvanud: töötada, tarbida alkoholi, suitsetada, käia ööklubides . Nemad peavad seda kindlasti väga suureks probleemiks, kuid tegelikult on see väga normaalne, et sellised asjad on seadustega keelatud. Kõik keelatud on aga sageli ka väga ahv...
Krabi Põhikool Arlet Põder uro Referaat Juhendaja:Igor Raju Krabi 2010 Sissejuhatus Euro üleminek on suur asi meie kõigi jaoks sellega kaasnevad mured ja rõõmud. 01.01.11 lähme üle eurole()... 2 Sisukord Sissejuhatus............................................lk2 Sisukord................................................lk3 1.urost üldse.........................................lk4 1.1Eesti üleminek eurole....................lk4 2.uro rahatähed ja mündid..............lk5 2.1Mündid....................................lk5 2.2Rahatähed...............................lk5 2.3 Võrdlustabelid..................................lk6 4.4.Euro poolt või mitte ja leheküljed..lk6-7 3 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
