Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti kliima ja läänemeri". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
soolsus, õhumass, promilli, veekiht, mereline, mandriline, päikesekiirgus, kõrgustikud, aluspind, nõlv, soolane, üleminekuala, langemis, aastaajast, pilves, õhumassid, ühesuguste, lõunast, troopiline, madalrõhkkond, tsüklonid, itta, kõrgrõhkkond, antitsüklon, põud, pakane, maapind, amplituut, merebriis, vahetuv, tuuleroos, esinemisPandivere kõrgustik: kõrgeim koht Emumägi 166m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) Sakala kõrgustik: kõrgeim koht Rutu mägi 146m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) (mõlemad õhukese pinnakattega ning lubja- või liivakividest tuumikuga, kõrgustikel valitsevad lainjad tasandikud, Sakalas rohkelt ürgorge) Haanja kõrgustik: Suur Munamägi 318m Otepää kõrgustik: Kuutse mägi 217m Karula kõrgustik: Rebasejärve Tornimägi 137m (rahutu reljeefiga, kuhjelised kõrgustikud. Nende pinnamoodi iseloomustavad künkad ja nõod.) Mõned väiksemad kõrgustikud: Voorema(Laiuse voor 144m), Lääne-Saaremaa kõrgustik 54m Lavamaa: ehk platoo on ümbrusest kõrgem tasandik, neid ääristavad astangud(enamasti) NT. Põhja-Eesti ehk Harju lavamaa, Kirde-Eesti ehk Viru lavamaa.( põhjast piirab Balti klindi järsk astang)(mõlemad lubjakivi platood, nende tasast pealispinda liigestavad jõeorud) Lõuna-Eestis asub Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa (liivakiviplatoo).
Pandivere kõrgustik: kõrgeim koht Emumägi 166m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) Sakala kõrgustik: kõrgeim koht Rutu mägi 146m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) (mõlemad õhukese pinnakattega ning lubja- või liivakividest tuumikuga, kõrgustikel valitsevad lainjad tasandikud, Sakalas rohkelt ürgorge) Haanja kõrgustik: Suur Munamägi 318m Otepää kõrgustik: Kuutse mägi 217m Karula kõrgustik: Rebasejärve Tornimägi 137m (rahutu reljeefiga, kuhjelised kõrgustikud. Nende pinnamoodi iseloomustavad künkad ja nõod.) Mõned väiksemad kõrgustikud: Voorema(Laiuse voor 144m), Lääne-Saaremaa kõrgustik 54m Lavamaa: ehk platoo on ümbrusest kõrgem tasandik, neid ääristavad astangud(enamasti) NT. Põhja-Eesti ehk Harju lavamaa, Kirde-Eesti ehk Viru lavamaa.( põhjast piirab Balti klindi järsk astang)(mõlemad lubjakivi platood, nende tasast pealispinda liigestavad jõeorud) Lõuna-Eestis asub Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa (liivakiviplatoo).
Geo arvesuse kordamine KLIIMA 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Läänetuled, Päikesekiirguse hulk (kliimavöötmed, koha kaugus ekvaatorist), aluspinna iseärasused (koostis, värvitoon, absoluutne kõrgus, kaldenurk päikesekiirte suhtes), õhurõhk (madalrõhuala- tuuline, sajune; kõrgrõhuala- kuiv õhk, soe õhk), Põhja-Atlandi hoovus (soe veemass, sademed ja õhk). 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? Mida tumedam on aluspind seda paremini neeldub. . 3. MIks õhumassid liiguvad? On vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Seal kus temperatuur on kõige kõrgem hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt voolab sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. Õhk liigub kõrgrõhualalt madalrõhualale. 4
kõrgustikutel, ja seal see on püsivam, kui rannikutel ja saartel. Lumikatte kestus ulatub keskmiselt 81-st päevast saarte läänerannikul kuni 137 päevani Pandivere kõrgustikul (16). Mõnel aastal aga saab juhtuda vastupidi – Põhja-Eesti rannikul ilmub paks lumikate, samaaegselt aga Lõuna-Eestis see on kas õhuke või üldse puudub. Selle põhjuseks on nii nimetatud järve- effekt. See avaldub, kui mere kohal on õhk võrdeliselt soe ja sellele piirkonnale jõuab külm arktiline õhumass, mis liikudes rikastub niiskusega, selle õhumassi alumine kiht soojeneb, ja moodustuvad konvektiivsed pilved, millest sajab rohkesti lumi. 14 5. Sõrve rannikujaama ja Võru meteoroloogiajaama analüüs Sõrve rannikujaam asub Saaremaal Sõrve poolsaarel Sääre külas. Selle kõrgus merepinnast on 3 meetrit. Seal valdab mõjut mereline õhk.
Okasmets Parasvöötme põhja osa läbiuhteline -1m Leetumine, Väikse mand, kliima jahe, niiske, soostumine viljakusega, okasmetsaleetmuld sademete hulk ületab vaja väetada ja auramise lubjata Lehtmetsad Parasvöötme mereline , to tasakaalustatud -1m leostumine Mullad on amplituut väike, talv viljakad, sobib pruunmullad pehme põllukultuuride viljelemiseks
soojendab jarve ulemise kihi ning hakkab toimuma segunemine ja alumised kihid soojenevad samuti ules. Kui paikese poolt antav soojuskiirgus lakkab siis pealmine kiht jahtub ning tekib jarve ulemisse otsa kulm kiht vett,mis hakkab segunema(konvektsioon) alumise sooja veega ning tulemuseks on jalle uhtlaselt kulm vesi. · Selgitada moisteid epilimnion, termokliin ja hupolimnion- epilimnion-kihistunud veekogu (enamasti jarve) koige ulemine veekiht. Epilimnion on hupolimnioniga vorreldes soojem, enamasti korgema pH ja lahustunud O2 kontsentratsiooniga. Et epilimnion on veekogu koige pealmine kiht, on see tugevasti mojutatud tuulest ja sageli sellest tingitud turbulentsusest hupolimnion-kihistunud veekogu (enamasti jarve) koige alumine veekiht. Üldjuhul on see kiht koige kulmem suvel ja koige soojem talvel, mil veekogu voib katta jaa. Termokliin- jarsult muutuva temperatuuriga (13 °C ja rohkem 1 m kohta)
................................................................... 4.9. Hall .................................................................................... 4.10. Jäide ................................................................................... 5.) Uputus ja põud kaks äärmust ............................................................. 6.) Eestit mõjutavad õhumassid .................................................................... 7.) Mereline ja mandriline kliima ......................................................... 8.) Eesti vedelate sademete jaotumine ........................................................... 9.) Kokkuvõte ....................................................................................... 10.) Kasutatud kirjandus ............................................................................. SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on anda ülevaade sademetest. Kõigepealt mis on sademed ja
või liustike kulutav kuhjav tegevus Hoovused: külmad hoovused- veet° hoovuses on madalam teda ümbritsevast veest. Soojad hoovused- veet° hoovuses on körgem teda ümbritsevast veest. Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Maailmameri- 97,2%, Mandrijää ja jääliustikud 2,15%, pöhjavesi 0,62%. Hüpperkiht ehk termokliin- veekiht, kus vee temperatuur kiiresti kahaneb. Infrapuna-(soojus-)kiirgus 760nm- 1mm. Insolatsioon- päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal- ja kaldpinnale. Jõe äravool ja seda iseloomustavad parameetrid- Jõgede äravoolul on kindel aastarütm, mis oleneb asukohast. Näiteks kevadsuurveed suvine madalvesi jne. Reguleerimine on mõningal määral mõjutanud jõgesid, mida arenenum maa, seda rohkem mõjutab. Jõesäng ja seda iseloomustavad parameetrid- Voolusängi ristiprofiil
aurumistase, (4) väiksem erisoojus Meredes: (1) suur soojusjuhtivus, (2) intensiivne segunemine, (3) intensiivsem aurumine, (4) suurem erisoojus Inversioon: teatud ilmastiku tingimustel soojema õhukihi tekkimine atmosfääri kõrgemates khtides, st alpool asub külmem õhukiht Peamised põhjused: - kõrval asuva õhu liikumise:külm õhumas liigub mingile alale, surudes seal olnud soojema õhu kõrgematesse kihtidesse(külm front) soe õhumass liigub külma peale(soe front) - pilvitu vaikse ilma korral maapind jahtub kiiresti(kiirgab soojust)külm õhk kogneb lohkudesse, orgudess El nino on nähtus, mis seisneb Vaikse Ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses Põhjustab Ameerika ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasadusid, mõjud ulatuvad üle maakera La nina on vastupidine nhtus, kus Vaikse Ookeani idaosa pinnakiht on tavapärasest
3. Mesosfäär: 50-85 km kõrgusel, enam osooni pole ja temp. langeb kõrguse kasvades kiiresti ja õhk on hõre. 4. Termosfäär: õhumolekule vähe, nende kineetilise energia tõttu temp. tõuseb. Sfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Paksuseks võib lugeda 1000 km. · Mida kõrgem temp. seda väiksem õhurõhk ja tihedus, mida madalam, seda suurem õhurõhk ja tihedus. PÄIKESEKIIRGUS · Päikesekiirgus kujutab enesest elektromagnetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit. Jaguneb: ultraviolettkiirgus ja infrapunakiirgus. · Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavad osoon, veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk sõltub kaldenurgast ja geograafilisest laiusest
langeb vee temperatuur kiiresti. Termokliin on piirkond kus temperatuur järsult langeb ja peale seda on vee temperatuur ühtlaselt madal kuni maailmamere põhjani (4C). Vees lahustunud hapniku sisaldus on kõrgem maailmamere pinnakihis, kus toimub fotosüntees 15. Maailmameri, selle põhja osad, merede tüübid Maailmamere moodustavad India-, Vaikne- ja Atlandi ookean. Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri. Maailmamere soolsus on 34,5 prom ehk 3,45%. Maailmamere põhja osad self e mandrilava. on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üle ujutatud mandrinõlv on maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilava ja mandrijalami vahel see on suhteliselt järsk mandrijalam on mandrinõlva ääristav maailmamere osa abüssaalne tasandik on tasane ala ookeani põhjas bentaal on veekogude põhi organismide elukeskkonnana
kuni 70 m üle praeguse merepinna · kliima oli külm ja kuiv ning rannikul laius tundra, kus kasvas vaevakaske, paju, kohati ka mändi. Joldiameri · 10 200 a. tagasi vabanes Kesk-Rootsi järvede piirkond jääst. Billingeni katastroofi ( tagajärjel murdis vesi Närke väina kaudu endale tee ookeani · Joldiameri oli teatud aja ookeaniga ühenduses ka Valge mere kohal, seega oli Skandinaavia saar · staadiumile anti nimi Kesk-Rootsi rannikuvees levinud merekarbi Yoldia arctica järgi. · soolsus oli madal (1-2 ) · kliima oli jahe ja niiske; keskmine õhutemperatuur oli umbes 12-14 kraadi. · rannikualal laiusid peamiselt kasemetsad, kohati kasvas ka männimetsi. Antsülusjärv · Jää rõhumise alt vabanenud maapind hakkas kiiresti tõusma ning sulges umbes 9300 a. tagasi mõlemad väinad Joldiamere ja ookeani vahel. Taas sai Läänemerest siseveekogu · suurjärv nimetati Gotlandi ja Ölandi saartel levinud nappteo Ancylus fluviatilis'e järgi Antsülusjärveks.
V: Seal aurub vett vähe, jõed toovad palju vett ja ühendus Põhjamerega on kitsas. Riimvee veemass kujuneb peamiselt jõgede magevee ja väinadest tuleva soolase ookeanivee segunemisel. 6. Kuidas on riimveelisus mõjutanud Läänemere elustiku kujunemist? V: Riimveega on kohanenud vähesed liigid, mistõttu on välja kujunenud omanäoline elustik, mis on küll liigivaene, ent isendirikas. 7. Kirjelda Läänemere veesamba kihistumist. V: 40-60m sügavusele ulatub väiksema soolsusega veekiht, sügavamale jääb püsiva temperatuuriga soolasema vee kiht. 8. Millised Läänemere osad jäätuvad kõige sagedamini? (sh Eesti rannikumeres)? V: Keskmiselt jäätub talvel 45% Läänemerest 9. Mis põhjustab veetaseme muutust Läänemere rannikul? V: Läänemere veetase kõigub püsivate tugevate tuulte tõttu, mida omakorda võimendab sademetest tingitud kõrge või madal veeseis. 10. Miks on Läänemeri reostusohtlikum kui paljud teised mered?
- Mesosfäär temperatuuri langus esineb kuni 80 km kõrguseni, olles seal umbes -70 C°. - Mesopaus valitseb isotermiline olek - Termosfäär temperatuur tõuseb ja stabiliseerub alles 500 km kõrgusel - Termopaus asub termosfääri ja eksosfääri vahel - Eksosfäär kõrge temperatuur püsib 1800 C° juures või tõuseb väga aeglaselt kuni. Ulatub 2000- 3000 km kõrguseni. Sellest sfäärist võivad Maa atmosfääri gaasid maailmaruumi lahkuda. 2) Päikesekiirgus. Päike saadab välja elektromagnetkiirgust, mis omakorda koosneb erineva lainepikkusega kiirgustest. Enamus päikesekiirguse lainepikkusest jääb 290 ja 3000 nm vahele. (lainepikkus) < 400 nm on UV-kiirgus, mis mõjutab elusaid rakke (UVA on vahemikus 400-320 nm ja UVB, mis on inimesele eriti ohtlik jääb vahemikku 320-280 nm). > 760 nm on infrapunane kiirgus ja see omab peamiselt soojuslikku toimet
Külli Loodlale ja Ain Kallisele. Uurimistöö koostamisel kasutas autor erinevaid geograafiaalaseid interneti lehekülgi, raamatuid ja artikleid. Uurimistöö autor tänab oma juhendajat Toomas Annukit, kes suunas ja toetas uurimistöö läbiviimisel ja analüüsimisel. Autor tänab kõiki, kes olid seotud uurimistöö valmimisega. 1. EESTI KLIIMA ISELOOMUSTUS Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Mereline kliima on sademeterohke ning väikese temperatuurikõikumisega, mandrilist kliimat iseloomustab sademete vähesus ning õhutemperatuuri suur kõikumine. Talvel on merelise kliimaga aladel soojem kui mandrilise kliimaga aladel, suvel vastupidi. Kontinentaalse õhumassi esinemissagedus on suurem talve teisel poolel, kevadel ja suve esimesel poolel (Raukas 1995: 190). Eestis on geograafilistele laiuskraadidele vastav õhutemperatuur maailma keskmisest suvel
karstikoobast, pikim 54 m Harju Lavamaal.*LUITED:tugeva tuule korral lahtine liiv kuhjub ja tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa pooe. Ranna- ja manriluited.rannaluited:Narva- jõesuus,nõval mandriluited:alutagusel.*SOOTASANDIKUD:tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes. Soodepinnavormid on rohu- ja samblamättad,älved ja laukad. 3.) Üleminukuline e paraskontinentaale kliima tuleneb eesti asendist euraasia mandri loodeosas. Seda mõjutavad nii atlandi ookeani mereline õhk kui ka euraasia mandri siseosas valitsev mandriline õhk. Peamisteks eesti kliimat kujundavateks teguriteks on päikesekiirguse juurdevool ning atlandi ookeani põhjaosa kohal toimuvad atmosfääriprotsessid.päikesekiirugus- kõige enam saavad päikesevalgust rannikualad ja saared, vähem kõrgustikud. Suve-talve päikesekiirguse hulk on väga erinev. Jaotamist mõjutab kaugus merest, aluspinna kõrgus meretasemest, kaldumine päikesekiirte suhtes
materjal aga kanti liustiku servast eemale. Vallseljakute süsteemid võivad olla küllalt pikad (Linnuse-Audru-Lelle-Pärnamäe vallseljakute ahelik on Lääne-Eestis ligi 150 km pikkune).)) Tänapäevased pinnavormid kujunesidki siis peamiselt välja mandrijää kulutusega (näiteks voored Saadjärvel), survega (otsamoreenid - näiteks Sinimäed) või kuhjega (moreenkünkad Otepääl, Haanjas ja tasandikud). --- 19 Aluspõhja kivimitel (paas, liivakivi) kujunesid välja lavamaad, kõrgustikud ja madalikud. Pinnamoodi jälgides võime näiteks järeldada, et Haanja kõrgustik moodustus jäämassiivide liikumise ajal lõuna ja edela suunas (umbes 13 000 aastat tagasi). Voorte suund näitab, et jää on liikunud Peipsist lõuna-edela suunas ning Võrtsjärvest lõuna-kagu suunas. Teise tee rajas jäämass endale Peipsi nõost üle Pandivere kõrgustiku ja sealt Pärnu suunas. ((Foto: Kaibaldi liivik Hiiumaal on kunagine rannalähedane luidestik. Kunagised mandrijää
külmad hoovused ja nende mõju kliimale: toovad külma ja kuiva(Peruu hoovus läänerannikule). Maailmamere omadused. Temperatuur. pinnakiht soojem, sest neelab päikesekiirgust, kõige soojem piirkond asub 5. ja 10. põhjalaiuse vahel(termiline ekvaator), maailmamere temp 3,8C, põhjapoolkeral soojem. erinevuse tingib maismaa ja mere ebaühtlane jaotus põhja- ja lõunapoolkera vahel, polaaralade temp suur erinevus. Soolsus. Sademete hulk, auramine, soolaseim 30. laiuskraadidel. Keskmine soolsus 35. Sügavuse suurenedes maailmamere soolsus ühtlustub ning umbes 2 m sügavusest alates on soolsus pidevalt vahemikus 34,6-35 st nendel laiustel, kus pinnakihi soolsus on keskmisest suurem, see väheneb koos sügavuse suurenemisega ning vastupidi pinnakihi väiksemale soolsusele vastab selle kasv sügavuti. Soolsus mõjutab elustikku suurem suurema soolsuse korral
Aastane: suuremad väärtused esinevad ekvatoriaalses ning tõuseb ülespoole. Asemele voolab kõrvalt jahedamat niiskus 100%. *Küllastusvajak (d)- antud temp õhku vööndis, KB kahaneb pooluste poole. Negatiivne esinb õhku. Nii tekivad tõusvad ja laskuvad õhuvoolud, mis küllastava veeauru rõhk ja õhus tegelikult oleva veeauru seal, kus aluspind on aasta läbi kaetud jää või lumega. kannavad soojust edasi. *Turbulentne õhu segamine- rõhu vahe. See karakteristik näitab kui kaugel on õhk Ööpäevane: muutub positiivseks pärast päikesetõusu, turbulentseks nim väiksemate õhuhulkade ebakorrapärast küllastusest. Küllatusaste korralik küllastusvajak on =0. negatiivne enne päikese loojangut(-30min,1h) Atmosf pööriselist, igasuunalist liikumist
kui päike ei tõuse/looju vähemalt 24 tunni jooksul.võib esineda 24 tunnist kuni poole aastani polaaarjoonest pooluste poole koguaeg pikeneb. aluspinna omadustest. Talvel on põhjapoolus päikesest eemale pööratud. a) Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. b) Mida tumedam ja niiskem on aluspind, seda suurem on neeldunud osa ja väiksem peegeldunud osa. Meri soojeneb ja jahtub kiiremini kui maismaa. 6-Kiirgusbilanss, selle erinevus erinevatel laiuskraadidel (positiivne ja negatiivne kiirgusbilanss). Järgmistest mõistetest arusaamine : otsekiirgus, hajuskiirgus, kogukiirgus, albeedo, efektiivne kiirgus; millal on nende väärtused suuremad, millal väiksemad. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, st, et kogu juurdetulev ja lahkuv
eraldatud saarkaarega; maailmamere osa, mis külgneb mandriga saartevaheline meri – maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga šelfimeri e. epikontinentaalne meri – meri, mille põhjaks on mandrilava e. šelf. Šelfimeredeks on näiteks Läänemeri, Pärsia meri, Põhjameri. Šelfimerede sügavus ei ületa reeglina 300 m Maailmamere soolsus on 34,5‰ e. 3,45%. Maailmamere keemiline koostis: soola nimetus keemiline sümbol sisaldus (g kg-1) naatriumkloriid NaCl 23,0 magneesiumkloriid MgCl2 5,0 naatriumsulfaat Na2SO4 4,0 kaltsiumkloriid CaCl2 1,0
Suuresti erineb aastaajati ka valge ja pimeda aja pikkus. Suvisel pööripäeval on Lõuna- Eestis päeva pikkus 18 tundi ja Põhja-Eestis enam kui 18,5 tundi. Talvisel pööripäeval kestab valge aeg vastavalt 6,5 ning 6 tundi. Eesti nagu kogu Euroopa kliimat mõjutavad Atlandi ookean, Põhja-Atlandi hoovus ja Islandi miinimum. Viimane kujutab endast tsüklonite kujunemise piirkonda, kus paljuaastane keskmine õhurõhk on naaberaladest madalam. Valitsevate läänetuultega kandub niiske mereline õhumass Atlandi ookeanilt suhteliselt kaugele mandri siseosasse. Külmal poolaastal toob see endaga kaasa tunduvalt soojema, soojal poolaastal aga mõnevõrra jahedama ilma. Selle tulemusena on aasta keskmine õhutemperatuur siin märksa kõrgem kui ida pool samade laiuskraadide kontinentaalsema kliimaga aladel. Valdavosa Eestis mahalangevatest sademetest pärineb Atlandilt. Olulisi kliimaerinevusi kujundab kohalik aluspind. Mere mõjul on rannikuvööndis
Pilet nr 1. Kiirgusbilanss. Aastane ringkäik. Ööpäevane ringkäik. Tuule tekkimine ja suuna kujunemine. Kiirgusbilanss on juurdetulnud ja lahkunud kiirgusvoogude vahe. Sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt teguritest. Negatiivne bilanss aasta lõikes on aladel, kus aluspind on aastaringselt kaetud lume või jääga (Gröönimaa, Antarktika jne). Suurim on ta ekvaatoril. Eestis on novembrist veebruarini bilanss negatiivne, juunis aga on see maksimaalne. Veidi aega enne päikeseloojangut ja pärast päikesetõusu on kiirgusbilanss aga 0. Kiirgusbilanss läheb positiivseks mõni aeg pärast päikese tõusu ja läheb tagasi negatiivseks mõni aeg enne päikese loojandut. Maapinnale langevad kiirgused: 1. päikese otsekiirgus 2. hajukiirgus 3
Prediction-NWP models · NWP - globaalmudelid (GM)- nt.GFS,ECMWF piiratud ala mudelid (LAM-Limited Area Models)- nt.HIRLAM, ALADIN Ilmavaatlused nii maalt kui õhust Maapealsete vaatlusandmete esitlusskeem Sünoptiline kaart 22.08.09 Õhurõhu jaotus maapinnal · Kiirgusbilanss määrab atmosfääri ja selle all oleva maapinna soojusliku seisundi, millest sõltub atmosfääri õhutemperatuur. Kuna päikesekiirgus jaotub tsonaalselt ning ka meri ja maismaa soojenevad ebaühtlaselt?on ka õhurõhu jaotus Maa pinnal vöönditi erinev. Mõlemal poolkeral on 4 õhurõhuvööndit. · Õhurõhu jaotust Maa pinnal nimetatakse baariliseks reljeefiks, sest isobaaride (samarõhujoonte) abil kujutatud õhurõhu jaotus sünoptilisel kaardil meenutab isohüpside (samakõrgusjoonte) abil kujutatud maapinnareljeefi geograafilisel kaardil · Baarilist moodustist atmosfääris, mille keskmes on
ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass 1. LITOSFÄÄR a) Joonise abil seleta maa siseehitust ning võrdle mandrilist ja okeaanilist maakoort Näitaja Mandriline maakoor Okeaaniline maakoor Maakoore paksus 40-80 km 5-8 km Vanus Vanem u. 4 miljardit aastat Noorem u. 180 miljonit aastat Koostis Tard,- sette,- moondekivimid Sette- ja tardkivimid (basalt) (graniit) Moodustus / Tihedus Mandrid / kergem Maailmamere põhi / raskem
pikkus ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib Ida-Euroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg maailmaajast kaks tundi ees. Mereline asend Läänemere rannikul vastu Fennoskandia kilpi; Vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras; Kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste osa pinnamoe kujunemisel; Paras-jahe niiske mereline kliima; Järve, jõgede, soode rohkus; Segametsade allvööndile omased mullastiku- ning floora- ja faunakompleksid; Inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisele. 2. Eesti mõõtmed, majandusgeograafiline asend, piirid. Eesti läbimõõt läänest itta on 350 ja põhjast lõunasse 240 km. Suurimaks ulatuseks on 391 km, mis kulgeb Narvast Sõrve sääreni. Eesti pindala on 45 227 km2, millest ligi 5% moodustavad järved ning 9,2 % meresaared.
Toitained vesi õhku CO2 ja vesilahuses CH4 MULDvesi Settimine, kivistumine Kivimite murenemine, Settimine, kivistumine mineraalained 1 LITOSFÄÄR MAA SISEEHITUS mandriline maakoorr Maa on ehitatud põhiliselt ookeaniline maakoor hapniku (O), räni (Si) ja raua maakoorr litosfäär (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa astenosfäär plastiline tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, alumine
iseloomustamiseks kasutatakse kiirgusbilansi isojooni, need on jooned, mis ühendavad ühesuuruse kiirgusbilansiga kohti. Aasta kohta on kiirgusbilanss: 1)suuremad väärtused esinevad ekvatoriaalses vööndis ,2)kiirgusebilanss kahaneb pooluste poole, jäädes Pilet nr. 9 Soefront ja selle üleminek. Mulla ja mullapinna lähedane temperatuur (aastane ja ööpäevane). positiivseks,Negatiivne bilanss aasta lõikes esineb seal, kus aluspind on aasta läbi kaetud jää või lumega. Muutub positiivseks pärast päikese Front on kitsas üleminekutsoon kahe naaberõhumassi vahel . soe front liigub suhteliselt külmema õhumassi poole. Ta on hästi jälgitav tsükloni tõusu (~10° kõrgusel horisondist), negatiivne enne päikeseloojangut (~30 min 1 h) päike laskunud 10° horisondil.Tuul – laiemas mõttes esimeses arengustaadiumis
laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt. teguritest. Selle geograafilise jaotumise iseloomustamiseks kasutatakse kiirgusbilansi isojooni, need on jooned, mis ühendavad ühesuuruse kiirgusbilansiga kohti. Aasta kohta on kiirgusbilanss: 1)suuremad väärtused esinevad ekvatoriaalses vööndis ,2)kiirgusebilanss kahaneb pooluste poole, jäädes positiivseks,Negatiivne bilanss aasta lõikes esineb seal, kus aluspind on aasta läbi kaetud jää või lumega. Muutub positiivseks pärast päikese tõusu (~10° kõrgusel horisondist), negatiivne enne päikeseloojangut (~30 min 1 h) päike laskunud 10° horisondil.Tuul laiemas mõttes atmosfääris kulgevad õhuvoolud, kitsamas mõttes õhuvoolu horisontaalkomponent. Tuule elementideks on tema suund ja kiirus. Tuule suunaks on see ilmakaar, kust tuul puhub. Tuule kiirust mõõdetakse m/sek (km/h). Tuule tekkimine tekib õhurõhu vahest erinevast
väin kuivas ja Läänemere nõos tekkis magedaveeline Antsülusjärv. Selleks ajaks kliima soojenes ning Skandinaavia mäed vabanesid mandrijääst. Järvest voolas välja (kunagise Närke väina kohal) Svea jõgi. Maakoore aeglase vajumise tagajärjel moodustus Antsülusjärve staadiumi lõpus nüüdsete Taani väinade kohal jälle ühendus ookeaniga ning veetase alanes. Suurenes soolase vee vool Läänemerre, tekkis Litoriinameri. Merevee soolsus oli tollal Eesti looderannikul 815, Taani väinades ligikaudu 20. Viimase 4000 aasta jooksul (Limneameri) on Taani väinad maailmamere taseme aeglase alanemise pärast kitsenenud ning soolase vee vool ookeanist Läänemerre vähenenud. Mõni teadlane eristab Joldiamere ja Antsülusjärve staadiumi vahelist üleminekulist Ehheneismere ning Antsülusjärve ja Litoriinamere vahelist Mastogloiamere staadiumi, viimast on
balloonide kasutamisel. 7. Mis on albeedo? Nimeta väikese ja suure albeedoga aluspindasid. Millised aluspinnad soojenevad kiiremini? Albeedo on aluspinna peegeldusvõime. Suur albeedo - madalad pilved, värske lumi, liustikud, kõrb; väike albeedo - veekogud, metsad, rohumaad, tundra. Kiiremini soojenevad väikese albeedoga aluspinnad, sest need neelavad rohkem päikese soojuskiirgust. 8. Iseloomustage päikesekiirguse jaotumist eri laiustel eri aastaaegadel Kui päikesekiirgus on Maa pinnaga risti ja jaotub väiksemale pinnale, siis on see ala soojem kui väikese langemisnurga all olevad alad. nt. suvel on päikesekiired meiega risti ja sellest tuleneb soe ilm, kuid Austraalias on ilm külm, talvel vastupidi. 9. Selgita Maa kiirgusbilansi olemist 100%-st lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub atmosfääris 19%, pilvedes 4% ja Maa aluspinnas 47%. Pilvedelt peegeldub tagasi 23% ja aluspinnalt 7% 10. Iseloomusta kiirgusbilanssi Eestis
1. Toidu ja puhta vee puudus 2. Töö ja elukoha puudus 3. Loodusvarade lõppemine, energia puudus 4. Õhu, mulla, vee reostumine 5. Jäätmete ladustamise probleem 6. Nakkushaiguste levik 2 LITOSFÄÄR 5. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; mandriline (teadmised, skeemi koostamise ja lugemise oskus, maakoorr mõisted: litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor) ookeaniline maakoor maakoorr litosfäär
(2) Aastane sademete hulk on u. 500 600 mm. Sademed ei aura täielikult ja madalamatesse kohtadesse on tekkinud rohkesti soid. Soode teket soodustab ka kristalsetest kivimitest aluspõhi, mis ei lase sademetel sügavamale imbuda. Samuti on palju kiirevoolulisi, kärestikulisi jõgesid, kuhu on ehitatud palju elektrijaamu. Jõed toituvad vihmade, lume- ja jääsulamisveest.(2) Põhja-Euroopas eristub kolm kliimavöödet: arktiline, lähisarktiline ja parasvöötme mereline valdkond. Arktikavööde hõlmab Teravmäed ja Franz Josephi maa. Päikesekiirguse juurdevool on siin väikseim ning kiirgusreziimis on välja kujunenud polaaröö ja- päeva vaheldumine. Sademeid on vähe 200 400 mm ning need langevad peamiselt lumena. Õhutemperatuur muutub läänest itta: jaanuaris -8 oC kuni -20 oC ning juulis 0 o C kuni +5 oC.(7 lk 130) Lähisarktikavööde hõlmab Islandi loodeserva, Skandinaavia ja Koola
annaabi.ee 
