Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"Siil" - 296 õppematerjali

siil ehk läänsiil ( helehalli kõhuga, näol tume vööt silmast ninani) ja kaelussiil ehk idasiil ( värvuselt tumepruun k.a.nägu). 9  MUTT (Talpa europea) - karvastik tihe ja lühike, sametjas (sisuliselt vaid aluskarv). Eesjäsemed on lühikesed, laiad, tallad väljapoole pööratud, on arenenud ka 6. varbaluu , mis on kohastunud mullas kaevamiseks.
Siil

Kasutaja: Siil

Faile: 1
thumbnail
8
ppt

Siil

Siil Annette Kirotar 8.C Gustav Adolfi Gümnaasium Kirjeldus Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), tema keha seljapoolt katavad kuni 3 cm pikkused okkad. Peas ja kõhupoolel on karvad. Pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Siili pikkus on 20­30 cm. Siili saba pikkus on 1,5-3 cm. Elupaik- ja viis Leht- ja segametsad, metsaservad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud, väldib paksu okasmetsa. Tegutseb videvikus ja öösel....

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Referaat Harilik siil

Referaat HARILIK SIIL Merilin Raudna Õpetaja: Helina Reino Harilik siil ( Erinaceus europaeus ) Välimus Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Siili nägemine on tönts ja haistmine terav. Põhilisel toitumise ajal, hämaruses, pole tal nägemisest niikuinii suurt kasu. Siili pikkus on 14­30 cm, kaal 700­1100 g (sündides 1125 g, võõrdumisel 120 g, suurim teadaolev kaal on 2000 g)...

Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Harilik siil

Harilik siil Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Selle inimsõbraliku loomaga on kindlasti igaüks kohtunud. Siil armastab vaheldusrikkaid elupaiku - metsaservi, leht- ja segametsi, puisniite, parke, aedu, kalmistuid ning talle meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. Paksu okasmetsa ta aga väldib. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest...

Loodus õpetus
9 allalaadimist
thumbnail
8
odp

Harilik siil

Kaal 700-1100g. Siili pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade. Hariliku siili keha katavad seljapoolt umbes 3 cm pikkused okkad. Teravad okkad tagavad siilile suurepärase kaitse vaenlase eest. Kõhtu ja nägu katavad karvad. Saba pikkus 1,5-3 cm. Siilil on tugev nahalihastik mille abil saab ta end kerra tõmmata ja kaitsta end vaenlaste eest. Paljunemine Harilik siil poegib kord aastas. Poegi on tavaliselt 3-6 tykki. Pojad on sündides paljad ja pimedad. Paari päeva pärast tekivad valged pehmed okkad ,mis muutuvad kiirelt pruuniks ja kõvaks. Siilid oskavad mõni päev peale sündi end juba kerra tõmmata. Isasloom järeltulijate vastu huvi ei ilmuta ning nende kasvatamisest osa ei võta. Pojad sünnivad emaslooma poolt ette valmistatud pesas umbes 5-6 nädalat hiljem. Septembrikuus sündinud...

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Loomad

Tema keha on kompaktne ja silinderja kujuga pea ilma kõrvalestadeta esijäsemed lühikesed kuid suure ja laia võimsate küünistega varustatd kämblaga. Muti silmad on alaarenenud. Loom otsib toitu hästi arenenud haistmise ja kompimise abil. Muti karvkatte on lühike ja sametjas. Mutt tegutseb aastaringselt urgude kogupikkus mitusada meetrit. Sööb sinna satuunud putukaid, vihmausse ja nende vastseid. Mutte püütakse ilusa karusnaha poolest. * siil hädaohu puhul tõmbb kerra, ajades okkad-muundunud karvad- turri.siil on ööloom ta on väga ablas. Põhitoiduks putukad, eriti mardikad. Talvel toidunappuse saaduses poeb siil varem rajatud pelgupaika kus langeb uinakusse . kehatemp alaneb hingamine aeglustub süda töötab aeglaselt ­ kogu organism viibib sügavas tardunes kuni sooja aastaaja saabumiseni. Selts käsitiivalised Käsitiivaliste esindajad ntks nahkhiired on lendamiseks hästi kohastunud, kuid...

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Neli siili

Neli siili Mõtsaraal kõndseva neli siili. Üts läts paremalõ, kats tükki lätsõva otse, neläs helisti mobiiliga sõbralõ. Sõber ütli, et tule Rimisse, tänä ummava odava kohokõsõ. Seepääle läts tuu neläs siil vasakule. Talle tuli vastu jänes. Jänes küsüs, kohe sa lähet? Siil ütli, et Rimisse kohokõsi ostma. Jänes tõmbsi mõõga välla ja ütli, et Rimisse sa ei läe, sa piat minõma Selveri puuti! Tuu jänes oll nimõlt Selveri tibu veli. Siil naksi naarma ja ütli:,,Jänes, olõd sa ogar vai? Ma lähe hoopis Maxima puuti!'' Jänes ütli:,,Aa, no mine siis.'' Neli siili saiva jällõ kokko ja kõndseva kolmõkesti Maxima puuti....

Eesti keel
4 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Siili liigikirjeldus

Kombeks on panna maja läheduses tegutsevatele siilidele piima. Looduslikeks vaenlasteks kassikakk ja rebane, toob kasu kahjurputukate ja kahjurnäriliste hävitajana. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi. Elupaigaks leht- ja segametsad, metsaservad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud, väldib paksu...

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tööleht: ROOMAJAD

väiksemad limustest ja väiksemad taimed löoomad putukatest kuni loomad kalade, lindude, näriliste ja väikeste sõralisteni Vaenlased Siil , linnud Kuidas liiguvad? Et sisalikud ei jõua oma jalgadega keha üles tõsta, siis liiguvad nad roomates. Seejuures kasutatakse nii jalgade kui ka saba abi. Madude liikumine kulgeb keha kõverdavate liigutustega - siuglemisena. Miks on looduses tähtsad? Eestlased roomajaid toiduks ei kasuta ning enamasti isegi välditakse nendega kohtumist. Samas on roomajatel oma kindel koht Eesti looduses olles erinevate toiduahelate lülideks. Sisalikud...

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Friedebert Tuglase novell "Siil"- lektüürileht

Une-Madis tuli tasaja lõi Lõi hea ettekujutluse une 38 kõigile sulgkotiga pähe. tekkimisest. Uutmoodi lähenemine. 1. Ta oli ikka seesama endine Kirjeldab hästi siili 40 vudisev, torisev ja tursuv olemust. veidrik. 3. 4 raamatut iseloomustavat sõna 1) Lühike 2) Sisukas 3) Huvitav 4) Armas 4. 3 küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1) Kuhu kadus siil? 2) Mis sai Mardist ja Maretist edasi? 3) Kas lapsed kohtasid veel oma elus palju siile? 5. Mõtted, mis peale raamatu lugemist tekkisid 1) Lühike, kuid sisukas ning kaasahaarav. 2) Väga sõnade rohke jutt. 3) Armas ning südamelähedane novell. 6. Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta Friedebert Tuglas (aastani 1923 kodanikunimega Friedebert Mihkelson; 1886-1971) oli eesti prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija.Oli Gustav Suitsu kõrval Noor-Eesti rühmituse...

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Kalevipoeg

Kalevipoja sisukontroll · Kelle kosis vana Kalev endale naiseks? · Kuidas tekkis toompea mägi? · Kuidas tekkis ülemiste järv? · Mis oli kalevipoja esimene töö? · Kus tõi kalevipoeg palke? · Kuidas sai siil endale okaskasuka? · · Miks tahtis kalevipoeg minna ümbermaailmareisile? · Iseloomusta kalevipoega · Kuidas suri kalevipoeg ? VASTUSED : 1. Linda 2.Linda tassis kalevi hauale palju kivisid ja liiva ja nii tekkiski Toompea mägi 3.Kui Vana Kalev ära suri ja linda kivipeal nuttis . Linda nutust tekkiski Ülemiste järv 4:kündmine 5:Pihkvast 6.Kalevipoja kasukast. kalevipoeg rebis kasukast tükki ja viskas selle siilile selga ja nii saigi siil endale okaskasuka 7...

Kirjandus
82 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Suuline eksam

Compare the work of a doctor and a vet? Whose work do you think is more difficult? More interesting? Have you read any books by James Herriot? 6. What do you do with waste paper? 7. When you buy soft drinks, which packaging do you prefer? Why? 8. What do you do with food leftovers? 9. How much waste does your family produce every month? 10. How often is your rubbish bin emptied? How much do you pay for it? Hedgehog Siil Ant Sipelgas Swallow Pääsuke Snail Tigu Butterfly Liblikas Hare Jänes Rabbit Küülik Elk Põder Elephant Elevant Herring Heeringas Tiger Tiiger Bear Karu...

Inglise keel
583 allalaadimist
thumbnail
4
doc

"Kalevipoeg"Fr. R. Kreutzwald - kokkuvõte

Kalevipoeg toob laudu üle Peipsi ja Peipsi sorts tekitab laineid. Kaldale jõudnud, jääb K. magama ning sorts varastab ta mõõga, mis kukub jõkke(160-164). Tõustes hakkab K. mõõka otsima(164-165) ning leiab selle jõe põhjast ja otsustab selle sinna jätta ning loeb manasõnad peale(166-168). Teel Pepsist eemale kohtab ta väikemeest ja kuuldes mure ­seiklusi püksituule lennust, võtab ta enda seltsi.(168-171) Kaheteistkümnes lugu (Lauavõitlus ja siil . Pikk magamine. Unenägu. Vaeslapse tall. Sillaehitus. 172-187) Võrtsjärve? poole minnes murdis endale männist kepi, mida kasutas sortsipoegadega võitlemiseks. Siil soovitas laudadega serviti lüüa ning sai see eest endale okkalise kasuka(173-178). Kui Kalevipoeg magas, pani sorts ta rohtude abil kauemaks magama ja Kalevipoeg tõusis 7 nädala pärast(178-183). Kuna laudadest polnud midagi alles, läks Kalevipoeg tagasi Peipsi poole, päästis vaeslapse talle hundi käest...

Kirjandus
327 allalaadimist
thumbnail
47
xls

Arvestustöö nr2

44012150956 Randla Aasa Asuja 11 46809210954 Rebane Helen Uulu 3 36110090988 Rebane Rein Tali 7 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 4 34811280456 Salu Argo Abja 8 34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5 36504060863 Väljas Arvi Abja 10 Telefon Vald 5413354 Surju 5120371 Tori 5057838 Asuja 5491681 5538140 - 5774191 5167468 5265690 5436197 5378397 5349248 5213901 5777718 5742433 - 5172207 5744042 5056572 5410935...

Informaatika
373 allalaadimist
thumbnail
47
xls

Tabelid

44012150956 Randla Aasa Asuja 11 46809210954 Rebane Helen Uulu 3 36110090988 Rebane Rein Tali 7 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 4 34811280456 Salu Argo Abja 8 34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5 36504060863 Väljas Arvi Abja 10 Telefon 5413354 5120371 5057838 5491681 5538140 - 5774191 5167468 5265690 5436197 5378397 5349248 5213901 5777718 5742433 - 5172207 5744042 5056572 5410935 5197749 5086108 5319856 5219908...

Informaatika
212 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Lev Tolstoi

Lev Tolstoi (1828 ­ 1910) · Isa oli krahv Nikolai Tolstoi, ema vürstitar Maria Volkonskaja · Pärines kõrgaristokraadi perekonnast. Ema suri, kui ta oli 2aastane. Isa suri, kui Lev oli 9 aastat vana. Sugulaste poolt üles kasvatatud. · 1841.kolisid Kaasanisse. · 1844. aastal läks Kaasani ülikooli, algul Idamaa keelte, pärast õigusteaduskonda. Tolstoi ei suutnud ,,teadustempliga" kohaneda ning palus end kevadel 1847 ,,halva tervise ja koduste asjaolude" tõttu ülikoolist välja arvata. 1847 ­ 1851 tekkisid loomingulised kavatsused ­ hakkas päevikut pidama, mis sai Tolstoi loomingu aluseks. Sellest selgub järjepideva enesevaatluse püüe, samuti elu ja inimeste uurimise tahe. 1851. aasta algul hakkas Tolstoi kirjutama ,,Minu päev...

Kirjandus
127 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Siuru

2 Sissejuhatus..................................................................................................3 Kirjanduslik rühmitus ,,Siuru".....................................................................4 Siuru liikmed................................................................................................5 Kokkuvõte....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus....................................................................................10 Sissejuhatus Siuru on kirjanduslik rühmitus, mis loodi aastal 1917. Sinna kuulusid tuntud Eesti kirjanikud nagu A. Gailit, M. Under, J. Semper, F. Tuglas, A. Adson ja H. Visnapuu. Rühmituse ee...

Kirjandus
136 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Puisniit

· Loodusvöönd (parasvööde) · Aastaaegade vaheldumine Taimestik · Puurinne- üksikud puud (kask, mänd, saar, vaher, tamm) · Põõsarinne- üksikud põõsad (pihlakas, paju, kadakas, kibuvits ) · Puhmarinne- (harilik kastehein, kanarbik, lubikas) · Rohurinne- rohurinne on hästi liigirikas (mägiristik, aasristik, ümarleheline kellukas,punane aruhein, kassisaba) Loomastik · Imetajad- halljänes, harilik siil , hunt, juttselg-hiir, metskits, rebane · Roomajad- kivisisalik, rästik, vaskuss, teod, · Linnud- kuldnokk, põldpüü, peoleo, põldlõoke, hiireviu · Putukalised- väga liigirohke: sipelgad, ämblikud, liblika vastsed, lepatriinud, lehetäid jne Toiduahelad...

Bioloogia
88 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Realism

Eesti realism on hilistekeline,tema kõrval esineb ka naturalismi mõjud,realism naturalismsit avaram,19 saj realismi küpsemine eestis kriitiline realism. Eduard vilde(1865-1933), oli pagenduses euroopas,tegeles kutselise kirjanikuna tallinnas ja berliinis, tõi kirjandusse kaasaegseid suhteid ,kujutas külaelu,tema juhtmõteks oli et näidata inimesi nii nagu oli, looming jaguneb kolme etappi:varajane looming-lähenes realismile,süvenemine sots probleemidesse(musta mantliga mees),naljajutud(vigased pruudid), välja kujunend realism Külmale maale, raudsed käed. Psüholoogiline sigadus(mäeküla piimamees)küpseim romaan. Nätekirjandust kirjutas paguluses,pisuhänd, tabamat ime. Juhan liiv(1864) pärineb peipsiäärest,lasterohkest taluperest.20 saj luule eelkäia, kirjandusse suundus tänu ajakirjandusele,täiendas oma haridust tartus treffn...

Kirjandus
146 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Suits, Enno, Ridala, Tuglas

Õppis Võnnu külakoolis, gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis, Helsingi ülikoolis, andekas keelte alal, töötas ja elas Soomes, huvitus poliitikast, elas ka Eestis ja Rootsis, . 1924.a asutas Akadeemilise Kirjandusühingu 20.saj moodsa luule rajaja, "Noor-Eesti" asutaja, viis uuele arenguastmele eesti kirjandusteaduse; luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane; 1.luuletus "Vesiroosid" 1899, kirjanduslikud vihikud "Kiired", 1.luuleraamat "Elu tuli" 1905(ajastu tähtteos, mis väljendas jõulistes sümbolites noore põlvkonna romantilisi vabadusvaateid), 1913 kogu "Tuulemaa", "Kõik on kokku unenägu"; armastusluule valikkogu "Ohvrisuits"; 2 esseekogu; kirjandusloolisi ülevaateid ja rohkesti kompatseid lühiuurimusi eesti ja väliskirjandusest Ernst Enno(1875-1934) Õppis vallakoolis, Hugo Treffneri gümnaasiumis, Tartu Reaalkoolis, Riia Polütehnilise...

Kirjandus
78 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti kirjandus

algul: Noor-Eesti - kasvas välja 1903.a loodud Tartu keskkooliõpilaste kirjanduspoliitilisest ringist ,,Ühisus". Tekkis sellepärast, et taheti Eesti kultuuri arendada (huvi äratasid emakeelne kirjandus, omalooming; väliskirjandus; ajalugu ,poliitika ja filosoofia). Sinna kuulusid: Gustav Suits, Friedebert Mihkelson Tuglas, Villem Grünthal Ridala, Berhard Linde (rahasjades lõi kaasa A. Kitzberg; kunstnikud- K. Mägi, N. Triik, K. Raud, keelemehed J. Aavik. Eesmärk-hakkasid tõlkima võõrkeelest eesti keelde; tahtsid kirjandusse tuua uusi Euroopa suundumusi ja viia oma uuenenud kirjandust Euroopasse; väga rõhutasid meie ühistunde puudumist (eripära-kõik meie rahvakunst on jama). Noor-Eesti andis välja 5 albumit.Noor-eesti teened:vormi rõhutamine, noorte autorite esitlemine,Petersoni ja Liivi au sisse tõstmine, kaasaegse väliskirjand. tutvustamine eesti publikule,eesti kirjanike tõlk. soome keelde...

Kirjandus
108 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun