Kirikuõpetajad, kes selle raamatu toona eesti keelde tõlkisid, pandi teo tõttu aastaks vangi. 6. 1739. a. sündis Anton Thor Helle (1683-1748) sulest esimene eestikeelne piibel. See andis tõuke eesti keele arengule, võimaldades eestlastel osa saada maailmakultuurist. 7. Kuni 18. sajandi lõpuni edendasid eestikeelset kirjasõna mitte-eestlased. Eestlased hakkasid oma kirjanduses domineerima alles 19. sajandil. 8. Kristjan Jaak Petersoni looming: K.J. Peterson oli esimene eesti soost luuletaja, ta on loonud ligi veerandsada luuetust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa tema luuleloomingust moodustavad heroilis-filosoofilised oodid ning lihtsama värsikoega pastoraalid. 9. Pastoraal maaelu maalilisust kujutav karjaselaul. Ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele jms. Iseloomulik oodile: sinavorm + retooriline pöördumine. 10
Antonüümid vastandsõnad Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Assonants- sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). Ballaadi sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid momente ja iseloomujooni, Üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse ballaadis kahekõnet, Ballaad kujunes välja keskajal Prantsusmaal. Ballaadi kui zanri arengut on kõge enam mõjutanud 18. sajandi oti rahvaballaadid. Tuntud ballaadimeistrid on, Johann Wolfgang
Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 1885
Talupoegadele anti võimalus maad osta ja olla iseenda peremees. Talupojad hakkasid vähehaaval moodustama ise seisust. Loodi vallakogusid ja vallakohtuid et olla kindel et talupoegi vääralt ei kasutataks ning et talupojad ise ei täidaks alla koormise normi. Hakati kirjutama ajalehti sellistelt suurtelt tegijatelt nagu Konstanitin Päts ja Johann Voldemar Jannsen. Loodi Eesti Kirjameeste Selts mis tegeles eestikeelse kirjasõna väljaandmisega, eriti tähtsaks peeti õpikuid ning eesti rahvaluule kogumise ja avaldamisega. 2. Sisu Balti kubermangude elanikkonna enamiku moodustasid eestlased ja lätlased. Valitsev elanikkonnagrupp oli baltisakslased ligi 5% rahvastikust. Lisaks neile veel juute, venelasi, rootslasi jt. Enamik elas maal, linnades oli ülekaalus saksakeelne elanikkond. Balti suuremad linnad olid kubermangukeskused Riia, Jelgava ja Tallinn. Tsaarivõimu esindasid kindralkuberner ja kubermanguvalitsused
Ärkamisaja ühisüritused Esimene kuulutaja oli Perno Postimees (1857), kus J.V.Jannsen pöördus lugejate poole sõnadega:"Tere, armas eesti rahvas.." Mõned aastad hiljem alustas Peterburis tööd maalikunstniku Johann Köleri poolt juhitud Peterburi patriootide ring. Köler aitas ka 1864.a anda eestlastel üle palvekirja tsaarile Selles palvekirjas sooviti: Ihunuhtluse tühistamist; Raharendi ja taluostu hindade kindlaksmääramist; Teorendi kaotamist; Valdade omavalitsuste vabastamist mõisnike kontrolli alt;
suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust. Kaheksa saksakeelset kunstmuistendit ("Loomine", "Vanemuise laul", "Koit ja Hämarik" jt.; eesti keeles 1866, 3. trükk 1986). Ta käsitles ka eesti prosoodiat ning kirjutas kolm sentimentaalset, antiiksetes värsimõõtudes luuletust (Asklepiadese stroofis ood "Suur on Jummal so ram", ilmunud 1852, eleegilises distihhonis epigrammid "Järva-ma vanna-mehhe õppetussed", ilmunud 1840, ja dialoogiline luuletus "Piibo jut", ilmunud 1846). ÕES-i kalendrites ilmunud juttudes (talurahva rasket elu kujutav "Tühhi jut, tühhi lorri, tühhi assi, tühhi kõik", 1842, populaarne "Kalendritegija kimbus", 1846 jt.) avaldusid Faehlmanni silmapaistvad humoristivõimed ja tüübijoonistamisoskus; kalendrites jagas Faehlmann ka tervishoiualaseid nõuandeid. 1848 avaldas ta düsenteeriauurimuse "Die Ruhr-Epidemie in Dorpat im Herbst 1845".
alamsaksakeelne tekst oli trükitud raamatu vasakule ja eestikeelne tõlge paremale leheküljele. Katekismus- lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Katekismus oli trükitud eesti ja saksa keeles. 5. Mis aastal ilmus soomepärastatud eesti keele grammatika? Kes selle koostas? 1843. aastal E. Ahrensi grammatika soome keele eeskujul, selle põhjal kujunes uus häälduspärane kirjaviis. Koostas e. Ahrens. 6. Kes algatas rahvaluule kogumise Eestis? Eesti keelse rahvaluule kogumise algatas Jakob Hurt, kes oli ka rahvusliku liikumise tähtsaim ideoloog ja rahvajuht 7. Kellele kuulub idee panna kirja eestlaste rahvuseepos? 8. Friedrich Robert Faehlmannile. 9. Kes tõlkis piibli eesti keelde? Millal see ilmus? Piibli tõlkis eesti keelde täielikult Anton Thor Helle 1739
Peterburis tegutses maalikunstnik Johann Köleriga eesotsas nn Peterburi patriootide rühm, kes toetas eestlaste rahvuslikke püüdlusi. Peterburist sai tõuke isamaaliseks tegevuseks ka üks Eesti hilisemaid RL juhte Carl Robert Jakobson, kes töötas seal tol ajal gümnaasiumiõpetajana. Eestimaal sai RL koldeks esialgu majanduslikult enam arenenud Viljandimaa; hiljem kujunes RL keskuseks Tartu. Üheks RL juhtfiguuriks kujunes Pärnus tegutsev koolmeister Johann Voldemar Jannsen. Tema algatusel hakkas Eestis 1857. a ilmuma esimene eesti perioodiliselt ilmuv rahvuslik ajaleht Perno Postimees. 1. juunil 2007 püstitati Pärnu kesklinna Rüütli tänavale Jannseni kuju, tähistamaks 150 aasta möödumist eesti järjepidevast ajakirjandusest see sai alguse just Perno Postimehest. Jannsen oli ettevaatlik ja kaval mees, seetõttu oli Perno Postimees suhteliselt mõisnike ja kirikumeelne, kuid siiski esimene eestikeelne oma rahvuslik ajaleht. Esimeses numbris, mis ilmus 5
Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Tõsi küll, juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlased pastorid ja kooliõpetajad. Et enamasti oli selleaegne eesti kirjandus tõlkeline ning kirjamehed eestihuvilised muulased, nimetatakse kõnealust perioodi estofiilide ajaks. Eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine algas Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteri tegevusega. Tema alustas esimesena ka eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist. Tänu Rosenplänterile on säilinud Kristjan Jaak Petersoni luuletused ja päevaraamatud, Otto Wilhelm Masingu kirjad jm. Kristjan Jaak Peterson oli esimene eesti luuletaja. Tema luule on jäänud eesti kirjanduses erandlikuks. Petersoni luulepärand ei ole suur: ühtekokku on
KOOL NIMI Johann Voldemar Jannsen Uurimustöö Juhendaja: LINN 2014 SISSEJUHATUS Mina valisin uurimustöö teemaks tähtsa rahvusliku liikumise tegelase Johann Voldemar Jannseni, kuna tema algatusel hakkas ilmuma meie maakonna ajaleht Perno Postimees, tänapäeval tunud kui Pärnu Postimees. Käesolevas töös uurisin tema elulugu ja loomingut, tema tegevust ajalehes Pärnu Postimees, esimest üldlaulupidu ja tema teist ajalehte Eesti Postimees. Töö eesmärgiks oli saada teada piisavalt palju informatsiooni Johann Voldemar Jannseni elu ja tegevuse kohta, samuti uurida põhjalikumalt ajalehtede Pärnu Postimees ja Eesti Postimees ajalugu. Uurimustöös on kasutatud erinevaid allikaid: kirjanduse õpik 9.klassile, raamatut ,,Eesti kirjanduslugu’’ ja internetti. 2. ÄRKAMISAEG EESTIS (1860-1885) Ärkamisaeg, aeg umbes 1860
taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses Jannsen. Laulupidude traditsioon pärines saksamaalt, Eestis oli pisemaid eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud.Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidasid ettevõtmist liialt saksikuks.18. - 20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesel eestlaste üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt. Hurda isa oli hernhuutlane, andis pojale range usulise kasvatuse. Hurda haridustee, kihelkonnakool, kreiskool, Tartus gümnaasium ja Tartu Ülikooli usuteaduskond. Koos õpingutega hakkas Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises, huvitus filoloogias ja rahvaluules. Hurt lõi agaralt kaasa "Vanemuise" seltsi töös, pidas ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest.1870. pidas
Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu teha püüdis (kõik seltsid välja arvatud karsklaste seltsid keelati). Ärkamisaja eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson (radikaalsem suund, baltisakslaste vastane) ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen, kes taotlesid baltisakslastega paremat läbi saamist. Olulist osa mängisid ka F. R. Kreutzwald, Lydia Koidula ja Johan Köler (Peterburi Eesti patrioot). C. R. Jakobson andis välja ajalehte "Sakala", millest on ka hiljem pikemalt juttu. J. V. Jannsen oli väga populaarsete ajalehtede "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees". Jakob Hurt oli rahvaluule kogumise eestvedaja ka Eesti Kirjameeste Seltsi (põhjalikumalt järgnevas) esimene juht.
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks
FAEHLMANN 1798-1850 Friedrich Robert Faehlmann oli üks esimesi eestlasi, kes lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Pärast ülikooli pühendus ta arstitööle, mille kõrval huvitus ka eesti keelest, rahvaluulest ja kirjandusest. Faehlmanni eesti keele alane tegevus kulmineeris Tartu Ülikooli eesti keele lektorina töötamise ajal. Ta pälvis tunnustuse Õpetatud Eesti Seltsi loojana 1838. Aastal ja selle hilisema juhina, ÕES-i eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine ning rahvavalgustusliku kirjanduse publitseerimine. 1839. aastal esines Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekandega Kalevipoja kohta. Sellest sai alguse rahvuseepose koostamise mõte. Ettekandes ühendas ta teadaolevad Kalevipoja- muistendid ühtseks tervikuks, luues nii tulevase eepose visandi. Tutvustamaks rahvusvaheliselt eestlaste pärimusi, avaldas Faehlmann saksa keeles 8
elamuslikud kirjeldused taplevate vägede ja tapvate taudide ohus vapustatud ohus vapustatud ajaoludest. Ta stiilielementide iseärasusteski on tunda dramaatiliselt vaidlevate antiteeside pinget. Kõiges oma võõrapärasuses ja komplevas ebaühtluses on Mülleri eesti keel sõnavaralt rikkalikum ja lausekäikudelt väljendusväärtuslikum kui pärastine Stahli liistudele kangestunud kirkikuzargoon ja ebaloomulik kirjaviis. Mülleri püüdlus elavama esitluse poole on toonud esmakordselt eesti kirjakeelde mõnedki poeetilis-kujundilised võtted. Keeleliselt peegeldavad Mülleri jutlused tolleaegset kirdemurdeliste erijoontega tallinna ühiskeelt, mis on kirja pandud saksapärases ortograafias. 4. Eesti kirjakeele kujunemine. Lühidalt: a) Kelle kirjaviisianarhiat korrastavale grammatikale tugineb varane, saksapärane kirjaviis
Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe Algkooli (vallakooli) juhataja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863
eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid raamatuid. Tekkis eestikeelne ja meelne haritlaskond, kes tahtis teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks. ÄraTUS Click to edit Master text styles Ärkamisaja tulekut Second level kuulutas Johann Third level Fourth level Voldemar Jannseni Fifth level ajaleht Perno Postimees (1857), mille esimeses numbris pöördus Jannsen lugeja poole: "Tere, armas eesti rahvas..." Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht ajakirjandusClick to edit Master text styles Second level Tänu eestikeelse Third level ajakirjanduse tekkele Fourth level Fifth level levisid ärkamisaja ideed, rahvas hakkas mõtlema ühiskondlikele
Alamsaksakeelne järelsõna murrete kohta. · Georg Mülleri jutlused · 15751608. · Jutustused, ms on ümber kirjutatud selleks, et visitaatorid saaksid anda hinnanguid tema panusele kirikutöös. · Võtavad ainese piiblitsitaatidest aga lisavad märkmeid ka kohalikust elust ja enda mõtetest. Eesti kirjakeele kujunemine. Lühidalt: · Kelle kirjaviisianarhiat korrastavale grammatikale tugineb varane, saksapärane kirjaviis? Millal see grammatika ilmus, kellele oli suunatud? · Ladina ja saksa. · 1637. · Sakslastest kirikuõpetajatele. Kes ja mis perioodil lõid vana kirjaviisi? Kelle tarbeks? · 16.17. sajandil. Stahl, Forselius, Hornung. · Baltisaksa kirikuõpetajad jutluste pidamiseks rahvakeeles. Kelle juhtimisel valmib täielik eestikeelne piiblitõlge? Mis aastal? Mis kirjaviisis? Kummas põhimurdes? · Hornung, Gutsleff, Helle. · 1739. · Vanas kirjaviisis.
katekismus. Raamat trükiti 1535.aastal. (sellest on säilinud 11 kahjustatud lehekülge) 1739. Esimene täielik eestikeelne Piibel. ,,Piibli Ramat/se on keik se Jummala Sanna..." Esimene eesti keelne luuletus- Puhja köstri ja kooliõpetaja Käsu Hansu 1708.aastast pärinev kaebelaul ,, Oh ma waene Tardo Liin". Rahvuslik liikumine. C.R.Jakobson pidas oma I isamaalise kõne ,,Vanemuise ,, seltsis 1868.a. I üldlaulupidu 1869.a Tartus. Selle algatasid Johann Voldemar Jannsen ja tema juhitud ,,Vanemuise" selts. Eesti Kirjameeste Selts (EkmS) tegutses Tartus aastail 1872-1893. Sinna kuulusid kõik kes tahtsid eestlust luua ja edendada. Rahvusliku liikumise tähtsamad ideoloogid ja rahvajuhid olid Johann Voldemar Jannsen , Jakob Hurt ja Carl Robert jakobson. J.V.Jannsen oli järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja. 1857-1863 ,,Perno Postimees" ja 1864-1880 ,,Eesti Postimees". Tema on kirjutanud ka eesti hümni sõnad. J
Konflikt kandus ka suurtesse rahvuslikesse organisatsioonidesse. 1881 valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Eduard Vilde - eesti kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja. Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 18871890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe" toimetuses. Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904 Tallinnas ajalehe Teataja ja 19041905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta Sveitsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kopenhaagenis
· Õtähe kaustusele võtja · Uuendas ortograafiat Friedrick Robert Faehlmann · "Õpetatus Eesti Selts"i esimees · Pani aluse Eesti keele hääliku ja vormiõpetusele · Kogus kalevipoja muistendeid, pani need kokku Saksa keeles proosa vormis. · Kirjutas oodi ,,siin on, jumal, su ramm" · Kirjutas värsdialoogi ,,piibli jutt" · Kirjutas epigramme ja müstilisi muistendeid ,,koit ja hämarik" ,,emajõe sünd" jne.. Kristjan Jaak Peterson · Lapsepõlv möödus Riias, seal sai hariduse. Tartus Usuteaduskonnas ei sooritanud eksameid ära jäi gümnaasiumi haridusega. · Suri 21.aastaselt Tuberkoloosi · Temast on kirjutanud Maimu Perg ja Jaan kross · Lõi Eesti antiikmütoliigia, hindas häälikusüsteemi · ,,sõnas me ütleme, et oluline on sisu, kui vormtegudes, aga käitume vastupidiselt!" C.R. Jakobson · Pidas I isamaalise kõne · Sakala · Koostas õpikuid, Aabits
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7
*Turniselts *Priitahtlike Pritsimeeste Selts *Karskusselts *Eesti Üliõpilaste Selts KIRJUTISED *Eesti Kirjameeste Seltsi raamatud: *õpikud: *lugemik (aabits, Jakobson) *geograafia (Jakobson) *"Pildid Isamaa Sündinud Asjust" (Hurt) *"Kalevipoeg" (1857) *laulikud (Jannsen) *kõned: *3 isamaakõnet (Jakobson, valguseaeg, pimeduse aeg, koiduaeg) *Vaimusuurus (Hurt) *ajalehed: *Perno Postimees (1857) *Eesti Postimees (1864) *Sakala (1878) ISIKUD *Carl Robert Jakobson *sündis 1841 Tartus *sai hariduse Cimze seminaris (Valgas) *oli Peterburis suurvürsti tütre koduõpetaja *tegi kaastööd Eesti Postimehega *oli liigse usuõpetuse vastu *pidas 3 isamaakõnet *ostis näidistalu Kurgjale, korraldas esimese künnivõistluse (1874) *oli sakslasti vastane *1881 sai temast EKS president
Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu teha püüdis (kõik seltsid välja arvatud karsklaste seltsid keelati). Ärkamisaja eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen, kes taotlesid baltisakslastega paremat läbi saamist. Olulist osa mängisid ka F. R. Kreutzwald, Lydia Koidula ja Johan Köler (Peterburi Eesti patrioot). C. R. Jakobson andis välja ajalehte ,,Sakala" millest on ka hiljem pikemalt juttu. J. V. Jannsen andis välja väga populaarseid ajalehti ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees". Jakob Hurt oli rahvaluule kogumise eestvedaja ka Eesti Kirjameeste Seltsi esimene juht. 3
Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 34 3 Sissejuhatus Lydia Koidula on üks Eesti kuulsamaid luuletajaid ja kirjanikke. Ta oli patrioot ja ta elas 19. ja 20. sajandil. Ta on kirjutanud palju raamatuid. Ta isa nimeks oli Johann Voldemar Jannsen. Ma valisin Lydia Koidula sellepärast, et on oli üks eesti kuulsamaid ja armastatumaid luuletajaid. Ma tahan teda paremini tundma õppida. Ma loodan teada saada, mida kõike ta on oma eluajal suutnud korda saata ja milline inimene ta oli. 4 Lapsepõlv Vändras Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (ta sai oma
Sissejuhatus Ma valisin Lydia Koidula sellepärast, et on oli üks eesti kuulsamaid ja armastatumaid luuletajaid ning ma tahan temast rohkem teada saada, mida ta teinud on. Ma loodan temast teha pika referaadi, kus on temast palju infot. Mu eesmärk on temast palju teada saada. Lapsepõlv vändras Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (ta sai oma kirjanikunime Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) oli meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja. Peale nende oli ta ka ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Väga suur väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks
ÜRITUS AEG, KOHT JUHID, VÄLJAANNE, SEISUKOHAD TÄHTSUS RÄ's ELLUVIIJAD VÄLJUND LAULUPIDU 18.-20. Juuni Johann Voldemar Eesti hümni esimene Andis tõuke uute kooride 1869, Tartus Jannsen ja esitamine, esimene tekkimisele ja algupärasele Aleksander üldlaulupiu üldse heliloomingule. Suurendas Kunileid, eestlaste ühtekuuluvust ja
V.Jannsen,J.Hurt,C.R.Jakobson.1870 rahvuslik liikumine kaheks:mõõdukad(J.Hurt,teotusid sakslastele)radikaalid(C.R.Jakobson, venelastele). J.V.Jannsen(1819-1890)järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja.1857-1863 Pärnus"Perno Postimees",1864-1880 Tartus"Eesti Postimees".Kinnistas eestlaste kui rahvuse mõiste.Kirjutas Eesti hümni"Mu isamaa,mu õnn ja rõõm"sõnad. J.Hurt(1839-1907).Rahvaluule kogumise algataja.Avaldas neid trükis"Vana kannel","Setukeste laulud".Sellega pani aluse eesti rahvaluule teaduslikele välaannetele. C.R.Jakobson(1841-1882)"Sakala"(1878-1882).Kirjutas õpikuid eesti koolidele. Luule kõnetab rahvast paremini, emotsionaalne side, rahvustunne on hingeline side rahvuskaaslaste ahel ning seetõttu oligi tähtsal kohal isamaaluule.Friedrich Kuhlbars "Vanemuine"("Kui Kungla rahvas kuldsel a'al"),Mihkel Veske"Kodumaa"("Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt"),"Ilus oled,isamaa"("Minge üles mägedele"),Ado Reinvald"Kuldrannake".
saj. keskel. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi senisest rohkem tähelepanu pöörama põlisrahvastele, sooviti neid germaniseerida. Olles veel alles 19 sajandi alguses talurahvale saksa keel õpetamise vastu hakati seda ägedalt propageerima. Samas soovis Vene riik eestlasi oma liitlasteks teha, sakslastest lahti saada ja asendada saksa ülemvõim vene omaga. 1840-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse. 1864 - Adam Peterson (talupoeg) ja Johann Köler ( kunstnik Peterburis) alustavad palvekirjade kampaaniat. Sügisel saadeti delegatsioon Peterburi. Palvekirjas sooviti teoorjuse lõpetamist, kindlaid maa- ja rendihindu, ihunuhtluse kaotamist, eesti keele tarvitamist kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel. Tsaar võttis delegatsiooni viisakalt vastu, saatis nad edasi Siseministeeriumi, Petersonile anti aasta vanglakaristust. Uus vallaseadus
1. Ärkamisaja eeldused: pärisorjuse kaotamine aastatel 1816 ja 1819, eestlased said endale pärisnimed, talurahvas pääses pikapeale maa ja linna vahel vabamalt liikuma, loodi seadus, mis nõudis iga 500-1000 inimese kohta vallakooli ja iga 2000 inimese kohta kihelkonnakooli asutamist, kaotati ka teoorjus. 2. Ärkamisaja olulised sündmused: 1869.a I üldlaulupidu, 1865.a ,,Vanemuise" seltsi asutamine, 1857 Perno Postimehe asutamine, 1872.a Eesti Kirjameeste Selts, 1878.a Sakala asutamine. 3. Ärkamisaja taandumise põhjused: 1880.aastate venestuslaine, 1871.a tekkisid vastuolud Jannseni ja Jakobsoni vahel Jannsen seostas Eesti arenguteed baltisaksa suunaga, Jakobsoni arvates pidi eestlaste tulevik toetuma Aleksander II reformipoliitikale. 4. Ärkamisaja tähtsus: tekkis teater, arenes ajakirjandus, tõusis rahva eneseteadvus < kui seda poleks olnud, ei oleks Eesti Vabariiki. 5
saj, eesti keel, esimene eestikeelne laul, räägib Tartu purustamisest, Autoriks Käsu Hans. Kalender, lugemikud lastele, „maarahva nädalaleht“, „Arvamise raamat“ – 19.saj algus, tõi eesti keelde Õ tähe, Otto Wilhem Maasing. Mõisted: Kroonika – alaraamat, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumisjärjekorras. Katekismus – lühike kristliku usuõpetusega käsiraamat. Ood – pidulik luuletus, ülistuslaul pühendatud kellegile või millegile. Pastoraal – karjuselaul. Eespos – pikk värsivormiline jutustav teos, mille aineks on vägivaldsete ja jumalate teod. Allegooria – mõistujutt. Komöödia – maljamäng. Situatsioonikoomika – naljakas olukord. Novelett – lühinovell. Ekspositsioon – teose sissejuhatus Sõlmitus – sündmus, mis toob esile tegevustevahelise vastuolu.
idüllilise pildi eestlaste muistsest kultuurist. Parodoksaalsel kombel aga langes rahvusliku ärkamisega kokku senise rahvakultuuri taandumine. 19.saj. jooksul leidsid rahva eluviisis aset suured muutused, sest maailmas oli juba alanud industriaalajastu ja vähehaaval jõudis see ka Eestisse. Üha suurema tähtsuse omandas masinatöö, taandus isemajandav talupidamine, käsitööesemeid hakkas asendama laiatarbekaup, elav rahvaluule taganes raamatute ja ajalehtede ees. Rahvusliku liikumise kõrgaastaid iseloomustavad paljud ühised ettevõtmised, mis kinnitasid eestlaste rahvusliku enesetunnet. Neist tähtsaim oli I üldlaulupidu 1869.aastal Tartus. Selle algatasid Johann Voldemar Jannsen ja tema juhitud ,,Vanemuise " selts. Eesti Kirjameeste Selts (EKmS) tegutsesTartus aastail 18721893. Sinna kuulusid kõik need, kes tahtsid eestlust luua ja edendada. Seltsi peamised tegevusalad olid eesti
Püünsi Kool 1850-1918. RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG EESTIS. Õpimapp Koostaja: Sten-Kristjan Nurk 8.klass Juhendaja: Veronika Uussaar Püünsi 2012 Sisukord Sissejuhatus.... 3 Kasutatud kirjandus....4 Ristsõna....5 Mõisted....6 Johann Voldemar Jannsen....6-8 I Üldlaulupidu....8-10 Kokkuvõte....10 Sissejuhatus 19.sajandi keskpaigas algas Eestis rahvuslik ärkamine. Selleks ajaks oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud juba vabana. Eestlastel oli tekkinud oma haritlaskond, kes ei seadnud oma sihiks enam kiiret saksastumist, vaid tööd oma rahva hüvanguks, eelkõige rahvusliku eneseteadvuse kasvatamist. Eestlaste rahvustunnet tõstsid erinevate ajalehtede ilmuma hakkamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
