Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti Kirjanikud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
luuletus, luuletuse, aili, gail, gailitlikogu, joonas, luuletuses, moor, purpurne, tapke, häbi, joonase, koostanud, poeet, geislingen, valus, nipernaadilid, stroofe, epiteete, arendas, luuletajad, sooritas, koolides, ajakirjanikuna, tartusse, trükk, poeem, ainsa, laad, romaanid, muinasmaa, saatana, karussell, rüütlid, klounid, faunidAastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Looming Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). 1920
Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Looming Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). 1920
Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Gailit võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898- 1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus ta ka suri. Tema loomingut iseloomustavad ebaharilikud tegelased, sündmused. Eksootilised tegevuskohad. Tõi eesti kirjandusse hulkurtüübi Tema novellide stiil äratab tähelepanu, on sünaamiline, värvikas, kubiseb võrdlustest. Lugejat köidab keele eripärane rütm, eriti selgelt avaldub see valjusti lugedes. Tema kohta öeldakse ka `'Viimne romantik''
· 1924 vabakutseline kirjanik Tartus · 19321934 Vanemuise direktor · Saksa okupatsiooni ajal oli Tallinna raehärra, mistõttu oli sunnitud aastal 1944 põgenema Rootsi. · Tegutses Siuru rühmituses, hiljem lahkus sealt oma skandaalse följentoni pärast. Isiklik elu · 1932 abiellus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. · Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. · 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus elas Ormesta mõisas Örebro lähedal. · Rootsis Eesti pagulasproosa grand old man · Suri 1960. a Rootsis ning on maetud Örebro kalmistule. Looming · Iseloomulik erandlike karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis · Ilukirjanduslik proosa aastaist 19171924 näib esimesel pilgul ajakaugena. Tegevuspaigaks mõni eksootiline saar tegelasteks fantastilised olevused
Adson, M. Under, A. Gailit, J. Semper, H. Visnapuu • Aastatel 1922 –1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. • Aastatel 1932 –1934 oli ta "Vanemuise" direktor. Vanemuise teatrimaja umbes Vanemuise teatrimaja 2014 1910. aastal. • Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. • Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. • Tema õe Anna abikaasa oli õigusteadlane ja poliitik Rein Eliaser, õepoeg Rein Eliaser oli jurist ja ajakirjanik, õetütar Rutt Eliaser oli jurist ja kirjanik. Rein Eliaser Rutt Eliaser August Gailit elas 1934–1944 Kaupmehe tänava majas number 8 Tallinnas, mis ehitati 1912. aastal LOOMING • Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja
· 19321934 oli Vanemuise direktor · Kuulus kirjanike rühmitusse Siuru · Tallinna Kirjanike Ühingu juhatuse liige · 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi August Gailit ja Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson Perekond · 1932 abiellus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga · 1933 sündis tütar Aili Looming · Esimesed teosed olid fantaasiaküllased · Kirjutas romaane, novelle ja följetone · Esimene raamat "Kui päike läheb looja" (Pärnu 1910) · Uusromantiline laad · Joonistas ka karikatuure Teosed · Romaanid · Novellikogud · ,,Saatana karussell"(1917) · ,,Muinasmaa" (1918) · ,,Rändavad rüütlid" (1919) · ,,Purpurne surm" (1924)
Töökohad AJAKIRJANIK Eestis 1916-1917 Tallinna Teataja 1918 Postimees Riias 1911-1914 Dzimtenes Vestnesis sõjaväeametnikuna VABADUSSÕJAS sõjakirjasaatjana DIREKTOR teatris Vanemuine 1932-1934 Perekond · Abiellus operetinäitlejanna Elvi Vaher- Nanderiga. · Aastal 1933 sündis neil tütar Aili. Unikaalne käsikiri Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kiri Friedebert Tuglasele Salatsev... Kirjanik vältis enese isikule tähelepanu osutamist, varjates oma elulugu ja viimastel elupäevadel isegi tõendeid hävitades. Selline käitumine tõi kaasa legendide ja
· novellid olid romantilis- sümbolistlikud · följetoni sisu oli seaotud kirjanduse, kunsti ja kultuuri probleemidega. · romaanis oli alati igatsus millegi kauge, kättesaamatu, imepärasema, kõrgema ning jumalikuma poole. ,,Ekke Moor". Läks iseennast ja lahtisi allikaid otsima. Ta läheb maailma avastama. Sooviks on olla teistest erinev ning mängida elus uusi rolle Ent samal hetkel hakkab hobukastani ladvas kägu kukkuma. Neenu Moor on üllatusest rabatud - kägu otse akna all, kas see ei tähenda peatset surma ja hukatust? /---/ Neenu Moor astub nüüd puu alla ja silmitseb, ent nähes latva liikuvat, on tal selge, mis linnuga on tal tegemist. "Ekke, roni alla!" hüüab ta pahuralt. Säärane logard poisinolk, ikka kiigub ta mõnes puuladvas, kükitab mõnes põõsas,
Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana, Vabadussõjale on pühendatud romaan "Isade maa" (1935). Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus ta elukohaks sai Örebro lähistel olev Ormesta mõis. Suri 5. novembril 1960 ja tuhastatud põrm on maetud Örebro põhjakalmistule. Matusetalitus toimus 13. novembil Örebro Olaus Petri kirikus. Hauakivi (kus leegitseva Tallinna silueti alla on kirjutatud "Üks leegitsev süda / üle rahutu vee") kujustas E. Raudsepp Looming
Gailit võttis osa ka Vabadussõjast, olles sõjakirjasaatja korrespondent. Pärast Vabadussõda (1918 1920) elas Gailit mõne aasta Riias, Berliinis, Pariisis ja Roomas. 1924. aastal asus Gailit taas kodumaale, asudes esialgu Tartusse. Vabakirjaniku töö kõrvalt pidas Gailit ka teisi ameteid, tegutsedes näiteks "Vanemuise" direktorina, Tallinnas raehärrana, ajakirjanikuna jms. 1930. aastal abiellus Gailit (39-aastaselt) näitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga, kellega tal oli tütar Aili. August Gailiti trükidebüüt sai teoks 19-aastasena, kui Rahva Päevalehes ilmus novell "Öö" (1909). Kirjaniku esimene ilmunud raamat oli jutustus "Kui päike läheb looja" (1910). Erilist tähelepanu need ei äratanud, küll aga plahvatas Gailiti täht kirjandustaevasse "Siuru" ajal ilmunud fantastilise novellikoguga "Saatana karussell" (1917), mis tegi Gailiti nime kirjandusmaailmas üleöö kuulsaks. Leiti, et autor oskab uudselt, omapäraselt ja
palju kujundeid. Eesti luuletajatest kirjut. sümbolistlikku luulet Ernst Enno ja ka Tuglas. Gustav Suits-luuletaja, üks silmapaistvamaid tegelasi kultuuriajaloost.Esimene luuletus ilmus ajalehes ,,Uus Aeg".1905 ilmus esikkogu ,,Elu Tuli" . Võtab kasutusele uusromantismi(impr. ja sümbolism)"Noortelaul"-räägib noortest, kes suudavad ja tahavad maailma muuta. ,,Mehed"-ülistab mehelikkust; ,,Nooruse aeg"-ülistab noorust; ,,Lõpp ja algus". 1913 ilmub II luulekogu ,,Tuulemaa" Tuntum luuletus ,,Kerkokell"-ema jaoks, filos. mõtisklus elu üle. Edaspidistes luuletustes ja hilisemates luuletes on valdavalt pessimistlik meeleolu, nt. paguluses olles-koduigatsus) Friedebert Tuglas-1908 ilmus novellikogu-,,Kahekesi", mille täht. novellid ,,Suveöö armastus" ja ,,Toome Helbed"-esimesed meisterlikud novellid eesti kirjanduses. Tuglas tuli kirjandusse realistlike jutustuste ja novellidega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa", 1906)
Gailit kuulus ka kirjanike rühmitusse mille nimeks oli ,, Siuru ,, . 1922 1924 aastal elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja pärast Itaalias. Seejärel hakaks ta tegelema kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 1932 1934 oli ta Vanemuise direktor. Tal oli naine ja üks tütar. Naisega ta abiellus 1932 aastal kui ta sai Vanemuise direktoriks operetinäitlejannaga Elvi Vaher-Nanderiga. Neil oli ainus tütar, kes sündis aastal 1933, ehk aasta pärast abiellumist ja nimeks sai Aili. August Gailiti naine Elvi Vaher-Nander sündis 1898 aastal ja suri 1981 aastal.Ta naine elas 83 aastat. Aastal 1944 põgenes Gailit koos oma perekonnaga Rootsi. Gailit oli novelli, romaani-ja följetonisti kirjanik. 1920. aastatel oli August Gailit kirjanduselu kesksemaid kujusid. Tema üks esimesi raamatuid oli "Kui päike läheb looja" ja see raamat on sugemetega jutustus. Tema kirjanduslikule stiilile on omased erakordsuse taotlus ainevalikus, tüpaazis ja sõnastuslaadis,
Ekke Moor A. Gailit Lk arv: 222 Illustraator: Aare Haug Tegelased: · Ekke Moor Neenu noorim poeg · Eneken Enge ja Toomase tütar · Enge Toomase naine ja Enekeni ema · Toomas Üüve Enge mees ja Enekeni isa · Aat Elme Neenu teine poeg · Neenu Aat Elme ja Ekke Moori ema ÜLESANDED: 1. Ennustamine Millest võiks Ekke Moori Ekke Moori Ekke Moori perest, rääkida? elust tegemistest sõpradest Millest Ekke elust Ekke Ekke
August Gailit (09.01.1891-05.11.1960) Elulugu · Gailiti vanemad tulid Lätist ja tema isa tuli siia Eestisse Sangaste lähedalt Kuiksillale. · Sündis Eestis · 1895 aastast sai Gailitite koduks Laatre mõis Tartumaa Edela nurgas. · 1899 alustab Gailit õpinguid Valgas Läti Kihelkonna koolis, seal samas jätkas õpinguid Valga linnakoolis. · Täiendas end Tartus võttes eratunde · 1911-14 tegutses ajakirjanikuna Riias · Töötas sõjakorrespontendina 1MS ajal. · 1918 kui algas Vabadussõda, algul töötas Tartus Postimehe toimetuses aga võtab osa ka Vabadussõjast sõjakorrespontendina · 1920 kui Vabadussõda saab läbi saadetakse Gailit ajakirjanduse ataseeks Riiga. · 1922 teeb ta väikese tiiru Euroopas ja elab seal kaks aastat. · 1924 asub ta elama Tartusse ja töötab seal kutselise kirjanikuna · 1932 saab Gailitist Vanemuise Tea
Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 1932 1934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Teosed: ,,Toomas Nipernaadi" 1928, ,,Karge meri" 1938, ,,Klounid ja faunid" 1919.(2) Marie Under oli eesti luuletaja. Marie vanemad olid kooliõpetajad Friedrich Under ja Leena Under. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 18931898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis
-Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. -Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. -Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". -Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. -Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. -Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. -Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. -Gailit suri 1960. aastal 5. novembril ning ta maeti Örebro Põhjakalmistule. Gailiti looming Lühiproosas 2 viljakat perioodi: I "Siuru"-aastad Novellikogud "Saatana karussell" 1917 "Rändavad rüütlid" 1919 Jutustus "August Gailiti surm" 1919 II 1920. aastatel "Idioot" 1924 "Vastu hommikut" 1926 "Ristisõitjad" 1927 Gailiti lühiproosa sarnaneb Tuglase loominguga.
1935 kirjutab vabadussõja-ainelise romaani ,,Isade maa". Lugu on keskkoolipoistest koosnevast kompaniist. Romaanis on palju kriitikat sõja argipäevas oleva liigse huumori vastu. 1938 romaan ,,Karge meri", mis on lugu Eesti väikesaare elust. Saareks on Ruhnu. Lugu kogukonnast ja tugevatest naistest ning sellest, mis juhtub seal võõraga. 1941 avaldas ,,Ekke Moori", mis on sarnane Nipernaadile. See on lugu inimese suurekskasvamisest. Ekke Moor oli keelatud raamat. Kolmas periood oli 1944 1960 ehk Rootsi minekust Gailiti surmani. Tehti palju teoste kordustrükke, kuid mitte näitekirjandust, sest puudus Eesti publik. 1951 avaldas ,,Üle rahutu vee", mis oli väga gailitlik teos. See räägib ühest seltskonnast, kes põgeneb Eestist ning nende eludest. On palju erinevaid inimesi aus kalur, politseinik, ärimees. Aastatel 1951 1959 avaldas viimased teosed, kolmeosalise proosa ,,Kas mäletad, mu arm"
sõpradeks, läksid ka Vabadussõtta koos. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor ja dramaturg, hoolitses repertuaari eest. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Kõige jubedam mälestus oli tallinna pommitamine 9. märts 1944. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Oli väga kibestunud kodumaalt lahkumise tõttu. Hävitas kõik pooleliolevad teosed. Oma hauakivile lasi raijuda Tallinna poleva pildi ja lause "Üks leegitsev süda üle rahutu vee..". Lause koosnes kahe raamatu pealkirjadest. Alustas novellistina, debuteeris 1910, kui oli 19. Avaldas esimese novelli "Kui päike läheb looja".
Ridala. Nende looming järgis uusromantilist eriti sümbolistlikku kujutluslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne. Siuru luules oli kesksel kohal armastus, esile kerkisid Under ja Visnapuu. Eesti sümbolistlikku luulet mõjutasid prantslane Baudelaire, sakslane Rilke, saksa kirjanik ja filosoof Friedrich Nietzsche. 1920 aasta paiku tekkis ajaluule mis väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidega. Aja-nimelt ahistava aja-kujund esines paljude autorite loomingus ning sageli lausa luuletuse pealkirjas. 1920 aastate ajaluule ei olnud üksnes otseselt päevakajaline. Kirjutatakse palju globaalse katastroofi teemal, räägitakse maailma lõpust. Maailma tabavale katastroofile vastandati maailmaparandamise püüe. Läbivaks kujundivõtteks oli hüperbool ehk kunstiline liialdus millega nägemust võimendati. Lisaks hüperboolile iseloomustab ajaluulet rütmiline vaheldusrikkus. Luuletuste värsiread pikenesid, muutusid
Maret Vaaga või Pille Riiniga, siis püüab ta tütarlaste illusioone purustada. N peab vahepeal põgenema sajatuste, vahel armastuse eest, vahel jääb lihtsalt reaalsuse piiridest välja. Meeldivaim talle on armastuse eest põgenemine. Nipernaadi positsiooni võluks ja väärtuseks on maailma vaatamine. Nipernaadi on kui fookus, mis laseb reaalsusel enda eest mööda käia: Nipernaadi kõnnib oma loos ringi nagu lugeja romaanis. Nipernaadi nagu ka Ekke Moor kuuluvad sotsiaalsete reeglite eitajate, ümberpöörajate klassi, kes Vargamäe Andrese tüüpi tõsist tööinimese elu ei saa aktsepteerida. 9. August Gailiti proosa. AUGUST GAILIT (1891 (u.k.j.) 1960) August Gailit 1891 1960 (1961) Jaanus Vaiksoo, Gailit ja Nipernaadi (1995) 1910 Kui päike läheb looja 1917 Saatana karusell 1918 Muinasmaa 1919 Rändavad rüütlid 1919 August Gailiti surm 1919 Klounid ja faunid 1924 Purpurne surm 1924 Idioot
luues rõõmsameelseid ja muretuid tegelaskujusid.Romaanid-,,Muinasmaa" novellikogud-,,Saatana karussell" ; ,,Rändavad rüütlid" Romaan:"Purpurne surm"; novellikogu"Vastu hommikut" ; ,,Ristisõitjad" ; romaan novellides"Toomas Nipernaadi" ,hilisemad romaanid:"Isade maa"(kujutab Vabadussõda), ,,Karge meri" , ,,Ekke Moor" ; ,,Leegitsev süda" Zanrid- novellid,romaanid,följetonid;parimaks osaks võib pidada novelle.tuntumad hulkuriromaanid-nipernaadi ja ekke moor. följeton-humoristlik ajaleheartikkel, mis teravmeelselt naeruvääristab tegelikkuse väärnähtusi: "Klounid ja faunid". Romaanis "Üle rahutu vee" ja mitut proosazanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" kajastub kodumaa kaotamise traagika. Jutustus-,,Kui päike läheb looja" 11. Karl Ristikivi- 1912-1977. Sündis Pärnumaal vallaslapsena, tema ema oli taluteenija ja pidi seetõttu tihti kodu vahetama. Ema saatis ta edasi õppima
jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju." See luuletus on üks tema kuulsamaid ning filosoofilisemaid. Samuti tasuks ka tuua ära luuletus "Kahe ääretuse vahel...": "Merel ihalen kallast ja kaldal merd. Pimedas surmavallast läbi viib mõtete lend. Tuul aina puhub ja puhub. Aiman tas iseend nägevat päevades, kuhu õisi on varisend." 4) A. Alliksaare portree 5) Kasutaud krjandus: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Alliksaar 2) Paul Eerik Rummo, "Artur Alliksaar - Väike luuleraamat" 1984. a.
Artur Alliksaar Elulugu: · Artur Alliksaar (15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja. · Artur Alliksaar õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. · Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. · Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Raskel ajal olid toeks talle sõbrad, vähesed ja truud kaaslased poeedile tol raskel ajajärgul. · Talle said osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. · Raske haigus- vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poeedi meie keskelt
Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Looming Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). 1920
Gailiti looming August Gailit (1891-1960) Isa oli lätlane, ema saksastunud eestlane.Peres oli viies laps Kodune keel oli läti keel. Rääkis veel saksa, eesti ja vene keelt. Gailit on tegutsenud ajakirjanduses nii Tallinnas kui ka Riias. Aktiivne oli Siurus. '32-34 oli Vanemuise direktor. Abiellub , sünnib üks tütar, Aili Gailit. 1944 põgeneb perega Rootsi, kus ta ka sureb. Räägib üldinimlikel teemadel, päevaprobleeme on vähe. Fantaasia põimub reaalsusega, sümbolid. Tegelastel on omapärased nimed. Gailiti looming sarnaneb Tuglase II perioodi loominguga. Gailiti looming jaguneb kolme perioodi. I periood. 1909-1924. Põhiliselt novellid, tol ajal valitseb uus-romantism, Gailit on selle suur trotsija, tema novellid on sünged, püüab lugejat sokeerida, tegelaskujuks on tihti saatan
tehnika terminoloogiat. 34.Üldine ülevaade kultuuri- ja kirjanduselust I vabariigi ajal - vt tunnikonspekt!! Mõisted: sümbolism- Suund, mis kasutab väga palju sümboleid. Tekib 19. sajandi lõpus Lääne-Euroopas. Tugineb dualismile väidab, et reaalsuse taga on veel teine tunnetatav maailm. Mateeria ja teadvus on lahus. Loodus ja vaim on sõltumatud. Esialgu tekib prantsuse luules. Sümbolistlikus luules rõhutatakse sõnavaliku täpsust, luuletuse musikaalsus on oluline. Tihti on sisse toodud müstikat. Esteetiline pool on oluline. Eesti kirjanduses: Tuglas, Enno, Suits, Semper. impressionism- Hetkemuljele tuginev kunst. Ei eelda, et kajastaks reaalsust, vaid hoopis autori muljet. Tekib 19. sajandi prantsuse maalikunstis püütakse edasi anda põnevaid loodusvärve. Ülekaalus eredad, säravad värvid. Paralleelseid käib kaasas piltidel nn 'uduloor'. Kirjanduses tekib 19. sajandi 80-ndatel, Eestisse jõuab 20. sajandi algul
Marie Under · 1883-1980 · 4-aastaselt õppis soravalt lugema ja 14-aastaselt hakkas luuletusi kirjutama · Töötas Risti mõisas lastepreilina ja paberkaupade poes kassapreilina · Vabal ajal kirjutas saksakeelseid luuletusi · 1902. Aastal abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga · 1924 lahutas Hackerist ja abiellus Artur Adsoniga · 1944 põgenes perega Rootsi Looming: · 2. Augustil 1904 avaldas Postimees tema esimese luuletuse "Kuidas juhtus" · 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid" · Tähtsaimad kogud on "Hääl varjust", "Rõõm ühest ilusast päevast", "Õnnevarjutus" · 1981. a ilmus ta loomingut kokkuvõttev valikkogu "Mu süda laulab" · Luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse · Eripära: loodusekujutuse eksootilise väljendusega dekoratiivsus August Gailit · 1891-1960 · Töötas ajakirjanikuna, sõjaväeametnikuna ja sõjakirjanikuna · Elas mõned aastad Saksamaal,
Liis Laumets 12d August Gailiti looming August Gailiti nime on kuulnud iga eestlane, kes on vähegi haritud. Ta on eesti kirjandusloos üks omapärasemaid autoreid. Just sellepärast tuleb tema loometööga rohkem kokkupuutuda, et tutvuda tema mõttetega ja neid hiljem ka näiteks lõpukirjandis kasutada. A.Gailiti looming on mitmekülgne, mida hakkan analüüsima, aga ennekõike tuleb tema elulooga end kurssi viia, et teada saada, kus ta on oma mõtteid täiendanud ja kuidas elukäik on tema teoste loomingut reformeerinud. August Gailit sündis 1891. aastal Valgamaal Sangaste mõisa läheduses. Tõenäoliselt oli ta vanaisa poolt liivlane. Mõnes tema teoses on aimata Liivi päritolu. Näiteks novellis "Kas mäletad, mu arm?" on järgmised read: "Sul on tunne, nagu oleksid sa naabri poole külla palutud, kuid sa oled sinna päriseks jäänud, sina, liivlaste viimane võsuke, koos temaga võõrsile kolinud mitmendat korda sa tuisk
Esimest korda ilmub 1910, aga kehva raamatuga. Asetub uusromantilise kirjanduselu taustale ja jääb sinna surmani, kuigi üldine kirjandus muutub realistlikku suunda. Klassikaline kõrgaeg algab 1920ndate keskpaiku ja jääb sinna kuni 25 aastaks. Ühelt poolt helge, naljaks, teisalt sünge, sümbolistlik ja impressionistlik kallak. Looming: Muinasmaa ilmselt pole kõige tuntum, kuigi ka hiljem trükitud. Suvitusromaan, rändav tüüp, kes hiljem Nipernaadi romaanis. Purpurne surm sama lugu mis Muinasmaaga, aga neist saavad alguse mingid tekstitüübid. Gailit on üks õuduskirjanduse varasemaid autoreid. Viimane romantik iseenesele viitamine, aga raamatus on samanimeline novell ja peategelaseks Kukk (Gailit on läti keeles kukeke) Karge meri loodusromantika karmim pool, 30ndate rannakirjanduse kontekst 9. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 192944. 1) Ajaloolise proosa laine (1934)
See viis ta aga eemaldumise ja üksiolemiseni. 1925. a ilmus uuenenud maailmaga raskelt kontakti leidva luuletaja ebaühtlane kogu ,,Ränikivi". Kindla pinna leidmiseks pöördus Visnapuu minevikumälestuste, kodu ja ajaloo poole. Tema 20. saj eesti isamaalüürika väljapaistvamaid kogusid on ,,Maarjamaa laulud" (1927). see on 1920ndate kõrgsaavutusi. Kodumaaluuletused. Visnapuu Eesti on uusaegne, tsivilisatsiooni hädade all kannatav maa. Selles olev luuletus ,,Talvine teekond" on Visnapuu armastusluule kauneim saavutus. Visnapuu luule areng kulmineerus 1920ndail lüürikakogus ,,Puuslikud" (1929) loodus, saatus, otsiva inimese traagika. 1940ndatel uus tõus tema loomingus pagulaskirjandus. 4. Marie Underi luule. Luuletas esialgu ka saksa keeles. Ta oli küll Eestist pärit, aga haridus oli saksakeelne. Alguses avaldas loomingut Muti nime all. Sobitub küll klassikaliste vormidega, kuid mängib ka nende
Väga pikk mees ja varakult kiilanev. Sõja lõpus lahkub Rootsi nagu paljud. Pärast II maailmasõda väga keelatud kirjanik, sest läks Rootsi ja sattus Nõukogude võimuga vastuollu. Hilislooming sünnib Rootsis. · 1910 Kui päike läheb looja · 1917 Saatana karusell (novellikogu) · 1918 Muinasmaa (Hamsuni mõjutused) · 1919 Rändavad rüütlid (novellikogu) · 1919 August Gailiti surm · 1919 Klounid ja faunid (följetonikou) · 1924 Purpurne surm (romaan noor Gailit) · 1924 Idioot · 1926 Vastu hommikut · 1927 Ristisõjad · 1928 Toomad Nipernaadi · 1935 Isade maa · 1938 Karge meri · 1941 Ekke Moor · 1945 Leegitsev süda · 1949 Viimane romantik · 1951 Üle rahutu vee · 1951-1959 Kas mäeltad, mu arm? I-II Gailitil on naljatlev pool ja sellest ta ei saa kunagi lahti, proovib küll tõsistuda, kuid sellest ei tule midagi välja
tundevabadus): igaühel on õigus oma elamustele ja tahtmistele. Väljaandeid Siuru tegevusajal: Siuru I–III (1917–1919) • Marie Under – „Sonetid“ (1917), „Sinine puri“ (1918) • Henrik Visnapuu – „Amores“ (1917), „Jumalaga, Ene!“ (1918) • Friedebert Tuglas – „Saatus“ (1917) • August Gailit – „Saatana karusell“ (1917), „Klounid ja faunid“ (1919; mh „Sinises tualetis daam”) • Johannes Semper – „Pierrot“ (1917) Gailiti luuletus, mis Underit ja tema luulet kritiseerib, viib Siuru lahkuminekuni. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917–28 KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA – peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini. See periood kandub ka sõjajärgsesse aega (võimuvahetus). Säilib 1980ndateni, mil muutub luule alus. SOTSIAALEKSPRESSIONISM – Under, Visnapuu, Barbarus (eriti 1920ndate loomingus) – tunderõhutus.
"Tuuline rand" 1955-66 saarlased hakkavad Tagarannas oma laeva ehitama, 4. osa keskmes on perekond Tihu. Tõnis Tihu saab laevakapteniks- vastandid Juhan Smuul rahvakirjanik Koguvast. 1946 luulekogu "Karm noorus", poeem "Stalinile ja "Järvesuu poiste brigaad". Olukirjelduste kogumik "Kirjad sõgedate külast", "Muhu monoloogid", reisikiri "Jäine raamat" (sai Lenini preemia), luuletus "Mälestus isast", näidend "Metskapten e Kihnu Jõnn" Debora Vaarandi Valjalast, elu lõpul elas Tallinnas. "Eesti mullad" 1965 esimene Liivi preemia laureaat. Poeemid "Talgud Lööne soos", "Alla Mari", luuletus "Saaremaa valss" Ülo ja Jüri Tuulik Abrukalt. Ülo tõsisem, romaan "Sõja jalus" sõrulaste küüditamine II ms lõpus. Jüri peamiselt jutustused "Meretagune asi", Abruka lood, "Räim pisike kena kala"
annaabi.ee 
