VABADUSSÕDA Eesti 1917 aastal. 1917. aasta veebruaris toimus Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusel toimus võimuvahetus : a) Kukutati keisri võim b) Võimule tuli Ajutine Valitsus Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai kubermangukomissar Jaan Poska. Eesti rahvuslikud jõud seadsid Eesti poliitiliseks eesmärgiks autonoomia. 26. märtsil korraldati Petrogradis Ajutise valitsuse mõjutamiseks hiiglaslik demonstratsioon. Märtsi lõpul sai Eesti autonoomia (omavalitsuse) Venemaa koosseisus st. a) Ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. b) Mida valitses kubermangukomissar Jaan Poska. c) Nõuandvaks organiks kubermangukomissaari juures sai Ajutine Maakogu. d) Täidesaatvas asutuseks Maavalitsus. e) Kohalik võim läks maakonnakomissaaride ja miilitsaülemate kätte. Millised olid pingete allikad Eestis ? a) Vene ametnikud süüdistasid eestlasi separatismis(muulased rindele ajada ja ise
Eesti iseseisvumine 1917-1918 I Autonoomia saavutamine (autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus) Venemaa Veebruarirevolutsiooni mõjul puhkesid rahutused Eestis (eeskätt Tallinnas) märtsi algul 1917. Toimusid streigid, miitingud; rüüstati vanglad (Paks Margareeta pandi põlema), politseijaoskonnad, kohtuhooned. Erinevalt 1905. aasta revolutsioonist Eestis olid nüüd ülekaalus vene keel ja vene meel, tähtis jõud olid vene töölised. Venemaa Ajutine Valitsus pani ametisse ka uued kubermangujuhid. Eestimaa
Eesti iseseisvumine 1919-1920 (§ 9-12, lk 37-54) Iseseisvumise etapid 1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus 2) Enamlased võimul 3) Iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda 28.nov. 1918- 2.veebruar 1920 I Autonoomne Eestimaa kubermang 30.märts 1917- oktoober 1917 Taust: Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia. Eesti sai selle esimesena 30. märtsil. 1) Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, seda juhtis kubermangukomissar (endine Tallinna linnapea) Jaan Poska 2) aktiviseerus parteide loomine ning parteide tegevus. Kõige enam pooldajaid oli sotsialistlikel parteidel 3) valiti esimene rahvaesindus Eesti Ajutine Maanõukogu e Maapäev !(sinna valiti 62 saadikut), mis tuli kokku mais ja seal seati ametisse Maavalitsus, kellele kuulus nüüdsest täidesaatev võim
Vabastatakse vange, rüüstatakse politsei- ja kohtuasutusi. Tapeti ohvitsere ja politseinikke. Korratused likvideeriti siiski kiiresti. · 1917. a. 5. märtsil saab uueks Eestimaa kubermangukomissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. Poska koostas uue kubermanguvalitsuse oma äranägemise järgi. Iseseisvuse eeldused · 26. märts 1917. a. Eesti Vabariiklaste Liidu korraldatud rongkäik Petrogradis · 30. märts 1917. a. Vene AV kinnitab Eesti autonoomia seaduseelnõu, millega: · Põhja- ja Lõuna-Eesti ühendati ühtseks kubermanguks; · Keskvõimu kõrgeimaks esindajaks (kubermangukomissar) sai eestlane (Jaan Poska); · Valiti Eesti esimene rahvaesindus Maapäev- ja moodustati täidesaatev organ - Maavalitsus. Iseseisvuse eeldused · 1917. a. Veebruarirevolutsioon tsaarivalitsuse kukutamine ja Ajutise Valitsuse loomine Venemaal, mille tulemusena ühendati kogu Eesti ala esmakordselt üheks
191 21.veebruar Verduni lahingu algus läänerindel. 6 31.mai-1.juuni Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel. 1.juuli Somme`i lahingu algus läänerindel. aasta lõpp Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 191 veebruar-märts Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II 7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30.märts Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks. 6.aprill USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24.veebruar Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20
191 21.veebruar – Verduni lahingu algus läänerindel. 6 31.mai-1.juuni – Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel. 1.juuli – Somme`i lahingu algus läänerindel. aasta lõpp – Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 191 veebruar-märts – Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II 7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30.märts – Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks. 6.aprill – USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober – Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober – enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember – Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24.veebruar – Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20
Eestimaa kubermangu komissraiks sai Tallinna linnapea advokaat Jaan Poska-esimene eestlane Eesti eesotsas pärast muistset vabadusvõitlust · Kohtadel seati ametisse maakonna komissarid, tegevust alustas miilits · Revolutsiooni päevil oli mitmel pool tekkinud stiihiliselt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud, milles domineeris pahempoolne element E. Autonoomia (omavalitsuse) nõue · Kuna poliitiline mõte polnud veel küps täieliku iseseisvuse nõudmiseks, seati eesmärgiks autonoomia saavutamine Vene koosseisus 1 · Eesti poliitikute üheks esmaseks eesmärgiks oli eesti territoriaalse ühtsuse ja eestlaste omavalitsuse saavitamine
Eesti iseseisvumine 1919-1920 (§ 9-12, lk 37-54) Iseseisvumise etapid 1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus 2) Enamlased võimul 3) Iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda 28.nov. 1918- 2.veebruar 1920 I Autonoomne Eestimaa kubermang 30.märts 1917- oktoober 1917 Taust: Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia. Eesti sai selle esimesena 30. märtsil. 1) Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, seda juhtis kubermangukomissar (endine Tallinna linnapea) Jaan Poska 2) aktiviseerus parteide loomine ning parteide tegevus. Kõige enam pooldajaid oli sotsialistlikel parteidel 3) valiti esimene rahvaesindus Eesti Ajutine Maanõukogu e Maapäev !(sinna valiti 62 saadikut), mis tuli kokku mais ja seal seati ametisse Maavalitsus, kellele kuulus nüüdsest täidesaatev võim
Samas omasid ühiskonnas väga suurt mõjuvõimu tööliste ja soldatite saadikute nõukogud, kes olid palju radikaalsemate ja vasakpoolsemate vaadetega. Näiteks esindas töölisi Petrogradi Nõukogu, mis koosnes enamlastest ja mille eesotsas kükitas Lenin ning millel oli väga suur mõju. Autonoomia Eestis Revolutsiooni tulemusena ühendati kogu Eesti ala üheks administratiivalaks Eestimaa kubermanguks, millele anti 1917.a. 30. märtsil piiratud autonoomia. Kubermangukomissariks määrati Jaan Poska. Maanõukogu Vastavalt tuli rahva poolt valitud Maanõukogule ehk Maapäevale üle anda senised aadli omavalitsuse ja kubermanguvalitsuse ülesanded. Kubermanguvalitsuses, sellele alluvates ametkondades ja maakondade tasandil asendati senised vene ametnikud eestlastega; asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. 1917.a. suvel hakati looma rahvusväeosi. Vastavalt Ajutise Valitsuse poolt kehtestatud loale kujunesid 1917.a
liidrite(K.Päts, J.Tõnisson) esiletõusu ning ka osalemist omavalitsuste juhtimises. 1917.a. Eestis Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsust näitasid üles venelastest vabrikutöölised ja sõjaväelased. Nagu mujal Venemaal kujunes ka Eestis välja kaksikvõim. Üheltpoolt teostasid seda Ajutise Valitsuse poolt ametisse määratud kubermangukomissarid, teiselt poolt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Eestlaste üheks esmaseks eesmärgiks sai autonoomia saavutamine Vene riigi koosseisus. Märtsi lõpus loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar (J.Poska) ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele (1. Eesti Polk). 1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond (juht J
Eesti iseseisvumine. esimene maailmasõda Toimus 1914-1918. Otsene sõjategevus puudutas Eestit kuni 1917.a vähe. Paratamatu oli mobilisatsioon, millega võeti 100 00 eestlast armeesse. Halvenes tooraine saamine, kvaliteet halvenes, tööjõu defitsiit. MS tõi kaasa ka midagi positiivset rahvusliku liikumise elavnemise. Noorte radikaalide üks karismaatilisemaid juhte advokaat Jüri Vilms, kes nõudis autonoomiat. veebruarirevolutsioon Majandust nõrgestas inflatsioon, kütte, toidu, tarbekaupade puudus. Vallandus revolutsioon, keiser loobus troonist, Venemaast sai vabariik. autonoomia Märtsis 1917 toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja see estiati Ajutisele Valitsusele. 26 märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. 30 märtsil ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang
otsuse: selle otsusega katkestati riiklikud sidemed Venemaaga ja Maanõukogu muutub kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal (samal päeval ajasid enamlased Maanõukogu laiali ) · Jaanuar 1918 astuti esimesi samme iseseisvuse poole Lääne-Euroopa riikidesse saadeti delegatsioonid · Iseseisvuse väljakuulutamisel loodeti Asutav kogu peale, kuid enamlased ajasid 1918 jaanuari lõpul toimunud valimised laiali iseseisvus otsustati välja kuulutada revolutsioonilisel teel, manifesti ettelugemisega · Ära loodetakse kasutada aega enamlaste põgenemise ja sakslaste saabumise vahel · Sakslaste pealetung algab 18. Veebruar 1918, kes kahe nädalaga ajab Vene ja punaarmee Eestist välja · Luuakse päästekomitee, kes 21. Veebruaril kiidab heaks iseseisvusmanifesti · 23.02.1918 loetakse iseseisvusmanifest Pärnu Endla teatri rõdult ette · 24.02.1918 moodustatakse Eesti ajutine valitsus
sündmuste tõttu. o 3. Kuidas oleksid sama süžeed võinud kujutada Vene või Saksa karikaturistid? Sakslased kujutaksid ilmselt iseend kõrgema trooni peal istuvat, sest nad tunneksid üleolevust. Mingid lahingud.. jms - 21.03.1918 Somme’i lahing - 1918 september rahu, sõja lõpp - 11.11.1918 sõja täielik lõpp Compiegne’i rahuleping o Saksamaale rasked tingimused, üle anda sõjavarustus - 1919 – 1920 Pariisi rahukonverents o töötati välja rahuplaanid/kavad kaotajariikidega o Põhilisteks otsustajateks olid Suurbritanna (D. L. George), Itaalia (V. Orlandi), Prantsusmaa (G. Clemenceau), USA (W. Wilson) - Versailles’ rahuleping 1919 – süüdlase selgitamine o Saksamaa pidi loovutama osa oma valdusi Belgiale, Taanile, Prantsusmaale
veerand Venemaa rahvastikust, asus neljandik tööstusest ning kolmandik põllumajanduslikust maast. Tegemist oli ajutise lepinguga. · Venemaa väljumine sõjast oli raskeks hoobiks Inglismaale ja Prantsusmaale. Saksamaa oli oma käed idas vabastanud ning võis nüüd kõik jõud koondada läände sõja lõpetamiseks õhe otsustava rünnakuga Kodusõda Venemaal. (ptk.10) Uute riikide teke Kesk-ja Ida-Euroopas · 6.detsembril 1917 iseseisvus Soome. 16.veebruaril 1918 deklareeris oma iseseisvust Leedu ning 24.veebruar 1918 Eesti. · 1918.aasta sügis iseseisvumiste laine. Üksteise järel kuulutasid end iseseisvaks Tsehhoslovakkia, Poola ja Ungari. Serbia ja Autria-Ungari koosseisus olnud slaavlased moodustasid Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigi, hilisema Jugosliivi. 18.novembril 1918 teatas oma iseseisvumisest Läti. Iseseisvuse kuulutasid välja ka Ukraina, Valgevene ning Taga-Kaukaasia
vabariik. ·Võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Samal ajal tekkisid tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Veebruarirevolutsiooni mõjud Eestis · 2. märtsil kasvas massimiiting üle korrarikkumisteks: rüüstati politsei- ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere, vabastati Paksu Margareeta vangid jne. Korratused likvideeriti kiiresti. · Keskvõimu esindajaks sai kuberneri asemel komissar Tallinna linnapea Jaan Poska. · Rahvuslased seadsid eesmärgiks Eesti autonoomia. Jaan Poska Autonoomia saavutamine · 1917 märts: Ajutisele Valitsusele esitati kinnitamiseks autonoomiaseaduse projekt. Petrogradis toimus hiiglaslik eestlaste meeleavaldus, millega nõuti Eestile kohest autonoomiat. Ajutine Valitsus andis määruse Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. eestlaste meeleavaldus Petrogradis Autonoomiaseaduse sisu · Eestimaa ja Liivimaa kubermang liideti Eestimaa kubermanguks, mille keskus oli Tallinnas ja mida
lõpetati paberraha vahetamine kuula vastu. D) Langes tsiviilelanike elatustase - materiaalne viletsus. E)Hävinesid kodanike säästud. *Õiguses ja eetikas: A)varisesid ko0kku 19.sajandi välja kujunenud õiguslikud ja eetilised alused. B)Kodanike õidused ja vabadused muutusid piiratuks. C)Sageli eirati kodanike võrdõiguslikust. *Mõttelaad: A)populaarsust kogusid olemasoleva korra suhtes vaenulikud poliitilised voolud ja ideed. B)Elavnes rahvusradikaalide võitlus oma rahvuste iseseisvus eest. C)Järsult langes valitsuste vaheliste klasside, olemasolevate poliitiliste asutuste , õigusnormide ja moraali mõju ning autoriteet. D)populaarseks muutusid äärmuslikud ideed. Kõikidel nimetatud põhjustel kujunesid Euroopas välja revolutsioonilised kriisid. Kriis ja revolutsioonid Venemaal. 1917. aasta alguseks oli Venemaal väljakujunenud kõike hõlmav kriis, mille tõttu jõuti revolutsiooni lävele. Süvenevat kriisi näitasid: *rahutused sõjaväes.
4) tööliste nõukogu teke Sündmused ja muutused Eestis (Märtsirevolutsioon ja autonoomia): 1) Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai Jaan Poska 2) Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt 3) toimus eestlaste meeleavaldus Petrogradis, kuna autonoomiaseaduse vastuvõtmine hakkas venima 4) Venemaa Ajutine Valitsus kinnitas 30. märtsil (12.aprillil) 1917 Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, millega Eesti sai ulatusliku autonoomia (- osaline iseseisvus Vene riigi sees) 5) senine Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati üheks Eestimaa kubermanguks, mida juhtis kubermangukomissar Jaan Poska 6) omavalitsuse seaduse alusel loodi Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, nõnda kõlas ametlik nimetus; rahvasuus ja hiljem ametlikes ajalugudeski on käibel Maanõukogu, Maapäev, Eesti Maapäev 7) ametlikuks asjaajamiskeeleks sai eesti keel
Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Aastatel 1901-1905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja, kus ta tõstis rahvuse arengus aadete kõrval oluliseks ka majanduse. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti-Vene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt surma. Põgenes 1906. a. Sveitsi, sealt edasi Soome. 1909. a. tuli tagasi Eestisse, mille järel kandis mõned aastad vanglakaristust. Seejärel toimetas ajalehte Tallinna Teataja. 1917. aastal osales Eesti rahvusväeosade asutamisel ja oli aastatel 1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees. Valiti 1918 Eesti Päästmise Komitee esimeheks. 1918 vangistati Saksa okupatsioonivõimude poolt ja oli 1918. aasta juulist kuni novembrini vangilaagris Poolas. ,,Saksa sõjavõimude otsuse põhjal saadeti mind ja Lääne maakonna valitsuse esimeest
pidi välja viima oma armee kõikjalt, sõjarelvastus tuli anda Antanti liikmetele) 18. jaanuar 1919 Pariisi rahukonverents keskenduti Prantsusmaa ja Inglismaa huvidele, kaotanud riikide esindajad kutsuti ainult allakirjutamisele W.Wilson oli USA president aastail 19131921, üritas peale suruda oma rahuplaani G.Clemencau Prantsusmaa peaminister D.L.Georges Suurbritannia peaminister Versailles'i leping 28. juuli 1919 rahuleping, mille kohaselt pidi Saksamaa tagastama vallutatud alad Prantsusmaale, Belgiala ja Taanile, Saksamaa pidi vähendama sõjaväge 100 000 mehele (ohvitsere koolitati Venemaal), Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväekohustust, Saksamaal keelati omada raskerelvastust (suurtükid, tankid, allveelaevad, lennukid), Saksamaa pidi maksma reparatsiooni võitjariikidele Reparatsioonid kahjutasu, mida maksab kaotajariik võitjariigile
Eesti tasand 1.poliitiliste erakondade kujunemine 2.kubermangude liitmine 3.eestlaste positsioonide tugevnemine omavalitsusorganisatsioonides 4.rahvusväeosade moodustamine 5. Maapäeva tegevus 6.enamlaste ebademokraatlik tegevus Venemaa tasand 1.tsaari loobumine võimust 2.Bresti rahuläbirääkimised 3.võimuvaakum 4.sõjaväe nõrkus Rahvusvaheline tasand 1.I MS sündmused sakslaste sõjaline edu 2.impeeriumide lagunemine 3.eeskujud: Poola autonoomia, Soome Sündmused 1917 märts Määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta (1 kubermang). Eestimaa omavalitsuse seadus, Maapäev e Maanõukogu 15.11.1917 Maapäev kuulutas end kõrgeimaks võimuks Eestis, tulevase riigikorra määrab ära Asutav Kogu 1918 jaanuar Eesti Asutava Kogu valimised (Eesti tulevik), katkestati enamlaste poolt 18.02.1918 katkesid Bresti rahuläbirääkimised, Saksamaa alustas pealetungi 19.02
Pärast ms , kus ta on haavata saanud ja asub fasistide poolele. Kui toimuvad valimised, siis nad ei võida aga sellegi poolest tahavad 5 kohta valitsusse, muidu marsivad Rooma ja 1922 toimubki marss rooma ja tänu sellele saavad oma kohad. Mussoliini alustab teiste parteide kõrvale ajamist ning ei luba kritiseerida valitsust, tahab ms häbi maha pesta. Tekitas korpuratsioone ja ametiühinguid, milles osalemine oli kaohustuslik. Järgmistel valimistel 1929 aga on kaks sedelit , et kas jah Mussolini või ei Mussolini ning ülejäägi pidi politseile andma nii saadi jälgida, kes mida teeb. Tema vaated olid väga äärmuslikud ja kontrollivad ta kuulus küll vasakpoolsesse parteisse aga .. teda toetavad nõrgemad ja aremad..veel 5. Kuidas ja milliste vahenditega õnnestus A. Hitleril võimule tõusta, millised olid tema vaated, millised kihid teda toetasid? Pärast I ms Saksamaast tekkinud igati demokraatliku Weimari Vabariigi ohud olid Saksamaa nõrgestatus ja vaesus
kubermangu komissariga. Viimase juurde tuli moodustada nõuandva organina Maanõukogu, mille valimised toimusid kevadel ja suvel. Puhkes hoogne poliitiline tegevus asutati uusi erakondi, mis tutvustasid aktiivselt oma vaateid ja asusid võitlusse Maanõukogu kohtade eest. Rahvuslike poliitikute seas hakkas levima mõte taotleda Eestile osariigi staatust föderatiivses Vene riigis. Samas kasvas ka enamlaste populaarsus, kes rõhutasid tööliste klassiühtsust ja vastustasid rahvusliku autonoomia laiendamise taotlust. Enamlaste eestvedamisel asuti linnades ja Eestis paiknenud Vene armee väeosades moodustama tööliste nõukogusid. Aprillis algas Eestis rahvusväeosade formeerimine, mis koondati detsembriks ühte jalaväediviisi. Rahvusväeosade moodustamisega naasis 1917. aastal Eestisse kümneid tuhandeid sõjaväelasi, kes olid seni hajutatud Vene armee erinevatesse väeosadesse
Kultuurilised : kirjakeele ühtsustamine, seltsitegevuse d, eestikeelse kirjasõna levik, TÜ Majanduslikud : tööstuse arenguga muutus eesti vene impeeriumis üheks arenenumaks piirkonnaks, talude päriseksostmine-talupojad oma maa peremehed Poliitilised: 1905 a rev äratas rahva poliitilisele elule, erakonnad-eest lastest poliitikud, Kestriikide ja Antanti vahel puhkenud maailmasõda 2. Milles seisnes Eesti autonoomia 1917? Miks me võime 1917. aastat pidada Eesti iseseisvumise alguseks? · Kogu eesti ala liidesti üheks rahvuslikuks kubermanguks · Eesti saab I korda rahavesinduse Maapäev · Eesti keelne asjaajamine, õppekeel · Erakondade loomine · Miilitsa loomine · Rahvusväelaste loomine I eesti polk 3. Kuidas puudutasid I MS sündmused Eestit? Eesti iseseisvumine on otseselt seotud Esimese maailmasõjaga, mille käigus lagunesid
(Saare, Pärnu, Tartu) Uusikaupungi rahuga 1721 Eesti ala Vene 18. saj. algus kubermangud, jagunesid keisririigi koosseisu (juriidiliselt) maakondadeks 1 Vene aeg Eestimaa ja Liivimaa Esimese maailmasõja (1914-1918) ajal toimunud 18. saj. algus- kubermangud, jagunesid Vene revolutsioonide tulemusena sai Eesti maakondadeks (kreisideks) autonoomia (30. märts 1917) ja kuulutas välja 1918 (Katariina II iseseisvuse (24. veebruar 1918). asehalduskorra ajal kolm Saksa okupatsioonile (veebr.- nov. 1918) järgnes uut maakonda: Võru, Vabadussõda (1918-1920), mis lõppes Tartu Viljandi, Paldiski). rahuga (2. veebr. 1920) 1917. a. autonoomiaseadusega ühendati Eestimaa
saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Järk-järgult toimus politiseerumine. Tartus etendas VSDTP rolli ajaleht Uudised. Ajalehe suurimaks teoks rev päevil oli eestlaste rahvuspoliitilise sihi paikapanek: kõik eestlaste asualad tuleb koondada ühtseks Eesti Kubermanguks. Rev-i süvenemisele ja laienemisele aitasid kaasa ka Eesti valitsejad. ; venestuse taandumine. 1890. aastate keskpaigas hakkas venestamise surve vähenema, võimule sai Nikolai II, kes
Tõnissoni kongressi juhi kohale. Kongressil segati Tõnissoni juttu, räägiti vahele, vilistati, plaksutati ning J. Tõnisson lahkus kongressilt. Peale kuue tunnilist arusaamatut käratsemist suudeti valimised läbi viia. Võitsjaks sai Jaan Teemant, teine koht Henri Koppel. Jaan Tõnisson pidi leppima 101 häälega. A. Kesküla sai 1 hääle. Nõuti Venemaalt demokraatlike valimisõigusi riigiduumasse, oma konstitutsioon. ERE loosungid: Eesti asulate ühendamine, autonoomia (Rahvuslik kultuur autonoomia või midagi enamat?), maareformi vajadus (Rangel seadus alusel). Aulakooslek: 1) Nõuti Politsei ja sõjaväe laiali saatmist ja kogu rahva relvastamist ehk rahva miilitsa loomist 2) Nõuti kõiki kohalike valitsuste laiali saatmist ning asendamist revolutsiooniliste komiteedega 3) Pankadest tuleb suured hoiusummad välja võtta 4) Kui tuleb suur kohustus sõttaminek siis ei tohi eesti mehed minna sõtta.
asja, sest ilmnesid mitmed riikidevahelised vastuolud, millest teravaim oli Poola-Leedu tüli Vilniuse pärast. Seetõttu loodi 1923. aastal vaid Eest ja Läti sõjaline liit. Soome ei soovinud Eestiga küll otsesesse liitu astuda, kuid omavaheline läbikäimine oli siiski 1920. aastatel väga tihe. Head suhted olid Eestil ka Rootsiga, kuningas Gustav V külastas 1929. aastal ka Eestit. Mure julgeoleku pärast muutus olulisemaks taas alates 1933. aastast, kui Saksamaal tõusis võimule Adolf Hitler ja Nõukogude Liit hakkas samuti üha agressiivsemat välispoliitikat ajama. 1934. aastal moodustasid Eesti, Läti ja Leedu Balti Liidu (ka Balti Antant), kuid see ei olnud sõjaline ning ka poliitilise ühendusena jäi see suhteliselt lõdvaks ja mõjutuks. 1937. valiti Eesti-sõbraliku Pehr Evind Svinhufvudi asemele Soome presidendiks Kyösti Kallio ja ka Rootsiga jahenesid suhted märgatavalt. Samal ajal kasvasid Ida-Euroopas pidevalt
Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Kartis Saksamaad. Prantsusmaa soovis Saksamaale kätte maksta kaotuse eest Prantsuse- Preisi sõjas 1870 71, tagasi saada Elsass-Lotringi.
impeeriumite lagunemine, Euroopa poliitilise kaardi muutus tehnika ja teaduse areng nt. meditsiin Euroopa muutus USA’st sõltuvaks ja USA roll maailmas paranes hakkas kujunema sotsialistlik maailmapilt loodi rahvaliit 6. Pariisi rahukonverents. Toimumise aeg, osalejad, eesmärgid. Peamised otsustajad riigid, nende taotlused. Versaille´i rahuleping – Rahvasteliit, otsused Saksamaa suhtes. Rahulepingud teiste kaotajate riikidega. Rahulepingu tagajärjed. Keda ja miks saab lugeda I maailmasõja kaotajateks, keda ja miks võitjateks? Toimumise aeg, osalejad, eesmärgid 18.jaanuar 1919 - 21.jaanuar 1920 Osalesid: Saksamaaga sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riigi esindajad (neid oli 27) v.a Venemaa, kuna Venemaa oli Saksamaaga sõlminud sepaaratrahu
· 17. veebr 1918 alustasid sakslased uuesti sõjategevust, hõivates kiirelt Balti riigid ja enamuse Ukrainast · 3. märts 1918 Bresti rahu, nõustuti kõikide Sm tingimustega, loovutati maa-ala, kus elas ligi ¼ rahvastikust, asus ¼ tööstusest ja 1/3 põllumaast, Lenin kinnitas, et ajutine leping 10. Kodusõda Venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine Uute riikide teke Kesk- ja Ida-Euroopas: · 6. dets 1917 Soome iseseisvus · 16. veebr 1918 Leedu iseseisvus · 24. veebr 1918 Eesti iseseisvus, Eesti ja Leedu iseseisvust algul ei tunnistatud, sattuti Saksa okupatsiooni alla, kuid samm iseseisvuse suunas · tõsine iseseisvumislaine algas Sm ja tema liitlaste kokkuvarisemisega--> Tsehhoslov, Poola, Ung, Ser-Horv-Slov kuningriik, 18. nov 1918 Läti, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia · Ung-s 1919 võimule enamlased, kuid võim lämmatati
Ungari hakkas rahu otsima (kuid novembris kapituleerus Austria Itaaliale). 1918. aasta novembris hakkas Saksamaal revolutsioon sõjalise lüüasaamise mõjul ning Wilhelm II kaotas trooni ja Saksamaa kuulutati vabariigiks (Weimari vabariik). 11. novembril 1918 kirjutasid sakslased alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõda – Keskriigid kaotasid sõja ja selle kohaselt pidi Saksamaa oma väed okupeeritud aladelt välja viima. 7. Versailles' rahuleping. 18. jaanuaril 1919. aastal algas Pariisis rahukonverents. Selle dokumentidest tähtsaim oli Versailles'i leping, mis sõlmiti Antanti ja Weimari Saksamaa vahel 28. juunil 1919. Saksamaa ja territoriaalsed kärped: 1. kaotas kõik oma kolooniad 2. Elsass-Lotring läks Prantsusmaale 3. Sudeedimaa läks Tšehhoslovakkiale 4. Saksamaa arvelt moodustati Poola koridor Sõjaväelised piirangud: 1. armee vähenes 100 000 meheni 2. ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja lennukeid 3
● Nõukogude Venemaa jäi muust maailmast isoleerituks. EESTI ISESEISVUMINE (3.10.2017) Mobilisatsioon ● 100 000 mobiliseeriti ● umb 10 000 ei tulnud sõjast tagasi Sõja mõju Eestile ● Kindlustuste ehitamine ● raha väärtuse langus ● sõjaväeosade majutamine ● toidu-ja küttepuudus ● sõjapõgenikud ● suurettevõtete evakueerimine Veebruarirevolutioon ● Vene Ajutine Valitsus andis Eestile autonoomia. ● Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati Jaan Poska- eesti kubermangu juht Rahvusväeosad eesti keel sai asjaajamiskeeleks Saaremaa ja Hiiumaa vallutamine ● saksa vallutab ● oktoober 1917 - enamlaste võimuhaaramine Iseseisvumine eesmärgid ● Vene riigi kokkuvarisemisega seotud segadused ● Päästa Eesti sõjategevusest Eesti Päästekommitee - K.Konik, K.Päts, J.Wilms Saksa okupatsioon veebruar 1918 - november 1918
aladele. Kui Saksamaa hakkab 1890'tel välispoliitiliselt agressiivselt käituma saavad teised riigid aru ka ohust mis sealt tuleb. 1806 likvideeriti Saksa-Rooma keisririik, Saksamaa killustus. 1871 Saksamaa ühinemine Preisimaa eestvedamisel, Saksamaa Prantsusmaa sõja lõppfaas. Saksamaa 1871-1914 Saksamaa keisririik tegemist on Suurpreisi-Väikesaksa riigiga. Preisimaa oli esialgu suht teisejärguline piirkond, Preisimaa oli suht Kaliningradi kandis. Preisimaa koosnes 17saj kolmest piirkonnast: Ida-Preisimaa, Berliini piirkond, _____. Kui need kokku ühendatakse hakkab Preisimaa laienema. Kui riik ühineb valitakse Preisimaa kuningas, kes on ühtlasi Ühinenud Saksamaa keiser. Väikesaksariik tähendab seda et sinna ei kuulunud Austria. Koosnes ühinenud Saksamaa 25'st osariigist ning oli ametlikult liitriik (,,vürstide oligarhia"). Allus Preisimaa hegemooniale (Preisimaa alad moodustasid riigist 2/3 ja pooled Saksa