Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Eesti iseseisvumine ja Tartu rahuleping ( vabadussõda ) - sarnased materjalid

ndmus, selgitus, rahuleping, ndmust, tagasid, soovisid, olulisemat, rahvuskeel, plikult, sitletud, laulupidu, evad, poliitikud, pilase, iseseisvumine, talupoeg, president, soots, riigivanem, gede
thumbnail
7
doc

Eesti iseseisvumine ja vabadussõda

okt), nõukogude võimu kehtestamine. Vastukaaluks enamlaste repressiivsele poliitikale kogunes Maapäev vkj 15., ukj 28. nov. 1917 Toompea lossi ja kuulutas end kõrgeimaks võimuks Eestis. Rahvuslikud erakonnad võtsid kursi iseseisva Eesti riigi loomisele ja sellele Läänest tunnustuse hankimisele. 1917/18 vahetusel enamlaste populaarsus langes, sest · ühiskond soovis rahu ja olukorra stabiliseerimist, mitte maailmarevolutsiooni; · bolsevikud ei pooldanud omariiklust, vaid soovisid autonoomiat NV koosseisus; · talurahvale ei jagatud maad, vaid hakati rajama kommuune; · teostasid nihilistlikku kirikupoliitikat, muutes kirikud rahvamajadeks; · bolsevikud võtsid suuna diktatuurile ja lõpetasid ise koostöö teiste ühiskondlike jõududega. Iseseisvuse väljakuulutamine ­ Veebruaris 1918 alustas Saksa armee Idarindel uut pealetungi. Vana Vene armee ja enamlaste Punakaart ei suutnud nimetamisväärset vastupanu

Ajalugu
254 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti iseseisvumine ja vabaduss6da

liitis Liivimaa ja Eestimaa *19.veeb.1918 ­ Päästekommitee loomine -> iseseisvumise väljakuulutamine *24.veeb.1918 ­ Eesti Vabariigi väljakuulutamine -> esmakordselt suudeti oma rahvusriik luua 4. 3 tähtsaimat sündmust Vabadussõja käigus: *28.nov.1918 ­ vene väed tungisid Narva -> algas Vabadussõda *23.juuni 1919 ­ Võnnu lahing -> esmakordselt peale mitmeid sajandeid saavutasid eestlased sakslaste üle võidu *2.veeb.1920 - Tartu rahuleping -> sõjategevus lõpetati, seati sisse piirid Eesti ja Venemaa vahel, Venemaa pidi tunnistama Eesti iseseisvust ning kõik Venemaal viibinud eestlased said loa kodumaale tagasipöördumiseks 5. 3 Eesti poliitikut iseseisvumise ajajärgust: * Jaan Poska ­ Eestimaa kubermangu kantsler, Tallinna linnapea, kirjutas alla Tartu rahulepingule *Konstantin Päts ­ Eesti vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Eesti iseseisvumine ja maailmasõda

(*1918.02.18 Saksa vägede pealetung idarindel) Eesti iseseisvus saabus hetkel, kui kahe võõra riigi vahel tekkis „tühik“ mida eestlased osavalt ära kasutasid ja panid võimu oma maal maksma. 23 veb 1918 loeti iseseisvus avalikult ette Pärnu „Endla“ teatris. Tallinnas läks võim eestlaste kätte 24 veb 1918, kuulutati välja iseseisev EV 1918 AV-peaminister K.Päts 3.märts 1918 Nõukogude Venemaa ja Saksamaa vahel Bresti rahuleping. Saksa okupatsioon Eesti oli Saksamaa poolt okupeeritud veb lõp-märtsi algusest 1918 Saksamaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust ega Eesti vabariigi võimuorganeid. 3) Eesti iseseisvumise eeldused Eeldused Eesti iseseisvumiseks kujunesid 19. saj lõpul 20 saj. algul 1)Kultuursed eeldused: *aktiivne seltsitegevus *rahvusliku haritlaskonnakujunemine *ühtse eesti kirjakeele levik (raamatud-ajakirjade levik) *rahvuslike ürituste korraldamine (laulupeod, vanavara kogunemine)

Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti iseseisvumine ja vabadussõda

1. Millised olid muutused poliitikas, majanduses, kultuuris peale Eesti iseseisvumist ? 1. Poliitikas Eestlastes poltiikud, parteid, linnade ja valdade juhid olid eestlased, kontaktid välisriikidega, maavalitsus/maapäev Majanduses Talude päriseksostmine, tööstus oli arenenud Kultuuris Omakeel (eestikeel), ärkamisaeg(laulupidu, ajalehed, luulekogunemine, seltsid, oma eepos), kujunes välja eestlaste haritluskond. 2. Mis juhtus 15.november 1917 ? 2. Maapäev kuulutab end kõrgeima võimu kandjaks ja sätestab, et Eesti pinnal kehtivad ainult maapäeva korraldused. De jure teke! 3. Mis on Päästekomitee ? 3. See algas 19.veebruar 1918. See oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Päts, Vilms ja Konik. 4. Kes oli Päts ? Laidoner ? Poska ? 4. Päts oli tuntud ja kogenud poliitikamees. Laidoner oli sõjavägede ülemjuhataj

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Eesti vabadussõda ja Tartu rahuleping

Eesti Vabadussõda ja Tartu rahuleping Jarno Mirma TE11 Eesti Vabadussõda 3. veebruaril 1918 kuulutati Pärnus välja Eesti iseseisvuse manifest. 24. veebruaril kuulutati manifest välja Tallinnas. Kauaoodatud rahu see endaga kaasa ei toonud, sest ees ootas sõda omariikluse kaitseks Nõukogude Venemaa vastu ning ka Landeswehri vastu. 12

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Venestamine, Eesti iseseisvumine, vabadussõda

väed linna ja Eesti iseseisvus katkes. Saksamaa ei tunnustanud Eesti Vabariiki. Rahvusväeosad saadeti laiali, poliitiline tegevus keelustati, trükisõna allutati tsensuurile, omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega, ametlikuks keeleks sai saksa keel. Paljud rahvuslikud poliitikud vangistati. 3. Vabadussõda ­ vabadussõja põhjused, miks oli Eesti olukord sõja algul üpris lootusetu, kuidas toodi sõja käiku murrang, Landeswehri sõda, Tartu rahuleping (millal, kes, mis tingimustel sõlmis). Ptk. 29. [11. novembril 1918 toimus üle mitme kuu esimene Ajutise Valitusese legaalne koosolek (saksa revolutsiooni tõttu sattusid sakslased tõsistesse raskustesse ja pöördusid ise Eesti rahvuslike jõudude poole olukorra normaliseerumiseks).] Põhjuseks oli Venemaa enamliku juhtkonna unelm kommunistlikust maailmarevolutsioonist. Selleks oli vaja ühendada Vene ja Saksa jõud, Balti riigid jäid aga teele ette. Vabadussõda puhkes 28

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti Iseseisvumine ja taasiseseisvumine

ISESEISVUMINE Olulised eeldused, mis valmistasid ette Eesti omariiklust Iseseisvumise kultuurilised eeldused 1.ühtlustus kirjakeel 2.levisid eestikeelsed raamatud ja eestikeelsed ajalehed 3.kujunes välja rahvuslik haritlaskond 4.rahva eneseteadvust tugevdasid mitmed suurüritused 5.aktiivne seltsielu, organiseerituse tase kasvas Iseseisvumise majanduslikud eeldused 1.talupoeg oma maa peremees 2. tööstuse areng, eriti XX sajandi algul tsaari Venemaa üks tööstuslikult enamarenenud piirkond 3.laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule Iseseisvumise poliitilised eeldused 1.1905 a rev äratas rahva poliitilisele elule 2.hakati looma erakondi, kerkisid esile eestlastest poliitikud 3.tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi 4.I MS a) variseb kokku senine poliitiline süsteem b)I MS venimine, mis kurnas välja Venemaa c)Venemaa ja Saksamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis E

Ajalugu
271 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti esimene iseseisvus ja Eesti Vabadussõda

1918. aastal tabas Saksamaad lüüasaamine ning puhkes revolutsioon. 11. novembril astus Ajutine Valitsus taas kokku ning 21. novembriks jõuti võimu täieliku ülevõtmiseni. 1918. aasta novembri lõpus algas Eesti Vabadussõda (liitlased ­ soomlased, Entente riigid, vene valged, vastased ­ vene punased, baltisakslased). 2. veebruaril 1920 sõlmiti Venemaa ja Eesti vahel Tartu rahuleping, millega Venemaa tunnustas Eesti riigi olemasolu ning loobus vabatahtlikult Eesti aladest ja õigustest sellele alale. 23. aprillil 1919 tuli esimest korda kokku Eesti Asutav Kogu. Enamlased valimistel ei osalenud. Enamuse saavutasid vasakpoolsed erakonnad. Asutav Kogu võttis 1919. aasta oktoobris vastu maaseaduse ja 1920. aasta juuni keskel põhiseaduse. Asutava Kogu esimees oli August Rei ja valitsusjuhiks valiti Otto Strandman.

Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Eesti iseseisvumine ja varasemad aastad

20.SAJ ESIMESED AASTAD________________________________________________ Sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenes ­ tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi-, pritsimeeste seltsid, majandusühistud. Koos rahvusliku liikumisega tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning hakkasid eristuma selgemini poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. TARTU LIBERAALID____________________________________________________ Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees. 1896. aastal hakkas Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas lehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Tema juhtimisel peeti esmatähtsaks eestlaste rahvuslike eneseteadvuse edendamist, astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Räägiti demonstratiivselt igal pool eesti keelt. Postimees üritas sekkuda ka poliitikasse. Koh

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944)

Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944) Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" SISUKORD SISSEJUHATUS Tähtsamaks sündmuseks kodumaa ajaloos oli Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. aastal. "Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallatsemistest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et kord "Kalev koju jõuab oma lastel' õnne looma". Nüüd on see aeg käes!" - oli iseseisvusmanifestis kirjas. Kuigi Eesti on väike riik, on ta suutnud lõppude-lõpuks on iseseisvuse säilitada. Võideldes küll Nõukogude Liiduga, Saksamaaga ning mõne muu väiksema riigiga, pole me eestlased, mitte kunagi alla andnud. 1. EESTI ISESEISVUMINE 1.1 1917. aasta Eestis Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Ve

Kultuurilugu
15 allalaadimist
thumbnail
15
doc

2. ja 1. maailmasõja ja Eesti iseseisvumise, okupeerimiste, Vene impeeriumi lagunemise kohta konspekt

Tagajärjed hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavatuid 20 miljonit. Sõda neelas terve põlvkonna, kes sõjakoledustest ei toibunud. Algas USA esiletõus. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. Demokraatia kriis ja äärmuslikud liikumised. Ei õnnestunud lahendada ühtki suurt probleemi ning need viisid teise maailmasõjani. Tagajärjed Eestile Eesti sai iseseisvaks riigiks ning vabanes tsaarivõimu alt. Pariisi rahukonverents, sealhulgas Versailles rahuleping ja Rahvasteliidu asutamine. 18. jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestatavate rahulepingute koostamisele. Versailles' rahuleping oli tähtsaim leping sellel konverentsil, see kirjutati alla Versailles' lossis 28. juunil 1919

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Vabadussõda ja Tartu rahuleping

Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja -maa kohta..." 402 päeva kestnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga. Eesti kaotas langenutena hinnanguliselt 3600­4000 ja haavatutena umbes 14 000 inimest. Alles nüüd saabus võimalus hakata pea kaks aastat tagasi välja kuulutatud Eesti Vabariiki tegelikult üles ehitama. Tartu rahueping Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud Rahvasteliidus ning avaldatud koos prantsus- ja ingliskeelse tõlkega Rahvasteliidu dokumentide kogumikus nr. XI 1922. aastal. Leping ratifitseeriti Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt 4. veebruaril ja Eesti Asutava Kogu poolt 13. veebruaril 1920. Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima. Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti iseseisvumise konspekt

06. 1919 ­ 03.07. 1919). Sakslased löödi puruks Võnnu lahingus 23. juunil 1919. Võnnu vallutamise päeva hakati hiljemEestis tähistama Võidupühana. · Võit Landeswehri sõjas tähistas Eestlaste võitu põlisrõhujate üle. 6. Tartu Rahu · 1919. aasta novembris toimusid tõsised lahingud Narva all Punaarmee ja Eesti rahvaväe vahel. · Samal ajal algasid Tartus läbirääkimised Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel, kus Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska. · Tartu Rahuleping kirjutati alla 02.02.1920, selle lepinguga o Venemaa loobus igaveseks kõikidest õigustest Eestile o Venemaa tunnustas esimese riigina Eesti Vabariiki o Kehtestati Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir o Nõukogude valitsus lubas tagastada kõik Eestile kuulunud varad o Venemaal viibivad eestlased said õiguse pöörduda koju.

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

lubatud kaubitsemine. o Majanduslik rõhumine tugevndas veelgi poliitilisi pingeid, ikka kindlamaks kujunes mõte vabadust taastada. VÕÕRAD VÕIMUD OMAVAHEL o Tüli mõõgavendade ordu ja Taani vahel suudeti lahendada alles 1238a kui Taani ja mõõgavendade mantlipärija, vastu moodustatud Liivi ordu vahel sõlmiti Taanis Stensby rahuleping. Millega Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos Viru ja Harjumaaga, Järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi idasunnas kavandavateks vallutusteks liit. o Stensby leping kindlustas Taani seisudit Eestis, takistas kogu ala Liivi orduriigiks muutmist ja pidi olema aaluseks rooma-katoliku kiriku edasitungmisel itta. o Talurahvas sai tänau kodusõjale kannatada, sest ette jäid rüüsteretked ja kodusõjad. KOHALIKU AADLI KUJUNEMINE

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Eesti iseseisvumine ja iseseisvumise eeldused

Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused, ühiskauplused), mis an

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Mõni aeg hiljem keelati saksa keele kõnelemine avalikes kohtades. Kaotati ära mõisapolitsei. Pandi Balti-sakslaste rahaasutused Vene raha ministeeriumi kontrolli alla. Kaotati ära Balti-Saksa eelõigused: pidada jahti, kalastada, metsakasvatamine, kõrtsi pidamine, piirituse valmistamine. Hakati represseerima sakslasi. Ettevõtete juhid pidid loobuma oma ärist ja lahkuma Balti kubermangust. Balti-sakslased, kes teenisid Vene armees, ohvitserid keeldusid teenimast Vene armees ja soovisid minna erru kui Ilmasõda algas. Neil ei lastud mõisas olla, vaid küüditati Venemaa äärealadele. Balti-saksa pastoreid süüdistati selles, et nad kogunesid annetusi Vene armee poolt vangistatud Saksa-Austria sõduritele. Sõjatüdimus: Eestis positiivne meeleolu käis alla kui enam rohkem invaliidistunud mehi saabus koju. Oli sõja tüdimus. Lääne-Euroopast jõudis Vene impeeriumisse patsifistlikud meeleolud. Räägiti vene vägede lüüasaamisega oli süüdi Venemaa

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

3 · Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine · ordu sai maa poolmuidu, eestlased ei korraldanud 200 aasta jooksul ühtegi suuremat ülestõusu. · vanemkond hävitati ja vasallkond saksastus lõplikult 3. Liivi sõda 1558-1583 ­ Eesti keskaja lõpp Sõja põhjused: · Üldisemaks põhjuseks võitlus ülemvõimu pärast Läänemere piirkonnas: Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi ja Taani soovisid laiendada oma valduseid poliitiliselt killustunud, sõjaliselt nõrga ja liitlasteta Vana-Liivimaa arvelt. · Suhete teravnemine Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel, kuna Venemaa välispoliitika üheks põhisuunaks oli võitlus Läänemere idakalda pärast. · Venemaa soov arendada kaubandust Lääne-Euroopaga ilma vahendajateta. · Ajend- Tartu maks Sõja algus 1558 ­1560 Vene-Liivi sõda Maahärrade vahetumine 1561 ­ Vana-Liivimaa lõpp

Ajalugu
383 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

Mitmel aastal tabas maad ikaldusest tulenev näljahäda, kiiresti kasvasid koormised, eriti Harju-Virus. Mõisamaid suurendati talumaade arvelt. Keeruliseks 10 muutus ka poliitiline olukord. Taani kuningas oli otsustanud talle kuuluvad Põhja- Eesti valdused müüa Saksa ordule. See ei meeldinud kuninga vasallidele, kes kartsid ordu alluvuses kaotada oma laialdased vabadused. Vasallid soovisid ostjana näha Rootsi kuningat ja pidasid vastavaid läbirääkimisi. Sellises olukorras küpses harjulastel plaan taastada muistne vabadus. ÜLESTÕUSU ALGUS Tähtsaimaks allikas ülestõusu kohta on Liivi ordu preestri Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika". Jüripäev, 23.aprill, võidi ülestõusu alguseks valida mitmel põhjusel: Sel päeval algas uus põllumajandusaasta ja uut aastat taheti alustada vabadena.

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti ajalugu 18.sajandisti taasiseseisvumiseni

Ajaloo konspekt AJ-5 1. Sajandivahetus "The races of Europe" (1899) On kahte tüüpi soome sugu rahvast: Põhja-Eestis elavad tsuudid (Tchouds) ja Lõuna-Eestis eestlased (Esths). Nad kõnelevad keelt, mis sarnaneb ungarlaste ja baskide keelega, kuid struktuurilt sarnaneb Aasia primitiivsetele keeltele ja Austraalia aborigeenide keelele. 1902. a. vene ajalehes: Mitte kaugel Vene keisri residentsist asub oma eraldatuses üksildane hall maa. See rahulik, külm põhjapoolne nurgake on lähedal riigi peamisele arterile, kuid samal ajal kauge kõigest venelikust nii oma mineviku kui oleviku poolest. Sellel maal elavad tsuhnaad ja tsuhhoneetsid, keda kaunikõlalisemalt kutsutakse eestlasteks. Nad on vaikivad, sünged, väheliikuvad, tõrjuvad. Venelased vabastasid eestlased sakslast ikkest, kuid eestlased pole selle eest tänulikud, nad on ikka sakslaste lõa otsas ja ajavad oma joont. "Eestlased, nende elu ja kombed" (1908) Esimesel pilgul näeb põliselanik aeglane: pikka aega kestnud orj

Ajalugu
114 allalaadimist
thumbnail
33
docx

11. klassi ajaloo üleminekueksam

organisatsioonil ( vähemlased) oli suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas; Venemaa tuleviku küsimuses olid vähemlased ühel meelel esseeridega. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) oli liikmete arvult teitest suurematest erakondadest tunduvalt väiksem, kuid paremini organiseeritud. Enamlaste esiletõus · Suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes ainsana lubasid rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid: nii rahu, leiba kui ka maad. Nende tegevust toetas ka Saksamaa. · Venemaale jõudnud, käivitas Lenin kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa viivitamatud väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele. · Eriti oluline oli enamlastele ülekaalu saavutamine Petrogradi ja Moskva nõukogus. Oktoobripööre · Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mis tahes jõulise

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
9
docx

ESIMESED SAMMUD ISESEISVUMISE TEEL

Kokkuleppele jõudmata jätkasid mõlemad pooled läbirääkimisi 22. detsembril, kus nõustuti ühise piirikomisjoni moodustamisega. Ootamatult esitas Joffe nõudmise kümneverstalise neutraaltsooni loomisega mõlemal pool Narva jõge. Vastuseks Eesti keeldumisele jätkas Venemaa sõjategevust. Kuid nähes Punaarmee suutmatust edu saavutada, soovis Joffe jätkata läbirääkimisi. 31.detsembril jõuti vaherahu sõlmimseni, mis nägi ette sõjategevuse lõpetamist vaenupoolte vahel. Lõplik rahuleping kirjutati peale tõsiseid poliitilistel ja majanduslikke läbirääkimisi alla 02. veebruaril 1920. a. . KOKKUVÕTE. Noore Eesti Vabariigi kaitsmine oli poliiitlises ning ajaloolises tähenduses võit, mida on võimatu üle tähtsustada. Eesti oli esimene riik, kes lõi võidukalt tagasi Nõukogude Venemaa rünnakulaine.Sõjaväe sangarlik tegevus tõstis tunduvalt rahva eneseteadvust, kadus kõhklev ja passiivne meeleolu

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
48
docx

LÄHIAJALUGU

 impeeriumite lagunemine, Euroopa poliitilise kaardi muutus  tehnika ja teaduse areng nt. meditsiin  Euroopa muutus USA’st sõltuvaks ja USA roll maailmas paranes  hakkas kujunema sotsialistlik maailmapilt  loodi rahvaliit 6. Pariisi rahukonverents. Toimumise aeg, osalejad, eesmärgid. Peamised otsustajad riigid, nende taotlused. Versaille´i rahuleping – Rahvasteliit, otsused Saksamaa suhtes. Rahulepingud teiste kaotajate riikidega. Rahulepingu tagajärjed. Keda ja miks saab lugeda I maailmasõja kaotajateks, keda ja miks võitjateks? Toimumise aeg, osalejad, eesmärgid  18.jaanuar 1919 - 21.jaanuar 1920  Osalesid: Saksamaaga sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riigi esindajad (neid oli 27) v.a Venemaa, kuna Venemaa oli Saksamaaga sõlminud sepaaratrahu

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti iseseisvumise kokkuvõte

EESTI ISESEISVUMINE Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja AustriaUngari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Nendeks olid nii majanduslikud, poliitilised kui ka kultuurilised eeldused. Majanduslikud eeldused olid, et seoses talude päriseksostmisega muutus talupoeg oma maa peremeheks ning algas tööstuse areng. Polii

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa

Teema 4 Pariisi rahukonverents. Rahvusvahelised suhted pärast I maaolmasõda. Õpik pt. 11, 12 Pariisi rahukonverents, Saksamaa ja Itaalia olukord pärast I maailmasõda, Rapallo leping, sõjajärgne majanduskriis, Komiterni tegevus, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand´i Kelloggi pakt. Pariisi rahukonverents: 1919-1920 Konverentsi eesmärgiks oli võitjariikide poolt tingimuste seadmine kaotajariikidele. Seal osalesid ainult võitjariigid. Versailles'i rahuleping ­ määrati kindlaks Saksamaa kohustused Saksamaa oli sunnitud loovutama mitmesuguseid alasid. Määrati Saksa armee suurus ­ 100tuhat meest Saksamaa ei võinud omada lennuväge, allveelaevu, sõjalaevu Reini jõe kaldale ei tohtinud Saksa armee oma vägesid viia Saksamaa oli sunnitud maksma reparatsioone Saksamaa ja Itaalia olukord pärast I MS: SAKSAMAA : 1919-1933 oli Saksamaa demokraatlik riik. 1919 võeti riigis vastu uue

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
110
ppt

Eesti iseseisvumine

· Langes 3588 meest; 14 000 haavatut, 2600 invaliidi · 402 päeva · Toimus eestlaste rahvuslik-riiklik enesemääramine ja identiteedi kinnistumine · Loodi Eesti sõjavägi · Toimus järsk murrak demokraatia suunas Vabadussõja tähtsus · Vabadussõda oli esimene eestlaste täielikult võidetud sõda · Oli osa uue Euroopa ja uute riikide sünnist pärast I maailmasõda Läbirääkimised enamlastega Jaan Poska kirjutab rahulepingule alla Tartu rahuleping Tartu rahuleping · Jaan Poska ja Adolf Joffe ­ Tartu rahulepingule allakirjutajad. Tartu rahulepingu sisu · Eestile soodsad piirid (Petserimaa ja Narva jõe tagused alad) · 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 t. · Vahetati vange · Nõukogude Venemaa lubas eestlastel repatrieeruda · Eesti lubas desarmeerida valgekindrali Judenitsi armee Tartu rahulepingu sisu · Kaubanduse arendamise kokkulepe · Venemaa andis Eesti riigile meie

Ajalugu
140 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti iseseisvumine kokkuvõtvalt

enamlastega. Eesti juhtkonda mõjutas seda tegema ka asjaolu, et 1919. a. jooksul ei olnud Eesti Vabariigile õnnestunud lääneriikidelt de jure tunnustust saada. Rahukõnelused Nõukogude Venemaaga algasid Tartus 5. detsembril 1919. Punaarmee samaaegne pealetung rindel eesmärgiga mõjutada rahukõnelusi ei andnud oodatud tulemusi. 3. jaanuaril 1920 hakkas kehtima vaherahu. 2. veebruaril allkirjastati Tartu rahuleping, millega Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa tunnustasid teineteist, kuulutasid sõja lõppenuks ja panid paika sõjajärgse koostöö piirjooned. 1920. a põhiseadus 1938. a põhiseadus RIIGIPEA peaminister President PARLAMENT Teostas seadusandlikku Kahekojaline, riigivolikogu võimu, ühekojaline, 100 ja riiginõukogu

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Iseseisvumine

Veel mõnede saadikute Riigiduumast saadud kogemused, mis aitasid Päästekomitee ideid paremini ellu viia. Vabadussõda 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Suurbritannia, Soome,USA, Taani ja Rootsi. 1919. a. lõpuks nõustus Venemaa vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 hommikul.2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Puhkes 28 nov 1918 Punaaarmee rünnakuga Narvale. 29 marssis Punaarmee Narva sisse. Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun. Eenamalste sõnul iseseisev riik, kuna Moska püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas ainult Venemaa.Kiirelt tungiti edasi ja hõivati Jõhvi,Rakvere,Võru,Valga ja Tartu. Eesti sõjalise ebaedu põhjusteks olid vastatse ülekaal ja rahva meeleolu

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
26
docx

LÄHIAJALUGU 1: ISIKUD, MÕISTED, AASTAD

poliitparteid 1934.a. riigipööre - sõjaväeline, Päts, Laidoner, Vapsid suleti, 12.märts Antant - kolmikliit RU, UK, FR Antikominterni pakt - nõukogudevastane propagandakampaania Atlandi harta - 1941: UK ja US vaheline sõja eesmärkide ja maailmakorralduse kokkulepped Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur - üksikisikuline võim terves riigis Balkani sõjad (I ja II) - "1: 1912; Ser,Bul,Mont vs Türgi; Balkani rahvad soovisid vabaneda Tür ülemvõimu alt; Tür sai lüüa, kaotas kõik EU valdused (v.a. Istanbul). 2: 1913; Tür,Kre,Ser,Rum vs Bul; Tekkis tüli Mak alade jagamise pärast; Bul sai lüüa ja kaotas valdused." Balti hertsogiriik - isv. 1918, eralduti venemaast, kreisisaadik Stryk, 19.nov 18' eesti ja läti isv Barbarossa plaan - välksõjaplaan venemaa vallutamiseks Berliin-Rooma telg - sõjaline liit saksamaa ja itaalia vahel Bolševikud - ru töölispartei poliitilised esindajad, enamlased

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
10
docx

10. klassi tähtsamad aspektid ajaloost.

riigipöörde. d)August Rei-Asutava kogu esimees,baasideleping 3. Ülesanne-Kuidas nimetati neil aastail Eesti rahva esindusorganeid?Kirjuta esindusorgani juurde üks tähtis seadus või otsus, mille ta oma tegutsemise ajal vastu võttis a)1917-1919-Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu.Määras ametisse Eestimaa Päästekomitee,kes võttis vastu Eesti iseseisvusmanifesti. b)1919-1920-Asutav kogu.Maaseadus,Tartu Rahuleping,Eesti Vabariigi I põhiseadus. 4. Ülesanne-Missugune muutus Eesti ala halduslikus jaotuses toimus pärast autonoomia saavutamise 1917.aastal? Üks rahvuslik kubermang 5. Ülesanne-Ei leidnud materjali, ei osanud teha. 6. Ülesanne-Kirjuta õige mõiste a)Riigivalitsuse pidulik kirjalik pöördumine rahva poole-manifest b)1918-1919 Läti pinnal tegutsenud saksa vabatahtlike väekoondis-Landeswerh c)omavalitsus-autonoomia

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
58
docx

Sisepoliitika 1918-1939

töökaitseseaduse taastamisega ja 8-tunnilise tööpäevaga. 20. novembril taaskogunes Maanõukogu ja 27. novembril valiti valitsuse uus koosseis. Ühtlasi otsustas Maanõukogu tegevuse lõpetada, jättes Eesti tuleviku Asutava Kogu hooleks. Kindlaks määrati ka Asutava Kogu valimistähtaeg (1.–3. veebruar 1919) ja avakoosoleku päev (20. veebruar 1919). Kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni koondus kogu võimutäius Ajutise Valitsuse kätte, sest Maanõukogu 24. ja 27. novembri seadused tagasid valitsusele erakorralised volitused. Seega läks nii seadusandliku kui ka täidesaatva võimu teostamine valitsuse pädevusse ja Maanõukogu loobus valitsuse tegevuse järelevalvest. Valitsus kasutas saadud volitusi agaralt, andes seadusi ja seades ametisse erakorralise võimuga ametnikke, eeskätt maakonnakomissare. Kahtlemata oli selline valitsemispraktika alanud Vabadussõja oludes otstarbekas ja osalt isegi möödapääsmatu, kuid valitsuse kontrollimatu tegevus tekitas

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
43
docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Kartis Saksamaad. Prantsusmaa soovis Saksamaale kätte maksta kaotuse eest Prantsuse- Preisi sõjas 1870 ­ 71, tagasi saada Elsass-Lotringi.

Ajalugu
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun