Kirjand - Minu Eesti rõõmud ja mured (10)

Minu Eesti rõõmud ja mured
Aegade jooksul on Eestit nähtud väga erinevalt. Nii näevadki eri ajastu kirjanikud ja luuletajad Eestit igaüks omamoodi. Ühe jaoks on Eesti õitsev oaas , teise jaoks revolutsioonist laastatud maa, kus võimutsevad rikkad ja tugevad. Minu tänapäeva Eesti on nii üht kui teist.
Erinevalt eurooplastest on meil loodus täiesti olemas. Sood , järved, metsad ja karud koos ilveste ja huntidega. Eurooplastel pole midagi sarnast ja seda nad ei saa osta ka mis tahes raha eest, ega odavalt Türgist või Hongkongist sisse vedada. Loodus kas on või ei ole. Meil on ja paljud inimesed kolivad linnast taludesse, sest linnal pole nõudlikule inimesele midagi pakkuda. Ilus Eestimaa loodus on nimelt see, mis mulle vaid rõõmu pakub.
Samuti olen rahul eestlaste kultuurieluga: eesti kirjandus, teatrid , filmitööstus, muusikud, maalijad , skulptoristid ja loomulikult mitmekesine folkloor . Kultuur on see, mis rahvast kasvõi ajutiselt koos hoiab, ja kultuuri meil õnneks on. Laulu- ja tantsupeod on ühtehoidmise ideaalseks näiteks, kuid kahjuks on pahatihti nii, et ühtsus kaob, kui pidu läbi on.
Eestis on mulle positiivselt tähtsal kohal veel meie riigi võimalusterohkus ja turvalisus. Kodu peaks olema turvaline ja seda minu Eesti enamasti on, hoolimata meedias kajastatavatest vargustest ja röövidest. Eesti kodanikul, eriti õppival kodanikul, on palju valikuvariante edasiseks eluks ning see on minu jaoks kindlasti suur pluss.
Kuid elu Eestis pole vaid lust ja lillepidu . Iive on Eestis väike. Töötus on suur. Igal aastal on sündimus järjest kahanenud. Vanurid surevad ja eestimeelsus väheneb. Noored ei hinda kodumaa väärtust. Kahjuks on palgad Eestis madalad ja üha enam inimesi läheb välismaale õnne otsima . Paljud ei tule tagasi.
Minu arvates on Eesti kõige-kõige suurem probleem alkohol ja narkootikumid. Lausa kurb on vaadata uudiseid, kus on paljud teemad õnnetustest, mis on toimunud alkoholijoobe tagajärjel, või kuulda, et inimesed surevad üledoosi. Veel kurvem on teada, et sellised asjad toimuvad ka meie noortega. Üha enam noori on võtnud endale moeks varakult jooma ja suitsetama hakata, kuid ei mõelda ohtudele. Kui noored vaid prassivad ja uimasteid tarvitavad, milline saab siis olema Eesti tulevik?
Üsna palju häirib mind ka see, et eestlased on üksteise vastu tihtipeale ükskõiksed ega hoia kokku. Meid on ju nii vähe ja kes teab, võib-olla ähvardab meie rahvust varsti väljasuremisoht. Kui mõelda Eesti inimeste peale, tuleb kohe meelde ütlus, et eestlase kõige suurem vaenlane on teine eestlane. Pahatihti see ongi nii.
Mind häirib ka see, kui mingid venelased hakkavad Eesti riigis märatsema ja oma õigusi taga nõudma. Eestlased ju ei lähe kusagile teise riiki ega hakka seal nõudma eestikeelset õpet.
Samuti on kurvastav see, et kõik meie riigi kodanikud ei oska hinnata seda ilusat , mis meil on, ja lagastavad loodust. Pärast piknikku ei koristata enda järelt ja tihti tekivad hooletuse tagajärjel metsatulekahjud.
Kui aus olla, siis pole Eestis midagi sellist, mida mõnest teisest riigist ei leiaks. Eesti on väike hall hiireke, kes ei paista loomariigis millegi poolest silma. Võib-olla vaid heade õpitulemuste, fantastiliste sportlaste , kõrgetasemelise IT- tehnoloogia ja suure alkoholi tarbimise poolest on Eestit maailmas märgatud. Eestil on häid ja halbu külgi. Kuid mina püüan igati kaitsta Eestimaa väärtusi, et Eesti riik ja eestlased kunagi ei kaoks, ning tekitada inimestes ühtset isamaa-armastust, mis meid kindlalt koos hoiaks ja ühiselt helgema tuleviku poole viiks.