vanemateks soomeugrilisteks sõnadeks eesti keeles.(Rätsep 2002:51) Teine tähtis küsimus on soomeugrilise sõnavara üldises iseloomustuses. Täpsemalt see puudutab karjandus- ja põllundussõnu volga ja permi perioodi sõnavaras. Mitmed sõnad paistavad viitavat sellele, et juba soome-permi ja soome-volga keeleühtsuse ajal tunti mõnel määral viljakasvatust ja karjapidamist. See seisukoht on omakorda vastuolus tänapäeva arheoloogide seisukohaga. PaulAriste on arvanud, et osa volga ja permi keeltega ühisest Põllundussõnavarast on tulnud läänemeresoome keelde hiljem, merjalaste vahendusel. Seega võib pidada neid põllumajanduslike sõnu volga ja permi laenudeks, mis tulid varasesse läänemeresoome algkeelde pärast läänemeresoome balti kontaktide algust.(Rätsep 2002:52) Sellega oleme esimese põhiprobleemi üle vaadanud ning toonud välja soomeugrilise sõnavara ulatuse ja kujunemise nõrkkohad. 2.2 Teine põhiprobleem
annaabi.ee 
