Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Eesti lipp ja vapp - sarnased materjalid

lipp, vapi, riigivapi, evad, riigivapp, lipup, heiskamine, sinimustvalge, ikese, heiskamise, riigikohus, lippude, iguskantsler, riigikontroll, organid, hoonel, mber, rvid, lipuv, kombe, president, tekstiga, ministeeriumid, rjekorras, hoonetel, lipul, pingul, volikogu, seej, aastap, idup, institutsioonid, pilaste, osakond, alaliselt, riigikohtu, erandiks
thumbnail
14
docx

Eesti lipp ja vapp

1870. aastal kogunesid kaheksa eesti soost tudengit ühiselt ,,Kalevipoega" lugema. Nimetatud koondumisest kasvas välja esimene eesti akadeemiline organisatsioon ­ tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid ­ sinise, musta ja valge. 16. veebruaril 1883. a registreeriti Eesti Üliõpilaste Selts teadusühendusena. Seltsile pärandati edasi osakonna sinimustvalge värvivara ning proua Paula Hermann ning preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesid esimese sinimustvalge lipu. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. Kirikla saalis toimus lipu võimas pühitsemine ja õnnistamine. Pühitsusakti lõpus lõi Kalevipoja- õhtute algataja Heinrich Rosenthal hõbenaela ajaloolise sinimustvalge lipu vardasse. Esialgu kasutati sinimustvalget värvikombinatsiooni tagasihoidlikult: laulupidudel,

Ühiskond
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti Lipu kasutamine

ei langetata. Avalikel üritustel näiteks võib lippu heisata iga päev, kuid järgima peab siiski "Eesti lipu seaduse" sätteid ning head tava. Eesti lipu seaduses on ära määratud ka lipu minimaalne suurus, milleks on 105 x 165 sentimeetrit ja lipumast peab olema lipu heiskamisel vähemalt kuus korda pikem lipu laiusest. Vertikaalselt lippu heisates peab teadma, et lipu sinine värvilaid peaks asuma vaataja poolt nähtuna vasakul. Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, peab Eesti lipp olema auväärsel kohal. Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras, välja arvatud Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel. Siis paigutatakse riikide lipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Rahvusvahelisel üritustel on heaks korraks heisata koos Eesti lipuga külaliste riigilipud

Ühiskond
7 allalaadimist
thumbnail
25
pptx

Eesti lipupäevad

ajakirjanikele tähelepanuväärse kõne, milles esitatud mõtted panid aluse praegusele Euroopa Liidule. Otsus hakata 9. maid tähistama Euroopa päevana võeti vastu Euroopa Liidu tippkohtumisel Milanos 1985. aastal. Eesti lipu päev Lipupäev: 4 juuni See päev märgib Eesti lipu emalipu õnnistamist Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna 23. mail 1884 (uue kalendri järgi 4. juunil). Esimest korda tähistati Eesti lipu päeva 2004. aastal, sinimustvalge lipu pühitsemise 120. aastapäeval Leinapäev Lipupäev: 14 juuni Leinapäev on mälestuspäev, mil inimene või grupp inimesi mälestab, meenutab ja leinab traagilises sündmuses osaks saanud inimest või inimesi. Nõukogude lennuväe terrorirünnakutes hukkunud tsiviilelanikke, Läände põgenemisel hukkunuid, arreteeritutena maha lastuid või laagrites hukkunuid, võitluses Eesti eest langenuid, Teise maailmasõja ajal ja pärast sõda hukkunuid.

Ühiskond
2 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Eesti lipu lugu

Eesti lipu lugu Raili Retpap Lipu loomine Idee tekkis Eesti Üliõpilaste Seltsil. 29. september 1881. Lipu värvideks valiti sinine, must ja valge. 1905. aastal sai rahvuslipuks. Esimene avalik värvide demonstratsioon ­ 7. aprill 1882. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti 4. juunil 1884. a Otepää kiriklas. Ametlikuks riigilipuks sai 1918. aastal. Lipu värvid pidid... Kajastama eesti rahva iseloomu ja aateid. Tähistama eesti rahvariiete enamlevinud värvitoone. Peegeldama eesti ilmastikku ja loodust. Olema omavahel kooskõlas. Värvide tähendusi seletati ka nii: Sinine- usk ja lootus eesti tulevikku, samuti oli ustavuse sümboliks. Must- meenutamaks eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta

Ühiskond
2 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti lipp

väljendas lootust ilusamale tulevikule. Lipuvärvide tõlgendus sisaldub ka Martin Lipu luuletuses "Eesti lipp" .Et korporatsiooni ei lubatud asutada, anti värvid "hoiule" Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS-i). 26. märtsiks 1884 (vana kalendri järgi; 7. aprilliks uue kalendri järgi) valmis Karl August Hermanni abikaasa Paula eestvõttel ja Miina Hermanni (Miina Härma) ning Põltsamaa kihelkonna koolmeistri Gustav Beermanni tütre Emilie Beermanni kaasabil EÜS-i lipp. Teise versiooni järgi ostis Emilie Põltsamaalt Liehbergi riidekauplusest kolm tükki siidriiet ja õmbles selle kokku oma toas jõeäärses kihelkonnakooli majas. Gustav Beermanni puutöötoas valmis varras ja tema poeg Christoph Beermann viis lipu Tartusse. See siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. Maailma riikidest vähem kui kümnendikul on lipp üle 100 aasta vana. Veel haruldasem on see, et esimene lipp on alles. Heiskamine 3

Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti Lipp

Eesti Lipp „Lipp kui riikluse sümbol” Paar nädalat tagasi, 24. veebruaril, vaatasin aknast välja ja silma hakkasid arvukad lipud, mis väljas lehvisid. See oli Eesti Vabariigi aastapäev. Sinimustvalge värvikombinatsioon on omandanud rahva seas väga erilise tähenduse. Mis on selle põhjus? Lipp on sümbol, millega tänapäeval väljendatakse oma riiklikku või kogukondlikku kuuluvust. Meie lipu lugu algas 1881. aastal, kui avaldati Eesti Postimehes üliõpilase Jaan Bergmanni luuletus „Eesti lipp”, kus Eesti värvideks nimetati helesinine, must ja roheline. Helesinine sümboliseeris usku, et kuni kestab taevas, jääb alles ka Eesti rahvas

Eesti keel
5 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Eesti lipp

Eesti Lipp Eesti lipp Eesti lipp on riigi- ja rahvuslipp. 4. juuni 1884. aasta Otepää kirikla. Lipu ajalugu Võeti kasutusele Tartu Ulikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna ning pühitseti 4.juunil 1884. 24.veebruarul 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametlikult võeti lipp riigilipuna kasutusele 21.novembril 1918. Lipuvärvide tähendus sinine ­ Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslikele aadetele ustavuse sümbol must ­ kodumaa mulla ja rahvuskuue värv valge ­ rahva püüd õnne ja valguse poole Eesti lipu mõõdud Normaalsuurus on 105x165 cm. Laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11 Heiskamine ja langetamine Heisatakse päikesetõusul,kell 8.00

Eesti kultuuriajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Eesti Lipp

Eesti lipp Eesti lipp on Eesti rahvus- ja riigilipp. • SININE- väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks • MUST- pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks • VALGE- sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Eesti sümbolid

EESTI SÜMBOLID Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Eesti Lipp..............................................................................................................................................4 Lippu Ajalugu.......................................................................................................................................5 Heiskamine.........................................................................................................................................10 Eesti Vapp...............................................

Ühiskond
5 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Lipuetikett, lippude ja riigivapi kasutamine

SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................................................2 1. Eesti lipu ja vapi ajalugu.....................................................................................................3 1.1. Eesti lipu ajalugu..........................................................................................................3 1.2. Eesti riigivapi ajalugu.................................................................................................. 4 2. lipu kasutamise hea tava......................................................................................................5 3. lipu heiskamine................................................................................................................... 6 3.1. Nõuded lipu heiskamisele...........................................................................................

Etikett
32 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti riigi sümbolid

EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja ­lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus Eesti riigilipp Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on

Ühiskond
8 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Kokkuvõte Eesti riigi sümbolitest ja tähendustest

KONSPEKT: EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja ­lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks; V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. S i n i n e

Ühiskond
2 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

Riigi elanikkonna ehk rahvastiku moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafiliselt jagatakse rahvastik rahvustunnuse alusel põhirahvuseks ja rahvusvähemuseks . Rahvastiku poliitilise tõlgenduse aluseks on kodakondsus . Avalik võim kui põhitunnus tähendab seda , et eksisteerib riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Sümbolid : lipp , vapp , hümn . Valitsemine ­elu korraldamine . Valitsemisülesanded : · tagada inimese elu,vabaduse ja omandi kaitse kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati. · Soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis · Osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrke · Kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus

Ühiskonnaõpetus
690 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ­ ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)

Ühiskonnaõpetus
127 allalaadimist
thumbnail
33
doc

ETIKETI konspekt

· Ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. · Sinine väljendab helget tulevikku ja tähistab põhjamaist taevast. · Must meenutab rahva minevikku ja tähistab mullapinda. · Valge märgib rahva püüdlusi vaimuvalguse poole ning tähistab talvist valget lund ja suviseid valgeid öid. · Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105 x 165 · Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. · Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine.

Sekretäritöö
51 allalaadimist
thumbnail
102
rtf

Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad

Riigikogu peamine ülesanne on töö seadustega, mis jaguneb kolme järku: 1) algatamine (algatamise õigus on riigikogu fraktsioonil, liikmel või komisjonidel ja vabariigi valitsusel), 2) arutamine ja vastuvõtmine, 3) väljakuulutamine 2) Taasiseseisvuse ettevalmistamine (IME, Kodanike komiteed, keeleseadus, Eesti Kongress, Balti kett, Rahvarinne). Taasiseseivumisele pani aluse laulev revolutsioon (1988). Meeleavaldustel toodi taas välja rangelt keelatud olnud Eesti sinimustvalge lipp. Sajad tuhanded inimesed kogunesid Tallinna lauluväljakule, kus ühiselt lauldi ning nõuti Eestile vabadust. 20. augustil 1991 kuulutas Eesti oma iseseisvuse taastatuks. IME ehk Isemajandav Eesti oli Eesti taasiseseisvumise eel (1987) välja töötatud ja suurt vastukaja tekitanud majandusprogramm, mille kohaselt tulnuks Eesti NSV majandus sisuliselt lahutada üleliidulisest. IME majandusprogrammi töötas 1987. a septembris välja rühm Eesti majandusteadlasi

Ühiskond
31 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Ühiskonna valitsemine

Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea, kuid tegevus on piiratud

Ühiskond
9 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Eesti sümbolid ja tähised

.................... 6 Rahvuskala................................................................................................................ 7 5.Kasutatud kirjandus....................................................................................................8 2 1. Sissejuhatus Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks(näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas).Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal

Ühiskond
16 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Ühiskonna materjal . ( Kodaniku käsiraamat )

1.Eesti riigi sümbolid,värvide ja kujundite tähendused. *Eesti riigi lipp: Ristkülik,koosneb 3-st võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine,keskmine must ja alumine valge. Pikkuse ja laiuse suhe on 7:11, tavasuurus on 105x165cm. Vapp: Suur riigivapp: Kuldsel kilbil on 3 sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Kilpi ümbritseb külgedelt ja alt 2 kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väike vapp on samasugune, ainult ilma tammeoksteta. Hümn: ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Sõnad­ Johann Voldemar Jannsen. Muusika-Friedrik Pacius. Viis loodi 1848aastal. Esimest korda lauldi seda Eesti esimesel laulupeol aastal 1869. Eesti hümniks sai ta aastal 1920. 2.Eesti riigipühad. * 24.veebruar- iseseisvumispäev, EV aastapäev ;1

Ühiskonnaõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti sümboolika

Riiklikud sümbolid Eesti riigilipp Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. Ta on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105 korda 165 sentimeetrit. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine.

Ühiskonnaõpetus
42 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Eesti

EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja ­lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus, kuigi tänapäeval kiputakse seda sageli unustama. Referaadis vaatame lähemalt Eesti lipu, vapi ja hümni saamislugu. Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti lipul on kolm värvi: sinine, must ja valge. Iga värvil on oma tähendus. Eesti rahvusvärvid on alguse saanud 29. septembril 1881. aastal, kui sinimustvalge võeti Eesti Üliõpilaste Seltsi värvideks. Seltsi lipp pühitseti 4. juunil 1884.aastal Otepää kirikus. Selle lipuga kui rahvussümbolina esineti avalikul

Eesti keel
83 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti sümbolid

Ruila Põhikool 9.klass Kaiti Järvela REFERAAT Eesti sümbolid Juhendaja : Tiia Rosenberg 2010 SISUKORD: · Eesti Lipp ja selle ajalugu · · Eesti riigivapp · · Eest rahvus hümn · Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS : Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp,vapp, hümn , kuid ka rahvuslind ja rahvuslill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus. Eesti Lipp ja selle ajalugu : Sinimustvalge lipp sündis ­ 4.juunil 1884 aastal. Lipp on ristkülik, millel on kolm võrdset horisontaalset värvilaidu: sinine, must ja valge. Kõige levinum seletus valitud värvidele on, et sinine sümboliseerib kodumaa taevasina, must kodumaa mullapinda ning valge väljendab lootust ja isamaa helget tulevikku. Eesti rahvusvärvid on alguse saanud 29. septembril 1881. aastal , kui sinimustvalge võeti Eesti Üliõpilaste Seltsi värvideks. Seltsi lipp pühitseti 4

Ühiskonnaõpetus
12 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Ühiskonna valitsemine ja haldamine

olema kohaliku omavalitsuse toetus. Maavanem nimetatakse viieks aastaks. Rahva valitud esindusvõimu organit maakonnas pole. Maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus, mida finantseeritakse riigi eelarvest. Maavalitsuse peamised ülesanded (teostab maakonna riiklikku haldust) 1) korraldada ja koordineerida riiklikku haldust 2) käsutada riigi vara 3) korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust 4) planeerida regiooni arengu Maakonna lipp on kahevärviline: valge, roheline. Maakondade lippe eristab maakonna vapp lipu keskel. Vald ja linn on iseseisvad omavalitsuse üksused. Neil on oma valitud esindusorganid (volikogu) ja oma eelarve. Volikogu valitakse, valimistel osalevad valla või linna elamuregistrisse kantud inimesed. Vallavolikogu liikmeks võib kandideerida Eesti kodakondsust omav vähemalt 18-aastane isik, aga ka Euroopa Liidu liikmesmaade kodanikud.

Ühiskond
7 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Pluralistlik ühiskond

Saksamaa b) demokraatlik riik: ei tohi inimeste individuaalsust maha suruda, vaid peab looma tingimusi selle arenguks Milliseid põhimõtteid järgib vastuolude lahendamisel demokraatlik poliitika? - Tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides - Sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled - Lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse tahtest, unustamata seejuures vähemust Riiklikud sümbolid: hümn, vapp ja lipp Riigi ülesanded: Loob ja kasutab sümboleid, kasvatades ühtekuuluvustunnet, valitsemine ehk elu korraldamine riigi territooriumil Millised spetsiifilised jooned on riigil kui asutuste ja institutsioonide süsteemil? - Anda välja seadusi - Sisse seada ja koguda makse. - Kasutada seaduserikkujate suhtes sunnivahendeid. Demokraatliku riigi ülesanded elu korraldamiseks oma territooriumil - Tagada iga inimese elu, vabaduse ja omandi kaitse, kasutades selleks seadusi

Ühiskonnaõpetus
56 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti Vabariik

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti jaguneb 15 maakonnaks: Harju maakond, Hiiu maakond, Ida-Viru maakond, Jõgeva maakond, Järva maakond, Lääne maakond, Lääne-Viru maakond, Põlva maakond, Pärnu maakond, Rapla maakond, Saare maakond, Tartu maakond, Valga maakond, Viljandi maakond, Võru maakond. 5 Eesti lipp Eesti vapp 6 PÕHISEADUS Eesti Vabariigi põhiseadus on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega. Formaalses tähenduses

Ühiskonnaõpetus
52 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eksami vastused - Eesti avalik haldus

Vabariik on niisuguse valitsemiskorraga riik, kus seadused arvestavad võrdselt kõikide inimeste õigusi, vabadusi ja kohustusi. Vabariigis saavad riigi kodanikud osaleda riigi valitsemises. Rahvuspüha: 24. veebruar (iseseisvuspäev) (1918) Riigipea: Vabariigi President – Toomas Hendrik Ilves Riigikord: parlamentaarne vabariik Põhiseadus: vastu võetud 28. juunil 1992 Eesti Vabariigi sümbolid: Vapp (Eesti VR tunnus) Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsete lehtedega ümbritsetud kuldsel kilbil kujutatud kolm sinist lõvi. Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma tammeoksteta. Lipp Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks. Lipuvärve tõlgendatakse järgmiselt: sinine - usk Eesti tulevikku; must - Eesti mullapind, raske minevik; valge - lootus Eesti ilusasse tulevikku. Eesti rahvushümn- "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"

Avalik haldus
61 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti sümbolid ja tähised

...........Keskkool EESTI SÜMBOLID JA TÄHISED Referaat Koostaja: ...................... Tartu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................3 2. Riigilipp.................................................................4 2.1 Lipp..........................................................................................4 2.2 Lipupäevad................................................................................. 5 2.3 Heiskamine................................................................................. 5 3. Riigivapp................................................................6 3.1 Vapp..........................................................................................6 4

Eesti keel
37 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

kultuuridiplomaat, kellena teda lähiümbruses tunti. Temast oli saanud arvestatav poliitik, kelle mitmekülgsed võimed said teenitud tähelepanu osaliseks. Meri torkas teiste poliitikute hulgas silma ka oma isiksusega. 1990. aastal valitses Eesti sisepoliitikas üleminekuperiood, mis pidi kestma kuni vabariigi seadusjärgsete võimuorganite valimiseni. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi asemel sai riigi ametlikuks nimeks Eesti Vabariik. Oma tähenduse said tagasi ka vapp, lipp ja hümn. Vastureaktsioon ei jäänud muidugi tulemata. Paljud olid pidanud Balti ketti laulva revolutsiooni viimaseks laiaulatuslikuks meeleavalduseks, mis suured rahvahulgad liikuma pani. Nad eksisid. Seda näitas 15. mai 1990, mil eestlaste meeli valdas hetkeks taas hirm. Nõukogudemeelne Interliikumine üritas vallutada Toompea lossi. Liikumine oli juba paar päeva varem provotseerinud venelasi massimeeleavaldustele. Venelased kogusidki oma jõud ja valgusid Lossi platsile, eesmärgiga

Ühiskonnaõpetus
16 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur

Ühiskonnaõpetus
1044 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kodanikuõpetus III kursusele

KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise m�

Ühiskond
105 allalaadimist
thumbnail
37
odt

Esiajalugu

Senaator Nikolai Manasseini revisjon Balti kubermangudes; revisjoniaruandes rõhutati talupoegade rasket olukorda ja baltisakslaste domineerivust; revisjonile 1882–83 järgnenud Vene valitsuse reformid ei taotlenud eestlaste olukorda parandada, vaid asendada Saksa mõju Vene mõjuga. 1883, 7. Tartus asutati Hugo Treffneri gümnaasium. detsember 1884, 23. mai Otepää kirikus õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. 1886 Asjaajamiskeeleks linna- ja vallavalitsustes vene keel. 1887 Üldhariduskoolide õppekeeleks kolmandast klassist alates vene keel. Jakob Hurt algatas Eesti rahvaluule kogumise; Põltsamaal avati venekeelsena Eesti 1888 Aleksandrikool. 10. august Avati esimene hoburaudtee – Tallinnas praeguse Viru väljaku ja Kadrioru vahel. Toris asutati Eesti esimene karskusselts; Tartu ülikoolis ja teistes õppeasutustes algas 1889

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
6
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE 2.KURSUSE TEST-kokkuvõte

Kursuse Ühiskonnaõpetus II kordamine 1) Riigi tunnused on territoorium , ……rahvas……………………. ja …iseseisev riigivõim(riigiorganid) 2) Seadusandlikku võimu esindab ……parlament. 3) Valitsus esindab täidesaatvat võimu. 4) Parlament annab välja ………seadusi……………………….. . 5) Seaduste arutamist nimetatakse …seaduseelnõu lugemiseks…………. . 6) Eesti on parlamentaarne.. vabariik, sest presidendi võim on …väiksem… kui Riigikogul. 7) Vabariigi puhul on võim rahval (rahvas valib riigikogu) , monarhia puhul on võim …… monarhil(kuningal nt.)(absol.monarhia puhul)……………………. 8) Euroopas on monarhiad praegu …Rootsi…, Norra…., …Taani… ja …Holland(konstituts.monarhiad) 9) Eesti Vabariik sündis …24.02.1918………………………………….(kuupäev, kuu, aasta). 10) Eesti Vabariik taasiseseisvus ………20.08.1991………… (kuupäev, kuu, aasta). 11) Eesti praegu

Ühiskonnaõpetus
23 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Ühiskonna põhitõed

Teabe eest vastutaja Teabe väljastaja Tsentuur Ametnike tegevus Avalik Varjatud Väliskanaid Olemas Puuduvad Kriitika poliitikavallas Lubatud Keelatud Riik Avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb ühiskonna vajaduste rahudamiseks Territoorium Riigile kuuluv maaala Rahvastik enamusrahvus, vähemusrahvus Territooriumil elavad inimesed Avalik võim Sümbolid lipp, vapp, raha Kodakondsus on antud riigi kodanikuks olemine Ministeeriumid, ministrid Haridus ja teadus Justiits Kaitse Keskkonna Kultuuri Majandus ja kommunikatsiooni Põllumajandus Rahandus Sise Välis Sotsiaal Peaminister Regionaalminister Kohtusüsteem Kohtuvõim on demokraatliks riigis alati mitmeastmeline eh otsuseid on võimalik edasi kaevata. 1. astme kohtud on maa, linna ja halduskohtud 2. astme kohtus on ringkonnakohus, mis asubvad Tartus, Tallinnas ja Jõhvis 3

Ühiskonnaõpetus
78 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun